Kullamaa järv

Selle talve jääteed viisid meid saartele ja laidudele, seega jäi see järv ja saar avastada suveks. Kui olime Kullamäe linnuses toimuvad arheloogilised kaevamised üle vaadatnud ja mõnda 13 sajandi eset ja imikut isegi käes hoidnud, tulime järve üle vaatama. Ajasime oma ujuva abivahendi välja ja mõne tõmbega olime juba saarel. Päris täpselt randusime ja murdsime kõrkjatest läbi. Aardega on kõik korras.
Tundub, et koht on populaarne. Tänud!

Viimane telefoni hingetõmme. Tulin siia südaööl. Lootsin vaikust ja muguvabadust. Aga võta näpust. Mitte skingirli omast, need vedelavad kuskil Pärnumaa põõsastes. Miski auto tuli ja otsustas ümber veekogu kimada. Ootasin vaikselt oma tipptundi, ja siis vaatasin, et rsk, järv on lahti! A tegelt polnud, rallirada oli. Järvejäärallirada oli lumevaba ja selles olid ... imeilusad praod! sellised sügavad, ehe kunst. Ja seda kattis omakorda selline kümnesendine vesi. Aga, voilaa, mul olid juba Kessulaiu unistuse purunemisest saati jalas kummarid. Saarele jõudes selgus, et konteiner on maas, side puuga oli katkenud. Üritasin ta tagasi puuga ühendusse saada. Mina tänan, seda järve polnud ma varem näinud ja ilmselt ei näe ka tulevikus enam kunagi. Kuigi võiks.

Tänud aarde eest!

Leitud!

Lugesin logidest, et siin on viimasel ajal massiline rahva jalutuskäigu koht. Tulin siis ka siia. Teerada viis kiiresti aardeni ja ka sealt ilusasti edasi Huvitav koht, millest varemalt teadlik ei olnud.

Nägime Skinniga logidest et aaret on logitud ja jää kannab, võtsimegi päeva tulipunktiks Kullamaa järve. Ja nagu kohapeal selgus polnud me ainsad, kohtasime enne jääle minekut kasutajat Activistelk kes kajastab oma tegevusi aunult GC's. Ta oli veel kaugemalt kohale sõitnud nimelt Viljandimaalt ja ootas ka kannatamatult selle aarde logimist. Koos tegimegi ühisrünnaku üle, juba teiste geopeiturite poolt testitud geojäämaanteed ja jõudsime õnnelikult logimiseni. Oli tore kohtumine ja trehhvasime Activistelki hiljem ka 'Sillakese #5' juures.

Täname peitjat ägeda aarde eest!

Kuna külma oli juba pikemat aega olnud ja geojää oli ametlikult välja kuulutatud, tekkis meil vastupandamatu soov minna just sinna, kus vesi enam katki ei lähe. Nii otsustasimegi Trammiga Kullamaa järve saart vallutama minna. Geomobiil sai suuna kullast maa poole ning kohapeal ootas meid peaaegu, et drive-in.
Kui hakkasime lähimat ja kõige mõistlikumat juurdepääsuteed otsima, jalutas meie juurde üks noormees, kes küsis väga viisakalt: „Kas geopeiturid?“ Selgus, et ka tema oli pika maa tagant tulnud sama aaret logima, täpselt nagu meiegi. Oli ka selgelt näha, et enne meid oli aaret juba mitmete geopeiturite poolt otsimas käidud, sest tardunud järvevette olid sisse sõidetud päris korralikud geomaanteed.
Teele asudes see mittekatkine vesi nats piuksus, äärtes oli juba veidi märg aga see meid ei hirmutand püsis hiljem vaikne ja aare sai edukalt ühiselt leitud ja logitud, aardega on kõik hästi ja ootab julgeid !

See Kullamaa järv on juba ammu pinnuks silmas, aga üle-eelmisel aastal läks see jäine talv kuidagi märkamatult mööda, nii et paljudele aaretele kuskile saartele järgi küll jõudsin, aga siia mitte. Eelmise aasta talv ei kannatanud talvena mingit kriitikat, ei suutnud ta korralikku jäädki tekitada. Nüüd sai plaan lukku, et tulek ja enam pole mingeid kõrvalehiilimisi ega vabandusi. Igasugused muud plaanid läksid küll täiega uppi, aga ega see siis seganud plaanimatut kulgemist planeerimast ja selle käigus me ikkagi kõigepealt Kullamaa järvejääd katsuma jõudsimegi. Meie valitud ületuskohas oli kuigipalju see lumi siiski vesine, aga nagu hiljem kuulsime, läks teisel ekipaažil paremini, neil oli asi tahedam. Aga ega see, et meil väheke vesine värk oli, takistuseks ei saanud, kindel tundus see jalgealune ka niimoodi. Sellega nüüd ühel pool, tehtud.
Tänud peitjale aarde eest.

Tänase ilusa talveilmaga oli patt toas istuda. Kuna Kullamaa järvel jää peal, võtsime suuna sinnapoole. Tee oli ümber järve ilusti lahti lükatud, meile sobis, ilmdelt ka hulgale kalameestele, kes järvel asjatasid. Teades, et täna käis ka Maret seda aaret logimas, otsisin jäljerada, kuid ei leidnud. Jäljed leidsime alles aarde juurest ja nägime, et nemad olid liginenud saarekesele teiselt kaldalt. Aare heas korras, tänud peitjale!

Siin sai abivahendina sobivat ilma ja aastaaega kasutatud. Tops kuiv ja korras, peitjale tänud!

Kullamaa järv on meil olnud teemaks nii suvel kui talvel. Eelmisel talvel Salme keelas siia üle jää tulla, et vaja ikka suvel korralikult supeldes/supitades see aare leida. Läks suvi mööda ja ei jõudnudki me siia veekogu äärde. Nüüd Haapsalust sõitma hakates tekkis mõte, et äkki ikka kasutaks häid jääolusid ära. Jää on hetkel ilmselt väga paks, sest märkasime kohe muljetavaldavat ringrada ja aarde juures viibimise ajal hakkas pihta ka kohaliku rahvaralli moodi kihutamine. Varjusime siis niikauaks saarekese varju, kui rallitajad külg ees kummide ja mootori suitsedes mööda vihisesid ja siis silkasime tagasi kaldale. Täitsa äge koht ka talvel ja kiire aardeleid. Aitäh peitjale!

Ossapoiss, ossapoiss... kallastpidi lähima ületuskoha poole kõmpides vahtisime, kuidas julgematsorti(?) autoomanik järvejääl rallitas. Lootsime vaikselt, et ta meid, teel saarele, alla ei aja. Vedas, ja ta tegi pausi just siis kui meie end külmunud ja praginaga murduvate kõrkjatega maadeldes järvejääle murdsime. Veider lugu - näed kuidas auto mööda järve kimab, aga siis astud 5 minutit hiljem ise mööda järvejääd ja kuulatad paranoiliselt, et kas äkki jää ikkagi praksub? :D

Saarel leidsime õige männi pea kohe. Tegemist oli pigem sellega, kuidas tosina külmakraadiga motiveerida end kindaid käest võtma :) Ikka võtsin - muidugi - aga vahepeal pidin logimise katkestama, et käsi taskus soojendada. Selline tore talveilm ja selline tore talvemure:)

Imelik valge tükk konteineris osutus lähemal vaatlusel kihvaotsaks, mis oli ära murdunud. Panin ta tagasi konteinerisse - äkki omanik tahab ta kihva otsa tagasi liimida, kui see just tulevikus kellelgi logimise käigus ära ei kao - selline oht on täitsa olemas, sest seda võib ka mingiks suvaliseks kivitükiks pidada.

Igatahes äga kogemus ja äge koht ning huvitav minijäätee.
Aitäh!

Tänase päeva eesmärk. Oli kavas ilmastikuolusid ära kasutada. Tundus, et keegi polnud veel sellel talvel proovinud ja ei teadnud mis ees ootab. Tagantjärgi, geopeituse lehelt selgus, et juba detsembris edukalt külastatud.

Olukord oli väga hea. Järvel tegi keegi parasjagu jääraja sõitu. Pakkusin catibergile välja drive-inni. Ta ei olnud vaimustatud sellest, nii et jalutasime aardeni. Lootsin, et meid märgatakse roolist ja päris otsa ei sõideta. Tegelikult auto lahkus järvelt, kui meie jääle jõudsime. Kui pärast saarele tõusu sai ennast kindlale pinnale toetudes korralikult püsti ajada ja telefoni silmitseda siis selgus, et oleme aardest 8m kaugusel. Logima pidi väikeste pausidega, sest õhutemperatuur võis olla -12 ringis. 950. Aitäh!

Leitud,kasutades looduslikku silda.

Järve äärde jõudsin kenasti, suunaviidad teel olemas, ilus koht. Saared said ka nähtud, jalutasin ümber järve. Aare jääb leidmata, paati kaasas polnud, teadmata põhjaga ujuma minna ei tundunud mõistlik. Las siis jääb see aare minu logita. Tänan kohta tutvustamast!

Talvel peaaegu jäämineku eel ei viitsinud uurida. Nüüd oli hoopis ägedam. Ära hüppa vette tundmatus kohas. Meil olid koormas SUP lauad. Nii me ühe töökorda seadsime ja geonaabrite järel logisimegi. Found it: 03.Jul.2022 14:52
Kullamaa järv. Vedas ka, sest randumiskoha valisime ilma GPS-ta kogemata seal männikus just õige männi lähedal. Täname

Supitasin siin nagu vana kala, kuigi olin napilt teist korda SUP laua peal. Nagu mulle selgeks tehti, siis igaühel polegi antud sellist tasakaalu. Mul on sellega hästi ja nautisin nagu oskasin. Ilm oli ka lihtsalt ülivõrdes super mõnus. Peale maasikatega maiustamist sai ka aare üles leitud. Tänan!

Leitud, logitud, tänan!

Seda aaret tasub võtma tulla kas väga soojal ajal või väga külmal. Ma sattusin viimasel.

Käidud üle jää. TFTC!

Ilus koht.
Tānud juhatamast

Järvel käis kõva krossitamine nii tsiklite kui ka ATV-dega. Hiilisin nende vahelt vaikselt läbi ja olingi saarel. Seal leidus veel kõvasti lund aga aardeleidu see õnneks ei takistanud. Tänud, tehtud. Ehk suvepoole ka siia tagasi.

Leitud.
Korralik sumpamine oli ikka :D

Kuigi kõrkjate vahe paistis, et on pisut kahtlane, oli lähemal katsumisel selge, et ujuda pole siiski tarvis ja saime edukalt vihjeobjektini kulgeda. Aitäh peitjale!

Tundus mõistlik praegusel aastaajal ära käia. Vihjest oli abi, muidu oleks ei tea kust otsinud. Aitäh!

Neljandik seltskonnast magas, seega pool jäi seekord kaldale. Jalutasime kehekesi üle jää, märjad jalajäljed tegid veidi paranoiat aga tegelikult oli tiptop kõik. Mõnus oli talvevõlumaa päeval seal saarel mütata. Pärast veetsime kõrval metsas veel pea 5h, ehitasime lumest onni ja möllasime niisama. Aitäh!

Ilmateadet vaadates tundus siiatulek selline riskantne valik. Haapsalu maanteel sain veel sellist vihma, et Kullamaal autost välja tulek tundus juba omaette katsumusena. Ka Rain alarm ei andnud mulle palju lootust aga yr.no oli siiski ometi lubanud, et siin saan paar tiba vihma aga that's it. Üsna nii oligi. Valmis sättimise ajal avastasin, et veesussid olid maha jäänud aga mulle paljajalu tohutult ei meeldi. Ka see polnud mureks loominguliselt lähenedes. Tegin poolringi ümber saarekese, et paremat maabumiskohta leida. Teisel pool tundus mõni koht päris hea ja lausa kuiva jalaga õnnestus maale saada. Kui vee peal olles õnnestus kuivaks jääda, siis saar tegi selle osa tasa. Aare ei tahtnud ruttu silma jääda, ajasin neid Zäaq'e taga ja puudust just neist ei tulnud.

(859) Aitäh!

Tegime omavahel kokkuleppe, et kui saame aardeni ujudes, siis liigume RR-i poole ja kui tuleb SUPitada, siis jääme siia. Selgus, et vesi oli kenasti ujutav ja saime edasi liikuda. Aitäh!

Ametlikult esimene puhkuse päev see aasta, tuli koheselt geotuuriga tähistada. 11 kuud liipreid ja relsse vaadanud, ootasin tuuritamist juba pikalt. Antud aaret eelmine suvi ei jõudnud otsima ning talvel meelega ei tulnud. Üks eesmärke oli see ära SUPitada, aga kohale jõudes vaatasime, et palju kiiremalt saaks selle ära ujuda ja siis edasi järgmisesse kohta minna ööbima. Nii saigi ja läbi pilliroo läksin vette. Ei meeldi taimede sees ujuda, aga siin polnud valikut ning polnud valikut. Polnudki hullu, aga mitusada meetrit nii ei sooviks ujuda, vaikselt ikka tunne, et käed võivad kinni jääda. Aitäh värskenduse eest, saarel olid muidugi palju parme.

Tõesti täitsa põnev koht. Kuna hetkel on jäälemineku keeld, siis ei hakka siin üksikasju lahkama, kuidas ta logitud saime, aga ära me ta igaljuhul logisime. Lily oli muidugi ääretult löödud, et meil niipalju ettenägelikust polnud, et ta uisud kaasa oleks võtnud.