Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Jõgevamaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: muu Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Peitsid 30.04.03 Aire Västrik, Helena Lind, Vesta Kõpp
Endised koordinaadid: N 58° 45' 00'' E 27° 04' 12'' (N 58° 45.0' E 27° 04.2')
(koordinaadid - WGS84, MagellanGPS 315)
Aardes peitub:
Aaret on suhtkoht kerge leida, asub teeääres, võssakasvanud kraavikaldal, suure kivi all.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
omanikuta (1), lumega_raske (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCTCEZ
Logiteadete statistika:
123 (97,6%)
3
4
1
1
0
0
Kokku: 132
Leitud ja logitud. Muidugi aareni jõudmine võttis aega, kuid tagasitulek autoni oli oluliselt kiirem.
Murdsin võsast läbi ja aare ilmutas kiiresti ennast. Aitäh!
Äitäh selle missiooni ettevõtmise eest. Karbi taastamise lugu on omaette aardekirjeldust väärt. Kui teile see aare siin lihtne leid tundub, kerige palun allapoole ja lugege: "25 juuni 2019 leidis Kätlin ja Mihkel" - pole see siin mingi niisama "vanake"!
Võtsin känkraks kleepunud paki NSVL filmistaaride pilte, jätsin, ee... mingi kribu oli.
Sai siis see uusvanake ka ära külastatud, lugu on karbil tõesti tugev. Tänud peitmast ja taastamast!
Mega ajalooga aare. Aitäh peitjatele ja taastajatele!
Kraav oli täiesti kuiv, aga rohelust, millest läbi murda, ikka oli, õnneks küll vaid mõnikümmend meetrit minna, vähemalt minnes. Georaja leidsime ju alles tagasiteel, siis oli palju lihtsam. Aitäh!
Algul ei märganudki, et tegemist on vanakesega. Väga tabav on minu arust see, et veidi edasi ilutses Waze'is kiri "Aarete villa." Praegu oli väga hea aeg seda aaret külastada - rohelus ei olnud veel liiga suur aga kraavist sai kergema vaevaga kuivalt üle. Aitäh!
Logiraamat oli natuke niiske, muidu aare korras. Olin juba ammu tahtnud seda aaret otsima tulla arvestades tema lugu, täname!
Ma ei osanud selle aarse peitmise ajal uneski aardejahist näha. Aitäh!
Leitud. Proovisin suht niisket karpi ja sisu autos kuivatada. Sai parem, aga mitte hea.
Jälgisin isegi selle aarde logisid ja ärgitasin hakkajamaid geopeitureid seda otsima. Oli tore nüüd leida. Aitäh! Karp ja logiraamat niisked.
Algul soovis GPS mind paganteabkuhu suunata, kuid õnneks jäi õige paik enne ette. Tänud!
Sellest aardest olen paljusid lugusid kuulnud ning kui juba siinkandis olime, vaatasime need maavarad üle. Suur kummardus taastajale!
Siin oli vähemalt kiire leid. Tops paistis juba eemalt.
Sisu kergelt märg.
Ma pidasin vahti ja söötsin sääski, kuni Margus võsaga maadles. Aitäh!
Auto jätsime aardega risti teele ja sukeldusin vähesesse võssa otsima. Enne vaatasin paari valesse kohta ja siis märkasin kari serva. Koukisin aarde välja ja uudistasin selle sisu.
Jõudsime auto ära parkida ja nägime potentsiaalse peiduka juures valvurit. Tahtsin samuti pilti teha, aga ei jõudnud, pani jooksu. Tegime veel nalja, et näe aare panigi jooksu, ajame nüüd taga. Aga aare leitud kiirelt. Aitüma.
Aardeni jõudes hakkas meile koheselt silma üks armas ning vapper aardevalvur, poseeris mulle paaril pildil, kuid nii kui Kaido kaamera kätte sai, ta kadus, ju olin mina meeldivam fotograaf. ;) Aarde leid saabus kiiresti, aitäh peitjale! :)
Milline peitmis-leiulugu sellel vanakesel on! Karp oli praegu korras ja ootab uusi leidmisi. Aitäh!
Vanake oli hoolimata kõrgest east hea tervise juures.
Meie täname!
Siit saime uut jututeemat vanadest aaretest, väljakutsetest ja võimalustest neid fossiilseid kallikesi leida
Kui aus olla, siis polnud meil aimugi, et selline vana aare meid siin ees ootab. Oli tore leida, aitäh.
Lugu vägevam, kui aare ise, aga pole hullu, sest natuke metsaklassikat kulub alati ära. Aitäh!
Eks ta üks selline aare ole, kus lugu on suurem kui asi ise. Aga lood on ka huvitavad :) Tänud peitjatele ning muidugi ka taastajale!
Olime minemas Sibulatee sündmusele ning otsustasime enne ka mõne aarde üles otsida. See siis tänasest esimene.
Aitäh!
Väga lahe lugu on selle aarde taasavastamise juures. Ega koht midagi erilist muidu ju polegi aga tore kui miski asja huvitavaks teeb :)
Georada viis aardeni, ise polnud vaja midagi nuputada. Tänud
Kiire leid kaelani looduses :) Aardest mööda sõites tundus, et siia ma küll kuidagi otsima tulla ei soovi aga lähemal vaatlusel selgus, et siia tõi täitsa okei geotee ;) Nimed said kiirelt kirja ja suundusime tagasi Peipsi Maitsete Tänavale, et nautida kohalike poolt pakutavat head ja paremat ;)
Lõpuks jõudsime ka selle kuulsa aarde külastuseni. Algul tundus, et lühikesed püksid ja sandaalid ei ole selle aarde puhul parim riietus. Aga selgus, et polnud viga - geomaantee viis aardeni.
Aitäh peitjatele ja eriti taastajale!
Huh leidsime. Pean tunnistama, et üldse ei meeldinud see aare ega koht. Aga hea, et avastatud.
Olime selle aarde imelise taassünni looga juba varem tutvunud ja seega siiakanti sattudes ei saanud seda kuidagi külastamata jätta. Autost välja astudes tundus, et vaatamata palavale päevale oleks mõistlik pikad püksid ja kummikud jalga tõmmata. Seda me ka tegime, kuid hiljem selgus, et selle objekti juurde juba lausa kerge geomaantee sisse tallatud, ja isegi minipurre kraavile rajatud. No tegelikult see aare ikka vääriks ka Geopeituse eriliste aarete raamatusse kandmist ja Geokaitse alla võtmist. Aardeleid oli kiire, aardega kõik korras.
Sattusime juhuslikult mööda sõitma ja tegime geopeatuse. Aaret lihtne leida. Tänud peitjale!
Vägeva stooriga aare ning tõeline vanakool. Aitäh taastajale!
Jätsin oma vanemad autosse mugavuspeituma ning hüppasin ise üle kraavi. Natuke ringiga sai mindud, aga leid tuli kiiresti. Kunagi sai aarde esmaleiu logi loetud ning ikka imestatud, kui palju vaeva selle aarde pärast on nähtud. Samas on ikka tore tunne küll, et on au seda vanakest nüüd uues kuues otsida. Aitäh peitjatele ja esmaleidjale!
Eks olen minagi see, kes selle aarde esmaleiule tugevalt kaasa elas. Oli see alles vägitegu omaette. Hea siis, et ülejäänutel nüüd see elu märgatavalt kergem on. Tuli ju ainult kohale sõita ning sääskede kambakat taluda. Esimese asjaga sain edukalt hakkama aga sääskede keskel Erko pikka logimisprotsessi ma küll ära ootama ei viitsinud jääda vaid põgenesin masinasse tõrjevahendit üles otsima.
Tänud.
Üles leidsin selle aarde suht kiiresti, aga kätte võttes tundus paganama raske.Lahti tehes selgus tõsiasi ja nagu kirjelduseski mainitud, ikkagi maavarad ja need ongi rasked. Aitäh.
Ma tean küll ennast. Ma jahin iga järjekordse mitte-kodukandi aarde eff-tee-effi ja ilastan enda geokaardil kollaste matkade topi poole. Mul on kõik kolm punkti profiili üles rivistatud ja ei viitsi enam närvi minna kui hommikune kiri näitab järjekordset Vana Tallinna nullpunkti leiulogi vale pildiga. Ma maksan GC-keskkonnas korra paari aasta jooksul kümnist, kuna TBin peidab liiga häid aardeid, et need maha magada. Salaja ohkan Mõttemeistri peale, Meistermullitajas tuleks allveerobotiga hooldusvajadus tekitada, sest peitja üksinda seda taastama ei pääse :P Oma õndsas ja armetus geoelus olen kanti kümme korda olnud see tegija, kes toob ära kauemleidmata top-ten rabaka ftf'i. Selle asemel tahaksin tegelikult, et mu unistus täituks - et mu elu oleks lill ja ma oleksin sellega häpi. Aga ei - olen endiselt geopeitur...
Muidugi on mul hea meel, et sookoll 16 aasta vanuse aarde välja kaevas. Päris tabula rasa see esmaleid siiski ei tulnud, peitjalt lisavihjed algandmete parandamiseks jne :o) Lisaks, saan aru, et kõige olulisem element, logiraamat, tegelikult puudus. Uuemad aarded on säärasel puhul tavaliselt mitteleiuna kirja pandud - isegi hoolimata ümberlükkamatutest muudest geopeidulistest detailidest. Loomulikult mõistan aarde vanusega seotud kadusid, hindan tegeliku asukoha väljaselgitamiseks nähtud vaeva ja ei kipugi rekordit vaidlustama. Lihtsalt tingimused pole mitte alati samad. Respekt igatahes, aitäh küll ja veel!
No kui vihm nii armuliselt oma tulekuga veel ootas, siis jõudis ju veel ühe aarde otsida. Natuke siit ja natuke sealt ja käes ta oligi. Aitäh peitjale! EVEJ.
Kiire leid. Aardes nägime ainul klaaspudelit klaasipuruga. Võtsime plastikust jublaka ja panime graniitkivi mis on pärit Stratigraafia aarde juurest siis kui ma selle peitsin. Tänud!
Igavesti vägev saamislugu sellel aardel, au ja kiitus Sookollile! Otsing ja leid erilisi üllatusi ei pakkunud, aga nüüd on see legendaarne koht ka nähtud. Aitäh!
Selle aarde uskumatut lugu olin varem lugenud ja seetõttu oli see ka mälusoppidesse sööbinud. Muidu oleks olnud lihtsalt üks järjekordne tavaline vanakoolikas, kuigi Peipsi kandis on ikka tore sõita ja sellisel ilusal pärastlõunal eriti. Väike hops üle veetakistuse ja nimed kirjas.
Minu jaoks on see olnud kõige erilisem plastkarp, milles olevasse logiraamatusse nimed olen kirjutanud. See ,,5901 päeva lugu" on tõesti imetlusväärne ja usutavasti jõuab ka legendistaatusesse, et ,,Tead, kuidas ühte aaret üle 16 aasta otsiti ja kuidas siis lõpuks leiti?". Aitäh ka nuffile jäljeraja eest, mis õige koha aitas kiiresti tuvastada :)
Siin oli teada, et lumi on asja raskemaks teinud. Samuti parkimise. Jõudsin just kaapimisest autosse tagasi kui keegi signaalitas kõvasti. Selgus, et aasta jooksul 1 auto sõidab sinna majani ja vot täna oli see päev. No tagurdasin ja püüdsin vabandada lehvitamisega aga mitte ei vaadatud mu poolegi.
Tänud, aardel hea koht ja sellised vanakoolikad võivad täitsa olla!
Tõnu käis üle kraavi ja pani logi kirja. Täname!
Hea tuttav Peipsi äär, tore, et siinkandis üks aare jälle saadaval. Imeilus päikeseline "talve"ilm otsimiseks:) Aitäh peitjale ja taastajale!
Väikest tuuritamist sai alustatud Sibulateelt. See aare oli tänane viies aare ja sai valitud päeva viimaseks. Vägeva looga aare. Aitäh peitmast ja taastamast
See aare sobis suurepäraselt minigeotuuri lõpetuseks. Karp paistis juba kaugelt, maskeerisime veidi paremini. Aitäh peitjale.
Ilus õhtu kutsus taas väiksele sõidule. Ei saa ka mina kiitmata jätta sellist vaimustavat muinasjuttu, nagu selle aarde seiklus on. Väga vinge! Leid tuli kiiresti, reliikvia vaatasime ka üle. Aitäh!
Aarde taassünni esimesel kuul olin korra juba siinkandis, aga aeg pressis peale ja Kodaveres olime sunnitud otsa ringi keerama. Täna kaalusime Elvat, aga kuna Turbasilla aare vajas ka kontrollimist, sõitsimegi Tartust kohe ühe jutiga seda müsteeriumit vaatama. No mis ma oskan öelda, vinge vend oled, Mihkel, müts maha! Jääb üle vaid Kätlinile jõudu ja jaksu soovida su hullusi ikka ja jälle kaasa tegemast :D Kes teab mida sa veel arhiivist jutumärkides või siis maapõuest sõna otseses mõttes välja kaevata suudad, by far kõige meeldejäävama ajalooga aare geopeituse ajaloos veel pikkadeks ja pikkadeks aastateks, oli au lugeda! Praegu vaatan veel vaikides pealt seda silmapaistvate logide edetabelit, aga kui õige aeg käes, küll see õiglus ka jalule saab :) Senikaua ole tuhandest tänatud ja pikka iga uuestisündinule! :)
Vinge looga aare! Kõik minu arhiveeritud aarete leiud kokku koos tulevikuplaanidega kahvatuvad siin selle ühe kõrval. Täna oli paras aeg see ajalooline paik oma silmadega üle vaadata. Sisse tekkinud uhked georajad ja geomaskeering on vanakoolikale omaselt aus. Aardekarbis olev nänn, klaasipuru pudelis, nägi välja nagu hea 16-aastane vein või viski. Tänan aarde erinevaid osapooli!
Found it: 25.Aug.2019 14:18 Maavarade aare. See kuulsus tuli ju ka üles otsida. Ammu ammu varem olime veidi seda kanti nuustutanud kaardilt kuid "eramaa" ja muu selline ei kutsunud teekonda niipalju muutma, et lähemalt uurida. Suur tänu sookoll, et selle võpsiku üles leidsid ja aarde maailmakuulsaks tegid. Täname peitjaid nende praegustel eluteedel. Geopeitus sobib kõigile!
Läks ruttu, georada pidi kohale ja nimi kirja. Aarde taasvalmimislugu on põnev. Tänud taastajale!
Kaua otsimata, kaunikene. Sookoll-Mihkel tegi tubli tulemuse, kui kaevas selle mitte iial leitud vanakese välja ja hooldas ära. Me sõitsime ühte pidi ligi, teist kaudu minema. Vahepeale jäi ühe vanema aarde leid, järjekorranumber ju napp 102. Ja ei jää ju kuidagi kellegi eramaale ette see otsimine seal kerges võsas.
Suured tänud Kätlinile ja Mihklile taaselustamast ning algupärastele peitjatele peitmast ja aastateks vaikelu pakkumast!
Puhkuse esimese osa viiekümne teine aare. Kui nii uhke legend kaasas käib, siis tuli end kohale ajada. Muljetavaldav geokuhi - no see aare ei saa enam kunagi kellelgi leidmata jääda :)
Panime kaks asja kokku. Lapse laagrist toomise ja aarde otsimise. Esialgu läks hästi. Lai rada ees, mis nii viga otsida. Suured tänud aarde peitjale ja taastajale.
See aare tekitas täna pärast Sibulateel seiklemist kõige rohkem põnevust, koht ja peidukas puhas vanakoolikas, kuid esmaleidjate värvikas peiduka tuvastamisprotsess, leidmine ja taastamine tegid selle aarde väga meeldejäävaks. Väga lahe tegu, tänud!
Tegime tutvust kohaliku maavaraga ja panime nimed kirja.
Teel Sibulateele tulime ka seda legendaarset aaret vaatama. No seda kohta ikka annab otsida. Aitäh! Võtaime ränduri kaasa.
Tänaseks esimeseks sai see legendaarne aare. Georada on sellise koha peal igati tervitatav. Mööda rada geokuhjani. Tänud taastajale!
Selle aarde muutis eriliseks loomulikult tema esmaleiu logi. Oli tõesti mõnus ja meeleolukas lugemine. Võin vaid ette kujutada millist joovastust Kätlin ja Mihkel sellel õndsal hetkel tunda võisid. Kui aus olla siis olen isegi mõnda kodulähedast arhiveeritud täppi põhjalikumalt logidest uurinud ja mõtteid mõlgutanud. Kui nüüd Mustveest põlva poole liikuma hakkasime siis panin selle täpi kohe kindla käega kaardile. Seda peab raudselt külastama! Leidmine oli muidugi lihtne õige koordinaadiga ning arvestades milline georada sinna oli sisse käidud. Uudistasime reliikviaid ja jätsime mõned rändurid. Tänud peitjatele ja taastajatele ;)
Nädal aega Tartus sunnitud viibimine pani kuupäevad unustama, nii et kirja läks homne logi. Juhtub. Aga kivi oli karbis väga ilus. Aitäh.
Üks lahedamaid esmaleide, mida ma lugenud olen. Eks kindlasti ole selliseid leide veel ootamas, aga need kergelt ei tule. Tore oli antud aaret leida ja tõesti, võimas rada viib aardeni.
Alatskivi vanavaralaada järel otsisime ka mõned lähedased aarded üles. Koerad jäid autosse, meie mööda georada kivini. Tänud peitjale ja eriti aarde ägedal moel ülesleidnutele taastajatele
Aardeni viib "neljarealine geomaantee". Praegu võiks isegi lisada aardele sildi gpsuta leitav ;)
Visad mehed on need geopeituse mängijad ikka. Sookolli tegutsemine selle aarde leidmisel oli ikka vägev tegu! Nüüd viis aardeni tõeline geomaantee ja leid tuli lopsti. Tänan.
Suurim respekt Sookollile aarde leidmise ja taastamise eest! Taas üks põhjus rohkem Peipsit avastama tulla. Loomulikult tänud ka algsetele peitjatele.
Aardeni viis teelt korralik georada. Lisaks logi kirjutamisele panin karbile peale ka GP labeli. Järgmised otsijad võiksid musta koti ühes võtta ja aardele ümber mähkida. Mul omal autos ei olnud hetkel...
Tänud veelkord asjaosalistele ja loodetavasti kestab aare vähemalt samakaua kui ta uinunud olekus 160 meetrit eemal avaldatud koordinaatidest oma esimesi logijaid ootas :)
Oli otsitud, oli kivi ja oli aare täpselt õiges kohas. Kaasas olevate geoasjade hulgast leidus aardele üks soovitud lisa: juhend. Toreda käsikirjas kirjelduse jätsime alles :)
Meie nimed said raamatusse kirja neljandale kohale. Respekt esmaleidja ja taastaja suunas. Tänud!
Mõnus oli näha neid jälgi, mille on jätnud professionaalide tegutsemine ja esmaleiu logiteade on tase omaette. Siim leidis Anna juhendamisel aardekarbi ja seni kuni Anna autost juhendit tõi, kirjutasin nimed raamatusse. Tänud!
Tulime siia küll täiesti ebakindlatena, et uurime pisut asja, äkki näkkabki. Saime just auto tee veerde parkima, kui meile järgnes hästi suur neljarattaline. Peatus seegi, aken keerati alla ja seal olev vanahärra küsis "Kämping?". Sellest ei teadnud me midagi. Selgus aga, et 88-aastane härra Ljubljanast oli mituteist aastat tagasi siin korra juba olnud, aga nüüd palju unustanud. Annaks taevas kõigile sellist vitaalsust!! Loogika järgi võis sinna kämpingusse jõuda ikka sama teed edasi sõites. Selle aja jooksul, kui meie aarde otsimisega tegelesime, ei sõitnud küll keegi edasi ega tagasi. Ju siis leidis! Peame tõdema, et aarde kirjeldus oli täpne, tõesti olid nii suurem tee, kraav võsastunud kaldaga ja muidugi suur kivi. Täname väga peitjaid, eriti aga aarde taastajat - väga tubli ettevõtmine!
Ma tean küll sind. Sa jahid iga järjekordse linnaka eff-tee-effi ja ilastad kauem leidmata nimekirja topi poole. Sul on kõik esmaleiud profiili üles rivistatud ja sa lähed närvi, kui hommikune kiri toob uue aarde mujale kui sinu linna. Sa maksad GC-keskkonnas kümnist, sest ilma sealt infot ei pritsita aga mahamagatud aaret sa endale ei andestaks. Salaja ohkad Meistermullitaja peale, mis ootab oma esmaleidu juba 1402 päeva, kuid mullitamise peale sa meister ei ole ja ohkeks arvutiekraani taga see jääbki. Tahaksid kasvõi korra oma õndsas ja armetus geoelus olla see tegija, superkangelane, kes toob ära kauemleidmata top-ten rabaka ftf'i. Sa oled leppinud sellega, et su unistus ei pruugi kunagi täituda, sest su elu on tegelikult ju lill ja sa oled sellega häpi.
Ma kutsun seda õndsaks teadmatuseks, sest sa ei tea, mis toimub varjudes. Sa ei tea, et on olemas hoopis mustem nimekiri, salaprotokoll, milles olevate aarete viimased leiud ületavad Meistermullitaja päevade arvu mitmekordselt. Keegi ei tea, kus need aarded asuvad, kas nad alles on või millistel süngetel asjaoludel need aarded sellesse nimekirja sattusid. Mõnda neist ei ole üldse kunagi nähtud...
**
Kõiges on süüdi Kodavere. Kui seda poleks, siis mina ei teaks, et kunagi oli aare nimega Maavarade aare, mis peideti kolme ttü mäeinstituudi tudengineiu poolt 30. aprillil 2003, rohkem kui 16 aastat tagasi, mida mitte kunagi üles ei leitud ja mis vaikselt varjudesse vajus ning arhiivi rändas. See salajase nimekirja aare ilmutas end mulle suht juhuslikult enne suvist pööripäeva kui ma Kodavere aaret aardetuuri lisasin. Leidmatuse põhjus on ilmne: koordinaadid on valed. Kas valesti määratud või sisestatud. Asukoht kaardil ja kirjeldus ei lähe kuidagi kokku. Seda veidram on, et varasemad otsijad on olnud kõik asukohas kinni ja käinud hoovist aaret otsimas. Koordinaadid on valed ja aare ei asu seal, asub hoopis kuskil mujal ja mujal võib tähendada tervet Eestit. Vaja on üles leida keegi, kes teab, kuhu aare sai peidetud. Vaja on üles leida aarde peitjad.
Peitjate nimede järgi otsing andis esialgu isegi mõned tulemused. Leidsin mõne e-posti aadressi kust kõik kirjad tagasi saadeti. Eks murekoht siin oli aimatav, 16 aasta jooksul said neiudest naised ja naised läksid mehele ja mulle teada olevad perenimed muutusid kasututeks tähejadadeks. Lõpuks siiski sattusin aastatetaguse aegunud automüügikuulutuse peale, mille küljest leidsin ühe telefoni numbri. Mis seal ikka, valisin numbri ja toru teises otsas olev naishääl kinnitas, et jah, aastal 2003 sai küll üks aare koos kursaõdedega peidetud. Jeiii!! Aga vot kuhu, seda kohe üldse peast ei tea. Sain lubaduse, et suhtleb teiste peitjatega ja üritavad fotoarhiivi abil tuvastada asukohta. Jaanid möödusid ärevalt...
Täna hommikul potsatas mu postkasti oodatud kiri Vestalt. Sain kinnituse, et aare peaks siiski olema Sääritsa külas, sest "Aarde villas" oli neil öömaja peitmise ajal. Samuti sain kaks pilti aarde peitmise asukohast, ehk siis võsas olevast kivist. Õnneks paistis ühelt pildilt kraavi kallas, elektriliin ja eemal küün. Piltide ja ortofoto abil leidsin ühe potensiaalse koha, mida kontrollima minna. Tööpäev see-eest venis nagu tigu. Kärsitus oli suur. Aare on 16 aastat oodanud ja ma nüüd ei malda tööpäeva lõppugi ära oodata? Lõpuks sain Kätlini auto peale ja võtsime suuna Peipsi poole. Peatuse tegime ainult läheduses oleva 1000-aastase Ranna tamme juures. Oletatavasse aarde asukohta jõudes parkisin geokulguri tee serva ja sukeldusime puugivõssi. Pildil kujutatud kivi hakkas kiirelt silma. Süda hakkas erutusest kiiremini taguma. Koht on õige! Kivi on õige! Oleks vaid aare alles! Tegin ringi ümber kivi. Kivi ümbrus täitsa puhas, kivi serv vastu mullast maapinda. Muud midagi. Kahtluseuss puges hinge. Aga siis tuli meelde aarde vanus ning lükkasin sõrmed sügavale mulda ja sobrasin kätega nii sügavalt kui pehmet huumust oli. Sain sobratud pool tiiru ümber kivi kui midagi kahtlast näpu alla sattus. Katsusin veel, aru ei saanud, millega tegu aga ainult muld see ka ei tundunud. Ajasin mulda pealt ära ja nähtavale ilmus kilekott. Hüüdsin Kätlinile, et vist leidsin. Tõstsin kilekoti 15 sentimeetri sügavuselt maa seest kivi peale. Mingit karbi moodi asja ei olnud, kirjelduses loetletud esemed lahtiselt kokku sõlmitud kilekotis. Kilekott laias laastus terve, paar väiksemat auku sees. Muld, liiv ja turvas läbisegi kotis laiali. Korgita 200ml klaaspudelis Järvakandi klaasipuru, pudel vett täis. Suhteliselt terve harilik pliiats, kasutamata :) Eraldi kiles ehitusbetooni tükike. Ühtegi paberist eset kotis ei olnud. Ükski auk kotis nii suur ei olnud, et logiraamat või voldikud oleks välja pudenenud. Tõenäoline on, et närilised on paberi kotis sees ära hekseldanud ja omale pesamaterjaliks tassinud. Kahju, sest 16 aastat vanasse logiraamatusse oleks ülbe FTF kirjutada.
Üldiselt ma olen udu. Täis-udu. Võiks ju olla loogiline, et kui lähen poolteist dekaadi kadunud aaret leidma, siis võtan kodust terve komplekti aardeasendusvarustust kaasa. Loogiline, eks? Millegipärast minu jaoks ei olnud. Seega sõit Mustveesse poodi karpi, minigrippe, pastakat, märkmikku ostma. Enne muidugi tagasi ei saanud, kui Mustvee oli aaretest tühjaks tehtud ja kõhud kala täis söödud. Komplekteerisime aarde karbi kujule. Pudelist valasin vee välja ja vestsin oksast punni ette. Vanast aardest läks sisse pudel klaasipuruga, betoon ja harilik pliiats. Aarde paigutasime nüüd teisele poole kivi serva äärde vanakooli geokuhja alla. Olles poolel teel Tartusse tuli meelde taskus olev Islandi vulkaanikivike, mille plaanisin omalt poolt aardesse jätta. No juhuks kui ma selle ikka leian. Udu noh!
**
FTF 25.06.2019 kell 18:15. Kauem leidmata aare. Punkt. 5901 päeva leidmata. Keegi lahke otsija võiks kaasa võtta mängujuhendi ja karbile GP-kleepsud ning vahetada käsitsi kirjutatud mängujuhend välja. Aarde õiged koordinaadid on N 58° 45′ 05.3″ E 27° 04′ 12.4″. Paluks aare arhiivist välja tõsta.
Aitäh Vestale, Airele ja Helenale aarde peitmise ja aardeni juhatamise eest!