Palun arhiveerida, aare on kadunud

Leitud, aitäh!

Leitud, õnneks polnud märg maastik.

Seda aaret olin pikalt vältinud, sest maastik tundus vastikult märg. Tegelikult polnud hullu midagi. Aare sai leitud koosoleku käigus. Mingid positiivsed mõjud ka ikka sellel koroonamängimisel. Aitäh :)

Kuna teekond viis leidmata aarde asukohast mööda, siis oli raske kiusatusele vastu panna. Leitud-logitud. Aitäh aarde eest!

Väga imelik värk

Tõesti imelik värk avanes sealt võpsikust. Õnneks väga mudane ei olnud, mätas kandis hästi. Aitäh juhatamast!

Pikk õhtu venis muudkui pikemaks ja pikemaks. Aga see on ju juba vana teada tõde et kui lähed "paari" täppi vormistama, siis lõpuks leiad ennast ikka veel "viimase" 3nda ja siis 4nda ja siis.... ;) Egas muud polnudki. Kõigepealt otsisin purde ja siis... ohjummal sellist võsast läbi murdmist ei mäleta enam pikka aega :D. Objekt ise oli tõesti täitsa imelik, õigemini objekt ise ei olnudki, aga kuidas ja miks ta siia sai? Nimi kirja ja murdsin läbi võssi tagasi. Lähima multi andmeid talletama ja siis järgmise "viimase" aarde juurde. Tänud peitjale jalutuskäigu eest ;)

Ragistasin ja lödistasin Pääsküla jõgi 2 multika alguspunktist otse. Olin küll pidevalt pahkluudeni vees, kuna pokult pokule hüppamiseks oli neid lihtsalt liiga vähe, aga võin oma matkasaabastele vaid suurimad tänusõnad lausuda, sest jalad jäid täitsa kuivaks.
On jah üks imelik värgendus seal, tasub minna vaatama küll.

Korra olen seda kaugelt piilunud aga ei leidnud erilist võimalust sinna saada ja sinna ta jäi. Ega praegugi polnud, kohati panin käed silme ette ja murtsin võpsikust läbi. Kohapeal oli väljas juba väga hämar aga õnneks oli olemas mida leida, tänud :)

 1 

Uus päev, uued aarded. Ilm oli ju võrratu, ei tahtnud kodus istuda. Pidime minema loogilisi otsima, kuid plaanid muutusid kogu aeg paremateks, nii et loogilised jäävad mõneks teiseks korraks.
Siinkandis pole ma kunagi olnud. Kõmpisime mööda laudteed ning üks hetk pidime kraavi forsseerima ning võssa putkama. Värgindus oli imelik aga veel imelikum oli see, kuidas peitja taolised asjad üles leiab. Lisasime uue logilehe.

Geosillake aitas meid üle, võsa eksitas, kuid paistis veel läbi ning putukaid on veel minimaalselt. Oli jah üks imelik värgindus. Sipelgad olid selle omaks võtnud ja askeldasid usinalt. Ühtlasi tegime ka hoolduse ära ja vahetasime logilehed uuema vastu. Täname! Nüüd jälle korras. Found it: 19.May.2019 15:00 Ühe väga imeliku värginduse / A very strange thing

Kummitab, et olen seda värgindust kunagi varem juba kohanud, igatahes mätlikud lagendikud selle man tundusid ka tuttavad... kui just deja-vuga tegu pole. Logileht oli täis kui tarakan, lisasime näppujuhtunud pabeririba.

Üks imelik värgindus jah, kihav sipelgapesa seljas! Olin ette kujutanud midagi muud. Ragistasime kohale nagu Tarzanid. Mu vaim oli pandud valmis tiba vesisemaks otsimiseks. Aitäh peitjale!

Väga imelik värgindus tõesti. Meenutas natuke amforat. Sipelgad pidasid meid imelikumaks kui oma kodu baasi. Eks siis põrnitsesime üksteist ja lasime olla. Tulles sain oksaga näkku, oli ka väike kraaviületusseiklus, eksimine jõeharude ja saare vahele. Täieõiguslik, lahe aare retroperspektiivis. Aitäh!

Tänud! :)

Päeva 8-s aare :) Väga lahe leid! Jalad jäid kuivaks ja aitäh, peitjale!

Väga äge!

Leitud

Katse kaks läks väheke edukamalt, valgel ajal liikumise eelis. Aare end kaua ei peitnud. Kui minul oli liikumisega raskusi, siis koer püsis suhteliselt hästi lume peal ning ei saanud üldse aru, miks ma nii aeglaselt liigun. Kohapeal aare end kaua ei peitnud. Logiraamat hakkab vaikselt täis saama. Aitäh!

Öisel jalutuskäigul otsustasin, et hetkel on vist juba vale aeg siia tulla. Vähemalt kraaviületamisega hakkama ei saanud. Ka laudtee on päris salakaval, õnnestus külg ikka maha saada. Valgel ajal võiks veel uuesti proovida :)

Mööda sellist rada on siia täitsa mõnus astuda, tänud.

Õues oli krõbe külm, aga otsustasime siiski mööda maad minna, ei kasutanud kiirteena jõge. Sumpasime lumes ühe väga imeliku värgenduseni ja kaevasime selle lume alt välja, et järgmistel oleks seda mõnusam vaadelda. Niimuuseas hakkas ka aare silma.

 1 

Tänane aarete leidmise au kuulub Helbele ja jälgede ette tegemise au Erkole. Mina olin lihtsalt ilus ja nautisin loodust :) Aitäh!

 2 

Pole varem viitsinud seda aaret otsima tulla. Täna Airiga teisi Pääsküla raba aardeid otsides juhtusime kogemata kokku Madise ja Erkoga.Tuli jutuks see imeliku värgenduse värk. Kuidagi jäi kõrvu, et Erko just tuli sealt kandist. Niisiis otsustasima ka minna vaatama ja saimegi mööda värskeid jälgi kohale. Aitäh!Ilus koht, eriti tänase paksu lume ja päikesepaistega.

Tundub, et aastaaeg selle aarde otsimiseks ei olnud kõige sobivam. Ei saanudki igalt poolt otse liikuda, pinnas oli ikka pehme ja läbi võsa ragistamine mitte kõige mõnusam tegevus. Ei kohale jõudsin ja leid ise muidugi lihtne. Tänud!

01615

Sellises kohas tundus see värgindus tõesti imelik. Kummikud jäid kahjuks jalga panemata. Alguses püüdsin ikka astumiskohta valida, aga peagi olid jalad läbimärjad ja edasi polnud enam vahet, kas vett oli 3 cm või 13. Tänud!

 1 

Andis ikka ragistada ja sumbata. Õnneks oli kõhutunne kodus pannud kummikute kasuks otsustama. Kui võsast sai end läbi murtud, siis oli päris uhke tunne kuiva jalaga vesise kesa peal paterdada. Kuniks jalg juurika taha kinni jäi ja ma graatsilise plärtsatusega end niisketele mätastele kõhuli viskasin. Rahulolutunne kuivade jalgade üle sai tavapärasele tasemele tagasi toodud ja imelik värgindus ära nähtud. Nagu ka ühest varasemast logist silma jäi, sai värgindust eemalt ekslikult kahuriks peetud. Kahjuks ainult merepoi. Omaette küsimus on muidugi see, et mida paganat teeb üks merepoi kitsukese jõe kaldal. Aga on asju, mida vist kunagi teada ei saa. Tagasiteel ragistades jäi veel üks imelik värgindus silma. Tuleb nentida, et võsa on ikka igasugu üllatavat materjali täis.

Veel üks imelik värgindus

Praeguse aastaajaga on täitsa ok astumine, vahepeal trügisin veidi liiga võsasse, aga oleks ka ilma selleta hakkama saanud. Värgindus jah täitsa suurt mõõtu.. imelik, et nii väikesesse jõkke see ära mahtunud kusagile. Aitüma tutvustamast!

Õhtu hämaras meie tänane viimane aare. Ragistasime läbi võsa. Raineril olid kiiremad jalad ja kui mina värgenduseni jõudsin oli tal aare juba käes. Koht oli tuttav, seda värgendust silmasin juba suvel kui siit kanuuga mõõda sai kühveldatud. Tänud peitjale.

Lumi kandis ja hea oli värginduseni astuda. Tänud peitjale.

Ka meie ei astunud jääle. Orienteerusime läbi võsa ja ületasime kraavi, mille jää enam ei kandnud. Õnneks saime kenasti üle. Aitäh, põnev värgindus tõesti!

Jääle ei roninud - õhus on kevade lõhn ja suplusega kannatan suveni ära küll. Ragistasin niisiis üle maismaa. Hea, et praegu käidud sai, suvel oleks teekond kulgenud vist valjuhäälselt eesti keelt uute omadussõnadega rikastades ;) Aitäh üht väga imelikku värgindust näitamast!

Väike matk linnalähedases metsas. Neljas. Talvised rõõmud, tulin mööda jõge eelmise aarde juurest. Ilmselt on suurvesi selle kolu siia toonud. Aarde eest aitäh!

Praegune aastaaeg sobis eriti hästi aardeni lähenemiseks kuna Pääsküla jõgi oli korralikult kinni jäätunud. Turvalisuse jaoks olid jäänaasklid kaasas ja suusakepp asendamas jääpiiki. Käisin ka aardest tükk maad veel edasi ka, lihtsalt nii hea oli seal jõejääl jalutada. Ja aarde leidsin ka vahepeal üles.

Külastatud aaret veel enne, kui kevadpäike oma töö teeb ja aardele peaks lähenema kalamehekummikutega :) Kuna eelnev külaline oli jäljed maha jätnud, siis oli lihtne leida. Kuigi tema lähenes algselt teiselt poolt. Tänud peitjale.

Ühel kaunil talvepäeval sai siis ka see imelik värgindus eesmärgiks seatud ja mööda jõge teele asutud. Ootamatult kiiresti hakkas asi silma ja peagi oli ka aare käes ja logi kirjas. Peale seda sai mindud tagasi tuldud teed, et juba järgmist sama jõge tutvustavat aaret otsida.

 1 

Sebastian 0 aarde juures nägin tuttavat kuju jalutamas, hõikasin mitu korda, kuid ta oli oma kõnesse nii süvenenud, et ei pannud mind tähelegi. Lõpuks kui kõvemat häält tegin, siis märkas mind. Kuna Timmu oli just aarde leidnud ja logimas, siis sai ka Timixi nimi kirja. Edasi otsustasime koos mõned aarded otsida. Esimeseks valikuks sai Pääsküla jõgi 2, kuid kuna ka see aare jäi teele, siis otsustasime selle kõigepealt üles otsida.

Imelikku värgindust ei tundnud ka mina ära, kuid Timmu teadis kohe millega tegu. Kolasime seal natuke ringi ja peagi oligi aare käes.

Tänud peitjale.

Ühe väga imeliku värginduse ehk merepoi juurde viib korralik terviserada, vähemalt talvel. Saue vallale kiidusõnad. Kui saaks veel valgustuse ka siia raja äärde... Tänud peitjale.

 1 

Kõigepealt vabandused Inga ees, et sa nüüd pettuma pidid kuna siit ei tulnud mitteleidu. :P
Aga nüüd asjast. Sarnaselt eelmisele aardele märkasin ka siin kellegi jälgi varakult teelt ära keeramas, pistsin telefoni tasku ja läksin mööda jälgi. Ütleme nii, et ei olnud vist kõige lihtsam tee, arvestades seda sik-sakitamist ja igalt poolt läbi pugemist ja täpselt nagu eelmise aarde juures avastasin ka siin kohale jõudes, et teisest kohast läheneb korralik maantee. Imelikule värgindusele lähenedes vaatasin, et suurtükk või kahur vms aga lähemale jõudes selgus, et eksisin. Topsi otsisin piisavalt kaua, et juba natuke piinlik võiks hakata aga seda suurem oli rõõm kui konteineri kätte sain. Ja siis selgus, et mu pastakas ei tööta ÜLDSE. Küll ma soojendasin seda hingeõhuga, pistsin põue, sodisin käele jms aga ei midagi. No üldse ei tahtnud mitteleiuga lahkuda, seda enam, et karp oli näpu vahel juba. Kuna lauri ja puutetundliku logi oli täna juba ees, siis mõtlesin, et lihtsalt ootaks, äkki tuleb keegi veel. Samas, vaba aeg hakkas otsa saama. Kaalusin varianti, et panna aarde juurde või foorumisse teade stiilis "Appi! Tooge mulle ruttu kirjutusvahend. Pliiz-pliiz-pliiiiiz!" aga see oleks vist liiga meeleheitliku mulje jätnud? Siis tuli teine hea idee. Kontrollisin, et Inga logi aardel pole ja helistasin talle ning kutsusin geopeituma. Minu õnneks oli ta isegi nõus aga tahtis, et ma talle järgi läheks. Ma pakkusin vastu, et saame hoopis Ühe väga imeliku värginduse juures kokku ja ühtlasi võiks ta mingi kirjutusvahedi kaasa võtta. Saanud teada, et ma eelkõige kirjutusvahendi pärast helistasin, naerdi mulle lihtsalt näkku ja parastati ka veel, et olgu see mulle õpetuseks, et ma ilma temata geopeituma läksin. Pagan küll! Proovisin oma pastakat ikkagi ellu äratada ning pistsin ta kõige soojemasse kohta (sügavale põue loomulikult, mida te siis mõtlesite?) ja ühtlasi tegin jääl kõndides aega parajaks, lootes, et äkki keegi ikka tuleb veel otsima. Teisi otsijaid ei tulnud aga pastakas hakkas lõpuks tööle. Panin rõõmsalt nime kirja ja asusin mööda jõge koduteele. Täitsa imelik värk, kui eelmise aarde juures kartsin jääle astuda, siis nüüd jõudsin mööda jõejääd peaaegu autoni välja :D
Tänud meeldejääva aarde eest! :)

Ilusa ilma kelgu- ja jalutamisring, imeliku värginduse juurde kõndisime esimesena ning peale leidu kohtusime preemiaks Liisi-Madise endaga ka :). Lobisesime, Madis jagas veel soovitusi, kuidas kõige paremini meie järgmise plaanilise aarde juurde jõuda ning siis juba läksimegi laiali, meie aaret leidma, peitjatetandem kodusse-pidusse…

Samal ajal parklas...

 1 

See aare oli nagunii plaanis enne kevadet ära teha ja miks mitte koos mõnusa seltskonnaga. Ütleme nii, et see jää ei tundu just kuigi turvaline seal kohati. Ja loomulikult suutsime me ka jõe peal ära eksida. Värgendus oli vinge. Aitäh!

Lapsed otsustasid täna oma sõpradega lumehange hullama minna, ma läksin siis üksi Pääsküla jõele lõbutsema. Jää natuke kahtlane kohati oli, aga õigel rajal käies vähemalt ei vajunud ega praksunud. Värgindus leitud, tänan peitjat!

Leitud, tänan!

Pääsküla teise jõe vahele võtsime selle.
Kas läheme siit otse, läbi võsa? Ei, ei soovi. No läheme siis veidi eemalt. Kuna aga veidi eemalt minnes mul selle ala kohta enam kaarti polnud ja võsas materdades kadus selge siht ära, siis haarasin gepsu. Selle järgi sai kohale üsna ilusti.
Imelik värgindus tõesti, tuulerõngaste olemasolu nähes arvasin algul, et tegemist on mingi vana korstnaga, aga materjali nähes sai selgeks, et ilmselt korsten see pole. Üks väga imelik värgindus järelikult. Paar tiiru sai ümber palava pudrukausi ikka tehtud, enne kui konteiner silma jäi.

Tagasi läksime mööda geomaanteed ja ilma võsata, miks me küll enne siitkaudu ei tulnud?

Me täname!

Sai siis ka värgindus üle vaadatud. Ikka üle kraavi ja rada mööda nulli :)

 1 

Seda värgindust püüdma minna tundus hulga mõistlikum külma ilma ja jääkaanega, kui sooja ilma ja kõige muu sinna juurde kuuluvaga. Meie õhtusest plaanist kuuldes olid Madis ja Liis vahvasti nõus meiega koos jalutama. Alguseks silkasime risti üle jõe ja lähenesime aardele suure ringiga algul mööda laudteed ja siis juba võsas ukerdades. Värginduse ümber tegime ringe ja otsisime peidukat kuni ta siis lõpuks silma jäi, tuleb lihtsalt õigest kohast vaadata. Lihtne ju :) Tagasi aga ei viitsinud võsas ringitada ja sammusime jõejääl, arvestades et "randumine" võib kaasa tuua märjaks saamise ohu. Madisel õnnestus kummikuvarbad vette kasta, teised pääsesid kuivalt kaldale. Oli tore õhtune jalutuskäik, lisaboonuseks veel lauamäng ja kuum tassike teed. Aitäh kaaslastele!

 2 

255

Tänased plaanid A ja B nihkusid homsele ja nii sai ette võetud plaan C. Madis ja Liis tulid ka meiega lahkelt jalutama. Lähenesime võsa poolt, aga tagasi jalutasime mööda jõge. Viimase sammuga suutis Madis küll läbi vajuda, aga muidu läks õhtune matk edukalt. Seejärel tegime ühe kiire Carcassonne'i. Selliseid aardeid võiks rohkem olla, kus pererahvas peale leidu tuppa sooja kutsub, teed pakub ja õhtu mõnusa lauamänguga lõpetada saab. Aitäh!

Enne veel, kui me läksime Pässa jõe kahte vallutama, otsustasime siin natuke julgust proovile panna. Seal, kus jõgi ära keeras, läksin mööda jõekallast alla ja proovisin kannaga jääd lüüa. Rakst ja jalg läks läbi jää. Nüüd läks küll natuke kõhedaks. Nägime jõe keskel mingeid jälgi ja otsustasime jääle minna sealt kust jäljed jääle suundusid. Kiireid südame lööke vist kostis üle raba, aga kohale me jõudsime ja aarde ka kätte saime. Tagasi oli juba natuke julgem tulla. Kõige julgem oli muidugi ikka kuival maal. Tänud imeliku värgendust tutvustamast.

Põlvede värisedes proovisime siit ja proovisime sealt. Lõpuks võtsime südame rindu ning jalutasime mööda jäist rada aarde manu. Aitäh, värgindus on oma kohal alles :)

Pärast Männiku Navy-s hulpimist, suundusime teise veekogu poole. Üks äraütlemata imelik värgindus on see geopeitus tõepoolest. Ise ka ei saa aru, seega - imelik :-) Jalutasime Pääsküla jõe teist aaret otsides sellegi värginduseni. Mina kahlasin vahepeal kraave ületada, kui teised samal ajal inimese moodi liikusid. Kohale saime samal ajal. Aare leitud, värk imetletud ning poiks tituleeritud. Miks või kuidas see mööda jõge siia ujunud on, kuri seda teab. Imelik värk igatahes.
Aitäh aarde eest, kombes neh. Imelik värk. Enne lahkumist kuulsime läbi võsa hääli - Leho ja Kristo sammusid meiteni. Järgmiste aarete manu trehvasime taas. Poevarga juures olid neist lausa kasud sees B-)
Lahkuda plaanisin mina esiti mööda jõge, aga igaks petteks seda siiski ei teinud. Aare juurde jalutasin küll jõe keskele välja. Nagu Jeesus. Väga imelik värk.

 1 

Tõesti imelik värgendus sinna kohta sattunud. Peale mõningast lähemat uurimist jäi konteiner näppu ja logi sai kirja. Laudteel tuli meile vastu üks mees, kes umbes seal samas kust meiegi võsast olime just tulnud, sinna samma kohta üle kraavi läks. Mõtlesime kohe, et ju on geopeitur, kes see ikka sellisesse kohta niisama ronima hakkab (siinkohal tervitused peakale, loodetavasti valisid peale kraavi vasakpoolse jäljeraja, see oli lühem kui parempoolne :)) Aitäh imelikku kohta imelikku värgendust vaatama kutsumise ees :)

Ei jõudnud meiegi ära imestada, mis värgiga tegu, kuid Helenil tuli ka see poi-mõte. Kuidas see mööda Pääsküla jõge sinna just sattunud on, see jääb saladuseks. Pärast väikest otsimist võttis Helen aarde sujuva käeliigutusega välja. Aitäh lahedat ja salapärast asjandust näitamast!

Kuna laudteel kõndides nägin eelmiseid leidjaid metsast väljumas, siis sellega oli lähenemistee paigas ja edasi sai jalutada mööda sissekäidud radu. Lõpus jäi tops kiirelt näppu. Tänud juhatamast!

Talvel on selliseid asju hea otsida vaata aga kustkohast jäljed võssa keeravad ja mine sinnapoole. Kraaviületus käis kah lihtsalt asut ainult jääle ja korras. Mullis tabasin teolt terve trobikonna tegelasi kes juba ennast minema sättisid seega pidin ikka ise otsima. Aga ega see nüüd ülemõistuse peidus kah polnud.

PS: minuteada on see vigur seal merepoi.

Jätsime ka endast jäljed ;)
Täname!

Töökohustused ja jamad olid minu emotsiooni tampinud allapoole jäätunud veepinda. Seda sai uppumisest päästa vaid geopeitus. Eelmised külastajad olid sisse rajanud raja, mis küll vingerdas, aga viis kohale. Sattusin mingil põhjusel ka kraavi äärde ja katsusin jää kandvust, saapa suutsin esimest korda sellel õhtul vette uputada. Ehmatus tõi kiire tegutsemise. Tagasiteel tegime veel ühe jäljeraja, selleks et järgmisel nädalal veel kolmas rida sisse tallata. Meenutas juba Puhhi susa ja pusa

Oli imelik värgeldus. Kohe väga imelik sellise koha peal. Aga noh ikka juhtub :) Saan aru neist, kes jõge mööda jalutasid...see on ju lausa magistraal. Kui parasjagu jääolusid pole, on võimalus võsa nautida. Isegi siis on veebruaril eelis, sääski pole kindlasti ja väga porine ka pole. Vähemalt nüüd on lisaks jäneserajale metsas ka karurada. Aarde leidmine oli lihtne kui pilk suunatud ja fookus paika sai. Leitud ja logitud. Miks inimesed sellistesse kohtadesse satuvad? :) Aitähh. Väga kena talvine jalutuskäik oli koos lõppeva päevaga.

 12 

Juba neljandat korda pargin tuttavasse saagimise tänava nurgale. Olen enam kui kindel, et see ei jää veel viimaseks korraks. Ennem kohale jalutamist haistis sisetunne mingit kahtluseussi ja seetõttu pidasin heaks mõtteks vahetada jalga kummikud. Hea mõte oli see vaid nii kaua kuniks ma jala sisse lükkasin. Kummikus olid Austraalia päeva suplusest veel jääkülma vee jäägid sees. Üks sokk sai koheselt läbimärjaks. Nüüd oleks tahtnud kuivi saapaid tagasi jalga panna. Kuna üks sokk oli juba läbimärg ja vahetussokke ei olnud kusagilt võtta, siis oli ainult üks variant. Lükata ka teise jala otsa märg kummik.

Esimene idee lähenemiseks oli laudtee juurest ülesvoolu. Stardipositsioonile liikudes sain tunda miks on tihtipeale laudteede juures silt "Ettevaatust! Laudtee võib olla libe!" Ühes kohas, kus oli laudtee väikese nurga all ja samal ajal oli väikene võsatakistus, kadus jalgealune haarduvus ja lendasin uperkuuti. Sain vähemalt kolm sinikat / marrastust juurde oma senistele sinikatele. Kui samamoodi jätkub, siis varsti pole enam asendit kuidas magada. Stardipositsioonil selgus, et ees on lai veeloik ja siit edasi ei saa kuidagi.

Edasi jätkasin mööda laudteed Pääsküla prügimäe suunas. Vaatasin põlglikult seda lahtist kraavi. Proovisin ennast ette kujutada seda üle hüppamas. Longates mul puudus usk enda kaugushüppe võimesse. Enne prügimäge tuli üks ja ainus mõned meetrid lai koht kus oli kraavil valge kirme peal. Ühest kohast läksid ka jäljed üle. Katsusin kallast ja poolt keha raskust pidas ilusti. Hingasin paar korda sügavalt sisse välja, et teha vajalikud julged sammud teisele kaldale. Täpselt keskkohas andis jää järgi aga ime kombel pääsesin prügikraavi suplusest. Ohkasin kergendatult aga oli hirm, et kuidas tagasi pärast saan.

Otsustasin selle mure jätta pärastiseks ja matkasin läbi võsa aardeni. Sellises võsas oli juba selge jälg aardeni tekkinud. Aardega tähistatud värgindus oli tõesti imelik. Kahjuks olin väga kiirelt tagasi kraavi ääres kus ilutses üks suur vesine auk keset jääd.

Järgnes 10 minutit mediteerimist ja elu üle järgi mõtlemist. Mõõtsin silmaga kraavi laiust erinevates kohtades. Harjutasin samme "hüppepakuni". Katsetasin igas kohas maapinna tugevust. Iga kord kui olin peaaegu valmis hüppama lõin siiski araks. Sisetunne põdes, et ma ei hüppa üle. Ennem kui närv täitsa mustaks jõudis minna, keeldusin ohutundest, unustasin lonkamise ja tegin otsustava kiirenduse kraavile. Maandumine jäisele kallakule ei olnud kõige mõnusam aga peamine oli, et jõudsin pärale. Paraja lombakana lonkisin mööda laudteed autoni. Rahulik ajasisustamise jalutuskäik tööpausil läks siis niimoodi sel korral.

Vaadates, et samal päeval on käidud seda logimas, siis kahtlustan, et seal pidi kindlasti mingi palju parem lähenemistee olema.

Peitjale aitäh põneva väljakutse eest!

Joppamise auk

 7 

Peitjate keeletaust ja -taju on ikka lahedalt erinev. Leidunuks see vidin Muhus, olnuks aarde nimi raudselt jebilkin. Eks ta üks tulnukate laev ole, ilmselt see, millega see Trpop nimesid koguma tuli. Tänud näitamast!

Ja mina arvasin, et Pääsküla jõgi

 4 

Loll on loll olla, nii võiks võtta kokku meie selle aarde otsingud. Trampisime triipu taga ajades mööda kraaviperve ja mitte ei leidnud ülehüppamiseks sobivat kohta. Lõpuks otsustas Kaja jää tugevust testida ja hõljus üle. Ok, ma siis üritasin ka üle hõljuda kuid kaaslaste ilme ütles kõik, see hõljumine oli selline patuga pooleks asi, jää küll ei purunuenud, kooldus aga küll ja see heli, haa see kriipis vastikult kõrva. No siis olime omast arust kavalad ja võtsime mingi raja ja trampisime seda mööda selle jupstükini välja. Jupstükki imetlesime igast otsas, proovisime teha ilupilte, kuid minu nutiföön viskas pildi tasku ja mitte üks pilt enam ei väljunud, nii jäi kogu see kaunidus ja modellide püüdlikus pildile tallatamata. Vaatasime seda puutumatut lund enda ümber ja olime suisa imestunud, et värske logi eest leidsime. No ja siis tõmmati kogu reaalsus kotina pähe. Siiane olin õndsas teadmises, et on 27-s kuupäev , see on kui valel päeval tööl istud, tegelikult oli üleöö saabunud 28-s kuupäev ja minu logid ,mis sellele eelnesid kõik puha vale kuupäevaga logiraamatutes( vabandust) . Muidugi osutus see värske logi hoopis eilseks ja polnud miskit imestada, et lumel ühtegi jälge polnud enne meid. Logi kirjas suundusime kuhugi ja jõudsime taaskord kraavini. Krm, siin oli vesi jääl peal ja polnud üldse nii kindel. Togisin ühes kohas toikaga ja auk jäi järgi, mkm, ma isegi ei mõelnud sealt üle ukerdamisele. Nii murdsime mööda kraaviäärt edasi, kuni leidsime puud, mis sobivalt üle kraavi vedelesid. Võtsime siis positsiooni, mis meenutas roomamist ja ületasime kraavi. Krm, selg oli adrekast märg, pühkisime püksipõlved lumest puhtaks ja märkasime paarkümmend meetrit eemal silda. Krrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrr, jätkuvalt ajab enda üle naerma, aga noh ma olen ju blond, miks teised seda kino kaasa tegid, mina ei tea :P.

Kuna jääd enam polnud, siis sai kena tiir tehtud aardeni jõudmiseks, tagasi ragistasime otse läbi võssi. Värginduse kohta ei oska küll miskit tarka öelda, tundub nagu poi aga noh sellises kohas :) Täname jalutuskäigu eest!

Tõesti huvitav värgendus.

:)

Oli jah imemoodi värk. Tänud aarde eest. TFTC!

Jalutasin öösel lumises metsas ja tegin väikese põike ka asjanduse juurde. Tänud näitamast

 3 

Aarde avaldudes hoidsin ennast tugevalt tagasi, et hommikul kohe mitte välja tormata. Olin just kodustele lubanud, et võtan see nädalavahetus geopeitusega rahulikult ja nemad saavad otsustada mida teeme ja kuhu läheme. Nii lükkuski otsimine esmaspäeva. Õnneks jäi ilusti töölt tulles koduteele. Ei, ei, mööda Pääsküla jõge ma ei sõitnud, väike põige tuli ikka ka teha. Aga esimesel võimalusel siiski jää peale ronisin. Sai ju alles nädal tagasi selle kandevõimet testitud küll. Peab mainima et see lumevaip mis peale sadas, on jääle halvasti mõjunud ja see on nädalaga märgatavalt kehvemaks muutunud. Paar ehmatust küll oli, aga ei miskit hullu. Pealegi silla juurest ju oli jõgi jäävaba ja sisse kukkudes oleks sealt ju välja saanud tulla. Nali, naljaks. Tegelt tasub ettevaatlik olla seal. Lambid olid kõik koju laadima unustatud, seega ainsaks abivahendiks õhtupimeduses oli telefon. Natuke ikka pidin tiirutama enne kui õige asi silma jäi. Ei suutnud minu ajugi välja genereerida mis asi see olla võiks, ju ta turbaväljadel tootmisel mingi abivahend ole mis õnnetul kombel siia voolanud.

Tänud.

 4 

Nüüd ei jäänud Stellal valikuvõimalust, sest plaanis oli mitut aaret külastada ning ta pidi lihtsalt kaasa tulema. Tuli ta ju justnimelt sellepärast kaasa, et saaks jää peal jalutada. Madise aarde koordinaatide juurest astusime jõe peale ja läksime sinka-vonka selle aardeni, täpselt nii käänuliselt nagu jõgi lookles. Jõgi kandis veel ilusti. Vahepeal küll praksus natuke ja siis kiirendasime sammu aga midagi hullu ei juhtunud, kuskilt läbi ei vajunud. Korralik georada läks aardeni, justnimelt mööda jõge. Logisime ilusti ära ja pidasime plaani, et kuhu ja kuidas edasi minna. Otsustasime, et vaatame siis seal ümbruses veel teisedki aarded üle. Otsustasime, et lähme sinnapoole aga natuke teiselt poolt tuli marihen. Lasime siis marihenil ka aarde üles otsida ja läksime kõik koos edasi lähikonna aarete juurde. Hea, kui on kohalik teejuht ees. Ma kujutan ette, et me oleks ristirästi läbi võsa pressinud aga marihen teadis ju teid. Tänud peitjale! Ega ikka iga päev ei jaluta piki jõge. Või kui nüüd täpsemalt mõelda, siis ma vist ei olegi kunagi piki jõge niimoodi jalutanud.

 2 

Nagu peitja oleks teadnud, et ma avaldamise päeval juba otsaga Soomaal olin. Raudselt tegi mulle kiusu. :D Pole hullu, vahetasin suurima rõõmuga FTFi rabamatka vastu. Lonkisin täna ilusa päikse paistel kohale ja kohtusin nullis Siku77 tiimiga. Nendel oli juba logi kirjas nii, et sain ka otsida. Sealt suundusime koos teisi lähedal asuvaid aardeid külastama. Mul olid küll kõik need leitud, aga ilus ilm tuli ära kasutada ja väheke jalutada. Tänan.

Leitud. Aitäh!

Paar päeva tagasi kui Madiselt siiakanti 4.0 maastikuga aare ilmus, siis tekkis mõte, et oleks mugav ära käia, enne kui ilm soojaks keerab ja jää liiga õhukeseks kulub. Aga mõte jäigi ainult mõtteks, kuni täna hommikul avastasime, et ühe väga imeliku nimega uus värgindus on GP lehele tekkinud. Kui pakutakse juba kahte kärbest, siis tekib ikka tahtmine minna ühe hoobiga püüdma. Käisime Kahe karu juurest läbi, võtsime viga saanud eel-aarde remondiks kaasa ning siirdusime seejärel siiakanti.

Jää vastupidavus tekitas küll umbes pooltes meist kahtlusi, aga jõgi oli väga mugav ning loogiline teerada naaberaarde alguspunkti juurest tulles. Vaevutajutavaid raginaid kohati esines, aga auku ei tekkinud mujal kui päris aarde kõrval kaldal. Seal suutsin mätaste vahel sobiva lohu leida, kus üht saabast loputada :P Tegime logiraamatusse teise sissekande. Tagasiteel väntas veel vastu naelrehvidel mister iks :o)

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

Soomaalt tulles, otsustasime ka selle isevärki asja üle kaeda. Kummaline oli tõesti sellist suurt asjandust seal kohata. Tänud näitamast.

Soomaalt tagasi koju pöördudes otsustasime päeva lõpetamiseks siia värgindust uudistama tulla.Pärast leidu vaatasime,et mööda jõge läheb korralik trass asumi poole tagasi.Keegi oli ka jalgrattaga siia jälgi teinud.No kasutasime kah "kiirtee" eeliseid,kuniks kuskil maal jää praksuma hakkas ja tegime kalda poole igaks petteks vehkat :)

 1 

Miki mainis keskpäeva paiku, et on plaanis päeva teises pooles uue avaldunud aarde jahile minna ja uuris, kas tahaksin ka kampa lüüa. Muidugi tahtsin. :) Sõites aarde poole, andsin veel viimase lihvi seni leidmata mõistatusaarde lahendusele (minekuaeg saabus ootamatult kiiresti).

Oli mõnus jalutuskäik toredate geokaaslastega. :) Aitäh!

Olen küll mööda laudteed siin kõndinud, aga siia võssa küll pole sattunud. Äkki tasub veel võsa kammida? Ei osanud ka me midagi selle peale kosta. Tulime mööda laudteed ja läksime mööda jõge. Ühes kohas raksus hästi, aga jäi kandma.

Hea, et Pääsküla jõe 2-te veel logigma polnud tormanud. Nüüd sai 2 ühes. PJ2 nullist edasi sai hetkel nii ratastooli kui uiskudega. Korralik radagi oli ees. Pole just jõgi, mis enda selga astuma kutsuks, aga täitsa huvitav kogemus oli. Imelikul värgindusel on aga vähemalt teatava grupi jaoks nüüd tähendus. Aitäh!

 1 

Hommikul ajas Liis mind üles ning teatas, et uus aare avaldati siin samas. Vastasin uniselt, et mis siis on sellest ning ei kavatsenudki liigutada. Hommik möödus omasoodu ning plaan oli hakata 12 ajal liikuma et jõuaks õhtuks Marise [Max] sünnipäeva tähistama. Mihkel, kes pidi meiega tulema, tuli natukene varem ning otsustasime soodsaid ilmastikuolusid ära kasutada.

Ööga oli aga ilm muutunud ning samast kohast, kus käisin mõned päevad tagasi enda aarde alguspunkti juures, ei julgenud enam üle jõe minna. Veel vähem rääkida siis mööda jõge liikumisest. Seega tuli võsas ragistamise variant valida. Võsa kõige hullem ei olnud ning üsna pea jõudsime aarde juurde.

Logiraamat oli 3 tundi pärast avaldamist veel üllatuslikult tühi ning Mihkel kirjutas meie nimed esimesele reale. Mina aru ei saa, mis imelik värgendus see on seal. Kust see tuli sinna? Miks? Aitäh aarde eest!

 3 

Päeval leppisime Mikiga kokku, et õhtul lähme seda aaret logima. Hea, et maa külmunud oli, muidu oleks väga sopane teekond olnud. Logi sai kirja kuskil 17.00 ajal ja olime neljandad. Miki veel õssitas meid, et kuulge lähme mööda jääd tagasi, hüppas jääl- näe ei juhtu midagi isegi ei pragune:) Aga kahjuks ei võtnud keegi meist vedu- ei tahtnud riskida (Priit ütles kohe, et Karliga jääle ei lähe ja ega minagi ei julgenud). Mis Mikil muud üle jäi, kui tuli ikka meiega tuldud teed tagasi. Tänud peitjale.

 3 

Mulle tundub see värgendus piraka merepoina, mille laine on üsna kaugele visanud ;). Peale pisikest jalutuskäiku jõudsime kohale, logisime ja lasime jõel liugu nii, et Priit tundis kaldal maavärinat. Imelik.

Tänan peitjat!

Leitud ja logitud.

Leitud ja logitud.