Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 3.5, maastik 2.0 Suurus: suur Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Tegemist on mõistatus-multiaardega. Aare ei asu antud koordinaatidel. Koordinaat viib otsingute algpunkti. Aarde leidmiseks jälgi vihjeid. Esimesest peidukast leiad vihjed lõppaardeni. Mõlemad aarded on vastupidavas ja ilmastikukindlas metallkastis. Samuti sisaldavad mõlemad aarded logiraamatut ja veidi nänni.
Kalmu 1:
Logiraamat
AS Veeseadmed kirjutusvahendid (jäta alles, et saaks logiraamatut täita)
Kummikindad
Rull teipi
Raamat "Eesti, NATO ja EL julgeolekustrateegiad
Roosa seep koos karbiga
Eesti Politsei embleem
60 senti
Joonis lõppaardeni Kalmu 2
Kalmu 2:
Logiraamat
Harilikud pliiatsid
AS Veeseadmed moodne nokats
Helkur
Meditsiiniline esmaabiside
2 patareid
Isoleerpael
Vihje: Kalmu 1 - pehkinud sild, kopraonu puu, lõhestunud, kuuse all. Kalmu 2 - leiad Kalmu 1-st, kaardist on abi.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://www.pildialbum.org/pilt.php?id=819210
Aarde sildid: välimõistatus (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCXDPR
Logiteadete statistika: 73 (76,8%) 22 11 0 0 0 0 Kokku: 106
Eeldasime selle leidmiseks kurguni heina, puuke ja madusid. Tegelikkuses ei kohanud kedagi neist. Mõnus jalutuskäik pisut heinasel jõekaldal, mõned kraaviületused ja oligi kast leitud. Vihjete põhjal on tänase loodusega neid ikka pea võimatu leida. Tõsi, pehkinud sild oli esimese punkti juures alles. Kuid nagu teisedki logijad kirjutanud, otsisime meiegi esmalt nulli valelt poolt kallast. Kraavid on praegu kuivad, aga loogika kutsus kõrgemalt kaldalt otsima. Karbist leidsime vihje Kalmu2 karbi juurde ja sealt tuli leid veel kiiremini. Aitäh kutsumast!
Seadsime tiimi eesmärgi kaua leidmata Kalmud üles otsida. Mul veebruaris ei ônnestunud. Kaks pead on kaks pead, mõnusad jalutuskäigud, liblikad, rebane, päevakoer ja ämblikupesad. Eeldasime kohata madusid ja puuke, aga neid polnudki. Aitäh!
Kas oli vale aastaaeg vōi pime vòi geopime, peale 3x ninali käimise ja mòningast vett muud ei leidnud.
Päris pikk teekond ja need suured käpajäljed lumel üldse ei innustanud ka. Kohapeal polnud nullis miskit ja sai päris kaugelt otsida, palkide alt ja pealt ja vahelt. Vihjele vastavaid objekte üldse ei tuvastanud. Veel kaugemalt pidi otsima, lõpuks paistis lume alt midagi kahtlast. Hetk enne pimedat autos tagasi.
Mööda teerada aarde asukohaga kohakuti ja siis metsa. Teisest vaadatud kohast silmasime konteinerit.
Tänud
Kalmu 1 sai logitud juba vana-aasta lõpus. Null on möödas aga logipilt on asjakohane. Kalmu 2 jäi tookord leidmata. Ju ei saanud vihjest õigesti aru. Muljetades geosõpradega, sai vihje õige tähenduse. Nüüd siis ootas ta terve kevade oma aega. Täna siis läksime vormistama. Läks kiiresti. Tänud!
Kord porisel, kord jäisel teel neljarattalist Aive siin taltsutas. Kevadiselt päikselisel päeval me lumel tatsudes siin kulgesime. Kummalisel moel eksisid siia ka kohalikud ATV-ga rallima, müstika. Järgmisse punkti minnes me läbi lume vajusime, kes rohkem, kes vähem. Lõpus oli päike objektide ümbruse lumevabaks sulatanud, oli kergem leida. Tänud peitjale.
Kui me juba Pärnumaal siinkandis kolistasime, siis tulime Kalme ka kaema. Seekord olime targemad ja võtsime labida kaasa. Eelmise aarde juures oleks temast palju abi olnud. Nüüd oli ka. Aivel oli tore tugipunkt lumel kõndimiseks ja kraavide ületamiseks. Neid viimaseid ikka jagus. 10 tükki kokku. Aare oli seekord õnneks õigesse kohta pandud - polnud tarvis jääd lõhkuda. Selle võrra saime rohkem suhelda mugudega, kes meiega koos nulli jõudsid ja väga üllatunud olid meid seal nähes. Küsisid veel Kristalt ja Aivelt, kas kõik on korras. Minuga silmnähtavalt oli ;) sest mulle vaid naeratati ja lehvitati. Eks ma käitusin ka kõige vähem kahtlaselt antud hetkel.
Kui mugud silmapiirilt kadusid, siis sai aare leitud.
Kaardid on meie sõbrad. Sellest, kuhu minema peame, saime ruttu aru. Veidi kahtlesime ligipääsus, aga kohale me jõudsime. Mul läks mott maha, Krista oli kõige energilisem ja see hea energia viis kärmelt sihile. Ma ei jõudnud veel logidega tutvuda, kui tema juba leidis. Tore. Nüüd oli tarvis veel auto juurde jõuda ja see oli tänase päeva üks raskemaid lõike. Läbitud ta muidugi sai. Aitäh!
Kalmu1el oli mul koordinaadid ikka täitsa eemal aga õnneks Mari suunas meid õigesse kohta.Panime nimed kirja ning võtsime juhised Kalmu 2.Seal oli Kristal kõige teravam silm ning nimed sai sinnagi kirja.Aitäh!
Sillast pole enam lõhnagi järgi ja eks muu loodus ka vaikselt muutub. Kalmu 1 puhul jäi multi osa pisut segaseks. Kalmu 2 aga oli peale väikest süvenemist üsna selge sihtkohaga.
Tänan peitmast.
Ei saa nende aarete loogikast aru, aga mõlemad on nüüdseks leitud.
See oli meie tänase päeva ja vist kogu meie lühikese geopeituse-ajaloo seni kõige raskem katsumus. Mõtlesime, et teeme väikse mõnekilomeetrise edasi-tagasi jalutuskäigu metsa vahel, mis see siis ära pole, aga saime mõnuga ületada kraave, tuhnida metsas ja koplis ja hea tarkuse edaspidiseks - kui on vihjed, siis mõtle nende peale ja oska neid tõlgendada ja kui on logid, siis loe, mida kirjutatakse. Pidime ikka kõikvõimalike rehade otsa ka ise astuma enne kui jõudsime nii esimese kui teise aardeni ja kokku kulus selleks ikka tunde. Hea, et alustasime keset päeva, pimedas oleksime väga jänni jäänud. Kindlasti oli hea, et ühtegi mugu selles piirkonnas ei leidunud, vaid linnud laulsid meile. Jälgede järgi - vist ainult loomad liiguvad siin, aga täna hoidsid ka nemad eemale. Aga lõpp hea, kõik hea - mõlemad kastid leitud ja nimed kirjas. Suur tänu!
Mari tahtis Jeekimit ära külastada ja veel hulka aardeid ümber selle. Meie tahtsime Indyga pikka jalutuskäiku ja võimalikult vähe peale seda logida :D. Ja saimegi siis igaüks kõik, mis soovisime, igati win-win geotripp ;). Kalmu(de)sse jalutasime esimesena. Või no, ei jalutanud, pigem väga kaalutletult ja tugevamat jalgealust otsides ning läbi arvestatava plöga ja vähemalt 5 kraavi ületades ubisime ennast kuidagi nulli :D. Kus mõnusalt suur kast ootas ees ja sisaldas ka parajalt üllatavat lugemismaterjali. Oleks aega olnud, oleks kohe mättale selle teosega istunud, nüüd sirvisin vaid diagonaalis ja klõpsasin pildi ning edasi maadlesime tükk aega tolle jätkuülesandega. Lõpuks saime mis vaja ning tuli vaid läbi kogu selle kevadise maastiku tagasi autode juurde pääseda…
Ülimugavad, vastupidavad ja hästi kuivust hoidvad konteinerid, kahju kohe, et neist väike- ja mikroversioone ei ole :). Tänase päeva sissejuhatuseks saime selle aardega mõnusa stardi, aitäh kunagistele peitjatele aarde eest :).
Tänane päevaplaan tõi meid siia kanti ja seega ka Kalmu aardeid otsima. Parkisime auto ja hakkasime jalutame mööda kraavi kallast minevat tee. Metsaveo autod olid selle ikka korralikult poriseks sõitnud ja kahetsesime, et ei olnud kummikuid jalga pannud. Nüüd oli selleks juba hilja... Esimeses punktis läks tänu täpsustatud koordinaatidele hästi. Uurisime kasti sisu ja edasi oli hämming. Kastist leitud kaart ja minu kaart ei tahtnud kuidagi koostööd teha. Ei jäänud muud üle kui haarata õlekõrrest. Peale seda hakkas minu kaardil ka paistma seda, mis meid järgmise punkti juurde juhatas. Tänan.
Sumpasime kohale ja panime nimed kirja.
Tänud.
Olime meiegi lugenud neid seikluseid siin sügisesel ehk mudasel ajal ja seetõttu tollal siin kandis liikudes üldse ei isutanud siia tulek. Täna seevastu aga oli kõik nii külm ja maapind nii tahke, et kui metsaväljaveotraktor ei oleks tee peal ees olnud, oleks mööda kraavikallastpidi saanud ka madala autoga sõita üsna kaugele. Traktorist me aga mööda ei mahtunud, seega saime ikka jalutada ning ega see ju liiga ei teinudki.
Oli ka seda teada, et koordinaat ei ole kõige täpsem ning seepärast sai kasutatud Kaupo antut parema sihtkohana. Sellest hoolimata sattusime valele poole kraavi, aga siit kannatas muretult üle liikuda õigele poole. Seal sai siis veel veidi ringi vaadatud, kuni lõpuks ühes logis olev vihjepilt andis päris õige koha kätte.
Selle multi teise punktiga olime ka algul hädas, kuna külm oli karbi maa külge kinni külmetanud, aga peale mõnda vopsu andis emake Maa ka selle meile kätte. Nii said need aarded omale positiivse lahenduse, täname.
No neid kalmusid on ka vaadatud korduvalt ja taganjärgi ikka hea, et vaadatud.... sest nüüd oli muda külmunud, sääsed magasid, klorofüll oli kadunud ja lämmatava rohelise asemel laius kõikjal mustvalge rahu. Kapitalistid oli oma metsatapmise tuhinas isegi mitu pioneerisilda rajanud.
Nulli teadsime, et pole täpne, seega saime külastada kraavi mõlemaid kaldaid ja siis õigel pool ka niipalju lund maha talluda, et mängi või minigolfi. Ja siis ühel hetkel löök õiges suunas ja hole in one.... või noh tegelikult ju ikka eiteamitmes löök aga ikkagi tabamus- logiraamat ja edasised juhised. Need olid arusaadavad ja lahkusime siit golfiväljakult lootuses, et harjutamine on meid tugevamaks teinud. Ja seda see ka oli! Olles uue raja juures oma varustuse avanud, oli ka kohe mäng läbi, skoor kirjas ja saimegi suunduda taas geopeituse juurde tagasi.
Teised on sündmused ära kirjeldanud. Mind paneb ikka imestama, et 9 kuud polnud keegi otsimas käinud ning nüüd korraga sattuvad kaks tiimi Toyota RAV-4ga aaret otsima. Massis peitub jõud ja aare sai leitud. Mu hinnangul nulli koordinaat: 58°22.513′, 24°43.441′.
Kalmu 1
Toimus sünkroonsaabumine aarde parklasse mida pole ammu aega leitud. Tervitasime viisakalt ja õhku lendasid lausa Head uut aastat soovid. Aga näod oli võõrad ja kuna viimasel ajal olen päris mitu korda mugusid geopeituriteks pidama, siis seekord sellel teemal kõnetada ei julgenud, vaid panime oma gängiga ees punuma. Tempo oli küll aus, kuid paarikest me kuidagi maha raputada ei suutnud ning püsisid teised stabiilselt kannul. Ilmselgelt polnud nad siin mudaväljal kiirsammul romantikat tegemas. Nulli jõudes võtsin siis julguse kokku ja pöördumise peale saime teada, et tegemist silmsirkli tiimiga. Nüüd juba muutusid näod ka tuttavamaks ja vist oleme isegi äkki geojaanil kergelt trehvanud! Aga see, et meid oli palju, tuli siin meile kasuks. Koordinaat tundub päris mööda olevat ja tegevust jagus kõigile. Nullist päris kaugel õnnestus seekord minul selle piraka kasti otsa koperdada.
Tänud.
Kalmu 2
See, et 2 tiimi „nende aarete“ juures trehvasid, olid meil kasud sees. Järgmise logiraamatu asukoha määramine osutus tänu Jaanika kaardikihile oluliselt lihtsamaks ja saime suuna kätte. Põrutasime siis edasi juba koos ka järgmist punkti vallutama. Kohale jõudes tekkis mul kindel huvi ühe piirkonna vastu, Kaupol olid omad plaanid, seega hargnes punt vähe laiali ja kambavaimu eelis lõi välja. Seekord minu sisetunne ei petnud ja peagi jäi otsitav silma ning oli hea põhjus taas punt kokku ajada.
Tänud.
Kalmu!!!
Mulle jäi segaseks GC ja GP lehel olev erinevus. GP lehel on tegemist 2 erineva aardega, tõsi, üks neist võiks olla tava-aare ja teine mõistatus(boonus). Füüsilisi logiraamatuid on ju kaks, seega võiks ka GP lehel olla 2 aaret. Peaks ju võimu ja oskusi olema küll, et see segadus siin Kõrsa raba servas ära likvideerida!
Peaaegu kolmetunnine korralik koormusmatk sai täna Kikepera rabas juba tehtud. Kuna jalutuskäik jäi siiski alla 10 kilomeetri, tulime järgmisele matkale samme juurde koguma. Keset mittemidagit autot parkides nägime lähedal teistki sõidukit, kui sealt väljujad meile järgi jalutama hakkasid, oli selge, et neil ilmselt sama eesmärk, ei ole ju koht, kuhu niisama jalutama satuks. Saimegi tuttavaks silmsirkel tiimiga, kambaga hargnedes ei jäänud konteiner kauaks peitu. Uurisime juhiseid ning jalutasime piki mudast rada ja üle kraavide hüpates tagasi.
Aitäh. Oli tore kohtumine.
Pidime lapsed trenni viima ja otsustasime ise ka veidi jalutada. Selle aarde logid on nii hirmsad, et eriti kaugele lugemisega ei tohi minna, muidu jääbki käimata. Parkisime teeristi ja olime just minema hakkamas, kui kiire kolmik end saabunud autost välja libistas ja otsemaid aarde poole minema kiirustas. Haakisime end sappa ja aarde juures saimegi tuttavaks. Esimene kast andis end üsna kiiresti kätte ja kamba peale panime ka teise punkti paika. Teises punktis läks ka üllatavalt kiiresti, kuni karp Silverile silma hakkas. Kokkuvõtteks: jalutuskäik pargis toreda seltskonnaga u 3,5km, s..a suusailmaga lihtne. Aitäh!
*** Lühidalt *** Tagasiteel Jeekimite juurest otsustasin ka siit läbi hüpata. Auto jäi kenasti kaugele, Seljametsa-Põlendmaa vahelise tee äärde. Tegelikult selgus, et edasine 'metsavahetee' oli palju paremas korras kui see 'maantee', mille serva auto parkisin.. Aga no mis siin ikka, kokku sai liikuda umbes 17 kilomeetrit, sellest veidi alla poole elektritõuksi jõul (enamik kruusateest), kokku kulus nende kahe peale aega paar minutit üle 3 tunni.
*** Kalmu 1 (GCXDPR)*** Ma ei tea, kas see prügila on tõesti nii lähedal või milles asi, kuid terve see aeg Vaskjõe kõrval oleval rajal kõndides oli fekaalihais ninas. Tee oli selline 'maasturiga huvitav', st paras mülgas. Nullis õnneks tänu logidele ning nendes sisalduvatele vihjetele kaua ei läinud (et null mööda ja teisel pool kraavi). Mis seal ikka, konteineris olevas vihjest pildid ja mõtlesin, et tänaseks siis aitab. Aga siis vaatasin ikka seda konteineris olevat joonist ja GP lehel olevat kaarti ja siis telefonis olevat kaarti ja.. Ah, prooviks ikka ära käia.
*** Kalmu 2 (GCZD6F)*** Poolpehme kruusatee pole sellele elektriliikurile eriti meeltmööda, sai too jätta kraaviserva umbes 2.5km aardest. Vaadates vahepeal seda kaarti ja joonist ja siis telefonis olevat kaarti, tundus asi olevat veidi.. leebelt öeldes.. lootusetu? Ikkagi stiilis, et 'kusagil pagan teab kus lagedamal alal, lähene sealtpoolt'. Alla ei oleks tahtnud anda, ka pealamp vedeles taskus juhuks, kui päris ööpeale peaks jääma. Tegutsesin õnneks vastavalt eelmises punktis saadud vihjetele, ehk läksin seda teed pidi, kustkaudu saab õigelt suunalt läheneda. Kruusateelt tuli ära pöörata, jõudsin mõtteis jällegi kiruma hakata, et '#### see pole normaalne' - juhatatakse eeldatavasti kusagile eitea kuhu, kus mitu hektarit vaja üle kammida - tee oli jällegi ilgem mülgas (maasturiga huvitav). Mingil hetkel hakkas enam-vähem õige koht paistma, see 'üks neist paljudest', jõudsin selleni ja.. Ei saanudki otsima hakata, konteiner juba paistis. Ei, nagu ilma naljata, elu kiireim leid. Ehk võtke neid esimeses punktis saadud vihjeid ikka väga-väga tõsiselt, vastasel juhul (proovides kavalad olla) tulete siit mitteleiuga. Mis siis ikka, nimi kirja ning tagasi..
Päris mõnus seiklus ning peitjaile tänud!
Väga meeleolukas aare! Kalmu 1-s hakkasime nullpunktis hajameelsetena algul kohe aaret otsima, teades, et aarde suurus on "suur". Siis aga tuli tulemuste puudumisel mitu-mitu korda kõva häälega ette lugeda vihjeid ja niimoodi näpuga järge ajades tasapisi aarde otsa komistasimegi. Väga mõnus savist lirtsuv jalgsimatk oli! Kalmu 2 asupaiga nuputasime kiirelt välja, aga otsima läksime paar päeva hiljem, sest suur vihmasadu algas just siis, kui istusime autosse, et Kalmu 2-ni sõita. Üllatavalt ilus koht, täitsa vaimustav! Aarde leidmine oli isegi kergem, kui Kalmu 1-s, ajasime taas täpselt näpuga järge ja imeruttu leid tuligi. Leidsin muuhulgas teeservast mõned ilusad kontpuuoksad, mis korjasin kaasa. Siiras tänu laheda aarde eest!
Kalmu 1 – leitud
Kõigepealt muidugi käisin kõik vihjes olevad kohad läbi, aga ei midagi. Siis hakkasin logisid lugema. Vaatasin veel kohti mitmelt poolt, aga ikka ei midagi. Lõpuks haarasin õlekõrrest ja suurendasin veel raadiust. No ja siis leidsin kasti ka. Uurisin kaarti, et kuhu edasi ja suundusin sinna...
Kalmu 2- ei leidnud
Täiesti vale aeg selle aarde otsimiseks. Hulga aega ja rohtu tallasin maha, aga ei midagi. Küllap tulen varakevadel lõppu tagasi, kui maapind välja paistab.
Aga koos Kalmu 1-ga tuli kokku hea matk.
Esimeses punktis läks kaua, aga see vist kipubki nii olema. Läksime sealt edasi ja siis teises pnktis saime ikka korralikult jaurata enne kui nimed kirja saime.
Siin oli pusimist ikka üksjagu, aga lõpuks ikka leidsime, tänud.
Pärnumaa on kõige suurema pindalaga maakond Eestis, et ikka oleks kust kännu alt otsida..see esim.punkt on ikka päris mitme viske kaugusel sellest kohast kus ta olla võiks. Muidu väga mõnusad retked ja kohad! Ägedad varemed ning taaskord tegime lähitutvust metsloomadega. Tänan peitjat!
Tegelikult käisime siin juba talvelgi tuhnimas ja pidime leppima mitteleiuga siis. Täna aga tänu mõnele vihjele läks kiiresti selle kastiga. Vahva on neid vanu talukohti uudistada, tänud :).
Täna õhtul peale tööd väsinud pea ja vaimuga vaatasin skeemile otsa ja lõi pildi ette kohe:-), kiire otsus-vaja kohe minna, kuiv veel ja heina pole ja lehes pole ja tehtud siis nüüd. Tervitan 08.04 logijaid ja veelkord tänusõnad.
Täna õhtul peale tööd väsinud pea ja vaimuga vaatasin skeemile otsa ja lõi pildi ette kohe:-), kiire otsus-vaja kohe minna, kuiv veel ja heina pole ja lehes pole ja tehtud siis nüüd. Tervitan 08.04 logijaid ja veelkord tänusõnad.
Oi jh! Siin võiks nüüd ENSV Illari sõnadega öelda, et ........ :-) Oli ikka matk mul täna. Siia kulus kogu mu päev, no ei tasu plaane teha, nii-ehk naa peab need ümber vaatama. Aga nädalavahetus ongi nautimiseks ja ilm oli ka mega. Selle esimese sain siis logitud lõpuks, TÄNUSÕNAD Jokker6'le kes mu kahtlustele kinnitust andis. Kalmu 2 jääb järgmist korda ootama, selle jauramise peale seal esimest otsides lõppes mõistus otsa ja tagatipuks sai telefonil aku ka tühjaks ja akupangast on ikka väga abi ilma juhtmeta :-).
Pärnumaa tuuri planeerides ei suutnud enda tohutust pildivaramust mind huvitavat juhiste fotot kuidagi enam välja võluda. Õnneks sain küsimise peale abi. Pärast seda ilmus muidugi ka otsitav välja just sealt kaustast kus ta olemagi pidi.
Tee Kalmu radadel oli väga jäine ja libe. Tagumised rattad ei tahtnud üldse joosta samu radupidi nagu esimene telg. Vaikselt veeredes jõudsin kraave külastamata parkimisplatsile. Kaasa võtsin lambi ja labida.
Aardele lähenemiseks jälgisin peitja soovitust ja nägin ära ka vaatamisväärsuse. Seetõttu tuli aga pikalt mööda põldu tammuda. Suuremaks sulanud loomajälgedes oli seda mugavam teha aga need viisid mind õigelt trajektoorilt sootuks eemale. Lõpuks lähesin aardele lõunast. Kohapeal kartsin, et läheb ülimalt keeruliselt. Teekonnal oli palju lund olnud. Aare minu õnneks aga täiesti avalikult. Lahkusin juba mugavamat teed mööda piki Harvesteri jälge. Aitäh!
<_Eelmine |1.päev|2.päev| Järgmine_>
Peale Kuuskede kuningat oli hea energia peal ja lihtsalt pidin ka selle "linnaka" juurde jalutama, kuigi korra siit juba nõutult tühjade kätega lahkunud.. Kuna kõht oli ka juba tühi ei hakanud nullis otsma, vaid ladusin söögilaua välja(fuudprepp on selle moodsa asja nimi) - uus harjumus teate küll kellelt ;). Täis kõhuga oli meel ka kohe parem ja seekord ei hakanud aega nullis üldse raiskama, vaid varasemate logide viitel laiendasin otsimisraadiust.. kõvasti. Nii tuli kast välja mõne minutiga juba ja khm.. kõigest ca 25m kauguselt nullist.. Aga see selleks. Üllatas aarde vanuse kohta ikka väga heas korras algne logiraamat ja üldse puhas kena sisu. Logi sai kirja ja vol. 2 info kogutud, nüüdseks ka asukoht määratud ja plaani pandud. Aga vahva oli ka seekord, aitäh :)!
Kuna Virussaare rabasaare külastus läks oodatust oluliselt kiiremini, siis oli Pärnu Londiste juurde minekuks kell jätkuvalt liiga vähe. Võtsin siis aja parajaks tegemiseks uue eesmärgi külastada vähemalt Kalmu esimest punkti. Vaatasin ortokaardilt sobiva metsasihi ja parkimiskoha välja. Plaani takistas aga metsavedu. Veoauto oli kitsal teel jalus, millest ei olnud võimalik mööda pääseda. Natukene ootasin aga kuna töö täielikult seisis siis pidi otsima uue variandi.
Uueks katseks valisin sihi otse lõunast prügimäe lähistelt. Kõigepealt sain hüpata üle järsu ebameeldivalt lõhnava kraavi. Sihi algus oli üsna mudane aga pikapeale läks lumiseks ja jäiseks. Lume pealt oli näha väga paljude erinevate loomaliikide esindajate jalajälgi. Kõige silmapaistvamad olid karude omad. Kerge ärevus oli aga hirmu mitte. Jõudnuna Karuniidu peakraavini lõppes minu mugav siht. Üle kraavijää ma minna ei julgenud, sest jääd oksaga tagudes kiskus see ämblikuks. Otsisin purde ja ronisin mööda puud teisele kadale. Teekond purdest kuni Vaskjõeni oli piki värsket võsaharvendust. Toikad olid püsti ja võsa pikali. Kõige mugavam ei olnud aga kindlasti parem kui suvisel ajal.
Jõe ääres oli ootamatult palju jalajälgi. Täpselt nullis oli ka jõge ületatud. Asusin kõiki puualuseid läbi käima aga mitte kui midagi ei leidnud. Kuvasin endale ette paljusid teisigi aidanud Kleone logi ja hakkasin pildil kujutatud kohta otsima. Paistis, et minu pool jõge harvendusraiet küll tehtud ei oldud. Pidi kuidagi üle saama. Üldse ei näinud see veekogu väljakutsuv välja. Pistsin kõik tähtsamad esemed kõrgematesse taskutesse ja vaikselt libistasin ennast üle ülilibeda jää teisele poole.
Ka siin oli palju jala -ja otsimisjälgi. Aeg muudkui lendas ja päike langes. Hakkasin jääma juba ajahätta. Tobe oleks nüüd mitteleiuga lahkuda ja kunagi uuesti sinna minna. Viimasel hetkel ikka jäi ühe kuuse all maskeering silma. Panin logiraamatusse nime kirja ja pildistasin üles aardekaardi Kalmu 2 jaoks. Kummalisel kombel ühtegi selle aasta logiraamatust ei leidnud.
Ajahädas pidin tagasiminekuks autoni kasutama tavalise kõndimise asemel jooksmist ja kiirkõndi. Arvestades, et veel mõned tunnid tagasi vaevu kõndisin, siis sain imestada oma jooksmise võime üle. Kalmu 2 aaret ma muidugi enam otsima ei jõudnud. See jääb tulevikuks.
Sõitsin lõppu ja auto jäi 300m peale. Kohale oli kerge kõndida, hõre võsa ja jahitorn. Lõpust leidsin künka, läksin üles, nägin kõrval auku nagu keldri suue oleks varisenud vms. Kõrval oli võsa ja selleks et auku ei kukuks läksin hooga, riided sahisesid vastu võsa. Selle peale tuli august mingi eluka häält. Hüppasin ruttu võssa ja jäin ootama, mis nüüd saab. Tulid veel mõned sonimised läbi une, justkui mees magaks ja oleks ta und seganud. 10 minutit seisin paigal, siis hakkasin vaikselt edasi minema,aga lumi pakkis jala all. Sain teisele poole küngast ja tegin sealt sääred. Enne suve sinna tagasi ei lähe,ei soovita ka teistel, võib tervisele halvasti mõjuda.
Tuhnisin, mis ma tuhnisin, aga nullist ei leidnuma ma miskit.. ei karpi ega vihjes olevaid objekte.. Matk iseenesest oli mõnus, selle mõne kilomeetri jao tervise eest tänan küll.
Täna tuli Küllikile mõte taaskord Kalmu 2 külastada. Mõeldud tehtud - juba järjekorras neljas maabumine. Kammisime 2 tundi kivihunnikuid kuid tulemusteta. Haarasime siis viimases lootuses telefoni ja helistasime geokolleegile, lihtsalt ei tahtnud enam viiendat korda tulla. Saime õlekõrre ja sõbraliku õlatunde ning viimaks ometi saab selle aarde oma arhiivi paigutada. Kalmu 1 sai lahendatud kevadel 2016. Tänud
Hea, et Kalmu 1 logi kirja sain pandud. Nüüd kohe näha, millal esimeses käidud ja kui kaua kulus aega aarde lõpu vormistamiseks, 1026 päeva. Lõpp läks veidi kergemalt. Esimesest punktist võetud vihje oli juba aastatega pealuu sisse talletunud aga sellele vaatamata tuli veidi ringi vaadata. Vähemalt oli teada, millist konteinerit ma otsima pean. Sügisene loodus ja konteineri värv oli hästi ühte sulandunud. Aitäh.
Oh jeebus... selle saagaga on nüüd lõpp. Esmakordselt käisin seda vidinat otsimas kusagil 2009 aastal ja jaurasin seal teises punktis ligi 2 tundi. Teine kord käisin kusagil 2010 aasta suvel... möllasin rinnuni taimedes ringi ja emotsioon sai nii tummine, et kirja ma seda mitteleidu siia ei pannud. Viimane kord sattusin siia 2011 aastal ja ka selle tuima tuhlamise tulemus oli see, et üle kuue aasta ei olnud soovi siia enam nägu näidata. Nüüd otsustasin lõpuks, et jagatud mure ja jagatud negatiivne emotsioon on ikka parem kui jagamatu ning kutsusin Anne kaasa. Oi jeebus, kus loodus on selle vahepealse kuue aastaga muutunud... kohapeal kus kunagi oli lagendik, mille ühest servast nägi muretult selle jahipuki ära, on nüüd saanud korralik võsa. Ei tulnud see asi kiiresti ka seekord. Õnneks on Annel aktiivse suhtlejana palju telefoni-geokolleege, kelle abil sai otsimispiirkonda veidi täpsustatud (ma siin muidu tuleksin kusagil 2025 aasta paiku veelkord mitteleidma). Aga üldiselt tekib küll küsimus, kas keegi selle teise punkti kuidagi lihtsa loogikaga ilma korraliku õle-heinakuhjast-otsimiseta ka üles on leidnud. Aga peitjale aitähhid, selliseid elamusi on tarvis - peale leidu on emotsioon ikka kõrgel küll :).
Mina olin rahulikult "omas mollis" st jalutasin Pärnu peal kui telefonikõnega vaip lihtslt alt ära tõmmati, et tulgu ma kaasa Kalmule. Mul polnud sobivaid riideidki. Õnneks kummarid olin maasikal käigust autos. Teadsin, et mingi perse on selle aardega, et keegi täpselt ei tea kust otsida, mida otsida, kuidas otsida ja miks otsida. Hakkasin autos logisid lugema ja targemaks sain vaid niipalju, et midagi ei saanud targemaks.
Marssisime kohale ja kohe oli mingi hunnik. Sobrasime ja müttasime tükk aega aga no ei miskit. Samas nagu logid klappisid, et hunnik peab suur olema aga minu kõrval ongi asjad suured ju. Kivide jutt oli ülimalt kahtlane. Läksime edasi aga mind tõmbas nagu magnetiga sinna poole. Otsustasin natuke kinnitust saada ja helistasin, selgus, et koht paljulubav. Läksime tagasi, rohi ikka rinnuni!
Tuulasime ja otsisime ja Lembit loobus. Läks minema, mul aga ei andnud hing rahu ja jäin paigale. Ja otsa ma aardekastile koperdasin. Hakkasin karjuma, et tulgu ometi siia aga suhu tulid kõik meessoost paariliste nimed, väljaarvatud tänane kaaslane. Lembit jooksis selle lõugamise peale kohale, et mis juhtus. Midagi ju ei juhtunud, ma lihtsalt ei uskunud oma silmi. Nüüd saan aru küll, miks Lembit ullikese kaasa moosis. Ta vaeseke käiks veel 5 korda kindlasti seal mitte-leidmas. Tänud peitjale, õlekõrrele ja tuleb nüüd tänada ka kutsujat, ma poleks ise sellel sajandil küll seda jama otsima läinud!
Esimese osaga läks suhteliselt lihtsalt. Isegi mingi tee moodi asjandus läks aarde poole. Hein oli madalam kui eelmise aarde juures, kõigest rinnuni :) õnneks oli suuremas osas ka mingi rada sees, mida kasutada sai. Koordinaatidel polnud midagi, aga logide ja loogika abil õnnestus ka õige koht tuvastada ja ka aare. Aarde juures näitas GPS, et minna on 30 meetrit. Teise osaga oli veel rohkem ikaldust. Umbkaudse koha panin paika, aga edasi ei suutnud juhiseid sobilikult tòlgendada ja olin ikka üsna hämmingus. Lõpuks sai siiski ka see leitud. Nojah...
Esimesse minek oleks täitsa mõistlik olnud, kui just lõppenud paduka ja ülepea heina kooslus asja ebameeldivamaks poleks teinud. Kohapeal mõnele vihjele enam toetuda ei saa, kuid veidi looduse vaatamist andis siiski üpris kiire leiu. Teise punkti minekul ootasin autos järjekordse vihmahoo raugemist, seejärel objektile minek oli üpris kerge. Paraku jäin seal tühjade pihkudega olenemata rohkem kui poole tunnisest otsingust ja suure hulga heina maha tallamisest. Järgmine kord tulen kui loodus pole nii lokkav.
Esimene katse Kalmu 1 leida toimus mul umbes samal ajal ja samade emotsioonidega, kui trinel. Ainult kuna tookord ei olnud see meie otsene eesmärk, vaid mõtlesime nii möödaminnes koha ülevaadata, siis pöördusime poolelt teelt tagasi. Täna oli hoopis teine asi. Savi külmunud. Ei saanud arugi, kuhu see savilõga kadus.Rohi ei ole ka rinnuni ja varahommikune jalutuskäik andis mitu kopsutäit täitsa värsket õhku. Leid tuli veidikese otsimise järel ja abiks oli Kleone logi. Kalmu 2 nii ruttu ei alistunud. Üks vale koht sai pingsalt üle vaadatud ja hulga valget aega selleks kulutatud aasta lühemate päevade ajal, kuid lõpuks suundusime ka õigesse kohta ja sealt tuli leid juba ruttu.
Teekond esimesse punkti oli savilögaselt libe, aga ei midagi hirmsat, ainult korra käisin kõhuli ja riided olid nagunii täiesti mudased. Kohale jõudes selgus, et seal, kus oleks pidanud olema null, vulises rõõmsalt väiksema jõe mõõtu kraav. Ületasime paar korda ristuvat kõhnemat veekogu, aga lähemale ikka ei saanud. Jõudsin juba lugeda logisid ja sain viimastest teada, et "pruukis vaid nulli minna"- ja-jaa, väga abiks. Lõpuks otsisime siiski Kleone mainitud kuuski ja see aitas juba hoopis paremini. Teise punkti jõudmise ajaks otsustas keegi taevase valguse kinni keerata, et meil ikka huvitavam oleks. Mõni aare teeb kohe rõõmsaks, kui mõtled, et enam ei pea sinna tagasi minema :)
Täpsustatud koordinaadid adminni poolt eemaldatud 17.11.2015.
Esimese punkti null on küll päris mööda, ilma logideta poleks vist leidnudki, Triin võttis uued numbrid ka... Teine punkt on peidetud vist küll suures vihas kaaspeiturite vastu, keeran objektile selja ja viskan konteineri kuhugi suvaliselt üle pea.. eriti soovitan pimedas, nagu meie selle leidsime... ja tüüp peaks sellel asjal kindlasti mõistatus olema. Aga, muidu enam-vähem.
teatan vaid et kalmu 1 on täiesti töökorras ja olemas, kalmu 2 võtma seekord ei läinud - hakkas hämarduma ja sõitsin vaid mööda arvatavast kohast.
Jätan märkme. Kalmu 1 leitud. Kalmu 2 jätame tulevikuks.
Päris lai maantee viis nulli suunas, pealmine kiht oli porine, kuid muidu täiesti ok. Esimene mõte oli, et veidi kõrgema neljaveolisega võiks täiesti nulli sõita, kui ainult kolme koha pealt poleks tee oja poolt ära uhutud olnud. Viimaks jõudsime neljanda laiema oja juurde, mis oli risti teepeal ees ja takistas edasi liikumist. Vaatasin gps ja olimegi kohale jõudnud. Meeles oli Hannese logi, milles oja ületus ei ole vajalik. Hakkasin siis vihjeid koju ajama koos komakohtadega. Pehkinud sildu oli 2 tk, millest esimesest vaid mälestus. Kopraonu puud ja seda lõhestunud asja ei leidnud. Kuused, no neid oli seal terve metsatukk, mida ka uudistama läksime. Varsti olime metsast sama targematena väljas ja seekord vaatasime juba üle oja värskelt tehtud harvendusraide suunas. Esialgu me sealt palju leida ei lootnudki. Ületasime oja ja vaevalt saime mõned sammud astuda, kui kast lageda taeva alt ja kase kõrvalt vastu vaatas. Kuusest endast oli vaid känd järgi jäänud. Suured tänud raiemeestele, kes halastasid meie aardele. Peitsin aarde esialgsest kohast 2 m eemale, kahe kuuse alla. V: kummikinda J: 2 tk AA patareid.
Hommikul teatas Hannes, et meile jääb tee peale täpselt 3 uut Saue valla kvaliteetaaret tee peale. Tegime peatused ning vormistasime FTFid ära. Ootan huviga, kas järgmine aare tutvustab mõnda huvitavat jalakäijate ülekäigukohta liiklusmärki...põnev...
Rääkides nüüd Kalmudest, siis esimese juurde läks täitsa ilus rada. Hannes ütles, et punkt on ühel pool oja. GPS näitas aga, et teisel pool. Tegelikult tuli välja, et GPS ei saanud ise ka päris täpselt aru, kummal pool ta parasjagu on ja saime ka teist kallast külastada, kuni Hannes leidis asjas loogika ning leid ka tuli. Teises punktis tundus kõik ka loogiline, kuid ometi leidu ei tulnud ega tulnud. Vihjed olid segased ja ise olime kah pimedad. Mis teha. Aga matk tuli muidugi korralik ja metssiga sai kah nähtud. Aitäh!
Kolm FTFi andsid päevale hea alguse ja Kalmu 1 tuli ka võrdlemisi kiiresti kätte. Edasi läks asi aga üsna jamaks, no mida pole, seda pole. Hargnesime siis, meie Taneliga jooksime rõõmsalt objekti poole ja... meile vahib vastu metssiga. Keerasime otsa ringi ja otsustasime teised ära oodata. Õnneks pidas metssiga paremaks objektilt lahkuda, et me aardest mööda jalutada, kaugemale minna, tükk aega valest kohast otsida, tagasi minna ja siis ilusti logida saaksime. Mõnus väsitav retk, aitäh!
Päeva üks kahest peaeesmärgist. Hommikused kolm planeerimata FTFi Sauel tegid tuju heaks, kodutöö oli tehtud, marssisime uljalt nulli. Mõned agaramad said igakus juhiks jõge ka kaks korda forsseerida. Aga tegelikult tuli nulli minna ja seal hakkas vihje kenasti tööle ja nii oligi kast kohe käes. Nagu täitsa kõbus aare kohe :) Edasise plaani saime ka kenasti kokku. Aga seal jooksis juhe kokku ja tegelikult tuleks kirjutada blogi, mitte logi, siis ei lobiseks asju välja. Ilmselt võtsime peitja juhiseid liiga tõsiselt, nägime rohkem, nii vundamente kui ka suisa elusat metssiga (nii Tanel igatahes väitis), aga karbini jõudmine oli üks valu ja vaev. Aga mis seals ikka, mõnus asi tegelikult. Seda enam, et see kant mulle puha tundmata. Igatahes tänud kutsumast!
Lihavõtete ilm oli nii mõnus ja soe, tahtsime metsa minna. Kahjuks on ümbruskonnas järgi jäänud vaid need aarded, mille leidmine just liiga lihtne pole.
Kalmu 1 oli paras matk nulli. Õnneks just õige aeg otsimiseks, pole suurt võsa jõudnud kasvada, pole sääski, pole parmusid. Lausa lust see 1,2 km maha kõmpida. Kajaliisi logi oli kodus hoolikalt läbi loetud, kui ma kõiki vihjeid üles ei leidnud, hakkasin lõpuks lihtsalt aaret ennast otsima, seda lõhestunud kuuske siis. Ja koperdasin kastile kogemata lihtsalt otsa. Vedas. Lõhestunud kuuse kohta ütleks eelmistele lugupeetavatele, et vahel on ka komad tähtsad. :) Tegelikult pole lõhestunud kuusest üldse juttu..... Poole tee peal selgus, et kõik kirjutusvahendid on autosse jäänud aga õnneks olid kajaliisid pastaka aardesse jätnud, muidu oleks ilmselt pidanud improviseerima (mullaga, kaasgeopeituri verega). Aitäh!
Kalmu 2 koht leidus õnneks lihtsalt. Kohapeal läks siiski mõnda aega, leidsin kolmandast vaadatud kohast.
Kui eile tegelesime noorte hingede päästmisega, siis täna sattus ette kauem leidmata seeriast 6. kohal olnu. Lõpetasime selle 679 päeva kestnud igavustunde ja ajasime karbile küüned tahad. Õigemini pidi kaant ikka jõuga kangutama, nõnna kinni oli jäänud. Sisu kuiv, nagu oleks eilepäev peidetud.
Nüüd siis asja mõrudam pool. No kellel oli vaja nende koordinaatidega soperdada ja õiged valeks muuta? Uued ehk praegu nö kehtivad, näitavad kahe kraavi ristumiskohta (kohapeal), kaardipildi järgi (Regio Topo viimane versioon) muidugi jummala kuivale maale, võpsikusse. Vanad vähemalt viivad tünnist kuue meetri kaugusele ja sealt ümbrust silmitsedes on juba võimalik aimu saada, mida need vihjed tähendavad. Lõhestunud kuuse naljast ei saanud päris hästi aru, aga selle lõhestumise all, pidas äkki peitja ennast silmas. Tänasel päeval on seal küll kõik ühes tükis.
Teises punktis leidsime tünni loomulikult viimasena vaadatud kohast. Konteineri sisu kõige paremas korras. Kui kasutada peitja poolt soovitatud suunda, siis on maastiku raskusaste tänu "kultuursele" metsamajandamisele 3.0, ise kaarditööd tehes võib ka 2.0-iga hakkama saada.
3,5 tundi metsas ei tundunudki hirmus, kui logidest oleks võinud arvata. Esimene punkt viis veidi tuju alla, kuid muidu täitsa hea tervise juures olev asi. EVEJ