Kiviaedade

Midagi üldrahvalikult põrutavat kahjuks raporteerida pole, kui välja arvata see, et leitud sai kauem leidmata aarete top-i kuuluv aare.

Auto jätsime sellisesse kaugusesse, et nii kohalikel kui ka meil enam-vähem mugav oleks ja lonkisime nagu mööda asfalti kohale. Koordinaatidel oli täielik ikaldus ja arvasime, et küllap on mõni loom aardekarbi oma pere toidulauale viinud. Siis aga leidsime isand wingmani logist koordinaadid ja õnnega pooleks suutis Kaupo karbi üles leida.

Seda aaret ma olen ammu, no ikka hea mitu aastat vaadanud aga kuidagi kõik geotripid viivad sellest kas ühelt või teiselt poolt mööda. Täna otsustasin, et lähen spetsiaalselt ja proovin selle nüüd üles leida. Auto jäi tõkkepuu taha ootama, tirisin kummikud jalga ja hakkasin astuma. Ausalt, kummik oli hea valik, sest kuigi enamuse teed/karjamaast oleks saanud kuiva jalaga, siis oli kohti, kus ikka täitsa "jõgi" vahel. Aarde leidsin kenasti nullist, piidlesin seal ühelt ja teiselt poolt, mistõttu ma ühtegi kivi aarde leidmiseks liigutama ei pidanud. Eelmise leidja paigutatud logiraamat oli korras ja kuiv, sellisena peab see aare vastu küll veel. Aitäh!

 2 

Jätsin uue raamatu, minigripistatuna ja paari donotiidiga. Vana raamat nii tugevate veekahjustustega, et taastada ei ole mõtet, kirjed laiali ja lehed lagunenud.

Leitud, logitud, tänan!

tänud

Jalutuskäik karjamaale. Aarde läheduses särises aed kurjakuulutavalt. Suur puu oli murdunud ja liinid olid maas puu all kinni. Astusime ettevaatlikult üle. Karp ilmutas end ruttu. Tänud

Peale Sõrve sodikoristustalguid suundusime siinkandi aarete jahile. Väike jalutuskäik mööda poollagedat ala kiviaedade vahel kuni nullini ja väikese ringivaatamise peale saigi aare leitud. Logiraamat on küll täiesti märg, nimed sai siiski kirja panna. Aitäh peitjale!

Kuna täna juba siin kandis sai oldud, siis tegin väikese jalutuskäigu kiviaedade vahele. Tänan.

Tulime jalutama. Huvitav maastik oli. Sihtpunkt oli ka huvitav. Natuke oli hea meel, et jõudsime siia enne kui ussid ärkavad, sest see oli täpselt selline koht, kus ussid oma ärkveloleku ajal hängida ja tšillida võiksid tahta ????. Sookured olid, näiteks, ka juba kohal ja hüüdsid kusagil meist mitte väga kaugel. Nulli lähedal oli näha, et ka metsanotsud on selle koha fännid ning on siin seamoodi tuhninud.

Meie otsingud olid alguses võrdlemisi laialivalguvad, aga peale ümbruskonnale tiiru peale tegemist, hüüdis Herki lõpuks, et leidis. Logiraamat oli natuke liiga niiskemapoolne. Logitud. Aitäh.

Siin olime hädas, nullis midagi mõistlikku ei näinud ja paarikümne meetrise raadiusega ringis ka midagi ei tuvastanud. Logidest selgus, et vaja ikkagi kõige vastikum asi kohapeal teha - näppida kiviaedu. Suure vaevaga leitud, wow-efekti ei tekkinud kahjuks. Jätsin aarde rohkem nähtavale, et säästa neid väheseidki aedu, mis säilinud. Kes ei soovi aedadele veel suuremat erosiooni tekitada, see võiks suuna sättida nende koordinaatide järgi N 59° 26.084 E 024° 27.175. Praegu andis korraliku mõistatusaarde välja, kuigi on kaardil tavaline. Aitäh!

Kes soovib, võib selle aarde vaderiks hakata :) Seoses elukoha vahetusega ei jää enam see koht praku käeulatusse. Kui keegi ei soovi seda oma kanda võtta, siis proovin selle lähiajal teha ilmastikukindlamaks.

https://kuuuurija.postimees.ee/7122832/kes-oli-kuuuurija-saates-olnud-ja-soojakus-elanud-vanaproua

Rattaga.

Lähenesin lõuna poolt. Suurelt teelt sõitsin poolele maale rattaga. Siis jätsin velo võssa ja edasi läksin jalgsi. Kuskil seal - aarde ja maantee vahel - sattusin silmitsi vana okastraadiga. Pimedas otsima minnes võib seal ennast katki teha.

Seda aaret jäävad mulle meenutama tüütud põdrakärbsed. Aare ise on selline pooleldi prügi juba, seega kiri "See ei ole prügi" on asja eest. Omanik ei ole pea 2 aastat GP lehele loginud. Ma arvan, et selle aarde staatuse võib muuta "omanikuta"-ks.

Lugesin logisid ja läksin panin nime kirja. Uh.. põdrakärbsed on tõesti aktiivseks muutunud. Tänan.

Aarde leidsin tänu varemleidja infole uuest, loodetavasti ajutisest peidikust kiviaias. Enne seda olin igaks juhuks jõudnud puu otsas ka ära käia. Kaalusin ka mingil viisil taastamist, aga vana süsteem oli omadega sassis ja ei teadnud ka, kuidas see täpsemalt toimima pidi. Ning kui oleks isegi teadnud, asendusjuppe poleks ikkagi olnud.

Täna sai ka kuiva jalaga aga siiski panin igaksjuhuks kummarid jalga :P lahe koht, tänud :)

Aare ise on rahuldavas seisukorras, aga vedeles keset muda mülgast. Püüdsin tuvastada, kuhu see vôiks sobida aga ei leidnud sobivat kohta. Peitsin selle siis nullist 20m kirde poole. Aga vága áge maastik, vanad aiad ja vundamendid. Tànud ;)

Auto jätsime soovitatud kohta ja edasi matkasime jalgsi. Teel nägime juba suuri pajutibusid ja põõsaste vahel mitmeid loomajälgi. Aare oli seal, kus ta mõnda aega olnud ja kuhu peitja teda algselt siiski ei pannud. Üsna niiske ja kurva olemisega.

Jätsin neljarattalise teetõkke taha ning peale mõndasadat meetrit just enne põllule keeramist avastasin hooldusteate ning selle, et ma ei pannud ju kummikuid jalga. Kuna nad kenasti autos olemas olid, siis sammusin tagasi, vahetasin jalanõud ning haarasin kaasa ühe karbi, mis mul juba mitmeid kuid kaasas sõidab. Ei mäletagi enam, mis põhjusel see tekkis. Kummikud oli hea mõte. Kuigi kivid olid ühe vesiseima koha peal kenasti strateegiliselt paigutatud, siis andsid need jalatsid suurema vabaduse kogu teekonnal. Kõigepealt leidsin punase südame ning alles siis aarde. Logiraamat oli niiske küll, kuid kirjutatav. Minu karp aga selle peiduka jaoks liialt suur. Isegi kohalik potsik võiks tsipa pisem olla. Kui olin topsi uuesti ära peitnud, avastasin raadiusest veel nänni, mis oli ühes varasemas logis kirjeldatud laialilendamisest jäänud leidmata. Igatahes korjasin kõik, mis nägin kokku ja lisasin aardesse. See oli nüüd üks käik, mis läks kergemalt kui olin varasemalt eeldanud. Aitäh!

Reetlik süda ja leitud nänn

Konteiner oli lahti, kaas maas ja servast veidi purunenud, kogu sisu laiali, logiraamat ka niiske, kuna grip-kott ei ole enam hermeetiline. Vajab kuivatust ja soovitavalt uut karpi, kuna senine ei ole tihendiga ning kaas ka katki.

Aare, kuhu ei ole kaua aega tihanud minna. Tegelikult oli õhtul kergelt kahutanud teed ja maastikku mööda täitsa mõnus jalutada. Kohati oli vett paljuvõitu, aga seal aitas välja kivilt kivile hüppamine. Kunagine talukoht oli täitsa tuvastatav kuigi peab mainima, et väga hiljuti seal enam elatud ei ole.

Aarde endaga oli vähe kehvasti. Kõik oli suure puu all pilla-palla laiali, tops üldse vähe kaugemal eemal. Õnneks raamat väga märg ei olnud, kannatas veel kirjutamistki. Minigrip siiski hermeetiline enam ei ole. Seega panen hooldusvajaduse üles. Aitäh siia kutsumast!

Kena geomaantee üle kivide ja kändude. Mõned lindiharjutsed ja konteiner käes. Tänud!

Sai kunagi käidud, kuupäeva ei mäleta enam,ununes tookord logimatta :)

Süsteem oli tore ja täitsa toimis. Täpselt ei saanud aru, kust kohast kella 8 suunast lähenema pidi, seega lähenesime hoopis kella 6 suunast. Sealt läks korralik tee lausa. Tee läks küll natuke aardest mööda aga üle põllu oli ilusti näha, kuhu poole georada läheb. Ja väga selgelt oli ka näha kust geopeiturid aia ületavad. Nii nagu kirjeldus soovitas, vaatasin ka maaameti kaardilt neid kiviaedu - täitsa äge! Tänud!

 1 

Jõudsin lõpuks korrastama. Peab vaatama kuidas antud süsteem end õigustab. kasutajatele: jõud < mõistus

Vedeles maas. Raskusastmete järgi oletasime, et ta võiks asuda siiski veidi kõrgemal kui maapinna tasandil. Upitasime ta nähtavalt kõrgemale aga garantiid püsimisele ei anna. Eks tuul ja loomad saavad oma teha. Sisu oli mäletamist mööda siiski kuiv ja korras. Täname jalutuskäigu ja kolme suure kitse näitamise eest :)

Km jala tulid, sääne autoinimene nagu ma olen... Vesine ka... Mingi loom rammis raginal kuskile poole jooksu...

See aare on gepsus pikalt oma aega oodanud. Täna siis venitasin rattaringi natuke pikemaks ja otsustasin läbi selle aarde kodupoole liikuda. Aardeni viis poku tee aga sõitses sain aardeni. Lõpp oli märg aga tänu rattale jäid jalad kuivaks. Aarde ümber aga kõik mustas, metssead on üsinasti ringi trampinud ja kõik pahupidi keeranud. Õnneks neid ei kohanud kuigi kaugemal võsas oli ragistamist kuulda. Nimi kirja ja ruttu suurele teele tagasi. Tänud peitjale.

Tore jalutuskäik, tänud peitjale!

Pikalt edasilükatud aarde jaoks tundus ilm olevat ideaalne. Saigi siis mõnus jalutuskäik ette võetud mööda krõbedat maad. Nagu ikka, aardeni võsast ja tagasi mööda teed :D Kenake unustatud koht. Aare vist pole päris nii enam nagu ta mõeldud kunagi oli...vähemalt aarde kohal puu otsas on näha võõrkehasid, mida võib oletada, et on originaalis kasutatud aarde küljes. Küll oleks kena, kui peitja oma aaret hooldaks ja paneks tagasi kõik nii nagu ettenähtud. Või siis eemaldaks üleliigse loodusest. Aga koha eest suured tänud!

Hea jalutuskäik mööda härmas loodust sinna ja tagasi. Praegu oli kõik jääs, kuid kevadel....

 1 

Täna oli väga mõnus siia samuti jalutada, kõik oli jääs ja tahke, ei mingit pori, muda ja vett… Peidukoht üllatas, aga nu paistab, et ei kao karp ka nii sealt kuskile :).

Härmas maastik

Jäätähed :)

Leitud mõnusal jalutuskäigul.Tänud!

Eks ta üks vesine jalutuskäik jälle oli. Lõpp lausa lainetas. Tänud peitjale

Väike jalutuskäik peaaegu aardeni.Enne aaret läks mu telefon segaseks ja nii ma lõppu teiste järgi läksingi,kuigi enne jalutasin üksinda mööda rada ja teised tulid mööda kiviaeda.Tänud.

 1 

Siin hakkas kostma väikest torinat aarde juurde minekul. Kuidas ometi ma oskasin teha sellise nimekirja kus enamus teest nulli on maa vesine. No palun väga vabandust järgmine kord vaatan ka merevee taset. Ja nagu alati si ka vale lähenemine valitud. Oleks pidanud kohe Aive järgi sörkima ja mitte vahepeal kiviaeda mööda plädistama. Suured tänud peitjale.

 1 

See täpp on kodu lähedal, kuid kuidagi on see kogu aeg trajektoorilt kõrvale jäänud. Eelnevaid logisid lugedes sai omajagu naerda. Kuidas pokud Silverile vingerpussi mängisid või kuidas Mariann linnakäimad märjaks sai. Otsustasin ise ka siis õnne proovida. Lumevaesus ja külmunud maa olid loonud ideaalse geokliima selle retke jaoks. Rada läx pmst nulli välja ja ei pidanudki mingeid haake tegema. Korra mõtlesin tee peal kuidas yle oja saada, aga õnnex oli ka see kylmunud. Null ise oli aga pisut nihkes ja sai esialgu valest kohast otsitud. Sealset maastikku vaadates ei oleks sinna sula ilmaga kll minna tahtnud:D Aardelaegas oli nac lõmmis aga iseenesest terve ja kuiv. Tänud peitjale.

Ps. Kui peaks otsimisel raskusi tekkima soovitaksin 26.0812 27.1669 otsida ;)

Täitsa okas rada ju :P

 7 

145

Käisin Tabasalus esinemas ja kaarti vaadates tundus see aare täitsa potentsiaalse täpina tänaseks. Olin tutvunud eelmise leidja seiklustega ning kaardilt paika pannud sobiva lähenemistee. Kaasa said ka vahetusjalanõud, et parklas linnasaapad metsatossude vastu vahetada. Muidugi kohale jõudes unustasin ära, et selline plaan oli. Veidi veel kõhklesin autos, kas ikka minna, sest ees laius kottpimedus ja kahtluseuss näris, et taskulambifunktsioon, külm ja 70% täis iPhone aku ei ole just parim kombinatsioon. Samas ei viitsinud nagu uut täppi ka otsida ja otsustasin minna. Kiirelt hakkas kõhe ja mõtlesin, kes kõik mulle siin nüüd vastu tulevad. Peagi leidsin raja, mille aerofotolt olin leidnud ning suundusin üle heinamaa. Rada oli täitsa hea, märjaks läks alles ~100m enne aaret ja ka see polnud probleem, sest teel olid täpselt parajates kohtades kõrgendikud, mis osutusid kivideks, mida mööda sai ilusti jalutada. Selline ilus lai pargis jalutamise tee muidugi aardeni ei viinud ja viimased 30m oli selline mõnus muda, mis tundub kandvat ja siis imeb saapa endasse. Siin meenusid ka autosse jäänud vahetusjalatsid. Linnasaapad osutusid aga üllatavalt vettpidavateks ja jõudsin aiani. Järgmiseks hädaks oli aarde ostimine. Telefoniaku vähenes kurjakuulutava kiirusega. Veidi vaatasin ringi ja siis otsustasin abi küsida, sest kartsin, et pean üle heinamaa kottpimedas muidu tagasi komberdama. Isegi kuud polnud, mis teed valgustaks. Mihkli vihje abil kitsendasin otsimispiirkonda ja järsku oli aare jala all. Eelmine oli ikka maskeeringuga vaeva näinud. Panin telefoni logimise ajaks põue sooja ning sain aktiivsusmonitoriga valgustades varesejalad raamatusse. Peitsin kiirelt topsi tagasi ja siis üritasin uuesti läbida mudast maad, et tagasi oma heale rajale saada. Sel korral valisin halvema tee ja veidi vett pääses saapasse, seetõttu on nüüd üks sokk mudane. Teele ma igatahes sain ja ruttasin pooljooksusammul edasi. Kindale teele jõudes andsin sellest facebooki chatis teada ja siis muidugi kustus ka telefon, nii et viimased paarsada meetrit autoni sain ikka kottpimedas käia. Teed näitas porilompide peegeldus, ega muud väga ei näinud. Aitäh!

Ei tasu linnasaapaga metsa ronida

 10 

Oh jummel küll, siin läks ikka korralikult lappesse. Auto jäi soovitatud parklasse ja asusin retkele. Kuna tundus kiire sutsakas siis hoolimata hilisest ajast ei hakanud valgusallikatele tähelepanu pöörama, samuti ka maastik lubas olla talutav ja jalga jäid tossud. Mis muud seal heinamaal ikka vaja on. Nautisin seal olemist kui ühel hetkel ajasin kitse jalule kes minu eest putku pani. Hiljem leidsin et kogu see piirkond on paksult kitse ja põdra jälgi täis. Ühel hetkel tundsin et pinnas hakkab vaikselt lirtsuma, siis juba ilmus vesi nähtavalegi ja tossu otski sai märjaks. Muutsin trajektoori ja püüdsin leida paremat teed. Oh pekki küll aina vesisemaks läks. Nüüd oli juba mõte auto juurde naasta ja kummikud jalga tõmmata. Aga no ei leia enam normaalselt kuiva rada üles ja nii ma kalpsasin seal võsas pokult pokule. Ühel hetkel otsustas selja taga üks suuremat sorti tiivuline õhku tõusta. Ehmatus sellest oli nii suur et karjatasin üle metsa, minu puhul on see ebanormaalne. Süda puperdas ja vaikselt olin juba päris ärritunud. Paar hetke hiljem kui ei olnud veel linnu saagast toibunudki, astusin mingile liba pokule ja vajusin hetkega põlvest saati mutta. Veri läks sees keema, hakkasin juba koduteed otsima aga olin seal mudas totaalselt eksinud ja ei leidnud enam väljapääsu. Peast käisid selle peale läbi millegi pärast kaks logi: 1) Kus Liis prototüübi juures kurtis kuidas tal nädalavahetus lappesse läks ja 2)Kus Tarmo järvepatrulli tehes munadeni märjaks end kastis kopra urgu astudes. Tiirutasin seal korralikult ennam kui normaalse pinnase jalge alla sain. Siis aga olin juba aardele liiga ligidal ja otsustasin ikkagi otsimist jätkata. Taevas hakkas vaikselt juba hämarduma ja panin aarde poole liduma. Topsi otsisin telefoni valges. Jälle kirusin ise samal ajal põdrakärpseid näolt kokku korjates. Siis kui juba loobuma hakkasin silmasin lõpuks ka geokuhja. Nimi läks kirja ja päästsin vabaks ka ühe pikalt vangis olnud ränduri. Tagasiteel oli juba nii savi et plätserdasin auto poole läbi vesise heinamaa, oligi vaja jalad puhtamaks saada kuna kodused tellisid piima ja vaja veel poestki läbi minna. Tagasiteel oli jälle kitsi põõsas sahistamas kuulda. Elu käis ümber ringi nii et lausa kõhegi hakkas. Auto juurde jõudes tundsin ennast lõpuks päästetuna, rahunesin maha ja tundsin isegi naudingut sellest ajuvabast võsa-pori seiklusest. Plaan oli küll veel paar topsi üles otsida aga pärast seda oli piisav kaif käes ja otsustasin siiski koju multika vaatajatega liituda. Põdrakärbsed krae vahel meenutasid seda seiklust veel terve kodutee ja kodus ka veel. Tänud elamuste eest.

Hannol oli see leitud, nii et suundusin üksildasele jalutuskäigule. Aastaaeg oli hea, kiviaiad paistsid välja ja midagi hirmsat ei kohanud. Tänud!

Kiire leid, tänud.

Sai eile ette võetud mitu punkti ja Kiviaedade oli viimane. Tõesti, sattusime võpsikusse (pokumaale), sigade künnimaale ja saapad saime ka mudaseks (oma rumalus). Nägime ära metssigade toitumis- ja magamiskohad, kaks sookurgegi. Peale mõningasi orienteerumisharjutusi kadakate vahel jõudsime siiski kuiva jalaga kohale. Tagasiteel olime targemad ja tulime mööda "teed". Väga ilus ja põnev koht. :)

Auto pargitud, alustasin teekonda aarde suunas, kuna teel käimine tundus natukene igav, siis keerasin kella seitsme peal metsa või siis võsa vahele. Hullult äge liuväli oli õhukese lumekihi all. Natuke võsas ragistamist, siis jälle liu laskimsit ja jõudsin hiigel suurte pokude juurde. Mina teadsin, et need ikka sellised väiksed, aga need ulatusid mulle lausa põlveni ja kui veel seda jääd ei oleks, siis oleks need veel kõrgemad. Aarde lähedale jõudes näen, et eemal pilgutab mulle mingi kollane asi silma. Lähemale jõudes, tuvastasin aarde. Hmm. Kas see peabki keset metsa maas vedelema? Kõrval oli küll mingi sistem, aga kuidagi ei saanud selle kokku sobitamisega hakkama, seega tekitasin kohaliku objekti varvaste vahele väikse geokuhja. Tänud peremehele.

PPPP - päris pirakad ponsakad pokud.

Esmalt proovisime Google'i soovitusel läheneda autoga otse Muraste raba poolt, aga ühel hetkel läks tee madalapõhjalisega selgelt läbimatuks ja pidime ikka pika ringi tegema. Jätsime auto aardest lõunasse bussipeatuse juurde ja asusime kõndima. Ega tõtt-öelda midagi väga näha polnud, vahepeal oleksime peaaegu kadakatele ja kiviaedadele otsa kõndinud. Ümbrust tajusime eelkõige astumise järgi - kus on siledam, kus pokumaa, kus sigade songermaa. Kohale siiski jõudsime ja aare hakkas loogilises kohas kohe silma. Praegune kinnituslahendus oli veidi üllatav, aga tuleb tõdeda, et täiesti toimiv. Aitäh kiviaedasid tutvustamast, ilma aardeta poleks aimugi saanud!

Jala päris nulli ei saanud, pidin natuke kõndima. Võtsin aardest mõned rändurid kaasa. Aitäh!

01169

Saime sumada läbi paksu lume kohale ja tagasi. Kindlasti oleks iga teise ilmaga saanud lihtsamalt, aga väga tore oli ka korraks talve nautida. Tänud!

 1 

Rattaga sai sõita otse aarde juurde. Viimane teejupp üle lagendiku oli küll kehvasti läbitav aga sõita siiski sai. Aardesse jätsin mõned TB-d.

 1 

Nüüd tagantjärgi mõeldes tundub täiesti müstiline, kuidas ma küll mere äärest nii kaugele sattusin, aga minu paberites oli nii kirjas, et siia tasub tulla. Sest et kiviaedade nimetus on täiesti okei. Okastraataiad poleks näiteks sümpatiseerinud üldse. Kui keres on natuke jõudu ning rattavalitsemisoskust, siis on lääne poolt lähenedes rada veloga täiesti läbitav. Kuigi tänasel päeval oli rohkelt mättaid, kohati rohututid põlvini ning paar päris vesist kohta sattus ka, siis tasakesi vändates erilisi probleeme ei tekkinud. Natuke oli kas siis geo- või mõnda muud rada juba ettegi sõidetud-tallutud. Mina tänan.

Leitud

Mõnus jalutamine, kaunis loodus. Aare sai leitud kergelt aga mulle jäi mulje, et ta polnud enam päris töökorras. Tänud!

Jalutuskäik läks lihtsalt, tõkkepuu tagant otse mööda teed, siis pööre ja otse mööda rohumaanteed. Aaret nähes tekkis nõutus, et kas peabki nii „pusas võsas“ olema, kätte sain siiski hästi, aga tagasi kindlasti mitte nii nagu algselt ette oli nähtud, sest ma lihtsalt ei tea kuidas ta oli mõeldud olema. Ühte kiviaeda nägin ka, tänud.

Ämblik üritas paljuneda ja tigu nautis lilli...

Aare vajaks paremat kirjeldust, et vältida eraomanike segamist.

Tunnistan üles, et ka mina kirusin aardepeitjat sõnadega, millest sügeliste selgasajatamine on ehk kõige leebem. Kuna Geps suunas kõige lähemale viivale teele, siis sai edukalt kohalike inimeste koeri haugutatud, no on alles need loomad visad. Kedagi välja ei ilmunud, aga sestap tegin väikese ringi läbi võssi, tundub, et enne mind on ka käidud, igatahes leidsin võssist energiajoogi pudeli, nii värske, et energia isegi veel sees. Koha peal ei tabanud ma konstruktsiooni olemust, igatahes sain asja kaheharulise palgi abil piisavalt allapoole ja logitud ta sai. Tagasiteel leidsin muidugi ka korraliku raja üles. Aardele tasub läheneda mööda kuldset keskteed, mis läheb otse lõunast kella kuue suunalt. Niimoodi, et ei lähe ligidale kummalegi asustatud talule. Nii pääsete kultuurselt ligi ja kohalikud ei saa kuulata lemmiklaule koersopranite esituses.

Sellist võssi pole ammu näinud. Oeh. Alustasime nii nagu peitja soovitas. Jätsime auto parklasse ja suundusime sinna kuhu suunati, aga . . no kiskus ikka koledaks. Märg, mättalt mättale, tüma maa jne. Vandusin, Ma usun peitja tundis terve see aeg, kuidas ma teda sooja sõnaga meenutasin, et miks ta mind sinna tümale maale saadab. Vahepeal tekkis veel tunne, et ma mitte ei vaju sinna mutta jalg ees vaid käin karsumm ninali, et siis täispinnalaotusega mutta. Aga läks õnneks see mättalt mättale liiklus. Jalad said märjaks, Marguse linnariietus sai metsa triibuliseks aga vedasime end kiviaedadeni välja. Ja siis . . saate aru, aarde juurest oli näha üle ilusa tasase välja autoteed ja autosid seal peal. Miks krt me sellist võssi pidime läbima? Loomulikult liikusin tagasi autoni valge inimese kombel ja siis sai peitja ka kõik oma patud andeks. Sest selle välja kiviaedadelt sain selle suve esimesed maasikmammud, punased mõnusalt magusad :) Tänud peitjale!

Alustuseks läksin otse,lootes leida sõidetavat teed aardeni.Ehmatasin kuusevarjust ühe üle kahemeetrise looma metsa ,nii et vaid ta selg välkus ja mets ragises.Siis jõudsin prügimäele,mis oli kenasti kinni kaetud aga selle kõrvale oli hakatud väiksemat rajama.Soojakuelaniku ei näinud,küll aga soojaku uks liikus hirmutavalt kinni-lahti ja kolm kassi patseerisid soojaku sees ja juures.Aare oli ilmselgelt kohas kus ta ei peaks olema,Süsteem ei toiminud hästi aga sain ta enamvähem tagasi kohta mida peitja kavandas.

Õhtune jalutuskäik - tänan!

Lähenemise tegi huvitavaks kivide vahel vulisev vesi ja "aardevalvur"-rästik. Õnneks talle peale ei astunud, läks sisisedes oma teed. Katrin märkas aaret juba eemalt, kuid lasi ka minul rahulikult otsida kerge muie endal näol. Lõpuks suutsin ka mina aarde asukoha tuvastada. Vahva lahendus taaskord. EVEJ. Aitäh peitjale. Tore koht, kuid edasi mööda teed ei soovita minna. See viib endisele prügimäele, mis pole kuigi kena.

 1 

Mõnus jalutuskäik soovitatud parklast, esimene pool kulges küll mättalt mättale kalpsates, aga see oli oma viga, kärsitusest pöörasin kruusateelt roosa joone peale niipea kui paremat kätt lagendik avanes. Paralleelselt 40 m kaugusel jooksva laia perfektse mururaja leidsin alles pärast tagasi tulles. Ka nullis olin tiba pime ja hindasin esimesel hoobil maastikku valesti. Paremat lähenemisviisi vaadates sain poolkogemata süsteemile pihta. Kena rahulik koht ja mõistlikult peidetud aare, aitüma!

Väga šeff koht, ei jõua kohe geopeitust ära kiita – no kes muidu läbi eramaade niisugusesse kohta satub. Kevadel on kohe eriti ilus, nurmenukud, ülased ja kõrvulukustav linnulaul.Suur tänu!

Jalutuskäik oli pisut vonklev läbi võsa ja kuivemaid kohti otsides, aga jõudsime kuiva jalaga kohale.

Hooldasime natuke saadud vihje põhjal. Praegu on kõige kaunim aeg seal käimiseks, kuna kõik paistab looduses hästi välja - Märkasime heinamaal jooksvat jänes ja talukohal istuvat rebast, seega elu käib - kõik otsima!

Auto soovituslikku parkimiskohta jäetud, avastasin, et GPSi aku on täiesti kutu. Kuigi telefon on viimasel ajal korduvalt alt vedanud, siis seekord töötas telefonis aarde otsimine laitmatult. Aarde leidsime maast, katsusime konstruktsiooni parandada. Aitäh jõukohasele jalutuskäigule kutsumast! EVEJ

Mõnus hommikune jalutuskäik ja selle käigus ka aare logitud. Võimalik koht hakkas juba kaugelt silma ja see ta oligi. Aitäh peitjale.

 2 

Sattusin lihtsalt läbitavale georajale. Aitäh, aare kena ja korras.

 1 

Mõni teine aastaaeg oleks ehk selle aarde külastamiseks olnud mõnusam, aga kui juba tuldud sai, siis mis seal ikka... Kiire leid, aitäh!

Veidike lumes müttamist ja aare leitud.Aitäh!

Auto jätsime bussipeatusesse ning sumpasime aardeni. Oli väsitav, hea, et leitud sai.

 1 

Päike piilus taevas pilvede vahelt ja tuulepoisid tegid ränkrasket tööd, et viimasedki pilved orbiidilt kaugemale lennutada...mõnušš. Vaatasin seda taevast ilu ja hakkasin kibelema, no sellise kauni ilmaga on ju vaja välja müttama minna. Sain ka A nõusse ja kiirelt saime end riidesse. Jõudsime õue ja ...möhh...väljas sadas laia lund, nagu oleks teisse dimensiooni saabunud oma viie minutilise riietumisega. Ohkasime ja hakkasime lund teisaldama, no seda ikka oli, mrs Doolitle ei paistnud Geopuugi varjus enam väljagi, tuli temagi silmnägu puhtaks kasida. Lõpuks olime lund niipalju saanud väravast välja lükata, et saime Linalaka kätte ja pääsesime liikuma.
Soovitatud parklas parkisime Linalaka kenasti ära ja vaatasime seda lumevaipa. Tundus mõistlik räätsad ühes haarata. Nii oli tõesti mõnus astuda, ei vajunud kuhugi põhjatusse hange ja ka veesilmi sai nii kergemini ületada. Ja muidugi oli ees ka täitsa silmnähtav jäljerada, mis kohati väga kummalisi haake tegi ;). Jäljed viisid kenasti nulli välja ja logiraamatust vaatasime kellele need väiksed jäljekesed kuulusid.
Peale logimist ei suutnud A-d ära kiita,et ta oli soovitanud suusakepid ühes haarata, nii sai lahendatud üks väike probleem, sooritatud üks kena võimlemiskava ja asutud tagasiteele.

Täna oli ilmal näidata meiel mitut palet, nii sain teel olles jälgida taevavärvide kiiret muutumist, täitsa põnev oli. Tänud peitjale!

taevas on tumehall ja sajab lund

potisinine taevas tõi raheterasid

kauguses oli taevas heledaid värve

siin oli kunagi elu

Mrs Doolitle peale 3-4 sulamistsüklit ;)

See oli tore jalutuskäik. Kõndisime mööda kellegi jälgi. Kui jälged läksid otse, siis läksime ka meie. Kui jäljed tegid kaare, siis ka meie. Tore koht, tänud siia juhatamast!

 1 

Algul juhatas eomap mind kusagile taluhoovi. See mulle ei sobinud ja seejärel siis jõudsime juba kusagile tõkkepuu ette. See oli tunduvalt paslikum paik auto parkimiseks. Krants jooksis mööda jäljerada ja me kakerdasime talle järele. Päike siras ja jalutuskäik oli superluks. Ka kohapeal sai logi üsna kiiresti kirja. Tänud peitjatele - kuigi ma just väga kaugel sellest paigast üles pole kasvanud, ei olnud sinna kanti veel sattunud.

 1 

Palju õnne, Eesti! Tänase päeva külastuseks sobis see ajaloohõnguga koht igati. Eilsete külastajatega võrreldes saabusin hoopis teisest suunast ehk kella kuuest ehk maanteelt otse. Ka siit tulles nägi vana kiviaedade vahelist külatänavat. Viimast oli tänaöiseks uinakuks kasutanud ka kolm metskitse. Mingeid veeakistusi polnud ning vahetult enne aaret sain siis eile tekitatud geomaanteele. Aitäh siia kutsumast!

 2 

Lumi teki asja põnevaks. Marssisime mööda ees minevaid jälgi, mis suundusid kahtlaselt meie sihtpunkti suunas. Poolel teel kohtusime ka nende tekitajaga, kellest oli suur abi. Nimelt oli ette tekkinud veetakistus, mis alul tundus vajaliku varustuse puudumisel läbitamatu(saapad ei pea vett). Tegime tutvust ning leidsime koostööl ka kuiva raja. Lehvitasime teineteisele ning jätkasime oma teekonda. Edasi oli logi juba kiire tulema, sest rada oli eesi ja aare oli kaugelt näha. Koht oli väga huvitav ning aaret peitnud puu meeldejääv. Tänud peitjale ning Karlile!

 2 

Arvestades seda, et mõned päevad tagasi oli maapind must ja täna juba põlvini lumi, siis peaks ütlema, et mugavuse mõttes ei ajastanud just kõige paremini. Lühendatud tööpäev andis aga harukordse võimaluse talvisel argipäeval kuhugi päikese valguse käes minna. Käesolev aare oli selleks sobilik kandidaat. Kummikud olid suureks sõbraks läbi paksu lörtsi sammumiseks, läbida sain ka väikese veetakistuse. Aare jäi silma juba kaugelt, tagasi aga kohe ei viitsinud minna. Sodisin kõrrega lume sisse kunsti ja niisama lollusi. Kuniks värske õhu doos oli kätte saadud, asusin tagasi liikuma. Veetakistuse juures sattusin kokku samale ülesandele minevate geopeituritega. Esmalt paistis, et neil jääb vettpidavate jalanõude puudumise tõttu teekond pooleli aga üheskoos läbi testides, peitus lume all täiesti kuiv tee. Nemad jätkasid minu georada pidi nulli suunas ja mina astusin nüüdseks georeeglistiku mõõtmetele vastava geomantee peale. Lääne poole teed plaanin pigem uudistama minna lumevabal ajal. Tänud peitjale!

Leitud. Tänud!

Ees läksid suured koerajäljed koos inimjälgedega, nii et arvasin mõne geopeituri seal käinud olevat. Rada läks õiges suunas ka. Kuid vahetult enne metsa keeramist jäljed siiski lõppesid.
Väga vesine teekond praegu, eriti lõpupoole. Hanno laveeris osavalt mätaste vahel, nii et jõudis kuiva jalaga kohale. Mina suutsin ikka mingitesse lompidesse astuda ja kuivatasin aarde juures sokke. Tagasitee läks juba paremini, kuigi lõpus rikkus vähemalt Hanno meeleolu üks koertega jalutaja.
Tänud aarde eest.

Öötuuri esimene aare. Ilm oli siin eriti ebameeldiv. Vett sadas kaela ja maas oli vee-jää plöga. Läbi suure häda õnnestus kohale saada, siis tuli veel aare üles otsida, kätte saada, tagasi panna... Sada häda. Samas oli tegemist täitsa mõnusa matkaga ja ka aare meeldis :) Aitäh!

 1 

Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, siis selles, et ma kell 5:05 magama sain, on Erko süüdi. Tegelikult muidugi ei ole Erko milleski süüdi, aga tema logiteade VJS 11 juures "Aare oli ilusti omal kohal ja korras. [---] Tõstsin topsi (ajutiselt) ringi vähe lihtsamasse kohta. Meeldivaid leide!" andis signaali, et võiks õhtul "paar aaret otsida". Alguses oli plaanis Kiviaedade ära skoorida ja seejärel VJS 11 uuesti üle vaadata. Välja kukkus aga nagu alati.. Tsiteerides Mikit: "kell 4:40 koju, mudane, märg, magamata, paari tunni pärast äratus - tavaline geopäev: "Võtame paar aaret"".

Siin jätsime Miki autosse nurruma ning sukeldusime pimedusse. Õhh. Ohh. Ja muud sada häda. Kärss ei olnud kärnas ja maa ei olnud külmas. Oleks ta külmas olnud, poleks seal sellist vetevälja ja pokumerd ees olnud. Tund aega hiljem jõudsime auto juurde tagasi, logiraamatus nimed kirjas ning jätkasime teekonda.

Leitud lumisel pühapäeval :) Aitäh

Mulle (meile) tundub, et see "MASKEERING" ei olnud enam alles? Võib-olla saime millesti valesti aru. Nimed saime igatahes kirja ja mõnusat talveilma nautida.

Külmetanud looduses oli selle aardeni normaalne minna. Kohapeal kaua ei läinud.

Külmataat on veidi nagu sõber ka. Igatahes üsna mõnus oli sinna mööda külmunud maad minna.

 1 

Auto jäi sinna kuhu pidi ja siis jala edasi. Otsustasime, et õpime ka ükskord oma vigadest ning ei suundunud kohe võssi, vaid läksime mööda korralikku rada. Praeguse külmaga pole õnneks kummikut vaja. Tänan siia kutsumast, aare korras!

Tänan aarde eest!

Leitud. Aitäh!

Leitud. Tänud peitjale!

 2 

Väike talveõhtune geotuur. Auto jätsime sinna, kuhu pidi ja hakkasime astuma. Aarde juurde läksime läbi võsa Miki juhendamisel, tagasi tulime mööda mõnusat maanteed. Aitäh!

Leidsime.
Tänud!

Hea jalutuskäik looduses ühel soojal talvepäeval.

Väike jalutuskäik ja leitud.

Ei saanud küll pikka aga matka ikkagi. Suuna suutsime sirgena tõmmata ka meie, mistõttu vaatasime peagi veetakistusega tõtt... Hommikul olid siiski jalaotsa pandud puhtad sokid, nende leotamisest loobusime ja leidsime tahedama suuna. Peale raja leidmist oli edasine vaid jalutuskäik. Koha auraga tutvutud ja külalisraamatusse nimed samuti kirjutatud. Tänud koha tutvustamise eest

Kuna otsustasime shortcut'i kasuks, siis wow tuli koos veega saabastesse. Kuna oli pime, siis jäid ka enamus aedu nägemata. Muidu mõnus jalutuskäik!

Kõigepealt tervitused sulle, Elmo :D!

Sai täna mindud seda aaret otsima. Kuna kant on suhteliselt tuttav, siis ikkagi on kohti kuhu pole sattunud- nagu see sama aarde asukoht. Ütleme ausalt, et sellise vesise ´´talvega´´ on rangelt soovituslik KUMMIKUTEGA see rännak ette võtta. Meie saime igal juhul jalad märjaks. Jõudes lõpp-punkti sai loogilist kohta nähtud ja nii ta läks. Leitud-logitud. Huvitav oli mõelda küll, mis seal kunagi toimus. Oleks vaid rohkem ehitisi säilinud.

Eelneva jutu kokkuvõtteks niipalju, et WOW efekti aarde leidmisel ei tekkinud, kuid see-eest märjad jalad tegid küll saabaste sees WOW.

Mõnus jalutuskäik ilusa ilmaga.

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

 9 

Kirjeldus oli ahvatlev. Igasugu muinasobservatooriumite suhtes olen ma rõõmsalt skeptiline - no ei usu, et neid muinasteadlasi nii heldelt finantseeriti, et iga loopealse peale sai imekeerukas vaatlusseade kokku pandud. Pigem on see asi ikka nii, nagu Toots seal filmis Kiirele seletas. Aga uskumine on igaühe isiklik asi, samuti nagu oma uskumuste raamatusse raiumine - vaba maa, vabad inimesed ...

Kui tekkis vajadus jupike aega parajaks lüüa, siis miks ka mitte, seisab siin sedasi üksi. Parkisin kenasti tõkkepuu taha ja läksin. Loopealne nagu paekivi-Eestis mullu ja muiste, praegusel ajal meri poole sääreni, kui valesti lähed. Kohapeal, tunnistan, aura esineb. Seisin ja vahtisin, kus need kiviaiakesed kulgevad, kuidas põlde markeerivad ja karjateed. Ilusad vanad asjad, nende abil saab muide rootsiaegseid mõisakaarte tänastega klappima ajada - kiviaia tegemine on nii suur töö, et ilmaasjata ei hakka keegi seda teise kohta ümber laduma. Siis kõndisin koordinaatidele, tegin kohustusliku wow, kui aardekandurit nägin, ja asusin logima. Ja siis - nagu wow, mismõttes tühi logiraamat? Keerutasin teda nii ja naa, aga asi loksus paika alles siis, kui Marje ja Paavo nimed testleidjate realt leidsin. NImi kirja (ftf kell 11.45), putukas sisse, teed mööda tagasi. Tõkkepuu juurest paistis kügelemist ja kui ca 20 min peale logimist sinna jõudsin, tahtsid Erko ja Priit mind uuesti aarde juurde vedada. Napikas, aga lahe.

Me täname!

Kuidas nende muinasobservatoriumitega värk tegelikullt on

See ei ole esmaleid, see on auditeerimislogi. Havi käsul, admini palvel sai aare enne avaldamist üle vaadatud. Jätsime meiegi auto tõkkepuu juurde, sealt algab ilmselt kõige mõistlikum lähenemistee. Lombid olid saanud värske katte, ent peale kajaka ja karihiirte veel kedagi ei kandnud. Tatsusime mööda kergelt valget heinamaad kiviaedadeni, hoonete varemeteni, talukohani. Värskelt valgeks muutunud pinnasega oli teekond sinna väga meeldiv, lausa kena.
Kui aare leitud, vaatasime rohkemgi ringi, tegin poolsinisest taevast pilte. Tagasitee kulges juba mööda korralikku rada, enne olime teekonna pisut sirgemaks lõiganud. Hetkel saab täiesti kuiva jalaga, aga igal ajal kindlasti ei õnnestu.
Peitjale andsin peagi hulgaliselt soovitusi, mis kõik ka aarde avaldamise ajaks sisse viidud. Nii et nüüd võib kõigile meeldivat avastamist ja head leidu soovida! Peitjale tänud ja jaksu matkamisel, otsimistel ja leidmistel!

https://www.endomondo.com/users/1392188/workouts/644344194