A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4

N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9

19 juuli 2019 kommenteeris Carolina [caro]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".

18 juuli 2019 soovis arhiveerimist Joonas [joonas444]

Aitäh, head ööd

18 juuli 2019 leidis Sander [sander444]

Leitud.

1 juuni 2019 leidis Maire ja Kristjan [sportlane]

Sellega ikka läks üksjagu aega. Nüüd lpuks jõudsime ka logimiseni, tänud.

1 juuni 2019 leidis Maire ja Kristjan [ftf]

Lõpuks selle aardega ühelpool. Aitäh.

10 mai 2019 kommenteeris Karl [zdrk]

Tulin keldrit üle vaatama. Optimistlikult pistsin isegi markeri taskusse. Pool tundi tuhlasin aga ei suutnud 100%-selt veenduda kas see kelder on sisse kukkunud või mitte. Juurde on tekkinud nii mõnigi tihumeeter raiejääki. Ümbrusest proovisin leida mingit head kohta kuhu numbreid talletada aga ei leidnud. Üks variant oleks J-i väärtus kirjeldusse lisada. Nagu aru saan, siis ülejäänud punktid on leitavad.

30 märts 2019 leidis Silver, Anne, Henriko ja Kleone [kleone]

Miskipärast on jäänud mulje, et ilma abivahenditeta on see aare teostamatu. Samuti hakkas silma, et ka suvel on see teostamatu. Puha vale jutt.

Paar päeva varem helistas Anne, et Silver kutsus teda laupäeval Raplamaa pärandkultuuri uurima. Henrikol oli just laupäeval Toris elu esimene lasteaedade vaheline jalgpalliturniir ja olin juba ühinemisest loobumast kui selgus, et Silveri start Tallinnast veidi viibib. Veidi mõtlemist ja tekkis lootus, et saan siiski ühineda. Pärast turniiri lõppu võtsin suuna Rapla peale jakohale jõudes selgus, et ma polegi päris viimane saabuja ning saime ühiselt otsingutega alustada.

Esimesed viis punkti tulid kuidagi eriliselt lihtsalt. Jutud paksust võsast on samuti liialdatud, on aardedid , mis asuvad kümme korda hullemas võsas. Üks punktides oli lausa drive-in, selguse mõttes käis Anne autost väljas silti puhastams sest vajalik arv tahab kaduma minna. Haavamäe lahingu paigale suundudes läks maastik veidi huvitavaks metsa all lainetava vee tõttu. Igatahes üle kummiku ääre vesi ei tulnud. Ühel hetkel avastasin, et olen metsas päris üksi, Anne ja Silver olid kuhugi ära kadunud. Vees plätserdades jõudsin siiski pingini. Tagasi jõudes oli vahepeal Anne talu omanikuga juttu rääkinud ja ilmnes, et kogu see maa ja mets ootab perenaist. Peatudes Sopi talu keldri juures tundus teine üks kergemaid punkte olevat. No jah, ainult kus on sissepääs keldrisse. Hiir vist oleks okashunnikust läbi mahtunud kuid hiirest suuremal loomal oleks juba raskusi tekkinud. Kuna olime juba nii kaugel jõudnud, siis tuli haarata õlekõrrest ja helistada sõbrale.

Kuna saime pärandkultuuri uurides väga palju ringi tiirutada, siis lõppu suundudes hakkasid eriliselt silma kaks tekkides hobust. Selgus, et ükskõik kust poolt me ka ei saabunud, ikka olid samad kaks hobust tee ääres ees meid ootamas. Lõpp ise oli juba kõigest vormistamis küsimus. Aitäh.

30 märts 2019 soovis hooldamist Anne [nuffi]

Vt allpool pilti. Kui seal oksahunniku all peaks olema keldriuks-ava, siis sinna ei pressi sisse ka minust väiksem. Küsige vihjet, jagame heameelega.

30 märts 2019 leidis Anne, Silver, Kleone, Henriko [nuffi]

Mingite pikkade või raskete aarete otsimiseks kaaslase leidmine siin Geomängus on lihtne, kuid nõuab kannatust ja peavad olema head uurija-jälitaja anded.

Seda, kodule lähimat aaret, ma üksi otsida ei kavatsenudki. Kuid vanadel olijatel oli ju käidud ja ma vajasin "värsket verd". Ma ei suuda GC-s mingi sälensi jaoks takkajärgi aardeid logida, kuid teha jälitustööd, kellel kus käimata on, on mul kukepea. Seda, et sõela esimeses kihis Silver oli, ta vaeseke ei teadnud. Vaja oli vaid oodata, millal ta mu käest mõnda vihjet küsib ja siis ta "tanki panna". Ootasin pea aasta ja siis ühel päeval see plaan mul käivituski!

Hommikul ei edenenud mul taas GC-s logimine ja kuna ilm oli ilus, siis rõhusin Silveri lubadusele ja koheselt tuli vastus, et no teeme siis täna ära. Umbes nii, et siis saab must lahti. Kleonega oli kordi see aare jutuks tulnud ja kuna Silveri start hilines, siis jõudis ka Kleone meie kampa ja koos said kõik punktid v.a siis minul U leitud. Sest koguaeg ma toonitasin, et selle aarde juures on kummarid olulised, kuid mis neist kasu kui vesi tahtis servast sisse tulla. Niikaua kui mina uut teed otsisin näitas Silver, et on ikka õige Eesti mees ja kahlas tossudega vette ja kadus metsa ja oli enne tagasi kui ma veel ühte teed katsetasin.

Paistab, et ega see number mul üksi käies teadmata oleks jäänud. Meie juures peatus maja peremees ja tõesti 15 minutiga olid mul teada tema 3 kassi, et kütma peab 5 ahju majas, et ta puiduga tegeleb, et lähim pood on 10km kaugusel ja palju ei puudunud kui maja võtigi käes oleks olnud. Geomängust ja numbrist ta teadis.

Keldri punkt oli meil viimane ja sinna kogu 3 tunni vaev tahtis ka lõppeda, sest ükstaskõik kui väikseks ma ennast ka pean, siis siit oksahunnikust augu ees, ma läbi ei oleks litsunud. Ja nigu kiuste, ei näkanud ka algsed abikõned, jh laupäeva õhtul on ju muudki teha. Kes oli Soome laeval, kes sõitis tsikliga, kes peol jne.

Nüüd igastahes aare "kotis" ja rohkem pead ei vaeva. Aitäh peitjale, Kleonele, Henrikole ja Sulle Silver, et ehkki su osavalt sisse matchisin, tulid sa auga välja!

30 märts 2019 leidis Anne, Kleone, Henriko ja [silver0]

Annega ei maksa jamada. Teene võlgu jäämine on sama hea, kui kuradile näpu andmine. Aga ma pidin selle järgi proovima. Igatahes vastuteeneks pidin seltsi pakkuma ühe Raplamaa aarde otsimisel. Ega seda ei saanud ma ise valida, vaid oli ikka ette määratud. Pidavat üks paras nuhtlus olema mida seltsis segasem pusida. Raplamaale jõudes oli üllatuslikult meie seltkonda lisandunud ka Henriko ja Kleone. Hülgasime Raplas üleliigsed masinad ja surusime pundi ühte madalapõhjalisse. Hommikul kiire kodutööna tundus loogiline läbida punkte ZDMCAUJ järjekorras ja nii me talitasimegi. Teekonna esimesed punktid oli klassika. Veeresime punktile võimalikult lähedale, ragistasime võsas, kirusime peitjat, rõõmustasime leitud info üle, võimalusel värskendasime punkti ja siis liikusime mööda rada auto poole tagasi. Muster kordus kuni eelviimase punktini . See paistis kohe päeva kõige pikem matk olevat. Hülgasime masina ühe taluhoovi väravas, poisijussile tegevus pihku ja asusime punkti poole hiilima. Kõik läks libadalt kuni 400m peal avastasime, et see mets on „ajutiselt kättesaamatu“. Naistel olid kummikud jalas, mul vähe mugavam varustus. Aga miskipärast just need kummikud kippusid hoogu maha võtma. Tõmbasin südame rindu ja lubasin kärmelt info ära tuua. Vesi lõi kahte lehte laiali, nagu oleks skuuter üle sõitnud ja omast arust peagi olin kuival maal tagasi. Ilmnes siiski, et ma polnud ainuke kange kes tahtis vahepunkti oma silmaga ära näha ja Kleone jäi veel kuskile metsa uitama. Märgadest jalgadest tuli aga kiirelt vabaneda ja hiilisime Annega masina poole tagasi. Seal jäime aga vahele talu peremehele kellega Anne sai kohe jutu soonele. Veerand tunniga sai vist härra pool elulugu teada. Kuigi lubasime poissmehele Kleone siia talu perenaiseks jätta, siis mulle tundus et Annel oli esimesest sekundist niigi hea klapp ja ta oleks isegi paremini sobinud. :P Aga siiski, päevakavaga oli vaja edasi minna ja kosja sobitamine leidis peagi lõpu. Olime veel õnnelikud et viimane vahepunkt paistab täitsa drive-in olevat aga ainuüks selleni jõudmine venis planeeritust pea 10km pikemaks ja siis veel see üllatus mis kohale jõudes ees ootas! Arvatav kelder oli täitsa olamas aga kuidas sinna ligi peaks saama? Ilmselt tuvastasime potensiaalse ukse kohagi aga keegi oli palju vaeva näinud et sinna ligi ei oleks võimalik saada. Isegi kui oleks Anne lateks ülikonda pannud ja veel libestiga üle kallanud, oleks see katse lõppenud edutult. 3 tundi rasket tööd kippus selle ühe punkti pärast nüüd vastu taevast lendama. Vägisi kutsus see kasutama õlekõrt. Ega sellegi leidmine osutus laupäeva õhtul üsna problemaatiliseks, aga järjekindlus viis sihile ja puuduv lüli sai välja meelitatud. Aega võttis aga asja sai. Kui nimed lõpuks logiraamatusse said, oleks nagu kivi südamelt langenud. Aga vahva oli, see laupäeva õhtu sisustamine toredas seltskonnas. Jääb kindlasti tükiks ajaks meelde. Keldri punktiga peaks peremees aga miskit ette võtma. Ma usun, et see ei ole enam kättesaadav või jäi meil miskit kahe silma vahele!

Tänud.

12 mai 2018 leidis Liis ja Madis [cherub]

Jälle üks mure vähem! Aitäh!

12 mai 2018 leidis Liis ja Madis [madis1989]

See täpp oli väga pikka aega pinnuks silmis ning korra olin juba peaaegu tulemas siia, kuid siis oli aja peale minek. Täna aga oli täpselt parajalt aega. Aitäh aarde eest! Logiraamat oli natukene niiske aga ei midagi hullu.

15 aprill 2017 leidis Allan ja Martti [metroo]

Mind säästeti kõigest sellest keerulisest ja pikast lahendusest ning sain logi kergemalt kirja. Aitäh!

5 märts 2017 leidis Allan, Katre ja [ingrid]

See aare oleks kindlasti eeltööd vajanud, aga siis poleks ju nii seiklus olnud. Mina arvasin, et sõidame parkimisplatsile ja sealt tuleb väike jalutuskäik pärandkultuuriradadel. Aga kui hakkasin punktide koordinaate vaatama, selgus et oh-oh-hoo.. Alustuseks sai üks punkt valitud, aga käigupealt muutus see teiseks ja meie jaoks ka kõige ekstreemsemaks. Jõudsime majani, kust teed edasi ei läinud. Perenaine lubas lahkelt parkida ja näitas suuna soo peale, eks ta oli ennegi meiesuguseid kohanud. Jõudsimegi jää ragisedes ja selle all olevate veemullide sillerdades metsa sees oleva kivi ja pingini, tundus, et kuiva jalaga läbimiseks oli ka viimane aeg. Numbrid käes, tagasi autosse ja keldri poole. Seal kohtasime ikka päris matkajaid, kes arvates, et me kohalikud oleme, meilt raja kohta küsisid. Korstna ja järgmiste kivide juures läks kähku ja lõpetuseks tuli veel üks pikem matkake viimase kivi juurde. Kui kõik numbrid käes ja Z-i ristsumma ka paigas, saime tulemuseks paiga, mida me väga ei usaldanud. Lisatehetega saime täitsa usutava koha. Logimise usaldasin Allani kätesse, kahekesi oleks lõpus raskeks läinud. Teekonnal nägime rebast ja kitsesid. Tegime lisaks ka pärandpeatuse maja juures, kus Katrega TPL-i ajal II korruse akende taga ööbisime. Tänud, vahva oli.

5 märts 2017 leidis Katre,Ingrid ja [thunder]

Viimase aja leiulogid tekitasid samuti suure huvi asja lähemalt uurida.Lõplik otsus minna tuli suht ekspromt.Teel Raplamaale visandas Ingrid vaba käega kaardi millele lisas vahepunktide asukohad.

Alustasime ja lõpetasime oma uurimustöö pikemat lähenemisteed vajavate punktidega (U ja Z).Pikemalt ei hakka vahepunktidel peatuma,eelnevate leidjate logid on juba piisavalt põhjaliku ülevaate andnud.Hetkel on info kõikidest punktidest kergelt leitav.

Kui nüüd tehetest rääkida,siis peaks sisse viima väikese paranduse S väärtuse saamiseks.

Õige peaks olema : S=2*U+J+A+C+D

Tegelikult täitsa lahe asi kokku pandud,võtab küll aega,kuid pole midagi kaelamurdvat.Jätsime siia ka ühe ränduri järgmisi tervitama.Aitüma peitjale ja kõigile vahepealsetele hooldetiimidele aaret elus hoidmast.

11 veebruar 2017 ei leidnud Piia ja Peeter [blondiin]

Tegelikult olid plaanid tänaseks teised. Lootsin minna läänepoole, et kasutada ära jääradade eeliseid. Plaanidele tõmbas peale kriipsu see, et tuli olla tööl järjest 48 tundi ja sellest nüristunud keha ja vaimuga polnud erilist mõtet kaugemale kulgeda. Krista soovitas siin üritada ja niimoodi me end lõunapaiku Raplamaalt leidsimegi. Pea kogu Eestil laiuv päikesepaiste oli siin küll pilvevaiba taga aga selle eest oli meil kuni õhtuni silmailuks härmatises mets ja võsa. Ka meil olid alailma abiks eelmiste geopeiturite soojad sõbralikud tervitused jäljeradade näol. Saime meiegi gepsude asemel looduse ilu nautimisele keskenduda. Kõigis vahepunktides oli info kiirelt tuvastatav ja selle peale meil kulus igas kohas vaid sekundeid. Noh mul muidugi hea rääkida, näiteks keldrisse mina ei hakanudki ronima teatud põhjustel ja võimalik, et monoetendusena oleks mul igas kohas hulga enam ajaliiva põrmuks jooksnud. Kiiret meil polnud ja peale info saamist keskendusime enamasti ka vaatlusele ja nautimistele. Äärepealt oleksime ka Beesse roninud, õnneks tegime tegemata kodutöö õigeaegselt teepeal ära. Nagu juba eelpool mainitud, olid kõik kohad lisaks pärandajaloole seekord ka härmatise hõbedaga varustatud. Sääsed võtsid talveund, nõgesed olid pugenud seemnetesse ja võsalehed olid pungades ning muda kivistunud. Seega kõik tõesti superolud. Enne pimeduse teket tuli lisaks veel ka päike pilvepiirilt välja, värvis metsaviirud tuhkroosaks ja lükkas pilveviirgudele sisse unenägude pupillivõbinad ja just siis olime me lõpp-punktis. Super! Täielik kirss tordile. Tegelikult me ikka leidsime konteineri ülesse ka aga kuna minul oli ja on selg haige ja Piial küüned värskelt maniküürist tulnud, siis me isegi ei üritanud konteineri poolde küündida. Emotsionaalselt oleme me selle peituse lahendanud. Minetea, äkki kunagi tuleme ka logima aga ega see siis enam muud juurde anna kui üks leiuskoor enam. Kõik oodatud ja pakutud emotsioonid saime täna kätte. Suured tänud peitjale ja hooldajatele.

7 veebruar 2017 leidis Karl [zdrk]

Mul võttis mitu aastat aega, et selle eriti pika nimega aarde otsinguteni jõuda. Kui geopeitust alustasin, siis läks silme eest kirjuks kui kirjelduse avasin ja oletasin, et seda täppi ei eksisteeri kaardi peal. Alates sealt maalt kui tulid Hannese&Taneli logid 2014 aastal, siis hakkas vaikselt huvi tekkima, kuid asi paistis ikkagist keeruline ja jätkuvalt ignoreerisin kaardil olevat täppi. Seejärel kui aasta otsa ilmusid pikad logid mitteleidudega, vähenes huvi aarde vastu veelgi. Kui hakkasid tulema aga leiud, siis kohe põnevusega analüüsisin neid kuid sain aru, et tegemist ühe tõsise päevaprojektiga. Vahelduva eduga tuli veel positiivse tooniga leide. Ennem kui suutsin rahulikult ühe sobiva päeva valida, langes hoopis asjaolude kokkulangemisel päev mulle kätte. Väga tihe külastatavus viimase nädala jooksul, mis lubas oletada häid georadu ja suurepärane talveilm vabal päev olid lihtsalt liiga head tingimused.

Eelmisel õhtul tegin põhjaliku eeltöö. Marsruudiks valisin U-st päripäeva punktini A. Hommikul ärgates näitas telefon "-16C, tundub nagu -24C." Riietusin ilmastikule vastavalt - kahed sokid, kahed püksid, kahed pusad, kahed kindad jne. Igaks juhuks võimaliku külmapõletuse vastu natukene õli näkku ja olingi valmis. Pikemalt punkt punkti haaval ei hakka oma seiklusi välja tooma, eelnevates logides on teiste geopeiturite poolt kõik ilusti kirjas. Nagu arvasin, viiski igasse punkti viisakas georada. Esimese paari punkti poole minnes vahepeal piilusin, et kas lähen ikka õiges suunas või mitte. Hiljem oli usaldus juba tekkinud ja hoidsin telefoni taskus. Esimeses punktis läks numbrite leidmisega kõige kauem aega. Ei teadnud mida otsida ja seetõttu püherdasin pingi all kuniks lugesin ühte logi kus oli selgelt kirjas kuhu on number taastatud. Järgmistes ei läinud enam minutitki. Tänu georadadele sai gepsu jälgimata rahulikult loodust nautida. Selle eest tänan autoreid. Ainuke tagasilöök tuli näpuvääratusel numbrite gepsu löömisega. Ühes punktis panin 3 minutit põhja koordinaadile otsa ja mõtlesingi, et punkt on kahtlaselt kaugel aga kaardi järgi tundus koht loogiline. Kui kohale jõudsin ja ei näinud ühtegi rada, siis sain oma veast aru. Raiskasin sellega 18km ja 20 minutit. Kui mul olid kõik numbrid käes ja tegin arvutusi, siis tekkis segadus Z väärtuse üle. Uurisin ja puurisin Eesti tähestikku aga ei saanud sobivat numbrit. Ainult üks idee oli kuidas seda võiks veel teisendada ja kaardile kujutatud koordinaat paistis seda kinnitavat ja kohale jõudes panid jäljed kohe õigsuses veenduma. See kus aga aare asus pani küll kukalt kratsima. Tanksaapad ja eriti paks riietus ei sobinud kohe üldse. Natukene koorisin ennast paljamaks, et saaks nõuetele vastavalt ennast liigutada. Logima hakates pidin ka kindad eemaldama. Ilmusid ka kerged tuuleiilid ja ai raisk kui külm hakkas. Ülima kiirusega lõpetasin vajalikud protseduurid ja põgenesin autosse sooja. Nautisin istmesoojendust ja leiust saadud rahulolu. Kogu aarde peale kulus oluliselt vähem aega kui arvasin - täpsemini 2 tundi ja 45 minutit. Praegu on parim aeg antud aarde külastamiseks! Aitäh peitjale aarde ülesehituse eest ja kõikidele hooldajatele, tänu kellele on kõik punktid hetkel loetavad. Mulle meeldis!

5 veebruar 2017 leidis Mari, Piret, Krista, Heldur [heldur]

Aarde nimi ütleb kõik ära, nii oligi. Tänud peitjale pärandkultuuri uurima kutsumast! Sellised huvitavad, põnevad ja ka n.ö vähe varjulisemad objektid olid uurimiseks välja valitud. Suurepärased kohad geopeituseks! Tänud Marile, kes seikluse korraldamise enda peale võttis! Ja tänud vahvatele geokaaslastele, tore oli teiega mütata. ...kes hommikuti võsas käib, see asjatult ei longi, tram-tram-tra.... tänud ka õhupalli ja käru eest ning koha "kus sind ei oodata..." näitamise eest!

5 veebruar 2017 leidis Mari,Piret,Heldur,Krista [krista]

Seiklust alustasime keldrist. Edasi huvitas meid pink mälestuskivi juures. Kulgesime jäätunud veel ja tegime mõned kaunid kaared välja valitud pajude ümber. Järgmises punktis oodatud võsa oli maha võetud. Neljandas ei olnud vajadust autost väljagi astuda, nõnda lihtsalt sai. Viiendasse läksid kellegi jalajäljed. Türdukud leidsid metsa alt rohelises rüüs valvuri. Kuuendasse astusime kohale, imetlesime tegevust allika põhjas ja rohelist vaipa ta ümber. Viimasesse lähenesime teadmisega, et nüüd peab saama X vastuse. Arvatud täht oligi õige, aga numbri olime talle ulmelise külge arvanud. Külastasime kohta, kus pole vaja käia, aga võib käia. Lõpetuseks käisime kohas, kus võib käia ja saab logida. Kõik punktid olid olemas ja loetavad. Tänud taastajatele, kaaslastele ja peitjale.

5 veebruar 2017 leidis Heldur, Piret, Krista ja [marx303]

Oi, kui ammu olen otsinud kedagi endaga sinna kaasa. Alguses tundus aare ohtrate vahepunktide ja logide järgi hirmus raske, seega lükkasin ja lükkasin minekut muudkui edasi. Ja see oli tore, sest nüüd oli kaasas vahva seltskond, kellega oli lausa lust punkte läbida. Punktide leidmisel midagi eriti keerulist ei olnud, kindlasti aitas kaasa metsa hea nähtavus, külmataadi töö ning silmapaaride arv.
Alustasime keldrist. Piret, teravsilm, nägi kohe ära, kus number asub. Teised märkasid veidi hiljem. Abi küsida siin praegu vajadust pole, kõik on lihtne ja keldrisse mahtusime kenasti neljakesi ära. Edasi tuli metsavendade mälestusmärk. Krista teadis parkimiskohta ja Heldur teadis ka, aga kuna viimase poolt pakutud tee tänaste lumeolude tõttu võis peagi läbimatuks osutuda, siis läksime Krista juhtnööride järgi. Kodus oli kass, inimesi me ei kohanud. Mina oleksin aia tagant otse metsa põrutanud, teised soovisid otsida paremat rada. Selle puudumisel naasesime otse. Numbrite leidmine keeruline ei olnud. Edasised rännakud läksid kah kenasti. Mina pakkusin B-sse mineku välja, kuid teised arvasid, et pole vaja. Neil polnud isegi koordinaate. Nii see poolik veskikivi ka meist leidmata jäi. Kui kõik vahepunktid olid käes, siis arvutamisele me esimese korraga pihta ei saanud. Peamine süü lasub siin minul ja Kristal, sest oletasime viimase tähe ära, aga see ei sobinud Joonase tähestikku kohe mitte kuidagi. Meid see ei seganud. Helistama me kellelegi ei hakanud. Sõitsime autoga nii lähedale, kui sai ja matkasime kohta, kus käia vaja polnud. Ilus koht oli. Palju pikem tee oli seal lõppu välja ja raskusaste oleks pidanud vähemalt 5 olema. Päris lõppu me seal ei läinud.
Kuna rohkem veakohti arvutustes ei esinenud, siis teise korraga jõudsime õigesse paika. Seekordne teravsilm oli Krista, kes esimesena aaret märkas ja kiirelt logima asus.
Kokkuvõttes arvan, et raskus võiks siin isegi 4 olla, sest punkte on palju, nende koordinaadid väga täpsed pole, palju on vaja tihnikus ja vees ragistada ning lõpp on üsna keerulises kohas.
Aitäh aardepeitjale ja heale seltsile!

5 veebruar 2017 leidis Piret, Krista, Mari, Heldur [sylli]

Aarde esimesse punkti kõndides tundsin, et jalad on veidi kanged eelmisel päeval Kolgas Ekströmi Marsil osalemisest. Kohe mõtlesin aga selle peale, kuidas üks 7-aastane noorgeopeitur 30 km seal Ekströmil kõndis ja mina vaid 16,2 km ja ma ei virisenud rohkem. Ega siis viriseda polnudki! Kõik punktid olid vahvad ja leitavad! Aega kulus meil 7 vahepunkti ja 2 lõpp-punkti leidmiseks veidi üle 4 tunni. Üks lõpp-punkt tuli meil lihtsalt valesse kohta. Seal ei saanud aaret olla, kuigi objekt oli samalaadne :) Siis vaatasime oma tulemused üle ja avastasime vea. :) Viga parandatud ja aare leitud! Tänud peitjale eriti ägeda päeva korraldamise eest! EVEJ

29 jaanuar 2017 leidis Ilme ja Mari [marihen]

Eilne pooleli jäänud üritus oli vaia ikka lõpule viia. Päris hea, et me siia pimedas ei tulnud. Objekt oli korralikult jääs ja libe, sapsud ikka värisesid natuke all, sest kukkumine poleks meeldiv olnud. Aga ei takista lumi, ei takista jää, kui kirja peab saama üks nimede paar! Tänan.

28 jaanuar 2017 ei leidnud Ilme ja Mari [marihen]

See aare on oma aega oodanud vist juba poolteist aastat. Tegin omale isegi teekonna valmis, mis järjekorras punkte võtta. Küll on muud plaanid, siis pole ilm õige ja siis pole kambajõmmi. Pealegi millegi pärast oli mul jäänud mulje, et tegemist on suhteliselt keeruka ülesandega. Tänane Lepalinnu logi oli, aga mulle käivitajaks. Helistasin õele, õnneks polnud ta veel jõudnud päevaplaane paika panna ja nii me Lokomobiili juures kohtusimegi.

Alustasime punktist D, kõik läks lepase reega.

B-d käisime ka otsimas. Kuna ilmaolud olid soodsad ja maa külmanud, siis sõitsime lihtsalt autoga üle heinamaa metsa serva. Sealt oli vahepunktini 100 meetrid. Võss oli aga ikka päris korralik ja veskikivi me leida ei suutnud.

U-le lähenesime Karjaste talu kaudu. Lahke peremees lubas meil tema õues parkida ja näitas õige suuna ka kätte. Meil ikka täiega vedas. Soo, mis jäi talu ja mälestuskivi vahele, oli korralikult jääs. Ma ei kujuta ette, milline mülgas seal näiteks kevadel võib olla, ilmselt peaks kalamehe säärikutega minema.

J-ga lood kehvasti jah. Kelder on suhteliselt varisemisohtlik ja osa tagumisest seinast ongi kokku kukkunud. Ilmselt seal kuskil see number ka on. Kaevasime selles hunnikus, midagi silma ei jäänud. Lepalinnu käest saime puuduva numbri ja peitja lahkel loal üritasin seda sinna kuhugi jäädvustada. Kriipisin kruvikeerajaga kivisse numbrit, aga ega see mul eriti hästi ei õnnestunud. Kirjutasin markeriga üle ka. Pikka iga sellele numbrile eriti loota pole, aga ehk mõnda aega siiski.

Z oli meie päeva viimane ja seda võtsime juba taskulambi valgel. Kuuetäheline kenasti omal kohal olemas.

Arvutustega tekkis pisike tõrge ja kuna väljas oli selleks hetkeks juba kottpime, siis otsustasime logimise teiseks korraks jätta. Igatahes saime sellelt multilt just seda, mida otsima tulime - suuermas koguses värsket metsaõhku ja huvitavaid kohti näha. Suured tänud ja kohtumiseni!

27 jaanuar 2017 leidis Kaupo [lepalind]

Millegi pärast oli eelarvamus, et tegemist on väga mahuka aardega. Tegelikult läks kõik kiirelt ja märkamatult. Oleksid vahepunktid tavalised aarded, siis oleks neil väga palju leide. J - sinna läksin esimesena. GPS oli lolliks läinud ning näitas suunda 160 kraadi valesti. Andis sedasi navigeerida. Panin gps-i tasku ning läksin loogika abil kohale. Siis tuli meelde taskulamp autost tuua. Sees olles valgustasin seina 5 minutit aga ühtegi numbrit silma ei hakanud. Pool tagaseina müürist on varisenud. Liigutasin mõnda varisenud kivist ja siis läksin minema, polnud väga mõnus seal olla. Järgmised võiksid omanikult/Palangult/minult numbrid küsida ning need nähtavale kohale kirjutada. Seal ohtlikus kohas pole mõtet väga raskelt peita.
A - lihtne ja kiire, ei tekkinud ohu tunnet.
C - tahvlit on laiguti värvi maha tulnud, aga numbrid üheselt mõistetavad.
D - huvitav oli allikat vaadata. Numbrid tulid kiirelt ja hetkel selged.
Z - see oli kõige pinget pakkuvam lähenemine. Need 700m pakkusid ohtralt võimalusi karter/sumbutaja alt sõita või kõhupeale kinni jääda. See oli viimane punkt ja enne polnud mõtet arvutama hakata kui kindla tee peal tagasi.
M - väga lihtne ja kiire.
U - kõige pikem ja aega nõudvam punkt. 800m mööda teed kõndimist.

Kui punktid läbitud helistasin Palangule, et teada saada J väärtus. Huvitaval kombel oli tal see meeles. Sain arvutatud ning sõitsin lõppu. Vaatasin eemalt ning mõtlesin, mis see maastik ära pole, ei hakka kummikuidki saabaste vastu vahetama. Läksin siis kohale ja sain maastikust paremini aru. Polnud üldse tore. Praegu on parim aeg antud aarde otsimiseks, maapind on külmunud ja saab lähedale sõita. Pole sääski, lehti ega maanteel mustlasi.

30 oktoober 2016 leidis Margus [margusmatkab]

Täna sai siis tagasi mindud aarde järgi. Logiraamat pisut niiske, kuid aare muidu korras.

15 oktoober 2016 ei leidnud Margus [margusmatkab]

Punkt A: Mantelkorsten on üsna lagunenud ja sisseminek ohtlik. Numbrid on puittala peal ähmaselt näha. Taastasime need nii tala kui telliskivi peal.

Punkt B: Kel huvi võsas ringi kolada, see võib minna otsima seda kivi. Meie veskikivi ei leidnud. Õnneks ei olnud seda vaja ka võrrandite lahendamiseks. Nägime ühe suure kivi küljest raiutud tükke.

Punkt C: Kerge vaevaga ka autost väljumata näha.

Punkt D: Allikas ja ümbritsevad puud seni veel metsaraiest puutumata. Taastasime natuke ka numbreid.

Punkt J: Keldri seisukord sisseronimiseks üsna ekstreemne, kuid sisse pole veel vajunud. Tagaseinal on numbrid täitsa nähtavad. Kasulik kaasa võtta taskulamp.

Punkt M: Betoonpost oli kivi najal olemas ja numbrid selgelt nähtavad.

Punkt U: Pingil on ähmaselt näha mingi kuupäev, kuid võrrandite jaoks toimisid hoopis kaks teist numbrit, mis pingile märgitud.

Punkt Z: Kivi ei saa märkamata jääda ja post koos sõnaga oli ka seal najal olemas.

Lõpp: Tuvastasime ka aarde asukoha, kuid pilkases pimeduses sellele järgi siiski ei läinud.

17 aprill 2016 leidis Inga ja [tunk]

Internetilaiskus lööb välja - jälle olen netilogidega 3 kuud ajast maas. Mis on antud aarde puhul vahest isegi vabandatav, sest ega vahvad pärandkultuuriuurijad siia just liiga sageli satu.

Kuna eelmisel suvel pooleli jäänud retkel sain kontideni läbimärjaks, nii et ülivajalikust B punktist tagasi autosse pöördudes tossud mõnusalt lirtsusid ja astudes väikseid õhumulle välja ajasid, siis veendusin, et päris suhkrust ma pole ega kahelnud hetkegi kui geopeituse oma vihmajumalanna [kingu] üritust jätkama kutsus.

Meie ühised seiklused Raplamaa pärandkultuuri uurimisel algasid punktist Z, mida kirjelduses raskemini ligipääsetavaks pakuti. Reaalne olukord oli peaaegu vastupidine - kevadine 2.0 maastik jäi kindlasti lihtsamate hulka kogu teekonnal. Tähestiku arvestamisega tegime mõnda aega nii nagu leitud kuutähelisele sõnale kohane, enne kui välistamise meetodil lõpuks mingi selguseni jõudsime.

Sopi talu keldrisopi leidmine võttis rohkem aega kui arvanuks, oma osa mängis siin muidugi ka ebatäpne koordinaat. Kusjuures J kivil oli vaid vaevu aimatav, säärane kraabitud märk kipub paraku ajaga täielikult hääbuma. Ilmaolude tõttu saime sobivalt poriseks, vabalt võiks kohta Sopa talu keldriks nimetada.

U suunas viiva autotee otsas sõitis Inga lahkesti taluõuele välja ning parkis peremehe sõiduki kõrvale nagu hea külaline kunagi. Eks maarahvas oskab vihmatoojast ikka lugu pidada - tervitati sõbralikult ja anti nõu kuidas saada igale poole, kuhu meil tegelikult üldsegi polnud plaanis minna :o) Teatavat austust näitasid üles veel kohalik kass, kes vabatahtlikult teejuhiks hakkas, ning kohalik orav, kes ilmutas end algul vaid jumalannale (mulle alles pärast seda kui umbes 3 minutit täpselt näpuga ette näidatud suunas vahtisin). Igatahes viisin Inga sirtsusohu parasjagu nii kaugele, et ta oma madalad jalatsid korralikult vette kasta sai - seejärel pladistasin minema ja jätsin ta metsaelanikega sinasõprust sobitama. Kirjeldus räägib tõtt selles osas, et U punkt on üks parimaid. Muus osas aga - ütleme, et kuupäeva ei maksa küll otsida :o)

Ülejäänud vahepunktid olid mul varem läbitud ja enda arust õiged andmed kogutud. See muidugi ei tähendanud, et Inga neid kuidagi odavamalt skoorida oleks soovinud. Loomulikult käisime vaatasime ikka kõik üle. Tähendab proovisime vaadata, sest näiteks A ei andnud näole. Viga jällegi piiratud säilivusega märkimisviisis. Saaks kindlasti palju paremini teha, aga meil polnud kohe üldse sobivaid vahendeid. Kui järgmine otsija jämeda markeriga või õlivärvi + pintsliga A punkti kohale läheb, siis võib mulle privaatsõnumi saata: edastan vajalikud numbrid.

M on nii selgelt arusaadav, et aarde stiili ühtsuse huvides oleks tegelikult paslik seda numbrit tublisti ähmasemaks nühkida :P

C seevastu on eeskujulikult ajahambast puretud ja tekitab juba õige antiikaarde tunde. Siiski sellevõrra nähtav veel, et Inga luges välja samad andmed, mis mul juba varasemast telefonis kirjas.

Viimane vahepunkt D tõi üllatusliku äratundmise, et üksinda oleksin seda aaret vist ikka päris pikalt mõistatanud, kõiki numbreid kahtluse alla seades. Nimelt olin eelmisel korral suutnud siin endale mingi täiesti suvalise arvu üles tähendada, millel puudus igasugune seos reaalsusega nii nüüd kui ka siis - tõestuseks möödunud aastal tehtud pilt! Müstika. Peitmisviis on taas kaduva loomuga, antud punktis kahjuks pealegi tarbetult valus...

Lõpu kohavalikut kiidan - geokontrollita täiesti ära tuntav, samas jälle mitte sugugi liiga lihtsalt niisama kirvetatav. Senine teekond käis läbi nii soost kui mudast, aga õige Shreki välimuse saavutasin märja ilmaga alles siin. Ega see pisiasi mind miskitpidi morjendanud, pigem vastupidi - teatud mõttes lemmikpunkt lausa. Konteiner oli kenasti kuiv, sellega kõik parimas korras. Vaid pea kõik vihjepunktid vajaksid püsivamat lahendust - nii saaks aardest päris tõsiselt soovitatava multika. Aitäh.

17 aprill 2016 leidis tunk ja Inga [kingu]

Eellugu.
Kuigi aare on mind juba väga kaua kriipinud, pole ma seda kunagi üksi tahtnud ette võtta, kuna tundus liiga ohtlik (tegelikult olen ma endiselt seda meelt). Niisiis kauplesin tunki endale julgestuseks kaasa, kuna Veiko tahab praegu kangekaelselt mingite tunduvalt ebahuvitavamate teemadega tegeleda. Loomulikult sai tunkiga kokku lepitud, et aaret läheb otsima vaid ilusa ilmaga ja nii me müttasime täna kahekesi peaaegu lakkamatult voolava vihma all mudas ja mülgastes. Sellega sai vähemalt tõestatud punkt, mida Veiko juba ammu kahtlustas, et asi on tegelikult minus, kuna ma suudan alati kokkulepitud päeval vihmapilved peakohale tuua. Nii et kirjelduses toodud vihjet "otsimiseks vali kindlasti ilus ilm" sai ülbelt eiratud.
Järgmist vihjet, mis rääkis õigete riietusesemete valikust, ma eirasin tahtmatult, kuna ma riietusin nii nagu on kohane inimesele, kes läheb välja kevadist metsa nautima, mitte aga pori ja tulvavee sisse hullama. Nii et polnud midagi imestada, et mul ka kummisaapaid kaasas polnud.
Lugu ise.
Tunk teatas, et tal on mõned numbrid juba olemas ja nii me alustasime siis nendest, mida kummalgi veel polnud.
Z - Kuna kirjelduses oli, et tegemist on kõige raskemini ligipääsetava kohaga, siis kartsin, et ei jõua kohalegi. Tegelikkuses läksime kena metsateed pidi nulli suunas ja siis mõnisada meetrit ragistasime läbi kuivanud puude teed rajades kohale, kus tunk avastas peatselt ka vajaliku. Siis seisime kivi juures ligi 5 minutit pead longus vihma käes nagu lahkunut mälestades ja üritasime telefone uurides ülejäänud kirjeldusest aru saada. Kuigi tunki mõte töötas paremini kui minu oma, otsustasime me siiski selle numbri juurde hiljem tagasi tulla.
J - Püha taevas, kuidas me seda keldrit otsisime. Ja kui ma keset mingit kivihunnikut ladistava vihma käes kokkupõimunud okste alt läbi pressisin, käis peast läbi mõte, et just seda ma olingi üritanud kogu aeg vältida - eriliselt niru ilmaga vettinud puude vahel ringi roomata. Olin ilma peale tige ja lõpuks kaotasin veel ka tunki ära. Kui alguses otsisin numbrit, siis hiljem otsisin juba tunki, kelle häält kuulsin vahepeal nagu maa alt tulevat. Olin varsti üsna veendunud, et ta on kuhugi auku kukkunud ja kaalusin juba päästemeeskonna kohalekutsumist, kui otsitavat täies elujõus enda poole sammumas nägin. Selgusid ka rõõmustavad uudised - kelder oli leitud ja veel parem - numbrid ka. Ronisin siis ka kohale oma silmaga kaema ja hurraa! - aimatavad numbrid paistsidki.
U - Ühe majakese juurde jõudes hakkas mul täielik deja vu tunne peale tekkima. Umbes nii nagu: "Doktor, siin te juba olite". Igatahes sarnanes kõik, sh talu asukoht, ühe seiklusega, mille kunagi aastaid tagasi lahendasin. Taas hüppas tarest välja üks noormees, kes väga vastutulelikult juhatas meid edasi ning lisaks tahtis tema kass meiega vägisi jalutama tulla. Saime kõndida kuskil paarsada meetrit, kui selgus minu kaasavõetud varustuse puudulikkus. Ilma kummikuta sealt edasi ei pääsenud ja nii jättis tunk (minu enda soovil) mu verejanuliste põtrade keskele ja läks üksi. Kuniks ta numbritega tutvust tegi, tutvusin mina hoopis täiusliku oravaga, kellega me umbes pool tundi tõtt vahtisime. Kui tunk saabus, oli suur rõõm tõdeda, et numbrid olid olemas ja loetavad.
Siis tahtsin ma ikka teisi punkte ka külastada, et asi poolik poleks, ja selgus järgmist:
A - Numbreid ei leidnud. Telliskivi, mille tunk soovitas ära unustada, on ammu tolmuks pudenenud ja talad, mis seal veel viimaseid elumärke näitavad, ei andnud meile mingit infot. Õnneks olid tunkil numbrid olemas, niisiis kaapisin need nüri pliiatsiga tala sisse.
M - See oli mõnusalt lihtne. Jalutasime kivini ja seekord tuvastasin ka mina lõpuks numbrid. Kenad selged, nagu oleks alles eile kirjutatud.
C - Noh, loetav ikka veel. Kuidagi.
D - Üle raiesmiku nulli suunas ja siis hakkasin seda kraabitud puud otsima. Tänu tunkile, kes seisis kui post ja ainult muigas, sai see puu ka lõpuks leitud ning siis selgus, et see käik läks täitsa asja ette. Tunkil olid märkmetesse sattunud kuidagi hoopis teised numbrid ja nii saime neid uuendada. Üldiselt loetav.
Lõpp.
Sai ikka üsna mitut varianti katestatud, enne kui ühe lõpuks sobivaks tunnistasime. Ja seal, pean ausalt ütlema, mina poleks aardele järele läinud, aga tunk muidugi ei saanud asja nii jätta, et tuleme kohale, raiskame pool päeva ja lähme siis leiuta minema. Nii et tänu talle on mu nimi (vist) ka seal logiraamatus.
Üldiselt soovitan seda aaret praegu otsima minna - lehti pole, putukaid pole, madusid pole, põtru pole, numbrid (veel) nähtavad. Oli põnev, tänud.

16 august 2015 leidis Laur ja [puutetundlik]

Punkt peal nüüd ka sellel pärandkultuuril! :). Tegelikult ei oleks uskunudki, et lõpp on seal kus ta on, logide põhjal olin endale kokku mõelnud asjast hoopis teistsuguse pildi. Aga peidukas on muidugi lahedas kohas. Kohe nii lahedas, et mulle nagu iseenesest tuli meelde üks teine hiljutine aardeotsing ja selle käigus saadud õppetund ning näole vajus automaatselt ilme, millelt umbes kilomeetri kauguselt võis välja lugeda, et mina see küll ei ole, kes ennast vabatahtlikult karbi järele minejaks pakub… :D.

Aitäh Hannesele abipakkumise eest meile peale mitteleidu lahenduskontrolliks olla, ilma selleta oleks me selleks Z-ks vist jäänudki :D. Ja peitjale ka, mitmeks korraks seiklusi pakkunud multi eest, saime lõbusa ja hariva kultuurituuri :)

16 august 2015 leidis Maris & [laur]

Enam ei oskagi väga midagi kirjutada :) Mitteleiu logis oli juba kõik vist ära toodud. Vahepeal saime ka eelmistelt hooldajatelt infot, et mis siis meil valesti läks. No ja hea uudis oli, et ega me pimedad vähemalt ei olnud. Kui pole leida midagi, siis pole leida :) Aga tegelikusest ju täitsa tore seiklus...eriti kui pole vaja ronida enam sinna kõige kõige kõige hullemasse võssa ja otsida midagi mida isegi ei teata kas on veel olemas või mitte :) Kuigi nüüd on kohati juba selline sportlik huvi, et äkki ikka on kusagil :D Aga no kui peaks uuesti minema, siis ajal mil võsad on hõredamad. Eile tekkis lõpuks võimalus käia ära ja vormistada ka lõpp. Leid tuli õnneks üpris kiirelt. Ekstreemsused suruti kuidagi moodi minu kaela taas ja eks ma siis pidin ära käima. Logiraamat oli kergelt niiske, natuke tuulutasin seda, kuid kahjuks päikest peale ei paistnud ja päikse kätte ei viitsinud vahepeal ronida sellega. Suured tänud seikluse korraldajale ja taastajatele!

16 august 2015 hooldas Maris & [laur]

Nii...nüüd kui oli kõik selgem, miks meil leidmata jäi, sai taastatud ka see viimane punkt Z, mis eelmine kord oli puudulik. Edukaid leide!

16 juuli 2015 ei leidnud Laur ja [puutetundlik]

Mina ja minu head ideed… :D. Aga no need tulevad, kui sul on puhkus ja õues selline ilm ja lisaks tehakse ettepanek, et otsiks mõne aarde… Alguses pakkus Laur välja küll Metsapargi, aga kuna logide kohaselt on seal veetase praegu nii madal, et abivahendiga mängimise rõõm ähvardas poolikuks jääda, hakkas mu pea automaatselt genereerima järgmist projekti…:D. Sest tegelikult seda pärandkultuuriga tutvuma minekut olen ma tahtnud ette võtta juba sellest ajast saati, kui Hannes ja Tanel koos peitjaga meile selle aarde jälle leitavana tunduvaks korraldasid. Aga üksi sellega maadlema minek ei tundunud kunagi nii palju ahvatlev, et asi päriselt ette võtta ja no kui ma siis täna oma mõtte välja plärtsatasin, oli Laur isegi nõus seda asja minuga koos vaatama tulema… Nendesse täisraha eest saada olevatesse võsadesse :D. Ja sõltumata sellest, et tegemata oli igasugune eelnev kodutöö ja seljas olev riietus kõike muud kui selliseks ettevõtmiseks sobiv… :D. Mistõttu umbes 3-da punkti poole murdes hakkaski mulle kangesti tunduma, et mu mõtet ei liigitatud enam üldse nende kõige kuldsemate hulka ning umbes 6-das, et nüüd võib minna nii, et on vist viimane kord, kui üleüldse mõne mu mõtte peale veel jaa öeldakse :D. Sest tegelikult ka… ei olnud kõige mõistlikum otsus just juulis, kui kogu ümbrus on täislehes, seda karpi leida proovima minna. Aga ära me nendes punktides nüüd käisime ja vähemalt kuhugi maani jõudsime...

Alustasime Põrguallikatega (D), edasi vaatasime üle kultusekivi (C), siis Nõmmekivi (M), siis mantelkorstna talad (A), siis keldri tagumise seina (J) ning seejärel hauakoha (U). Veskikivi (B) ja Alu Suurkivi (Z) vaatasime üle viimastena – sest kõige raskemaks eeldatud asjad on mõttekas ikka ju kõige lõppu jätta...:D.

D leidsime üles, kirjeldus tõmbas õnneks üle vaatamist vajavate puude arvu üheni, aga lihtne märgata ei olnud seda siiski. Kohale saamiseks ületasime suhteliselt värske raiesmiku, aga see oli selline suht jalutuskäigu raiesmik – sest nagu pärast selgus, on võimalik maha jätta ka hoopis teistsuguseid raiesmikke :D. Metsmaasikaid sõime ka, paaris kohas oli neid nii palju, et ainult kükitada oli ühte kohta vaja ja siis ainult noppida ja noppida ja noppida…

C oli kukepea, auto aknast sai teha vajaliku numbriklõpsaka :P.

M-ni oli vaja kõndida läbi natukese märja metsaaluse, sest vahepeal jõudis vett ka taevast tilkuda, aga siin oli samuti kõik lihtsalt ja arusaadavalt leitav – suur ja värske sinise markeriga number oli täpselt seal kus lubatud :).

A juurde tuli minna läbi minupikkuse taimestiku, aga selle numbri saime ka kätte… Peale mõningast talade inspekteerimist. Laur märkas, minu osaks jäi siin kõikide valede kohtade põhjalik ülevaatamine.

J-i tagumise seinaga läks nii, et tegime siin Hannest ja Timixit ning väiksemale jäi lambiga auku ronimine, kuna Hannese logi andis lootust, et leidmine on lihtne ja kohe saab välja ka ronida. Nojah, Timixil on ilmselt lisaks headele ronimis- ja ülemõistusemõistatuste-väljamõtlemise oskustele ka kotkasilmad, mina igatahes märkasin vajalikku alles siis, kui olin jõudnud maa peale ära unnata, et ma ei näe ja ei leia... :D.

U… Vot see U. See on ikka täitsa uskumatu koht. Keset metsa, kus tundub, et ei ole mitte midagi ja ei saagi olla mitte midagi. Ja kuhu pääsemine on omaette tegemine. Ja siis on. Nagu vanajumal oleks selle rahupaiga sinna metsa keskele poetanud, ühtegi teed selle juurde tulevat ei paistnud, kuigi geps lubas lausa matkarada…

B… Järgmistel jah pole mõistatuse lahendamise seisukohast pointi veskikivi nulli trügida. Aga kui keegi tahab ikkagi proovida seda kivi sealt veel leida, siis mõnusa kaloripõletamisprogrammi saab seal igal juhul kätte – 1/3 teed läheb läbi tiheda võsa, 1/3 läbi mahasaetud ja risti-rästi jalgu jäetud tiheda võsa ja 1/3 on … tihedas võsas, kus ühtegi kivi isegi maha kükitades ei näe :D. Hilissügisel on ehk isegi mõeldav seal asjast mingi ülevaade saada, aga praegu on võimalik vaid sajaga okstes rädimist nautida ning kive näeb ainult siis, kui nendele võsas läbipääsu murdes kogemata otsa koperdada… :D.

Z mina ei tea…. Me seda kuuteähelist sõna ei leidnud, leidsime midagi muud. Aga kuna Hannese logist siin erilist tuge ei saanud, siis jäi ikka õhku paras ports ebakindlust, oli see midagi nüüd õige või mitte… Igal juhul arvutamiseks me sellest midagi kokku liita saime, aga lõplik lõpptulemus tuli ikkagi kuskile keset põldu… Eks paistab, millal see aardekarp omale leiulogi külge saab ja kuidas saab, aga vähemalt kolmveerand lahenduskäiku on selleks nüüd kokku nopitud :). Aitäh igatahes juba praegu peitjale tavapärasest oluliselt rohkem pusimist nõudva laheda multika eest ning Hannesele/Tanelile asjale uue elu sissepuhumise eest, kokku tuli väga põnev kuustund metsikus looduses :D.

16 juuli 2015 ei leidnud Maris ja [laur]

Vahva võsa...ja siis veel natuke vahvat võsa...ja oi kui vahva võsa siis veel tuli...ligikaudu kuus tundi läks täna ikka ära ühest võsast teise ronimisega :) Vahepeal sai muidugi ka pikemad söögipausid hernepõllu ääres tehtud...ja siis taas võssa..ja kuna mul olid lühikesed püksid jalas, siis ma olin ikka eriti rõõmus nende võsade üle :) Hommiku teine plaan jäi järsult katki ja kuna me Rapla poole juba teel olime, siis otsustasime, et teeme selle lolluse ära. Läks täitsa edukalt. Saime kõik punktid käidud ja omaarust kõik numbrid ka kätte. V.a. muidugi siis see neetud veskikivi. Vot ei tea kui suur see olema pidi aga nulli lähedal tundus olevat selline sobivas suuruses mullane auk, kus oleks võinud kivi olla :) Ma ei väida midagi...aga võsa oli täiesti kohutav ja isegi kivi peal seistes ei oleks seda näinud...Ja no muidugi alles pärast hakkasime valemeid vaatama ja need on ju kenasti ümber tehtud nii, et seda neetud B pole vajagi...ohjah...

Aga no ülejäänud numbrid olid ju olemas. Kiired arvutused ja numbrid gepsu ning teele...ees ootas tühi põld...sellega ka meil tänaseks asi lõppes. Ei olnud enam jaksu kohapeal arvutada ja mõelda ja katsetada. Ei tea kas saime mõnest kraabitud numbrist valesti aru või mõnest muust zetist või kes teab. Peab natuke mõtteid koguma, paberid ja pildid üle vaatama ja siis juba loodetavasti võsavabalt logima minema :) Päev oli ikkagi lahe ja üks nurgake Raplamaast on nüüd eriti tuttav :)

14 juuni 2015 ei leidnud   [tunk]

Tekkis isu ühe vahva seikluse järele. Noppisin kolmest punktist info ära ja selle käigus ligunesin vihma käes piisavalt märjaks, et enda marsruudil neljandani jõudes oli juba suht poogen. Sukeldusin tihedasse võssa B otsingutele, pool tundi seal nulli ümber kakerdamist paraku edu ei toonud. Kui nüüd koordinaat just 50 m mööda pole. siis kahtlustaks samuti, et vanakuri on veskikivi tasku pistnud ning minema viinud. Vahepeal vaatasin ka vihjet ning seal nimetatud 2. punkti osas tunnistan tugevat möödalaskmist. Edasi jaguski kannatust veel vaid ühe punkti läbimiseks, 3 tükki jäid mugavamate ilmaolude ootele. Hooldajaid tahaks kah tänada: aitüma!

21 aprill 2015 hooldas Carolina [caro]

Valemid aardekirjelduses uuendatud. Suured tänud [hpalang1] ja [timix]!
Edukat otsimist!

23 november 2014 leidis Hannes ja Tanel [timix]

Seda aaret olen suutnud kuni siiamaani ignoreerida. Pikk multi ja osad punktid veel puudu ka. Hannes aga sügeles sellega ammu ja nüüd sai ka tegudeni jõutud. Ega mul sellele detailsele aruandele suurt midagi lisada olegi :) Seal kus, enam midagi polnud, aretasime uued numbrid, mõnes kohas vajasid nad lihtsalt värskendust ning veskikivi me sealt võsast ei leidnudki, kuigi sellest pidavat olema võimatu mööda vaadata. Loodetavasti teeb peitja kärmelt valemites korrektuurid ning ka teised saavad seda huvitavat rada läbida. Lõpus lõhkusin esimese asjana ära kogemata aarde kinnituse, kuid asendasin selle uue ja loodetavasti tugevamaga. Aitäh!

23 november 2014 leidis Hannes ja Tanel [hpalang1]

Tehtud see saaga. 592 päeva üksi oodand vanake oli täitsa kõbus ja ilmselgelt rõõmustas meid nähes. Nii et logitud leitud – mitte just minutipealt, aga umbes 5 tundi kodust koduni.
Kõige raskem selle aarde juures oli eeltöö. Viimased – kolme aasta tagused – logid väitsid, et osa punkte on loetamatud. Järeldasin sellest, et praeguseks on kõik punktid loetamatud, ja katsusin endale mingitki helpdeski orgunnida. Aga võta näpust, keegi ei tahtnud öelda, et tal on need numbrid kuskile tallele pandud. Lõpuks õnnestus peitja aktiveerida, kes lubas saadaval olla.

J. Hakkasime siit. Tanel sukeldus vapralt auku ja tuli suht kohe numbritega tagasi. Üllatus-üllatus, aga siin mingit hooldust polnudki vaja.
U. Pelgasin algul seda punkti, aga kaarditöö näitas kätte õige lähenemissuuna ja neliveoga saaks ju suisa 100 m peale aardest. Aga kildine jalutus mööda head metsateed kõlbab kah. Kui üle sooniku kohale ukerdasime, algaski esimene jama. Pink nimelt, mille otsa numbrid olid kraabitud, on välja vahetatud. Kloppisime terve hulga seltsimehi üles, kuni lõpuks peitja kah toru võttis ja tunnistas, et temal ka seda kuupäeva enam meeles ei ole. Aga kuna me seal juba oleme, siis kirjutagu me sinna mingi number ja eks siis pärast näe, mis nende valemitega saab. Nii tegimegi, kirjutasime sinise markeriga pingi otsa ilusa number … haa, peitja ka veel ei tea, mis number see on.
M. Natuke enne õiget kohta on tee peale tekkinud erateesilt koos teatega, et peni jookseb aias vabalt. No palju edu talle! Jätsime auto märgi taha ja vantsisime kohale. Betoonpost oli alles, aga ühtki numbrit sealt küll esmapilgul ei paistnud. Hoolikama uurimise peale leidsime siiski midagi ja tegime need sinise markeriga üle. Kas nad valemisse ka kuidagi klapivad – näis. Peitja mure :)
A. No ei ole seal tala peal enam ühtki tellist, kõik on alla ja pähe kukkunud. Paar tükki saime lume alt kätte, nendel ka numbreid ei tuvastanud. Tegime siis jälle peitja juhiste järgi ja kirjutasime tala peale sinise markeriga uue numbri, küll Joonas nüüd kirjelduse valemit jälle korrigeerib. A see on, kui kritseldad kodus numbrid Kopli lahe koha peale, aga lahe enda viskad minema :).
Z. Ise oled!
B. Parkisime auto tee äärde, panime võileivad näkku ja hakkasime metsaserva mööda veskikivi pole nihkuma. Sajakonna meetri pärast selgus, et üks metsanotsu otsustanud siin striptiisi teha, läind ise külmkappi varjule, aga kasuka ja peakolu jätnud siia vedelema. Kõrisõlmed tegid klõnksti, aga võileibu järgi ka ei jätnud. Kivi endaga läks sootuks halvasti. Seal on nüüd metsa asemel sihuke mõneaastane raiesmik, näpujämedune 3-4-meetrine võsa, ja selle seest kivi üles ei leidnudki. Loodetavasti on ta ikka seal, ja mitte nii, et mõni metsamasin ta pikali sõitis või, veel hullem, keegi suisa kodukaunistuseks minema vinnas. Kahtlane lugu igatahes, hea meelega oleks pime seekord.
C. Sutsti!
D. Autot tee äärde parkides vaatasime, et siin on ka seis halb, värske raiesmik läheb täpselt vajalikus suunas. Aga ei, allika ümbrus oli ikka veel kenasti puie vahel. Ka siin oli esimene emotsioon see, et puusse kraabitud numbrid (vuih mis mõte, nii ei tehta) on lootusetult kadunud, aga ei, hoolikal käsikaudu uurimisel tulid nad siit ka kenasti välja. Pärast siis kakles Tanel oma südametunnistusega ja värskendas neid numbreid, palju südametunnistus lubas.
Lõpp oli ettenähtud kohas ja torkas silma. Sain Tanelit kenasti narrida, et näe, kui Joonas noor oli, tegi kah igasugu trikke, aga nüüd on maha rahunenud ja kokkab vaid. Tanel tajus perspektiivi, vahetas tossud jalga tagasi ja kobis aarde järele. Tegime talle pisihoolduse ka, vahetasime minigripi välja ja kuna kinnitus andis otsad, aretas Tanel sinna uue süsteemi ka.
Lõpetuseks püüdsime ka kajaliisi trehvatud liba-aaret avastada, aga selleni meie ei küündinud. Ehk ta siiski on seal kuskil.
Ühesõnaga – tehtud. Kui nüüd Joonas valemid ka ringi teeb, võib hooldusvajaduse maha võtta ja peiturite hordid seda vallutama saata – enne kui need numbrid ka maha kuluvad :)

Tänud, äge oli!

2 märts 2014 soovis arhiveerimist Joonas [joonas444]

01/04

10 aprill 2013 leidis Mairi [maipri]

Selle aarde leidmist alustasin koos Piiaga juba 11.06.2009 kes oli siis 4 kuune ja loksus kõhukotis minuga kaasas nii Alu Suurkivi kui Haavamäe lahingupaiga mälestuskivi juurde. Kaasas pisike Garmin eTrex, millel ainult nool suunda näitamas ja puude all keeldus koostööd tegemast. Neid punkte oli meil vaja ka ühe teise mängu läbimiseks. Ülejäänud punktid käisin üksi läbi sama aasta augustis. Ei teagi miks varem logima ei jõudnud. Täna tundus selleks sobiv päev olevat. Super, ise sain nime logiraamatusse kirja! Päris kõhe oli ja jalad värisesid autos veel tükk aega. Vägev adrenaliinilaks igatahes. Aitäh! P.S. Joonas, palun leia aega ja tahtmist kõik vahepunktid korda teha, et veel teisedki saaks seda lahedat aaret leida.

26 juuli 2012 leidis Merike, Alex ja [armastan]
Seda aaret sai otsima hakatud juba umbes aasta tagasi. Viimaks sai ka lõpp-punkti koordinaadid, jalutasime kohale ja vilunud silm märkas juba eemalt et see on koht, kust võiks otsida. Noh ja oligi ainult vormistamise vaev.

26 juuli 2012 leidis Merike, Priit ja [alex]
1253.

20 november 2011 leidis Kaja, Bruno & Triin [linnapreili]
Aare, mis seisis ignore listis. Natuke mõtlemisainet ja äktsioonplaane ning retkele. Ütleme nii, et mul on tõsiselt hea meel, et kogu programmi ei läbinud kuid piisavalt, et teada kui palju pärandkultuuri on unustatult (?) võsas-metsas ja kuidas mulle sellised ragistamised ei meeldi. Osad punktid jäid leidmata ja sellest sai peitjat ka teavitatud. Lõpus oli lisa-elamus rohelise liba-aarde kasti näol ning sisul. Aga kokkuvõtlikult - juhheiii.... Raplamaal taaskord üks aarde leitud.

20 november 2011 soovis hooldamist Kaja [kajaliis]
Vahepunktide hooldusvajadus. Pikemalt logiteadetes.

20 november 2011 leidis Kaja, Bruno ja Triin [kajaliis]
Aastaajast tingitud geopäevapikkuse lühenemisega jagasime multiaarde vahepunktid pooleks. Sai üsna mõistliku ajaga hakkama. Kuna A ja B punktidest numbreid kätte ei saanud (parim enne oli ilmselgelt möödas) tuli teha kõne peitjale ja juurde küsida. Ühtlasi kasutasime juhust ja kontrollisime ka ülejäänud tulemused. Oli nii puudujääke kui muid "apsakaid". Parandasime vead. Arvutasime kokku ja suundusime lõppu. Sealt leidsime aga rohelise libaaarde, kuhu kõige kergem järgi saadeti. Suures kastikeses oli suur auk, sees mesikärje raam, herilasepesa jäänused ja...surnud rott! Tuli teha uus kõne peitjale, sest kõik tundus kuidagi kahtlane. Pärandkultuuri lõppvaatuse leidsime peale suunavaid vihjeid 30m eemalt. Kokkuvõttes oli see üks ilge, võsane ja äärmiselt ebatäpne asi. Mõnes punktis suisa 36m mööda. Punktid peaks peitja küll üle käima ja meie poolt saab meeldetuletuseks punane mutrivõti ka külge keeratud.

25 september 2010 leidis Triin, Carolina, Hanno ja Aare [karuonu]
See oli küll üks väga eriline geopäev. Suurepärase lõppaardeni jõudmiseks tuli läbida kaheksa vahepunkti, millest enamus olid tõelised võsakad. Aga ilm oli ilus ja seltskond hea, nii et nautisime iga tundi sellest pikast päevast. Punktides A ja B ei ole vihjenumbrid enam loetavad ja see muutis arvutamise rohkem mõistatamiseks. Aga lõpp hea - kõik hea! Tänud aarde eest ja kaaslastele toreda päeva eest!

25 september 2010 leidis Aare, Triin, Hanno & Carolina [caro]
See aare oli selle päeva eesmärk. Üksi poleks küll viitsinud seda otsimist ette võtta, kuid hea seltskonnaga oli see lausa lust. Hakkasime siis otsast pihta ning päeva lõpuks olime üpriski väsinud ja näljased. Huvitav, et need pärandkultuuri mälestised nii metsa sees peavad olema. Õnneks vedas meil ilmaga tohutult, soe, päike paistis. Kujutan ette, et vihmase ilmaga poleks pooltki nii tore läbi märja metsa rühkida. Minu lemmik oli ohvriallikas, mis oli täitsa müstiliselt selge ja puhta veega.
Kõik punktid läbi käidud, mõnes vägagi tuhmunud ja kaheldava väärtusega numbrid kirja pannud, läksime Raplasse sööma ning arvutama. Vahepeal olid isegi loobumismõtted, kuid siis sai jälle loetud vihjepunkti nr. 4 ning lõpuks saime üsna loogilised koordinaadid.
Lõpppunktis läks jälle päris tükk aega ning jällegi sai mõeldud vihjepunkti nr 4 peale. Ja siis lõpuks avanesid silmad ja Aare abiga aare alistus. Oh, kui hea meel oli! Tänud väga vahva aarde eest!
Ja äärmiselt lõbus kogu aeg :)

25 september 2010 leidis Carolina, Aare, Hanno ja Triin [trine]
Ilmataat püüdis Helsingi dessandiks korraldatud vihma heastada ja saatis meile seekord imelise ilma, +20° ja mutukate puudumine tegi selle võsapäeva igati nauditavaks, eriti veel sellise seltskonnaga. Kerge polnud sugugi, mõned vahepunktid on ka ajahambast puretud ja vajaksid värskendust. Väga antiskoor päev oli, terve päeva ajasime ühte purki taga! Ja äärmiselt lõbus kogu aeg :)

4 juuli 2010 leidis Jaanika,Elvis [ullunt]
Jätkasime sealt kus eelmisel lorral pooleli jäime.Olime eelmisel korral U-punktile väga lähedal.Seekord ri olnud pinnas ka nii märg kui siis.Numbrid tuvastatud suundusime autosse tagasi.Järgi oli jäänud veel ühe punkti külastus.Z-Alu Suurkivi.Teeotsa leidsime,jalutasime mööda seda edasi,aga kivi leidmine tundus kõige raskem olevat.Viimaks leidsime sellegi.Nüüd ei rohkemat kui arvutamisvaev.Esimene arvutus andis tulemuse väga kaugele.Teine juba lähemale.seda siis uurima suundusimegi.Ja õigeks ta osutuski.Lõpp hea kõik hea.EVEJ.

20 juuni 2010 leidis Imre ja Airi [triick]
Võsa, kõikjal võsa. Raplamaal leidub ikka hämmastavalt palju võsa ja kõik näis olevat kogunenud pärandite ümber. Lisaks veel parvede kaupa kärbseid ja sääski. Võsas ragistada armastajatele tunduks kogu ümbrus kui paradiisi eestuba. Paraku ei suuda meie võsas ilu ega mõnu leida. Kogu teekond osutus parajaks vaevaks ja hädaks, millele kulus pea terve päev. Õnneks suutsime siiski kõik vahepunktid leida ning ka aare paljastus peale mõningast higistamist. Suurimat rõõmu pakub teadmine, et enam ei pea seda vaeva ette võtma. Ülejäänud punktides tekkis pigem torisemise tuju. EVEJ

25 mai 2010 leidis Margus, Maris, Merike [mooritz]
Sai täna veidi peitust mängitud :)

25 mai 2010 leidis Margus, Maris ja Merike [max]
Seekord ühe sõnaga - Leitud.

22 mai 2010 ei leidnud Martin, Margus ja Maris [max]
Verd, higi ja pisaraid nõudis see aare. Verd purskas lahingus vereimejatega, higi voolas ojadena tänu kuumale ilmale ja lõpp-punktis valasime pisaraid, sest aare ennast meile ei näidanud. Mulle tundub, et ükski teine aare ei ole meil siiamaani verd välja meelitanud :) Aga mis puutub vahepunktidesse, siis alustasime A-st ja lõpetasime U-ga. Oli küll nõnda, et mõni algul kergemana tunduv punkt osutus raskemini ligipääsetavaks (B) ja näiteks U punkti vallutamine läks üllatavalt lihtsalt. Selle koha tundsime ka ära, kust tuli edasi minna ja mitte pooleli jätta :) Vahepunktidest meeldisid põrguallikad ja poolik veskikivi, mina pole sellist varem kohanud. Aarde asupaik tundus väga usutav koht, ju siis lihtsalt meie ei leidnud. Aarde otsinguks vajalikud numbrid tuhmuvad ja vajaksid ülekirjutamist (A, B, Z).

7 november 2009 leidis Priit & Maarja [bonzo]
Täna viisime 6 päeva tagasi alustatud otsingud lõpule. Eelmisel nädalal käisime läbi kõik punktid peale U. Nii mõnigi koht pani asjade üle mõtlema ja ette kujutama, kuidas siin ja seal elu on käinud. Kuna eelmisel korral jõudsime U lähistele juba hämaras ja kui peale erinevatest külgedest katsetamist aru saime, et tuleb min 800 meetrine rännak läbi metsa, mis pidavat ka märg olema, otsustasime katki jätta. Täna selgus, et see oli õige otsus. Esimene 800 meetrit võttis natuke üle tunni, kuna veetakistusi oli õige mitme erineva raskusastmega. Ühe kraavi ületamiseks ehitatud sild osutus liiga nõrgaks ja õnnestus kukkuda põlvini jäisesse vette (st umbes 10cm üle kummiku serva). See oli alles suht teekonna alguses, aga kuna vihjes on öeldud, et "Ole meelekindel, ära peatu, mine alati lõpuni välja", siis otsustasime edasi minna. Varsti soenes vesi kummikus üles ja probleemi nagu polnudki. Metsaalune koosnes peamiselt üleuputatud aladest, mis olid õhukese jääga kaetud. Iga astutud samm algas jää murdumisega ja lõppes teadmata sügavusega vees. Alguses oli liikumine ikka väga vaevaline, aga mida edasi, seda rohkem kogemust tekkis ja selgemaks sai, kuhu tasub astuda ja kuhu mitte.
Kui kohale jõudsime, hakkas esimese asjana silma mälestuskivi, millele raiutud minu perenimega metsavenna nimi. On kuidas on, aga huvi tekitas see igaljuhul. Pärast kodus sai omajagu netiavarustes ringi sõelutud ja leitud, et nende nelja metsavenna hukkumisega seotud sündmused on üsna detailselt kirjeldatud. Samuti ka selle sama kalmu tekkimine ja põhjused, miks see seal üldsegi on ja just sellises korras nagu see on.
Tagasiminek auto juurde võttis juba rohkem kui poole vähem aega, kuna kogemus maksab ja sild oli ka juba valmis ehitatud ;) Täname peitjat vahva seikluse eest ja soovitame seda aaret kõigile!

10 oktoober 2009 ei leidnud Jaanika,Elvis [ullunt]
Rapla tuur läbitud võtsime ette järgmise aega nõudva aarde.Esimeseks külastasime põrguallikaid.Allikad mulisesid ägedalt.Kuuselt numbrid käes ja edasi.Teiseks punktis valisime M ehk Nõmmekivi.Auto jätsime metsatee sissesõidule ja jalutasime kivini.Numbrid tuvastatud ja tagsi autosse.Siis tabas meid jama. Asi selles,et veidike pehme pind ja märg rohi...auto enam teele ei roninud.Õnneks möödus meist lahke dziibimees,kes pakkus oma abi.Kahe mehe jõul saime lõpuks ka auto kenasti teele tagasi.Suured tänud lahkele mehele.Kolmandaks külastasime punkti A-mantelkorstent.Numbrid käes edasi punkti C-kultuskivi.Number kirja ja punti B-veskikivi.Siin ei suutnud me kuidagi kivi leida.Viimaks siiski pika otsimise peale sai ta leitud.Olime enne päris lähedal olnud,kuid mitte piisavalt et seda näha.(otsisime mälu järgi toetudes manteeameti kaardile).Number kirja ja suund punkti J-Sopi talu keldrisse.Kui keldrisse sisse saadud ka numbrid käes.Järgmiseks punktiks võtsime ette U-Haavamäe lahingupaik.Kuna hakka juba vaikselt hämarduma ei olnud meil enam usku selle punkti kätte saamisele.Siiski jalutasime läbi metsa kuni vastu tuli juba väga märg pinnas.Siin otsustasime,et jätame selleks korraks pooleli,kuna ei teadnud kui kaugel olema ja kaugel punkt meist veel on. Sellegi poolest oli tore päev. Tänud peitjale huvitavatesse kohtadesse juhatamast.

3 oktoober 2009 leidis Urve ja Hannes [jussike]
Eelmine kord jäi i-le täpp panemata, täna viisime asja lõpule tänu juhuslikult autos olnud abivahenditele. Lahe vahepunktide teostus, ühe vahepunktini viis ikka väga sügavate roobastega geomaantee, leidsime ka ühe sinise silindrilise konteineri (ca 200-liitrise), kuid see sisaldas muid väärtusi teistsugustele isikutele. Ilm oli seekord meie poolt, pidas saju ja tuulega paarkümmend minutit pausi ja laskis rahulikult logida. EVEJ.

4 september 2009 ei leidnud Urve ja Hannes [jussike]
Käisime kaheksa vahepunkti läbi ja igas oli midagi õpetlikku/üllatavat. Ilm oli võrdlemisi vihmane, õnneks leidsime vihjed kiiresti. Arvutasime lõppaarde asukoha ja jõudsime peaaegu lõpuni, ainult viimane täisnurkne kurv jäi läbimata. Mõne aja pärast uuesti!

29 august 2009 leidis Leelo ja Allan [iksid]
Nii, natuke planeerimatu see aardeleid sai, aga seda rõõmustavam, et lõpp-punkti koordinaadid olid õigesti arvutatud. Vahepunktid käisime läbi juba talvel, ühes kohas ei käinudki, sest vajalik info oli ühest varasemast kohalkäimisest teada. Väga lahedad kohad ja kuigi saime läbimärjaks ja tookord ei hakanud koordinaate mitte arvutamagi, meeldis see päev väga. Kunagi arvutasime ka koordinaadid, aga lumi oli paks ja külm ja ... Igatahes, seisma need paberid jäid. Ja vanade koordinaatidega poleks me leidnudki, selgus, et olime valesti lugenud üht numbrit. Igatahes nüüd klappis kõik, koht väga loogiline, vaatasime kaardilt koha järgi ja... koordinaadid jäid koju. Aga ei hullu, aare oligi täpselt oma pesas. See aare meeldis meile väga, eriti hea oli lõpp. Aitäh nähtud vaeva eest peitjale, üks parimaid otsitud ja leitud aardeid. Aare korras, evej.

12 juuni 2009 kommenteeris j444 [joonas444]
aare ise oli väga kenasti kuiv, korras ja omal kohal. veskikivi punkt sai selgemad numbrid ja koordinaadid, mantelkorstnas olev tellis uuesti numbrid peale ja täpsemad koordinaadid.

4 jaanuar 2009 leidis Lembit [polekala]
Aega võttis aga asja sai. Aardekirjelduse uuendus tunnistas minu silmavaegust ning peale nägijaks saamist sain lõpuks kätte ka koordinaadid, mis loogilisse kohta viisid. Enne seda sai käidud aga kontrollimas veel kahtesid koordinaate - kuigi aaret neis ei asunud, olid kohad külastamist väärt. Vahva aare ja ägedalt peidetud, tänud. EVEJ.

26 detsember 2008 leidis Ermo [pioneer]
Tehtud.

26 detsember 2008 leidis Ermo, Lauri, Rita [algaja]
Selle aardega läks meil kuidagi eriti imelikult. Nimelt hakkasime vahepunkte läbima ja juba esimeses punktis leidsime mingi auto. See oli tegelikult kaheksas punkt aga me alustasime lihtsalt sealt. No kui on siis on, pisike kahtlus oli, et tegemist on geopeitusega aga kuna kedagi näha polnud siis ei hakanud pikemalt uurima. Liikudes järgmise punkti poole hakkasin ühte ja sama masinat koguaeg peeglis nägema ja see ei jätnud enam palju võimalusi. Parkisime masina ära ja nii oligi. Pioneer isiklikult. Kolmekesi koos läksime järgmist punkti vallutama. Kohapeal oli muidugi pisut otsimist aga kätte me selle pingiotsanumbri saime. Siis tagasi ja autode juures ilmnes tõsiasi, et Pioneeril on jäänud vaid arvutamise teema. Kuna ta oli lahelt nõus meid selleks kasutama siis hakkasime pihta. "Õnneks" oli kõigil meeles segadus ristsummaga ja see oli ainult kahjuks. Esimese ja teise korraga jõudis koordinaat, mitte ainult maakonnast aga ka riigist välja. Ei mäletagi enam mitmenda pusimisega tuli täitsa usutav asi, mis viis korstna juurde. Lõppaaret seal muidugi ei olnud. Sai ka korsten üle vaadatud ja number leitud. Aga kuna mina tunnistasin ta samaks mis eelleidja siis polnud muud teha kui uuesti arvutama hakata. Nimelt oli tekkinud pisike kahtlus, et mõni vahepunkti number on kuidagi vigaselt kirja saanud. Seekord sai kõik meeldejäänud asjad unustatud ja peitjapoolseid juhiseid eriti täpselt jälgitud. Ja see viis ka lõpuks õige kohani. Kambakesi sai lõpuks aare oma peidukast üles vinnatud ja logid kirja pandud. Ei tea kas oli vilets ilm, enda tuju või miski muu põhjus aga väga vingeid emotsioone ei tekkinud. Suvisel ajal on tõenäoliselt olukord hoopis midagi muud. Ja kambakesi on selliseid asju ka palju meeldiva otsida. EVEJ

26 detsember 2008 kommenteeris j444 [joonas444]
ristsumma kysimus on aardekirjelduse mudimisega lahendatud. nyyd on k6ik t2itsa jokk.

25 detsember 2008 leidis Blond, Meeli, Miki & Paavo [miki]
Selle päeva kirjeldus võiks olla vaid ülivõrdes - seltskond ja aare olid viimase peal. Sellise seltskonnaga võiks teinekordki mingi pikema ürituse ette võtta. Tänud Paavole, kes sõidutas ja navigeeris. Lisaksin veel lehma ja jänese nägemisele, et endal õnnestus teeservas rebast silmata ja erakordselt rammus kass oli ka esindatud. Aardekonteineri tuvastas Paavo, ma otsisin midagi palju väiksemat. Samas lõpp hea, kõik hea. Ja seda ta oli! Ristsummast: Ristsummat ei või siiski leida järjest edasi liites, sest siis ei ole enam tegemist mitte ristsummaga, vaid ristsummaga ristsummast. Aga õnneks oli joonase spikker ees, natuke kõhutunnet ja õnne ning tabasime esimesel korral õigesse kohta. Tervitused peitjale, just sellised aarded tekitavadki õige geopeituse tunde - palju ilusaid kohti, natuke arvutamist ja lõpus aardeleid. Super!

25 detsember 2008 kommenteeris Lauri [algaja]
Kuigi sellest ristsummast on jahutud juba niipalju, et paha hakkab suudetakse sellest ikka valesti aru saada. Õnneks on seekord eksimuse vältimiseks asi ka ära seletatud. Anname autorile andeks. Ristsumma on aga siiski erinevate numbrite (ja mitte arvude) kokkuliitmise tulemus, mitte niikaua liitmine kuni vastus on ühekohaline.

25 detsember 2008 kommenteeris Ove [ove]
Ristsummat võib leida aina edasi liites seega on 0,0,0,9,3,6-e puhul õige ristsumma nii 18 kui ka 9 ehk siis 0+0+0+9+3+6=18 ja edasi 1+8=9.

25 detsember 2008 leidis Blond, Meeli, Miki & Paavo [speedy]
Leppisime juba jõuluõhtul Mikiga kokku, et veedame tänase jõulupäeva looduses Vahva Geopeituri Seikluse lumistes jälgedes. Pühitsetud olgu Peitja, meie tahtmine sündis nagu taevale lähemal kui ka maa peal :-)
Joonas, juba alustuseks suurimad tänud jala- ja tagumikuvaeva eest, mida nägid seiklusrikast aaret koostades! Meil läks Sinust kordades kiiremini - alustasime Z-st umbes 1045 ja aarde leidsime alla nelja tunni hiljem. Need ligi neli tundi + teekond Raplamaale ja kodutee olid otsast lõpuni ülivahvad nagu aarde nimigi lubas! 10 cm paksune imeline lumevaip, vaikne loodus, mets, võsa, soo, kraavid, põllud, talud, mõni sõbralik peremeeski, unustatud ja ennastki unustamapanevad paigad, sobiv geomobiil ja klappiv kamp vahvaid vanderselle - no mis sa hing ja ihu veel jõulu esimesel pühal soovid! :-D
Loomadest silmasime vaid kasse, koeri, mantelkorstna jures mõne meetri kaugusel jänest, kolm korda möödusime ka Rabivere puna-mustikust e. lehmast ;-) Samuti nägime Z-i sõites VÄGA suuri käpajälgi, mille kõrval jooksid mõnda aega hulga väiksemad, kuid jälgede ristudes väiksemad haihtusid.. ;-) D juures põllul olid ka kellegi verised käpajäljed, mis õnneks ei meelitanud teisi ulukeid kohale.
Lisaks kõigele jäävad meelde üle kraavi hüpe D-st naastes, enne mida end pisut kogusime ja pärast mida meenutasime erinevaid kraaviületusseiku, ka ebaõnnestunuid ;-) Mälestusväärne on 500 m soo ületus, mis õnnestus taluhoovist peaaegu kadudeta - ei kukkunud keegi kuhugi sisse, pikali ega märganud isegi jalgu. Eestikeelse alfabeedi paberile panemine ja selle korduv lahkamine ei lähe samuti meelest :-)
Kõik punktid muretult ja kiiresti läbitud, tegime viimases kohas (X) kiire arvutuse, et tuvastada aarde ligikaudne asukoht. Kui see veidi eemale viis, sammusime autosse kalkuleerima. Mõni minut ja sõit edukasse lõppu võis alata. Arvutusvigu - nagu vihjes kästud - ei teinud. Nullis ei lugenud me isegi vihjet ja leidjate rivi ei andud end kaua oodata. Peagi sikutasin aarde tema hästimaskeeritud peidikust osavalt välja, ei olnudki kinni jäätunud.
See oli hetkel minu viimane Raplamaa aare ja üldse üks väga väheseid mandril asuvaid otsimata aardeid. Aitäh peitjale kutsumast ja pinget pakumast! :-) Soovitan seda seiklust igale geotiimile ja üksiküritajatelegi - praegu on ideaalne aeg seda kõike kogeda ja valget maad näha! Tõesti võiks selliseid veel olla, ka Tallinnamail. Peab tegema ;-)
Aare ja enamus punkte korras, kuid osa vajab peagi värskendamist. Eriti üks, kus kaks paarisarvud sassi aetud. Koordinaadid olid pea kõikjal piisavalt täpsed, seda ka veskikivi juures (kahe gepsuga 5-13 m), ainus 35 m möödapanek oli punktis U (saadan peitjale täpsemad koordinaadid). Samuti palun peitjalt selgitust samas punktis näitena toodud ristsumma arvutuskäigu kohta - kuidas on kolme nulli, 9, 3 ja 6 ristsumma 9?
Aardest EVEJ, sest kogukasse aardetünni polnud paslik tühipaljaid pisiasju jätta. Lõpetuseks - vt alustust :-) Ja et kirjand oleks eeskujulik, tuleb see ka kokku võtta - "Oli imetore jõulupäev!" ;-)

23 september 2008 leidis Janika ja Villu [jansa84]
Tehtud! Lõpuks ometi :) Kuna väga pikk logi sai kokku kirjutatud ja see oma rumalusest ära kustutatud, siis teen nüüd lühidalt... Teekond antud punktideni oli sageli raskem, kui vajaliku numbri enda tuvastamine. Sellele vaatamata oli igas kohas midagi vaadata või kus sai pikemalt uudistada. Täitsa hea asjaga on hakkama saadud! (Kuid Joonase aaretest on siiski lemmik TTC sari :)). Enim meeldis külastatud kohtadest tähega U märgitud paik. Sinna jõudmine ja sealt autoni tagasi tulek oli seiklus omaette, mida jäävad meenutama märksõnad: 800m, soo, lirtsuvad kummarid ja paar korda vette prantsatamine :P Kõikide kohtade külastamine võttis aega alla nelja tunni... Kuid arvutusvea tõttu jäi see samal õhtul leidmata. (Omaniku käekirja sai valesti tõlgendatud, samas kohas said vea sisse ka eelmised seiklejad). Kell 20.45 sai asi siiski ära vormistatud. Kuna oli pime ja ühtegi valgust andvat objekti polnud käepärast, siis pole kindel mis varesejalad logiraamatusse kirja said pandud. Aardesse jäi kutsa. Suur aitäh vaeva nägemise eest ja midagi sellist võiks ka Tln kanti teha (muidugi vähemate vahepunktidega ;))

20 september 2008 leidis Airi & Hanno [hanno5000]
Lõpuks sai siis ka sellele lahedale seiklusele joon alla tõmmatud. Ühtlasi täitus kodumaisel lehel nr.100! EVEJ.

20 september 2008 leidis Hanno ja Airi [airce]
Kaua tehtud kaunikene :)
Kõigile muudele eelnevalt teostatud toredatele rännakutele Raplamaal sai selle aarde puhul lõpp-punktis ellu viidud üks minu lemmikumaid tegevusi, mis ju ilmselgelt peaks jääma õrnema soo vormistada :)
Suurim kiitus ja au Joonasele ! Palun selliseid aardeid veel !!
EVEJ

9 september 2008 ei leidnud Janika ja Villu [jansa84]
Midagi läks nihu :S Kuskil sai arvutusviga sisse tehtud ja hetkel ei suuda seda apsu tuvastada. Kõik kohad iseenesest külastamist väärt :) Uurime, puurime - ehk saame lähiajal siiski leidmise ka kirja panna.

7 september 2008 ei leidnud Airi & Hanno [hanno5000]
Polegi nagu suurt midagi eelmisele lisada... kui siis, et kottpimedas metsas veskikivi otsimine mitte väga täpsete koordinaatidega oli põnev, üldse olid kõik kohad põnevad ja mulle see idee väga meeldis. Ainult jah, see lõpp-punkt, mida sai igaks juhuks arvutatud ka kahte moodi, sattus küll natuke liiga sürri kohta, kust midagi leida polnud. Asja siis uuritakse...

7 september 2008 ei leidnud Hanno ja Airi [airce]
Ilusal laupäevaõhtul saime vahvate seikluste võrra rikkamaks, ilm oli samuti ilusalt vihmane. Kohatud sai erinevaid metsloomi, keda me püüdsime mitte häirida. Ammutasime loodusest energiat pika talve tarvis. Oli väga nauditav ja meeliköitev elamus. Seda teekonda oleks mõistlik alustada hommikul neil, kes millestki ilma ei soovi jääda. Meil seda võimalust kahjuks ei olnud ja tuli pisut kiirustada, et enne südaööd metsast välja saada. Aaret ennast siiski ei leidnud, kuna jõudsime täiesti absurdsesse kohta, kus meie mõistus otsa sai. Käisime seda ka täna päevavalguses kontrollimas, kuid targemaks ei saanud. Otsime teisi lahendusi.

6 september 2008 leidis Ove [ove]
Osad objektid olid tõesti sürrides kohtades kust neid ei oleks küll osanud oodatagi. Kõik said leitud ja need mida arvasin ligipääsult raskemateks osutusid tegelikult kergemateks ja vastupidi. Tervet päeva päris ei läinud, alustasin kell 15 ja aarde võtsin peidikusy välja veidi peale kella 21-te. Esimese kahe vihjepunkti (mõtlen minule logistiliselt sobivat järjekorda) peale läks 2 tundi, ülejäänud tulid juba kiiremini kätte. EVEJ.