22 august 2010 ei leidnud Priit [armastan]
Käisin täna aga mida pole seda pole enam.
arhiivi siis Rabasaare aare ..
Joonas eemaldas aarde.

20 august 2010 leidis Neeme [neeme]
Rabasaare aare oli juba pikalt plaanis, aga alles nüüd sai retk sinna kanti ette võetud... ja kas tõesti viimane leidja!? Kurb! Kuid olen täiesti veendunud, et looduses tühjade kohtade jaoks ruumi ei ole ja kahtlustan, et mingil ajal tuleb see retk uuesti ette võtta. Aarde otsimiseks oli mõnusalt soodne loojangueelne õhtupoolik, veidi hirmutasid kurjad kirjad lagunenud laudteest, aga sellegi poolest sai läbitud terve ring. Ei midagi hullu, vaatetornidesse siiski ronima ei hakanud. Vahetuskaupa ka ei teinud.

20 august 2010 leidis Priit & Maarja [bonzo]
Võtsime kätte ja käisime viimase aja aarete superstaari otsimas, enne kui hilja. Rajal oli jalutajaid päris palju, tagasitulles tuli vastu umbes 20-pealine seltskond. Jõudsime ilusasti kuiva jalaga kohale ja logisime uhkes üksinduses. Aare on ka täitsa kuiv ja korras. Täname mõnusa matka eest! EVEJ

17 august 2010 kommenteeris Kadri [pekadrip]
Vastavalt peitja tahtele, võtan tagasi pakkumise edaspidi seda aaret hooldada... Kui arhiivi, siis arhiivi...

17 august 2010 kommenteeris Märt [mart]
Tuginedes kahele viimasele teatele ignoreerisin peitja tahet ja muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

17 august 2010 kommenteeris Mario [kivist]
Tahtsin ka just kirjutada, et vähem kui kuu aega tagasi oli aare veel ju täitsa alles ja igati heas korras ning nimi ja kohtki on ju täiesti OK aardele.

17 august 2010 kommenteeris Kadri [pekadrip]
Aare sai ju hooldatud-uuendatud, Viljandisse jõudis vaid vana vettinud versioon asjast. Koht on ju vahva ja aare võiks seal ju ikkagi edasi elada oma elu, ka sellises peidukohas... laudteed küll lagunevad, kuid see pole põhjus. Igal pool võib olla ohtlik. Kui tarvis, siis võin ise sellele aardele edaspidi pilgu peale visata...

17 august 2010 soovis arhiveerimist j4 [joonas444]
aarde sain pekadrip-i käest viljandis kätte, nimelt oli karp juba tükk aega väga märg olnud. ning mõeldes peidukale ja nimele ja veel mõnele asjale, on minu kui peitja otsus see, et seda aaret enam ei taastata. tänan mõistva suhtumise eest.

16 august 2010 ei leidnud jandra ja kadri-ann [multifoon]
aarde "otsimine" stiilis kõik läks valesti. algas kõik sellest, et eelmisel õhtul polnud me jälle õigel ajal endale telkimiskohta leidnud, pimedus juba saabus ja kaardilt ei vaadanud lähikonnas ka ühtki telgi pilti vastu. teele jäi marimetsa matkaraja silt ja kahe 500-meetri sildi vahelt õnnestus õige teeots üles leida. parkimisplatsil tabas meid ebameeldiv üllatus amortiseerunud raja eest hoiatava sildi näol. aga et pimedas parema ööbimiskoha otsimine ei tundunud ka eriti ahvatlev mõte, siis otsustasime siiski rada uurima minna. ratastega õnnestus sõita kuni üle oja mineva purdeni, sealt edasi suundusime taskulampide valgel metsa, taibates õnneks enne rataste asukoha gpsi-i salvestada. järgmise rajakaardini õnnestus edukalt orienteeruda ja põnev oli ka, nii et tekkis mõte kogu matkarajale öine tiir peale teha. uurisime kaarti , mis ütles, et peame üle sille minema ja keerasimegi sinna poole. veidi aja päras tundus, et tee on liiga sirge ja raba ei paistnud ka kusagilt, pöördusime tagasi kaardi juurde uurisime ja puurisime, lugesime raja kirjeldust - olime teinud kõik õigesti, sest mingit muud võimalust üle oja minekuks polnud. taas sirgele teele ja oh imestust, kui tüki aja pärast hoopis taludeni ja suure teeni jõudsime. nojah, nüüd tundus juba lihtsam gpsi-lt suund vaadata ja uuesti otsast pihta hakata. lõpuks ratasteni jõudnud, oli kell nii palju, et pistsime telgi lähimas metsaservas püsti ja keerasime magama. hommikul valges olime üksmeelselt veendunud, et nii ei saa seda asja jätta, ning lähenesime matkarajale seda teed mööda, kust eelmisel ööl välja olime tulnud. valges polnud matkaraja jätku leidmine mingi probleem, kuigi kaardile ja kirjeldusele see ikkagi ei vastanud. parkisime rattad kaardi juurde ja suundusime laudrajale. ilm oli ilus ja nii sai vaatamata treppide puudumisele igasse torni ronitud ja igas laukas ujutud. nii kulus raja läbimisele lubatud 3 tundi ja isegi natuke peale. nii oli rataste juurde jõudes kõht juba vägagi tühjaks läinud ning otsustasime sealsamas purdel lõunat valmistada. vee keemaminekuni surfasin mobiiliga netis ja üritasin deduktiivsel teel uurida, kas lähikonnas ka mõni aare leidub. jõudes nimeni rabasaare, hakkasin juba vaikselt vanduma, avades aarde kirjelduse, tegin seda juba kõvasti - rabas laudteed mööda jooksmiseks ei olnud enam aega. mis siis ikka, ilus raba, et teinekordki matkama tulla. ja kui ma siis järgmisel päeval arhiveerimisteadet lugesin, no siis võttis ikka kohe päris kõvasti vanduma... nüüd hoian pöialt, et status quo püsiks

16 august 2010 kommenteeris Joonas [joonas444]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

1 august 2010 leidis Urve ja Hannes [jussike]
Praeguse põuaga on laudtee päris lihtsalt läbitav, peaasi on üksteise järel kõndides hoida ohutut pikivahet. Kui lauad on märjad, siis on see tee ikka ohtlik küll. Saarele pääsemiseks valisin eelmiste leidjate konstruktoritöö tulemuse, kuid see on pisut nõrgavõitu. Sellest hoolimata sai kuiva jalaga aarde juurde ja ka tagasi. Kuna aardekirjelduses on kirjas ujumine, siis seda me ka tegime, kuigi teises laukas. Tagasiteel tuli päris palju rahvast vastu, tundus populaatrne koht olevat. Kokku läks ca 10 km läbimiseks koos muude tegevustega ligi kolm tundi. V: lepatriinu, J: 2 kirjut kummipalli.

25 juuli 2010 leidis Mario [kivist]
Päeva lõpetuseks võtsin ühe korraliku jalgsimatka ette. Täpselt 2 tundi kulus. Kuna eelmise logija insenerioskuse jäljed olid veel näha, siis kasutasin sama teed - aarde sain kätte ilma ujumata ja kuiva jalaga. Aga pärast vaatetorni juures koorisin ennast ikka paljaks ja tegin ühe kosutava supluse - küll oli mõnus. Tänud sinna juhatamast. EVEJ.

18 juuli 2010 leidis ahti [hdhunt]
see rabamatk on paksule linnavurlele küll liig.kilosid kaob liiga palju.5km.ühes suunas ja... tegelt polnud mul häda midagi.täitsa paras matk. kaks tundi kuluski ainult.minnes oli kiirus 5,5km\h tulles langes 4,5 peale. ja saarele jõudmiseks sai ka kasutatud oma inseneri oskusi. tänud aarde korrastajale ja peitjale, et te mind ilusasse kohta kõndima meelitasite!

3 juuli 2010 leidis Kadri [pekadrip]
Tänane varahommik sai siis Rabasaare ründamiseks kulutatud. Võrreldes kunagise ammuse retkega sinna, on olud tunduvalt muutunud. Esiteks ei suutnud ma kohe üles leida seda teeotsa, kust üldse rajale saaks. Satelliidid ka ei teadnud, et vana ligipääsu ees laiutab suur silt "Eramaa". Õiget teeotsa tean mina kui ühe metsavahi (või oli see metsnik?) juurde viivat teed, kus võib ühel teatud ajal aastas imeilusaid kuldkingi imetleda. Ja sildimajandus on Eestis ikka lahe, viidad on suurel teel, et matkarajale keerab tee 500m kauguselt, kuid õige tee otsas pole ühtegi märki... Raja algul hoiatatakse ka, et igaüks läheb rajale omal vastutusel (kuidagi väga tuttav lause?), sest kohati on rada amortiseerunud. Väheke põnevamaks on läinud jah kui linnatänaval jalutamine. Ühe koha peal tahtsin ühe lauajupiga nagu lendava vaibaga lendu minna. Õnneks jäin ikka kahe jalaga maa peale. Rajal asuvad vaatetornid annaksid Geokrahvile võimaluse luua täiendus Lõuna-Eesti Vaatleja seeriale- Välisvaatleja või läänevaatleja näol;) Esimese torni (ja ka teise torni juures sama seis) juures oli taaskord hoiatav silt, et torni ronimisel tuleb olla ettevaatlik, kuna trepiastmed võivad olla libedad. Aga sellest mitte sõnagi, et katsetamiseks, kas astmed tõesti libedad võiks olla, tuleb kõigepealt ise lego kokku panna ja moodustada trepp. Nimelt olid esimese trepi tükid laiali võetud ja ilusasti sinna riita jäetud. Ülevalpool paistsid trepid täitsa terved olevat. Omapärane ettevaatusabinõu, et vähendada turnijate arvu. Aarde leidsin ka täiesti õigest kohast ja jätkates Carolina määratlust (aare seelikuga võetav) võib selle aarde ka sildistada "Seelikuta võetav", sest võib ju läheneda ka ujudes. Mina küll kasutasin ja täiendasin eelkäijate sillakonstruktsiooni (lammutasin pärast esialgsele kujule tagasi ka, kuid ega tossud kuivaks ikka ei jäänud. Suundusin koos aardega torni juurde tagasi ja võtsin ette suurema kuivatamise ja taastamise töö. Aarde purk oli ääretasa vett täis ja kõik seesolevad asjad kas roostetasid või olid läbimärjad. Panin aardekarbiks uue klaaspurgi plastmasskaanega, uue logiraamatu, vana geopeitusejuhendi (sest uut mul polnud), mis on küll kohutavalt viletsas seisus, hariliku ja kõlbuliku nänni ja ühtteist uut juurde. Kuna selle purgi veepidavuse kohta mul kindlad andmed puuduvad, sai see kõik veel minigripi ja tagasi suurde musta kilekotti. Sest teatavasti võib muidu klaaspurk rabas päikese kuritahtlikul abil põlengu tekitada. Seni kuni see kogu krempel päikese käes kuivas, käisin mina laukas ujumas (üldiselt mulle ikka ei meeldi sellistes kohtades mulistada) lootes, et keegi sellisel hetkel teolt tabama ei satu. Ja ühe käo, kes kukkus sealsamas ajasin ma ka väga närviliseks, kukkudes talle vastu. Aarde päästmise missioon täidetud tuli kahjuks tõdeda, et mulle antud vaba aja limiit on otsakorral ja tuleb loobuda mõttest terve ring läbida ning kiiruga sama teed tagasi tormata. Karistus oli kiire tulema, ühel kohal laudteel õnnestus käntsa käia... Aga ellu jäin ja nüüd saan kõigile öelda, et:

Aare taas kuiv ja ootab teid kõiki sinna!
Kindlasti leidke see 3 tundi, mis kulub raja rahulikult läbimiseks, sest antud laudtee lühem osa on just see igavam osa... Ja minge kas varahommikul või õhtul hilja, siis on veel eriti mõnus!
V: vana logiraamatu, purgi, roostetanud mündid-märgid-pastaka-tulemasina J:purgi, logiraamatu, pudi-padi

23 jaanuar 2010 leidis Hanno [hanno5000]
Auto jätsin infotahvli juurde parklasse, panin räätsad jalga ning sukeldusin metsa. Peale esimese silla ületamist hakkasid aga räätsad segama, mööda kraavikallast lookles täiesti korralik ja kõvaks tallatud rada, kus oli palju mugavam saapaga liikuda. Peale mõõdukas tempos kõndimist ja mitmeid fotopeatusi jõudsin lõpuks esimese tornini. Tippu ronides oli sealt väga hästi näha ka umbes paari kilomeetri kaugusel asuv teine torn, kus läheduses ka lubatud aare ennast peitma pidi. Astusin siis reipalt mööda rada edasi, kuni see kuhugi valesse suunda hakkas minema, panin aga jälle räätsad alla ning läksin otse tornini ning edasi nulli poole. Koha peal mõõtsin pilguga mände ning valmistasin end ette pikaks kaevamistööks, aga läks hoopis lihtsamalt. Peale paari minutit sain karbi kätte teise saare kõrguselt kolmanda männi juurest ning alles siis tuli meelde, et siia oli ju uut logiraamatut vaja. Lõpuks leidsin seljakotist ühe aa-nelja ning väikese minigripi ja kirjutasin oma logi sellele. Tagasitee venis pikemaks kui tulek, sest päike oli loojumas ja ümbritsev pilt niivõrd ilus, et ei saanud seda lihtsalt niisama sinna jätta :). Lõpuks auto juurde jõudes oli juba pime, läbitud umbes kaheksa kilomeetrit, mõnus väsimus peal ja selja taga üks väga superilus talvine laupäev. Tänud peitjale!

3 oktoober 2009 leidis Priit, Meeli [triip]
Selle aarde otsimise planeerimise peale kulus (nagu tavaliselt) kõige rohkem kaks minutit. Raja algusesse jõudes oli kella järgi juba päike loojunud ja ennustatud tormihoiatus näitas ka esimesi märke. Algselt arvatud "väike matk" kujunes 3tunniseks, millest suurem osa pimedas ja vihma-tuule käes. Igatahes tore oli, soovitan teistelegi. Logiraamat on täielikult läbi vettinud. Meie logi läks kirja Elistvere loomapargi pileti peale. PS osa rajast on vee all, kummik oleks väga hea mõte.

2 oktoober 2009 soovis hooldamist Peeter [peetrionu]
logiraamat ja ülejaanud kraam on läbimärg. panin uue kilekoti ümber aga tegelikult peaks aarde mõneks ajaks ahjule kuivama viima ja siis veekindlama konteineriga vormistama.

2 oktoober 2009 leidis Peeter [peetrionu]
mina kummikutega suplema ei pidanud kuna inimkobras oli noppinud peotäie laudrajast ja ehitanud silla
EVEJ

4 juuli 2009 leidis Aivar [aizar]
Äärmiselt nauditav rabamatk, eriti selle esimene pool. Nimelt otsustasin ma kasutada hüppamismetoodikat, kuid suutsin ühe mätta tugevust äratõukel nõksa valesti hinnata ning maandusin suhteliselt elegantse kukerpalliga keset järve. Kummikutes ujumine on väga lahe, soovitan :)

Aarde leidsin vihjele vastavast kohast, logiraamat läbimärg, vesi konteineris. Arvan, et see asi ei ole lihtsalt enam vettpidav -- ehk järgmised võtavad uue konteineri kaasa.

3 juuli 2009 leidis Kalle [sookoll7]
Hommikune pikk jalutuskäik rabas oli päris tore. Õnnestus läbida terve rada 2t40m ja pikkuseks tuli oma 11,6km. Rabas oli veel peale minu üks seltskond. Meie liikumissuunad olid vastupidised ja nii mul õnnestus üksi seda aaret otsida ja juurdepääsu teid nuputada. Kuna ilm oli piisavalt jahe ja vihmane hetkel, ei tahtnud vette ujuma minna. Seetõttu sai ka välja töötatud plaan ilma ujumiseta, mis ka õnnestus.Kujutan ette seda äratõuget, mida tegi Aizar, ja üllatust mis teda ees ootas -ujumine. Minul läks õnneks, kuna võtsin varakult abivahendi kaasa, mis hõlbustas seda manöövrit teha. Aarde sisu tõesti märg. Vist midagi konteineri veepidavusega pole korras. Aitähh peitjale. EVEJ

6 aprill 2009 kommenteeris Mari [marx303]
See külmunud logiraamat on küll müstiline. Meie saime niiskesse logiraamatusse end sisse kirjutada ja oma arust sulgesin aarde korralikult. Kuna aare oli peidukasse kinni külmunud, siis välja ma teda peidukast ei võtnudki. Samas lund peiduka ümber ei olnud, nii et ma ei saanud sinna lund sisse ajada. Aardepõhja ma ei katsunud. Seda, kas seal enne jääd oli, ei tea. Õues oli minu leiupäeval päikeseline ilm, nii et ju see niiskus külmakraadide puhul jäätus. Vabandust, kui midagi valesti tegin! Üritasin igatahes parimat.

5 aprill 2009 leidis Jan [muhujan]
Sellest aardeotsingust sain palju positiivseid emotsioone. Isegi niipalju, et sai veel teinegi raba läbi käidud. Marimetsas valitses mõnus kevadine ilm ning raba oli inimtühi. Laugas oli piisavalt paksu jääkatte all ning ujuma ei pidanud. Konteiner ka korralikult suletud kuid imelikul kombel oli aardes ca 3 cm jääd ja kogu nänn ning logiraamat külmunud. Sulatasin ja kuivatasin kuid aare vajab hooldust. Võtsin helkuri, rohelise auto ja smiley. Jätsin teemandi. Tänud peitjale!

6 märts 2009 leidis Mari, Ants [marx303]
See aare oli puhas rõõm. Ants suusatas, mina matkasin, aardest võtsin tb ja jätsin pesulõksu. Mulle meeldivad sellised aarded, kus saab liikuda ja pole vaja loodust lõhkuda. Aitäh!

21 veebruar 2009 leidis rix ja nelladella [rihomilo]
Jällegi imetore aare talvel otsimiseks. Mõnus matk mööda olematut laudteed. Suvel ei kujuta selle aarde leidmist tänu lagunenud laudteele üldse ette. Eelmiste käijate jäljed olid üsna täis tuisanud, lageda raba peal liigutas tuul lund päris palju. Aardele lähimast tornist sai aarde keerulisest asukohast hea pildi. Külm vähendab selle aarde raskusastet tunduvalt ja ka meie saime lihtsalt ligi. Peiduka leidsime kiirelt, kuna vihje oli meeles. V: gc, tb ja mündi J: tb, härja, auto

20 veebruar 2009 leidis Airi, Tiiu Mart [lelo]
Läksime, otsisime, leidsime, siis tagasi algpunkti, kokku 3,5 tundi, leidja au sai Airi. Värsket õhku sai muidugi sisse ahmitud küllaldaselt. EVEJ.

20 veebruar 2009 leidis Tiiu, Mart ja Airi [airce]
Värsket õhku saime sellel retkel kohe mitme nädala jagu. Kuna seal päris igapäevaselt ei käida, suutsin mina, kui teejuht, tähelepanuta jätta ühe raja ja suundusin suurema ringiga aarde poole. Seega kokku võisime me jalutada umbes 10 km ;) Mina olen küll rahul, et ma igavat otseteed kohe ei märganud ja tänu sellele saime ikka raba nautida mitmeid tunde :D Aare peitis end meie eest väga hoolega, kuni lõpuks haarasin õlekõrrest ja siis kaevusime juba sügavamale, mingit reetvat ja kahtlast kuhjakest seal küll ei olnud. Mitmes tornis käisin ümbrust vaatlemas, viimases polnud enam seoses tihenenud lumesajuga eriti midagi näha.
Suurimad tänud Joonasele !
V: 2*Simpel J: TB, GC ja marmorkuulid.

15 veebruar 2009 leidis Imre ja Airi [triick]
Auto jätsime selleks ettenähtud kohta aardest linnulennult umbes 3,2 km kaugusele. Sealt edasi astusime jala. Autoga oleks pääsenud mööda teed ja põldu aardest ka linnulennult ligemale 2,5 km kaugusele. Jalutuskäik oli väga mõnus. Ilm oli hea ja rabas käimise tingimused paremad kui mitme teise lähedalasuva raba-aarde puhul. Seega ei olnud suurt muud teha, kui nautida kogu käiku ja päeva. Pinnas oli kõva ja võimaldas otsejoones aardeni kõndida. Veidi aega kulus sobiva kõrgusega puu määramiseks ja seejärel nokitsesime aarde tema peidikust välja. Aare oli heas korras. Ei võtnud ega jätnud aardesse midagi. Seejärel nautisime tornis vaadet ja jõime teed. Kokkuvõtvalt oli väga tore jalutuskäik, kuigi omajagu väsitav. Kogu ringi pikkus oli ligikaudu 7 km. Talv on selle aarde otsimiseks kõige sobivam.

8 veebruar 2009 leidis Triinu ja Matu [matu897]
Valisime aardeni matkamiseks sulailma, mis ei olnud just parim valik, sest Triinu jalad olid lõpuks läbimärjad. Laugasteni jõudes hakkasime kohe esimese saare pealt otsima, aga õnneks taipasin üsna pea ka GPSi vaadata, mis meid 70 meerit eemale juhatas teisele saarele (naerukoht). Seal oli kõvasti kraabitud. Aare ilmutas end esimese kahtlase kuhjakese alt. Logisime, ei võtnud, jätsime 2 münti.

7 veebruar 2009 leidis Laurikas ja Maku [laurikas]
Tegelikult sihitult me ringi ei tiirutanud :) Otsisime millist teed pidi kõige paremini raja algusesse saaks. Kuigi eelmised käijad olid maasturiga mööda põldu metsani sõitnud, jätsime auto põllu serva ja asusime jala teele. See 500m muidugi ei oleks olulist ajalist võitu meile andnud ka :P Raba kaardist läksime mööda ilma, et oleks vaevunud seda lähemalt uurima. Peagi tundus, et rada hargneb ja pidasime aru, kumba suunda minna ning jätkasime teekonda. GPS juhatas meid kogu aeg pisut teises suunas, kui läksid jäljed, aga rajalt kõrvale kalduda igaks juhuks ei tahtnud. Rada viis siiski ilusti õigesse kohta ja aarde leidmine läks meil lihtsalt. Tagasitulekuks valitud rada oli võrreldes esimesega lausa kiirtee :)

7 veebruar 2009 leidis Maku ja Laurikas [maku]
Kõigepealt tiirutasime sihitult ringi ja otsisime kuhu kõige targem autot jätta, kust läheb rada jne... Imekombel see õnnestus ideaalselt, auto jäi 3km aardest, sest ees oli põld umbselt lund täis ja ei olnud soovi sinna sisse end autoga kaevata... Siis asusime teele, pool kilomeetrit põldu, mingi osa metsa ja siis rappa ;) Krt loll pea on käte ja jalgade nuhtlus- ei osanud siis infotahvlit vaadata :P Panime hurraaga minema ja mõtlesime koguaeg millal see lubatud torn tuleb, miks see laudtee sellise ringi teeb jne... Lõpuks asjaolude kiuste olime kohal, aarde leidsime kiiresti, käisime tornis ja tagasitulles kasutasime sirgjoonelist laudteed... Aga mõtleme positiivselt vähemalt terve matkarada sai läbi käidud :)

1 veebruar 2009 leidis Rita & Lauri [algaja]
Autoga saime 2,5 km kaugusele ja siis raginal metsa. Umbes kilomeetri pärast olime esimese torni lähedal. Õnneks ma siis ei teadnud et see laudtee sinna viib. (Kirjeldus, vihjed jne on ju nõrkadele) Lõpuks, kui ma olin mingi 100 meetrit laudtee kõrval metsas ragistanud tundus, et mingi metsasiht on kõrval. Kolisime siis sinna. Kusjuures liikumiskiirus ei muutunud oluliselt. See paks lumi oli nii lödi nagu oleks rannas liiva peal jalutanud. Edasi saime aardeni ja siis oli null kuskil veeloigus. Kuna mul oli eelmisest kaevamisest tüdimust küll ja veel sain kõne abil teada kuskohast üleüldse otsima hakata. Rita suutis aga selle topsiku ilma minu jututagi nähtavale tuua. Tegime mõned pildid äravajuvast termotuumareaktsioonist, mida maakeeli nimetatakse päikeseks ja siis astusime tagasi. Autost autoni läks umbes 3 tundi. EVEJ

10 jaanuar 2009 leidis Kadi, Alo ja Marite [pikkkasso]
Tehtud! Võetud ei midagi, jäetud 1 karu, sest ühel õigel rabasaarel peab olema oma karu. :) Eelmised otsijad olid teinud ära suure töö, seetõttu pääsesime suurematest katsumustest külmunud pinnasega. Raba oli ilus.

4 jaanuar 2009 leidis Lembit [polekala]
Mõnus jalutuskäik ilusa ilmaga. Kuna laugastel kaaned tugevad, ei pidanud ujumas käima. EVEJ.

1 november 2008 leidis Triin, linnakoer Seeba & Paavo [speedy]
Märg värk, võib tõdeda ;-) Matk läbi metsa ja veealuse laudtee oli mõnus, lõpuni välja. Kõige lahedam oli selle juures seltskond - linnapreili ja madalapõhjaline linnakoer. Õnneks ei valmistanud kummalegi ületamatuid raskusi läbi - koerale kohati kõhuni ulatuva - vee kahlamine. Nullist 16 meetri kaugusel tegin mõned ettevalmistused, et hüpe lühem oleks. Seda viga ma enam ei tee ja usaldan vaid iseeennast - kuuseraibe otsustas just testimise hetkel pooleks minna, võimaldades mul sujuvalt kõhuli vett lakkuda. Nalja oli ikka mehemoodi, minul veel rohkem! :-) Niikuinii olin juba enne otsustanud, et sellise matka peale ma kasvõi ujun rabasaarele, kui on vaja! Õnneks polnud tarvis ja pärast enamuste riiete ärakoorimist sain kenasti kuivalt hüpetega aardeni ja tagasi. Vahetasin kummikusisud kuivade vastu ja panin jope selga tagasi - sellest piisas, et elusa ja tervena läbimärgade pükstega ligi 5 km autoni sammuda :-) Üks viimse aja meeldejäävamaid otsimisi - polegi enam ammu novembris ujuda saanud :-D Ja vesi oli üllatavalt soe ning mõnusalt värskendav :-)
Aare korras. Kui ma märjast ihust tingitud kiirustamisest ei eksi, olid seda 28.10.200_ vist 8 leidnud paar meesterahvast. EVEJ.

1 november 2008 leidis Paavo & Triin [linnapreili]
Ütleme nii, et selle aarde leid on üks meeldejäävamaid minu geopeituse ajaloos. Esiteks tehnilise poole pealt - autost aardeni ja tagasi oli retk 9,5km. Aega kulus selleks ca. 2,5h. Ja teiseks, et Paavo 1. hüpe aardeni lõppes vähemalt nabani vees. Väga naljakas oli :)

14 oktoober 2007 ei leidnud Joonas, Diana, Imbi ja Kaido(2) [kaits747]
Ilm oli vapustav. Lonkisime läbi kogu matkaraja. Tegijatel on seal veel kõvasti areneda. Vaja oleks mõned lõigud uuendada ja istepinke võiks ka hulgim lisada, et ka vanemad inimesed saaksid rada läbida, olma, et peaks laudrajale selili viskama (püsti ju ka ei saa) Aaret kätte ei saanud. Vesi peljati külmaks ja nii pikka hüpet ma riietega õõtsiku peal ei raatsinud teha. Muidu lahe rada. 3 h asemel kulus meil 4,5h.

6 august 2007 leidis Mairi ja Priit [maipri]
Kolmas aare peputrenni käigus oli Rabasaare. Jätsime rattad selles ettenähtud kohta ja jätkasime jalgsi. Retk rabas oli väga tore. Laudtee peal oli päris palju sisalike. Aardeni jõudmiseks tuli teha mõned trikid aga tänu nendele pääses aardeni kuiva jalaga. Enne otsima asumist ootasime et keegi härrasmees ujuja läheks veidi eemale. Pärast logisid lugedes mõtlesime, et äkki see kes enne meid seal torni juures oli oligi veiko kes on ka aarde peitnud.
Aare oli heas korras.
V: -
J: Zorro märk

11 juuni 2007 kommenteeris ja ja veikko [joonas444]
käisime eile kohal, raba oli väga mõnus, vesi soe, aare enam-vähem ok. sellegipoolest panin uut nänni sisse ja pakendasin aarde uude kesta. soovitan kindlasti kõigil sinna rappa minna, see on enamuse ajast ka inimtühi.

11 mai 2007 leidis Allan [iksid]
Kolm kärbest püütud ühe hoobiga. Teel roheliste rattaretkele ühe teise mängu raames tekkis tungiv soov vaadelda peale vaatetornide ka aardepurki. Aitäh peitjale

24 märts 2007 leidis Ermo [pioneer]
Oli väga ilus raba! Eelmised leidjad oli teinud aardele lähenemise lihtsaks, ei hakkand lõhkuma. Aare korras. EVEJ.

28 oktoober 2006 leidis Anu, Hando [hando]
Aare oli täpselt seal, kus pidi.. ja veetakistus oli täiesti märg. Aga võetud ta igatahes sai. EVEJ

22 oktoober 2006 leidis Mauri, Märt ja Ef [nodsutours]
Tõeliselt mõnus jalutuskäik oli, päev sügiseselt nii karge. Trotsisime päris karmi tuult, kraesse jäi saamata ka lubatud sügisvihm. Mõnele meist oli see elu esimene nii pikk matk - küll emme-issi süles aga ikkagi, uudistamist jagus nii vasakule kui paremale. Aare ise oli kavalas kohas :) Logisime, EVEJ.

22 oktoober 2006 leidis Mauri, Ef ja Märt [mart]
Ühe teise ürituse käigus sattusime aaret külastama. Jalutasime ilust läbi kogu matkaraja, kes omal jalal, kes kõhukotis vahepeal tukkudes. Igatahes aarde vahetus läheduses käisid meist kõik ära. Isegi jalad jäid kuivaks, olgugi, et hüpe saarele polnud mitte lihtsamate killast. EVEJ, piirdusime logi kirjutamisega.

10 september 2006 leidis Kaido, Indrek ja Jüri Reisijututoast [kaido]
Mõtlesime teel olles Marimetsa rabast läbi põigata, aga läks vastupidi - põikasime pärast peaaegu terve päeva kestnud matka hoopis mujalt kohtadest kiirelt läbi :) Teel leidsime ka aarde.

GPS näitas aarde juures 9 meetrit eemale, pole just palju ilma GPSita määratud koordinaatide kohta. Aardeni jõudmiseks valmistusime supluseks, ehkki puhus tugev tuul ja kiskus tormiks ja enam polnud ka suvesoe, kuid kohapeal selgus, et isegi kummikuid pole vaja jalast võtta. Uskumatult kuiv suvi on ilmselt teinud oma töö.

Otsisime aaret ca 5 minutit. Paraku sisust midagi ei võtnud ega jätnud, kuna kogu oma kotid ja varustuse olime jätnud mandrile. Jõhvikaid on saarel paksult.
http://www.reisijutud.com/gallery/view_album.php?set_albumName=Marimetsa090906

24 juuli 2006 kommenteeris Joonas [joonas444]
sinnakanti sattudes sai oma aare üle kontrollitud. kõi korras, aare polnud seest isegi mitte niiske. raba on sellise kuma ilmaga samuti küllaltki kuivaks tõmmanud.

4 juuli 2006 leidis Teele ja Miki [nublu]
Leidsime aarde vihjele vastavast kohast. Leidu tähistasime päikeseloojangu nautimisega vaatetornist ja suplusega rabajärves. Tänud peitjale

4 juuli 2006 leidis Miki ja Teele [miki]
Sealkandis olles tuli mõte üle vaadata. Ei kahetse, loojang rabas oli vapustav. Aardeni me muidugi laisad ja pirtsakad nagu olime üritasime kuiva jalaga saada, mis ka õnnestus. Leidmine tänu vihjele lihtne, ei võtnud midagi, jätsime ümbrikuavaja ja logi ning pärast seda ikka ujuma :) Tänud peitjatele ja inimestele kes sellise matkaraja loonud.

18 juuni 2006 leidis Ove [ove]

FTF leid.

Leidsin aarde kell 19:00. Ilm oli palav ja aardeni jalutades sai nautida rabavaateid ja võtta samal ajal päikest. Jõudes vaatetornini oligi juba soov karastava supluse järgi. Tegelikult pääseb saarekesele ka peaaegu kuiva jalaga aga suvise ilmaga soovitan kindlasti ujumisvariandi kasuks. Saarekesel on kõik männid pea ühekõrgused ja nii otsisin aaret iga männi juurikate alt kuid leidmine läks sellest hoolimata kiirelt. Aardest võtsin sõrmuse ja lisasin paberiklambri. Kui algul olin rabas ainukene jalutaja, siis tagasi autoni jalutades tuli laudteel vastu üks välisturistide seltskond.