Nigula

A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4

N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9

20 september 2024 leidis Tiiu Mart [lelo]

Tänud aarde eest! Jõudis kätte aeg tulla avastama seda raba. Peale Tupikut oli tegemist teeotsa leidmisega, kuid peale väikest ekslemist õnnestus.

4 august 2024 leidis Este [este]

Pühapäeva pärastlõunal tuli mõte tulla Nigula rappa kõndima ja aardeid avastama. Nigula rabas olen varemgi käinud, aga geoaaretest polnud ma tol ajal midagi kuulnud. Ja ega vist nn tupikust edasi ei läinud ka. Õnneks oli siin levi ja selle aarde null oli küll täpselt paigas, vihje ka selge. Nii et vaatasin ühelt poolt ja siis teiselt poolt ning oligi aardekarp käes. Aitäh peitjale! Nagu selgus, oli see minu 1000-s Eestis leitud-logitud aare.

23 mai 2024 leidis Merle [gunvald]

Aitäh peitjale, natuke läks nägijaks saamiseni ikka aega.

4 mai 2024 leidis Nirgiratsanik [nirgiratsanik]

Mõnus astumine mööda vana laudteed.

31 märts 2024 leidis Fred ja Kalle [simkalle]

Väga raske oli siia saada.Vahepeal kaotasime ka laudtee ära.Lõpp hea, kõik hea.

16 märts 2024 leidis Sander, Margit [medekulamutt]

Tupikus sai korralik tee täiesti otsa ja edasi tuli veidi orienteeruda, kuni vana raja otsa taas komistasime. Tänud!

27 jaanuar 2024 leidis Inge [aunad]

Tupiku juurest tuli vana rada selle aardeni välja ja täpselt õiges kohas kaarti vaatama hakates selgus, et olemegi kohale jõudnud. Peale logimist keerasime ringi, et tuldud teed mööda tagasi minna ja läbi öise raba rännata.

Tänan peitmast.

27 detsember 2023 leidis Rudolf ja [matu07]

Naaberaarde juurest hakkasime mingit sihti mööda ajama, aga ühel hetkel kiskus olemine väga vesiseks. Kaardiga võrreldes tuvastasime, et olime endisest teerajast veidi mööda kaldunud ja kui selle joone peale jõudsime, leidsime eest täitsa kasutatava laudtee. Nullist ei leidnud midagi, aga kümne meetri kaugusel hakkas silma vihjele vastav koht, kus aare peituski. Tagasiteel tuvastasime ka, miks enne laudtee otsa üles ei leidnud - otse laudtee algusele oli kukkunud paljude okstega puu, mis varjas selle täielikult. Edasine tagasitee möödus juba taganttuisus, parklasse jõudsime üsna täpselt hämara ajaks. Aitäh!

20 juuli 2023 leidis Mihkel [speedsta]

Läksin nulli ja hakkasin otsima, ei leidnud. Siis lugesin mitu korda vihjet- võtsin seda sõna sõnalt ilma pilti keeruliseks ajamata ja oligi seal, kus öeldud.

8 jaanuar 2023 leidis Geosemud, Anna & [kallo]

Tupiku aarde juurest kulgesime edasi siia. Kui kuni Tupikuni oli laudtee mingi aeg uuendatud, siis siin seda tehtud ei oldud ning eks ta üsna õnnetus seisus on. Samas, metsas oli laudtee siiski veel olemas ja nähtav, aga kui peale aardeleidu liikusime mööda matkarada edasi rabasse, siis seal oli küll näha jäänuseid laudteest, aga selle parim enne või kõlblik kuni oli ammu mööda saanud. Kui ca nädal tagasi eelmised leidjad metsast välja raba peale ei pääsenud, kuna oli vesine ja jää ei kandnud, siis vahepealne külm oli olnud meie jaoks igati abiks ja vesi kandis kõikjal. Korralik tugev jää oli ning mööda kunagist laudteed liikudes saime terve tiiru tehtud. Nüüd ka meil siin rabas käidud, tänud aarde eest!

9 oktoober 2022 leidis Tiit [tram]

Tänud peitjale!

28 juuli 2022 leidis Krissu ja Dauno [yksk6ik]

Pikem jalutuskäik kohe hommikul. Tänud aarde eest

24 juuli 2022 leidis Toomas [toomasn]

Tupiku juurest õkva edasi ja seal ta lebas, nii nagu vihje juhatas. Kena ürgne mets ja kindlasti tasus siia tulla, nimi kirjas ja aardega on kõik korras. Tänud aarde eest !

5 juuni 2022 leidis Andres [elektrik]

Leidsin. Proovisin veel mööda vana laudteed edasi minna. Kui rabasaare mets otsa sai, lõppes ka laudtee ning liikusin tuldud teed tagasi.

30 aprill 2022 leidis Kristjan [kr1s7jan]

Leitud, tänud!

27 detsember 2021 leidis Helen ja SalmeS [helen]

Kui Tupiku juures saab mugurahva jaoks tee justkui otsa, siis geopeitur nii lihtsa lahendusega ei lepi ja ronisime üle murdunud tüvede edasiviivat rada otsima. Suured oksahunnikud sundisid meid natuke võsas ekslema, kuid õige pea olime taas laudteel. Tundus täitsa heas korras olevat ja saime ilusti Nigula aardeni jalutada. Loogilisest kohast tuli ka aardekarp välja, mis täitsa esinduslikus korras. Vahepeal oli paksu lund sadama hakanud, nii et tagasiteel polnud meie endi jälgigi enam laudteel näha. Kokku veetsime lumises Nigula rabas kaks tundi ja väga mõnus matk oli. Aitäh!

12 september 2021 leidis Anne-Ly, Indrek [anninni]

Tupikust suundusime mööda rada edasi. Üritasime minna mööda vana laudteed, kuid see oli megalibe - veidi kaldus kohast libisesin alla nii, et edasi julgesin minna ainult laudtee kõrvalt. Aarde leidsime täpselt vihjele vastavast kohast, millel nulliga suurt pistmist polnud, aga koht üsna loogiline. Aare on heas korras, tänud peitjale!

3 juuli 2021 leidis Veiko [vx]

Elve ja Oliver jäid Tupiku aarde juurde mind ootama ning mina suundusin laudtee lõpust edasi. Suur oli üllatus kui peale väikest vahet algas uus (loe: vana) laudtee, mis pole küll enam kõige esinduslikum kuid on täitsa kasutatav ja läheb vähemasti Nigula aardeni ning paistis, et sealt veel edasigi. Et teised liiga kaua palavas ootama ei peaks läbisin osa teest joostes nägu ämblikuvõrke täis ja rajale ulatuvatest okstest mööda põigeldes end rajal hoida püsides. Aare täitsa normaalses korras. Tänan.

10 mai 2021 leidis Heigo [sansam]

Tänud peitjale siia kaunisse kohta kutsumast!

17 aprill 2021 leidis Villem ja Marta [marta]

Tupiku juurest teed jätkates pidime tempot tõstma, et veidi sooja saada. Õnneks aarde otsimisega kaua ei läinud, juurde külmetama ei pidanud ja saime tagasiteele asuda. Päike oli järjest kõrgemal ja peagi läks olemine ka mõnusamaks. Parklasse jõudes ootas meid hommikusöök ja peagi oli näha ka esimesi inimesi. Tänud peitjale!

28 veebruar 2021 leidis Piret, Rudolf [sylli]

Võrratult ilus esimene soe nii kevadine ilm! Otsisime aaret veidi aega! Alles siis, kui võtsime vihjet sõna-sõnalt, leidsime aarde! Tänud!

27 september 2020 leidis Janar [jalutajametsas]

Ei teadnudki, et edasi làheb vana laudtee ja vanasti oligi ringikujuline tee. Aitáh!

11 august 2020 leidis   [tunk]

Ega ma tegelikult ei plaaninudki Tupikut tupikuna tunnistada. Tahtsin ikka kogu 7 km ringi läbi käia, mitte sama teed tagasi tulla. Augusti keskpaigaks on ka kõige hilisemad pesitsejad juba lõpetanud, nii et lindude häirimise pärast enam muretsema ei pidanud. Vana laudtee kõduneb siiamaani raba peal. Üldiselt kannatab astuda küll, kuigi nina ette peab vaatama, et lahtiseid naelu vältida. Kuiva suvise ilmaga paistab piisavat madalast matkajalatsist, mul igatahes täna varbad märjaks ei saanud. Laudteeringi lõunapoolne taastamata osa on kõveram ning jookseb rohkemate veesilmade vahelt läbi. Lisaks võib nautida vaadet Nigula järve läänekaldalt. Üks kõige meeldivamaid rabaradasid üldse, suuresti tänu rahule ja vaikusele, millest näiteks Viru rabas vaid unistada võib. Aitäh, loodusesõpradele soovitan soojalt!

30 juuli 2020 leidis Silver [silver0]

Olin eelmisel päeval silmanud, et lähedal Nigula rabas on mind hommikuseks käima tõmbamiseks 2 aaret ilusti ootamas. Onnis aga oli hommikul levi veelgi hullem kui õhtul ja ei saanud isegi punkte kaardile manatud. Otsustasin siis, et hakkan aina lähemale liikuma ning küll ma levisse jõuan ja neti järgi saan. Sõitsin isegi juba matkatee otsast mööda ja pulgad ka muudkui kerkisid aga netti pole. Varsti hakkas isegi mast paistma, aga mina ikka jännis. Siis laksasin ära. Olin eelmisel õhtul rändluse pendeldamise pärast mobiilse interneti välja lülitanud, et see akut ei neelaks rohkem. Heureka hetkel oli ikka väga rasket ohet kosta. Loomulikult pärast väikest nupuvajutust olin taas järjel ning peagi olin otsapidi parklas. Juba sealt oli paista rabajärve mis isegi kaugelt sulistama kutsus. Selle kaldal aga ulus tugev külm tuul ning kadus igasugune soov ennast sellistes tingimustes paljaks koorida ja alustasin hoopis teekonda. Algus oli põnev ja huvitav - tornid platvormid, peosaalid, värgid ja särgid. Kuid seda kõike tugeva tuule saatel. Ja siis tuli see pikk sirge. Tuul sundis aina rohkem lukke koomale tõmbama ja nina ja silmi üha allapoole suruma. Seega raba poolt pakutud ilu ja võlu väga nautida sellel lõigul ei saanud ja pigem ootasin pikkisilmi millal ma metsani juba jõuan. Aga siiski pakkus ka see sirge üllatusi. Arvasin et olen täna siin ihuüksi kuid ühel hetkel suutsin nina all lendu ehmatada kaks raja servas lösutanud metsist. Mina ehmatasin ka muidugist sama palju . Ka ujuv sild oli täitsa omapärane nähtus. Metsa jõudes vaheldus küll maastik ja sain ka tuule varju, aga laudtee oli märg ja libe. Tossudel polnud mingit haakumist sellel ja hoolimata ettevaatlikusest suutsin ikka paar korda rajalt maha libiseda. Pärast tupiku aaret vanale rajale jõudes, läks olukord puhta käest ära. See käänuline ja lainetav rada oli veel teekonna kõige suuremaks katsumuseks. Hoog läks maha ja rajal püsimine muutus kohati pea võimatuks. Kohale ma siiski jõudsin ja leid tundus ka lihtsalt kätte tulevat. Aga ei, jäurasin seal meeleheitlikult päris pikalt. Alles siis kui aja maha võtsin ja vihjet õieti tõlgendasin, oli leidmine juba sekundite küsimus. Ojee ja oligi aeg mööda samu katsumusi tagurpidi suunal läbi tegema asuda. Raja viimasel lõigul tõstsin meelega tempot, et nahka kuumemaks kütta ja sellega endas suuremat huvi vette sulistama minemiseks kasvatada. Kava toimis ja ka tuule suund oli veits armuliseks muutunud, nii et rannas oli olukord juba palju rahulikum. Enam polnud kahtlustki, riided seljast ja sulpsti vette. Oi kui mõnus ja soe seal oli. Tuuline 16 kraadi polnud enam mingi näitaja ja mõnulesin seal nagu mõnes spa mullivannis. Just seda oligi vaja üheks mõnusaks geopäeva käima tõmbamiseks.

Ilus koht, oleks ainult ilm ka rahulikum olnud, oleks veelgi parem olnud. Tänud.

14 juuli 2020 leidis Harrys [harrys]

Arvasin, et see viimane jupp tuleb mööda metsa ragistada, kuid vana laudtee oli täitsa alles veel. Leid tuli kiirelt, peitjale tänud!

13 juuni 2020 leidis Maret [madkool]

Geosündmuseni oli kaks tundi aega, seega täpselt piisavalt, et neli nädalat tagasi vigastatud hüppeliigest uuesti traumeerida, valu ignoreerides siiski aardeni jõuda ja ka naaberaare üles otsida. Vaated olid võrratud, mulle väga meeldis ka ujuvsild, kuigi peab ütlema, et siinne pool rajast on veidi hooletusse jäetud. Tagasiteel peaaegu alguskohas nägin ilmselt rästikulist laudteelt maha roomavat. Tänan kutsumast, see oli mõnus pikem jalutuskäik.

17 mai 2020 leidis Ove [ove]

Parklasse saabudes oli ilm väga tuuline ja järvest pritsis vett laudteele nagu oleks vihma sadanud. Selle ilmaga otsustasin, et aardeni ja ka Tupikuni on õigem liikuda sörkides ning mõlemad aardeid said seega logitud 48 minutiga. Selle aja sees jõudsin siiski ka rabatornist vaateid nautida. https://www.strava.com/activities/3464300294

24 aprill 2020 leidis Ann ja [inx]

Leidsin :)

24 aprill 2020 leidis Inx & Ann [ann]

Vihjest oli abi, maaameti null oli kaugemal, google null suht täpne. Kahjuks sai rada otsa ja pidi sama teed tagasi tulema

8 märts 2020 leidis Viljar & Kinne-Riin [tranter]

Kiirelt nulli ligi ja olemas ta oligi.

30 detsember 2019 leidis Arvo [arvoaljaste]

Siia sai 8kesi sõpradega tuldud matkama, käisime ja ööbisime NIgula looduskaitseala keskuses ning päeval siis tegime tiiru soos. Kahju, et matkarada enam pole täies ulatuses läbitav, oli näha ka kohti, kus kunagi vaatetornid olnud. Üks meie matkaline on selle raba igaaastane külaline, käib vähemalt 1x aastas, pigem rohkem, siin rabakraave kinni ajamas juba 17 aastat. Ka mina olen siin mitmeid kraave aidanud aja jooksul kinni ajada, esimest korda 2012 aastal Eestimaa Looduse Fondi talgutega, kus siis ise neid talguid ka juhtisin. Ja nii meie matkaseltskond sel korral koosneski talgujuhtidest ja neist, kes aja jooksul talgutel on käinud, pooled meist olid siin ka ise käinud kraave kinni ajamas. Käisime ka vaatamas neid kraave, mis on meie poolt kinni aetud ja rõõm näha, et tammid toimivad ka peale pikki aastaid.

Maastik muutub ja meie samuti. Kuid see ühendav jõud tõi meid siia ja sel nädalavahetusel logisin ka oma oma 900. aarde. Aitäh.

31 august 2019 leidis Ingrid [ingrid]

Tupiku juurest käik aardeni ja tagasi. Vihje järgi kenasti leitud. Tänud!

29 juuni 2019 leidis Kaupo&Liis [luurebuss]

Tervitused lõunanaabritele. Aare ise tuli ruttu välja.

29 juuni 2019 leidis Liis&Kaupo [lepalind]

Parklas oli üks lätlaste auto. Läksime teele ja poole peal maa-ametit vaadates märkasin, et esimese torni poolt oleks pidanud laudtee kaheks minema, aga ei märganud. Mõtlesin pikalt, kas tagasiminek peaks toimuma samad teedpidi või teeme ringi peale. Leidsime siiski, et samad teedpidi on kindel. Nulli jõudes kuulsime lätlaste hääli, nad vist üritasid ringi peale teha aga ei õnnestunud ja tulid tagasi. Logimise ajal ütlesid: happy geocaching. Tuli välja, et oli tegemist tiim Volga-ga. Panime karbi tagasi ja kõndisime Tupiku aarde juurde.

1 juuni 2019 leidis Riho ja Helle [rihomilo]

Põnev kontrast - hooldatud kasutuses olev laudtee vs looduse rüppe jäetud laudtee. Leitud. Tänud peitjale.

6 aprill 2019 leidis Kadri, Kloo, Ott ja Marko [markosu]

Leitud ja logitud. Tänud!

17 detsember 2018 leidis Kristjan, geokoer Lexye ja [annesmith]

Peale Tupikut ei saanud ka meie kohe aru kust see vana laudtee minema peaks aga kuna geps näitas otse ja tõkkejooks pole võõras siis õige laudtee oligi üsna lähedal. Mulle meeldis vana laudtee koos oma aukude, langenud puude ja äravajumisega isegi rohkem. Ma olin kindel, et varem või hiljem ma oma ulja sammu, lume ja libedavõitu laudtee tõttu koos oma Primuse kakaotopsikuga ümber lendan. Mitte, et ma end nüüd selgeltnägijaks peaks, siis nii ka läks ja üsna lõbusalt. Ei ole mulle võõras lumega kakaoplekke maha hõõruda ja tegijal ikka juhtub. Lumine pime mets oli võluv ning andis loometööks inspiratsiooni. Veel oli mul heameel ka selle üle, et mul 2 paari riideid seljas oli ning topelt paar kindaid käes. Päevane annus liigutamist sai kirja ja arutlesime kas tahaks ühte aaret veel koduteel püüdma minna. Veel pean mainima, et aardekirjelduses olev vihje oli väga hea ja aare andis end ka pimedas tänu sellele ruttu kätte. Aare heas korras ja soovitan! Tänan!

23 juuni 2018 leidis Heldur [heldur]

Tänud aarde eest!

9 juuni 2018 leidis Mihkel [mihkelp]

Mõtlesin tupiku juures, et kus siit see laudtee küll edasi läheb, aga ennäe, läkski. Kiirel sammul aardeni ja tagasi. Aitäh!

9 juuni 2018 leidis Lapsed ja [jokker6]

Tupikus vaatasin hämminguga kaarti, et nagu peaks tee ju edasi minema.. Mis ikka, viskasin poisid üle tupiku taga oleva murdunud puu ja avastasime, et polegi päris tupik. Muidugi vana räämas raja peal oli veits seiklusrikkam :). Igatahes olime üsna kiiresti nullis ja ka logi tuli kähku. Läksime veel edasigi, et äkki viib vana laudtee kuhugi, aga saarelt maha minnes, pani tee otse rabas maa sisse :D - õige tupik. Aitäh vahva matka eest!

21 aprill 2018 leidis karuonu ja [caro]

Karuonu tuli kaasa moraalseks toeks, mida oligi hädasti vaja, sest minu geps suunas mind rapppa. :) Kui olin nulli leidnud ja vihjet ka lugenud, siis lõpuks leidsin ka karbi. Jälle üks kaua pinnuks silmas olnud täpp likvideeritud.

21 veebruar 2018 leidis Ivar [triton]

Ilus ilm soosis rabanaudingut. Poleks aaret, poleks ka siia sattunud. Tänud peitjale! Aare heas seisus.

23 september 2017 leidis Raivo [raivo]

Tore et ühe matkaga kaks aaret leiab. Aitäh!

18 august 2017 leidis Katre ja [thunder]

Täitsa mõnusalt läks teekond aardeni.Leid tuli tänu vihjele kiirelt.Tänud

9 august 2017 leidis Karl [zdrk]

Pärast Tupiku aaret turnisin üle mahalangenud puude, mis olid kohe nii perfektselt märgistanud õige laudtee lõppu nagu oleks nii plaanitutki. Koheselt oli ka näha, et seda siin ei hoolda keegi. Laudtee nägi vana välja, kopitanud lehtedega kaetud ja puud olid langenud peale. Aarde leidsin kiiresti üles aga edasi tuli soov natukene vaadata kuhu see laudtee viib. Kõigepealt vaatasin üle esimese lammutatud vaatetorni koha, kus oli alles isegi selle materjal. Minnes üle viiendast peaksist neljandasse, mis pidi olema infotahvli järgi kõige kehvemas seisus, sest raie järel kiirenes soostumine. Laudtee oligi kohati pea täielikult mätta alla jäänud. Oli aga täiesti käidav. Jalutasin siis veel edasi. Nüüd oli keegi nagu laudtee pilpaid laiali loopinud aga jätkuvalt käidav. Kui laudtee raba peale keeras, siis läks asi vähe paremaks. Lihtsalt väga amortiseerunud laudtee. Mõned lauad praksusid kui neile peale astuda, paljud hüppasid üles alla. Mõtlesin, et kui nüüd peaks tulema mingi lauka või älvese sild, siis on kellad ja peab tagasi minema. Üks väike sillake oli aga see oli neljakihiline, lühike ja pidas minu koormusele vastu. Igatahes ütleks ma, et see vana laudtee ümbrus on palju ilusam. Koguaeg on nii paremal kui vasakul lauakad mis kaetud pisikeste saarekestega. Eks need soostuvad rabasaared ole vast peamiseks põhjuseks. Ei ole ju mõtet iga aasta uut kihti laudteed panna vanale peale. Mu tempo oli nüüd kõvasti aeglasem aga ikkagist jõudsin ennem lätlasi parklasse. Ei tea mis nendega nüüd juhtus. Kindlasti soovitan ka teistelgi seda vana laudteed läbida nii kaua kuni seda veel maapinnale jätkub. Algab see vaatetorni juurest piki järve. Metsa sees on keegi aktivist selle üles võtnud aga rabas on olemas. Aitäh peitjale matka eest!

Aarde juurest lahkudes nägin ühe heinapõllu peal huvitavat vaatepilti. Lausa kolm kotkast passib. Üks oli kohe täiesti tee ääres. Jäin seisma, et pilti teha. Aken oli aga mudane. Kui seda alla lasin, pistis aga lendu. Minu suurearvulisem kohtumine kotkastega looduses ja lähim kohtumine samuti.

12 juuli 2017 leidis Mikk, Jaanika [silmsirkel]

Gepsu kaardi peal oli rabas veel ringrada, aga pärast logimist selgus, et sajakonna meetri pärast on loodus puhta töö teinud. Pöörasime siis tuldud teed tagasi. Aitäh!

24 veebruar 2017 leidis Teised ja Kristjan [sportlane]

Tagasiteel autoni jäi ka see tee peale, tänud.

24 veebruar 2017 leidis Annabel, Ethel ja [satiire]

Kuna Tupiku juurde oli nagunii asja, siis sai ka see aare üles otsitud. Väga mõnus jalutuskäik.

Suured tänud peitjale!

24 veebruar 2017 leidis Kristel, Annabel, Ethel [sassu2907]

Siin pani Priit meid tanki, jäädes ise autosse ootama ja isegi ei öelnud, kui pikk matk meid ees ootab. Saime 2 aaret korraga kõigest "2 tunniga" Matk ise oli väga mõnus ja ilm ilus talvine. Auto juurde jõudes lasi Priit leiba luusse, me ehmatasime ta ülesse.

24 veebruar 2017 leidis Kristel, Ethel, Annabel [mirtel]

Leitud ja logitud.

29 oktoober 2016 leidis Tiit ja Lembitu [lembitu]

Tupiku juurest leidsime kiiresti vana laudtee otsa. Tee ise päris heas korras. Sügisene vihm ja langenud puulehed olid selle ainult muutnud väga libedaks ja iga pisemgi laudtee kõrvalekalle kippus meid teel maha libistama. Tiidul õnnestus äkitselt isegi end risti pikali laudteelt leida. Nii, et märja teege ettevvatus ei ole ülearu. Koordinaatidel tuuritasime ka jupp aega tulemusteta ümber. Siis lugesime vihjet ja peagi oli aare Tiidul näpus. Tänud peitjale loodusesse kutsumast ja kena aarde eest.

6 oktoober 2016 leidis Ove ja Külliki [orca]

Tore rabamatk mööda laudteed.Lõpus tuli ka päike välja.Jätsime Travelbugi. Tänud

23 juuli 2016 leidis Inga [kingu]

Aigar jäi Tupikusse puhkama, mina lidusin täiel aurul edasi, et etteantud 15 minutiga toime tulla, niivõrd kuivõrd seda vana laudtee ja ümberkukkunud puud võimaldasid. Miskipärast oli vihjena jäänud meelde "laudteel kahe kase vahel" ja kuna ma sellised täitsa nullilähedusest leidsin, tuustisin seal tükk aega ringi. Lõpuks otsustasin vihjet uuesti vaadata ning eksitusest aru saanud, läksin õige koha juurde ning karp oli hetkega käes. Tänud.

17 juuli 2016 leidis Tanel [phantom]

Kui juba Tupikusse tuldud oli, siis jalutasin mõnisada meetrit edasi ja otsisin ka naaberaarde üles. Vihjest oli abi. Aare oli ka väga meeldivalt puhas ja kuiv. Aitäh peitjale.

12 juuni 2016 leidis Henriko ja Kleone [kleone]

Geopeituse algusajast 2013 aastast juba õrritab mind täpike Nigula rabas. Peljanud olen just pikka matka ja amortiseerunud laudteed, ning aastaaegu. Seekord motiveeris mind minema suurepärane ilm, uhiuus laudetee ning boonus tupiku lõpus. Henrikost on kasvanud paras laudteede fänn, seega vantsis ta ise enam kui 2/3 teest omal jalal kohale. Teekonnal nautisime kõiki vaatetorne ja kauneid suviseid rabavaateid. Kui millegi üle viriseda, siis tuul oleks võinud veidi vaiksem olla. Lõppu jõudes olin nii rahul, et oleks positiivsetest emotsioonidest logiraamtu täis tahtnud kirjutada. Väikese üllatus osaliseks saime logiraamatut avades, kui avastasime endid tänasel päeval teisena logimas. Aitäh.

12 juuni 2016 leidis T & [eren]

Kartsin küll, et äkki ei vea levi välja aga aarde oleks kenasti ka ilma tehnikata leidnud.

25 märts 2016 leidis Kairi, Ain, Signe, Ülo, Margit [maky]

Parklasse jõudes ootas meid ees juba 6 autot. Kohe tekkis küsimus, et kui mitu geopeiturit hetkel rajal on… Jalutuskäik laudteel oli aga ilus. Ettejäävad tornid said meie poolt kiitva hinnangu, rääkimata korralikust laudteest, mis oli kuni metsani praktiliselt lume- ja jäävaba. Logiraamatut avades selgus, et äsja oli siia oma nime Arweto kirja pannud. Seega selle hulga rahva seas, kes meile laudteel vastu tulid, oli vähemalt üks geopeituse maailmas tegutsev inimene. Igatahes siinkohal tervitused talle ja tema kaaslastele, kellest me osasid isegi tundsime, kuid teadmata nende seost geopeitusega sellel teemal kohtudes absoluutselt ei vestelnud. Kas pole huvitav kokkusattumus? Peitjat aga täname Nigulat tutvustamast, jätsime aardesse punase peapaela.

25 märts 2016 leidis Arvet [arweto]

Tupiku juurest loogiline jätk ja logitud.Tänud!

13 märts 2016 leidis Hannes ja Triinu [hpalang1]

Eks see segane seis nende laudteedega motiveeris mis kole. Aga vana laudtee on enamasti alles ja läbitav ka, ja oluliselt paremini eristub ta ümbritsevast kui uus. Tuli teine lihtsalt ja oli korras, kõik nagu ette nähtud. Tuletasin eelmist korda meelde - sellest saab suvel juba 20 aastat ... Toona kolasime siin mingi konverentsiekskursiooniga, islandi tüdruk peitis oma käevarred sääskede eest põue ja näitas, kuidas ennast islandi metsa ära peita ... Oh aegu. Ja praegu on see rada sihuke kääbikulik sinna ja tagasi, a vat kus vanasti, sai ikka ringi peale teha ja puha ...

Tänud ka!

31 detsember 2015 leidis Sedrik, Pätrik & [teetm]

Kuna eelmisel sügisel jäi Nigula aare leidmata, sest lastega ei saanud laugastest läbi, siis täna sai see aare ka ära võetud. Jätsime aardesse oda ja ratsu. See aare jäi täna viimaseks, sest päike läks magama ja läks kohe külmaks. Lapsed olid ka juba väsinud ja seega täna rohkem aardeid otsima ei hakanud.

26 detsember 2015 leidis Erko ja Priit [armastan]

Mõnus jalutuskäik ilusa ilmaga.

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

26 detsember 2015 leidis Priit ja Erko [erko]

Tulime siia Tupiku aarde juurest. Vana laudteed mööda oli täitsa võimalik kõndida, kuigi see oli kõdunenud puulehtedega kaetud ning kohati mahalangenud puid. Aarde leidsin mina. Oli päris korras aare. Tänud siia kutsumast!

11 oktoober 2014 leidis Maris, Margus ja Airi [airce]

Jätad meeleldi oma hinge ja südame siia, kui saaks veel ja veel seda rahu ja vaikust ja sõnadega seletamatut tunnet nautida. Lihtsalt olla loodusega üks ja unustada kõik argipäeva olmemured. Tänan kaaslasi ja peitjaid.

11 oktoober 2014 leidis Airi, Maris ja Margus [max]

Kui hakkasime valima sügisese rabamatka suunda, siis jäi valikus silma Nigula. Suur osa on selles süüd Reigo väga positiivsel logil, mis just enne meie valiku tegemist geopeituse lehele tekkis. Natuke kauge kant oli, kuid ega see meid ei heiduta. Pakkisime auto reede õhtul sõiduvalmis ning laupäeval enne päikesetõusu asusime teele. Parklas oli juba üks auto enne meid, kalamehed olid meist varajasemad. Esimesed 500 m on laudtee nn. renoveeritud, sedagi vist juba mitu aastat tagasi. Sealt edasi tuli valida kas paremale või vasemale, võtsime kutsuvama suuna ja läksime raba peale. Kehv see laudtee oli, kuid täitsa läbitav. Kindlust andis teadmine, et laudtee on ca kolmekihiline ehk toetuspunkt on üsna tugev. Seda ka vesisemates kohtades ehk vee all. Kui aga pika kepiga laudraja kõrvalt proovida, sattusime üsna põhjatute kohtade peale. Seega ei tasu rajalt kõrvale kalduda. Ka metsas on sellel matkarajal mõned üllatused varuks. Minu arvates oli neid just parasjagu, et matk meeldejääks ja samal ajal ei tunduks ülearu rägastikuna. Aarde juurest jätkasime ikka matkaraja ringi edasi. Täpselt mõnusa jalapuhkamise koha peale oli lisatud üks vaatetorn raba peale. Sai veel heita pilgu üle raba avaruste ning siis viimane jupp rada mööda algusesse tagasi. Väga mõnus matk oli, meeldivaks tegi selle ka ilus ilm ja head kaaslased. Suur tänu kõigile, kes selleks rappa minekuks põhjust andsid!

15 september 2014 leidis Reigo [reix]

Siin tahtsin selle geotripi käigus kindlasti ära käia. Nagu oodata oli, ainult positiivsed emotsioonid! Mõnus sportlik matk looduses, see on minu arust parim osa geopeitusest. Lisaväärtuseks veel soe, päikeseline ja tuuletu ilm. Tee varieerus väga heast halvani, kokku ring 6,6 km. Nautisin seda täiega. Arvan selle hetkel kindlalt minu top 10 leidude hulka ja olenemata väikestest takistustest soovitan silt külge. Aardest päästsin ränduri.

PS Kes iganes viimati aardele uue ümbriskoti pani, võtkem nüüd ikka nii palju jõudu kokku, et vana ka ära tuua, mitte surada lähedale laudade vahele! Lisaks korjasin veel mõne prahi, pakendi järgi arvatavasti pärit lätlastelt.

24 juuni 2014 leidis Piia & Peeter [piuks]

Nagu Peeter juba mainis, valisime just selle aarde tähistamaks aasta täitumist meie esimesest georetkest. Ja ka see oli rabas - Viru rabas. Need geomatkad on ühed meie lemmikud. See võrratu Eestimaa loodus on iga ilmaga nautimist väärt. Ja selle aasta jooksul on geopeitus juhatanud meid kohtadesse, mille olemasolust polnud varem aimugi. Loomulikult ei saa ka mina jätta mainimata, et kõige selle alustalaks on olnud Peeter. Üksi mängides kaob minu jaoks see oluline miski, mida ma eriti naudin. Aare oli aga kenasti omal kohal. Jätsime talle ka seltsilise. Laekast eraldasime mõned kommid, mis ähvardasid kogu varanduse kokku kleepida. Tänud mõnusa matka eest!

22 juuni 2014 leidis Piia, Peeter [blondiin]

Selle aardeotsingu ja matkaga otsustasime tähistada geopeitusega tegelemise esimest aastapäeva. Tänan kõiki aarete peitjaid ja teisi kaasgeopeitureid nii Eestis kui välismaal, kes on juhatanud meid meeletult huvitavatesse ja ilusatesse kohtadesse ja seiklustesse. Suur tänu ka Piiale kes on imelise kaaslasena tõstnud pea kõik need seiklused ülivõrdesse. Üksinda ettevõetud geoseiklused pole kunagi niivahvad olnud. Teadsime ette et laudtee on nigel, aga läbitav, ükspool pidi kehvemas seisus olema - aga kumb? Ei hakanud pikemalt arutlema otsustasime ringi peale taha, et eks siis pärast teame täpsemalt. Oli tüüpiline jalaväe ilm - hoovihmade ja tuulega aga see muutis ju matka vaid veelgi põnevamaks. Laudtee on tegelikult mõlemat pidi vabalt läbitav, kehvemas pooles oli kummikust kasu, aga ka siis oli sügavamas kohas vesi vast veidi üle pahkluupiirkonna. Paremas korras olevas pooles oleks võinud ka tossudega kuiva jalaga pärale jõuda. Teiseks probleemiks oli nõue üksteisest piisava vahega kõndida - alguses suutsime korduvalt teineteist üllatada keharaskuse all kiirest ülessekerkinud teeraja laudadega. noh naelade esinemist pidi kah vaatama. Aga minuarust oli tunduvalt suuremaks takistuseks peaksipiirkonnas laudteele langenud puud, neid tuli siis nii ülalt alt kui ka ümber läbida ( ja ka need lebasid just selle raskema teepoole osas) Meilegi sattus esimesena see raskem pool, seega kujunes tagasitee lausa nautlemiseks. Aardelaegas avaldas end ruttu. Kuna viimasel ajal on see aare olnud üsna üksik - jätsime siia ühe randuri puhkama (tal oli hiljuti seljataga pikem teeots Hispaaniast Eestisse) Aga veelkord suur tänu geopeitusele ja ennekõike sellega tegelevale vahvale seltskonnale

9 november 2013 leidis Aix, Tarvo [aixo]

Oi seda rõõmu selle aardega või õigemini võitlus iseendaga. Päris tükk aega sai mõeldud kummalt poolt aardele läheneda. Hiljem kodus logisid lugedes oleks pidanud võtma ikka variandi nr üks, sinna kuhu esialgu teel olime, kuid jah :) Vahepeal muutus see võimas inimkätega kokku klopsitud laudtee, päris olematuks ja vägisi tahtis nagu "Kevades" Tõnissoni poolt põhja lastud parv, laugaste vahele kaduda. Nulli jõudes, aare ise paljastas ennast kiiresti. Tagasi suundusime teist teed pidi. Vaatamata raskustele saime nautida ka seda kaunist maastikku ja meeletut vaikust, aeg oleks nagu peatunud, vähemalt need kolm tundi mis sai seal veedetud. J:Rändur V:Kurgjalt pärit meene

9 november 2013 leidis Tarvo, Aix [pimeduselaps]

Väga ekstreemne aare, jalad said läbimärjaks. Kardan, et isegi kummikud poleks olukorda oluliselt paremaks muutnud. Kohati oli rada pea läbimatu, kuid me ei andnud alla. Kõikuvatel laudadel õnnestus tasakaal säilitada ning päris vette ei lennanud. Kohati oli vaja laudu üksteise ette tõsta, et mingigi edasiliikumine toimuks. Aga läbisime raja terves ulatuses ning kokkuvõtteks jäin väga rahule. Suured tänud aarde peitjale!

24 juuli 2013 leidis Gadi [gadi]

See aare hakkas meenutama juba Vormsi saarel olevat Mehed ei nuta aaret. Sain oma suure varba täitsa katki vastu lahtisi laudtee laudasi ja plätu alla astusin ka püsti oleva naela aga plätud tuli rabast väljudes nagunii ära visata, sest jäin laudade vahele kinni ja nad lõpetasid lihtsalt tegevuse. Raba iseenesest oli imeilus ja soovitan kõigile kas tahavad natuke ekstreemi tunda.

24 juuli 2013 leidis Gadi, Kersti, Priidik ja vanamuru [vanamuru]

Kõik nagu muinasjutus! Kui valid torni juurest paremale hoidva tee, siis koged ekstreemi, märgi varbaid, takistusrada. Kui valid vasakule hoidva tee, siis naudid rohkem ümbrust, külastad ka teist vaatetorni ja vähe kergem ja tervem laudtee. Kui lähed otse, siis ootab sind kuulsusetu lõpp! Mina soovitan paremalt alustades ring peale teha, ei ole see nii pikk ja raske midagi. Rääkisime Vana-Järve juures kohalikega ja nad teadsid rääkida, et nii pea, ei parandata veel midagi, võimalused lihtsalt puuduvad. Hetkel tundub raskusaste peidukohal väiksem ja maastikul palju suurem. Suured tänud peitjale!

17 veebruar 2013 leidis Kaja ja Bruno [kajaliis]

Rikkusime rabavaikust ja noppisime aarde ära. Laudtee tundus niipalju, kui teda sealt lume alt paistis, igati korralik. Aitäh peitjale!

22 juuli 2012 leidis Linnapreili, Alex ja [mooritz]
Peale eelmisi raskeid ponnistusi Rinu ja Võitleja aardega otsustasime ikkagi rappa minna. Triin lootis päikest võtta , vedas endale kleidikese selga ja pani papud käes mööda laudrada punuma. Ma kaalusin kas kummikud või tossud, kuid kuna kaaslanna liikus ees paljajalu nagu ingel kesapõllul siis jäi valik plätudele. Alguses oli matkarada väga hää, terve ja värse välimusega. Nii kestis see tornini ja siis läks mõne aja pärast huvitavaks. Selline tunne jäi nagu turistid on saanud haisu ninna , et selles rabas on eriti väärtuslikud laudeed kokkuhoidvad naelad. No keegi oli neid igatahes välja kangutanud ja nii olid lauad lahti ja kõikus kogu see jalgealune. Aga noh edasi me saime ja mingi hetk oli ka kobedam tee vahele tehtud. Ja siis oli ees õudus kuubis- kiikuv sild. Tahtsin sealt vaikselt üle minna kuid sild hakkas kohutavalt kiikuma , no Alex muidugi aitas kaasa :) ja muudkui õpetas: käi keskel, su jalgadel on ju amordid :D. Te ei taha teada kui suur oli kisa( loodan et Riiani siiski ei kostnud). Edasi oli jälle ripakil rada , kus lauad mingi hetkel otsustasid üles viskuda. ja muidugi kohe Alexile kallale. No see vaatepilt oli õudne. Ma juba mõtlesin, et nüid pean teist kogu edasise tee kukil kandma. Aga ta luukas ikka ise edasi ja nüüd hoidis minust ohutusse kaugusse. Metsa vahel algas aga väga hää laudtee mis ootamatult läks üle takisturajaks. Suured puud lamasid üle tee ja no neid ronimisi ja pugemisi ei taha meenutada. Kuna paljasjalgne Triin liikus märksa kiiremini kui meie, siis aardeni jõudes istus ta lihtsalt laudteel ja oli end juba logiraamatusse sisse loginud. Alex arvas kohe, kus aare peitub ja siis saime ka omad nimed 5 minutit hiljem kirja. Otsustasime ikka kogu raja läbida ja järgmise torni juures oli seltskonnas juba üks paljasjalgne, üks poolpaljasjalgne ja üks pooleldi murdunud jalaga tegelane. Tagasi auto juurde jõudes oli ikka väga hää tunne vett juua ja pehmele autoistmele vajuda :D. Tänud!

22 juuli 2012 leidis Triin, Merike ja [alex]
Korduvalt olen seda aardekirjeldust lugenud aga kogu aeg liiga pikaks, raskeks jne. pidanud.Kohapeal aga vaadates kuidas preili endale kerge kleidi selga sätib ja kandade välkudes rappa(sic!) tormab ja Merike ka plätudes paigalt madalstardi teeb, siis unus(häbi oli)kummikuid jalga vedada ja nii ma uhke rongkäigu lõpus ähkisin meeter meetri järgi.Vanasõna, et kuritööle järgneb karistus sai järjekordselt kinnitust kui ma ühel silla üritasin õpetada Merikesele tasakaalu säilitamist ning vastuseks kuulsin vaid vähemalt Riia linnani kostuvaid kilkeid.Ei möödunud minutitki kui ees hõljuv peitur astus lauaotsa rappa ja teine ots niitis mul jala alt.Nii ma siis kallistasin lähedal olevat männikest ja üritasin kõiki keelele kippuvaid roppusi ja vandumist endale hoida.Edasi luukasin juba ohutus kauguses oma pooleldi murdunud jalaga ning rõõmustasin, et autoni oli jäänud vaid alla nelja kilomeetri.Matkaraja tagumine ots oli mattunud suurte põlispuude alla ning nendest üle ja ringi turnimine sarnanes minu jaoks põrgukatlast välja ronimisega.Valus ta oli aga tehtud sai.Tänud aarde peitjale ning kaaslastele!

22 juuli 2012 leidis Alex, Merike & Triin [linnapreili]
Peale Võitleja-Rinu otsimist, oli hea meel, panna kleidike (päikese saamise eesmärgil) ja x kilomeetrit lihtsalt palja-jalu mööda katkist laudteed vantsida aarde suunas ja tagasi. Natuke mõtlemist eelnevale ja natuke mõtlemist tulevale.

17 juuli 2012 leidis Mari & Iivi [marx303]
Matkasime mööda üsna kehvas korras laudrada kohale ja leidsime heas korras aarde. Tagasiteel parkla poole trehvasime gruppi rabahuviliste prantslastega. Aitäh!

9 juuli 2012 leidis Joonas [joonas444]
1966.

29 jaanuar 2012 leidis Eero [valap]
Lume alt lagunenud laudtee leidmine oli piin, aare aga heas korras. V: münt J: smile.

13 november 2011 leidis Sm. Jaan Kask, hr. Soomaalainen ja [neeme]
Algselt oli plaanis teha üks mõnus tiir Kikepera rabas, aga et tiimid [unimilk] ja [mo] olid alles hiljuti seal seigelnud ja sealne aare heas korras oli, siis otsustasime ette võtta retke ühe kodule kõige lähema leidmata raba-aarde juurde - Nigula järelikult! Sm. Jaan Kasele ja hr. Soomaalainenile oli koht juba varasemast tuttav, minu jaoks sai tänane retk selle raba esmakülastuseks.
Vägagi meeldiv matk selles kaunis ja vahelduva maastikuga paigas. Ei suutnud häirida ka suhteliselt kõle ja udune sügisilm. Jah, mõni rabalaukal sillerdav päikesekild oleks ära kulunud küll, aga lausa müstiliselt neoonrohelised samblamättad, raba pealt lendu tõusnud metsised ja kõrgel udupiiril lennult saaki jahtiv suur röövlind kompenseerisid selle täiesti. Isegi mõned jõhvikad leidsime, kahjuks olid kõige kenamad ja suuremad neist laudtee serval teise ringi kaubana välja pakutud.
Ah-jaa, aarde leidsime ka :). Kena ja korras. Kaasa midagi ei võtnud, sinna jäi täring ja geokäkkingu 11.11.11. rändurmünt.
Mõnus retk oli!

16 september 2011 leidis Koit [koit46]
Algus meenutab natuke Karjalat. Mulle väga meeldis. EVEJ

13 juuli 2011 leidis  Eva, Ülle,Valdis. [vpsa]
Tore perekondlik matk Talilt Nigulasse ja tagasi.Sai tornides ronitud ja laudadel kõigutud.Kahju ,et ülejäänud laudtee ei ole renoveeritud, praegu vajub kohati juba täitsa laiali.v.kuulari j.kuju

25 juuni 2011 leidis Mirtel, Kertu, Neidi ja Kristjan [kris642]
Tegime ilusa jalutuskäigu Nigula radadel. Alguse 0,5 km on renoveeritud, ülejäänud laudrada ligadi logadi aga kõnnitav. Aardest võtsime näppude trenazööri ja jätsime patsikummi. Täname peitjat.

11 juuni 2011 leidis Annika [cat]
Laudtee kohati väga viletsas seisus. Sellest hoolimata sai rada läbi matkatud ja kohatud mõnda rästikut ning inimesekõrgusi kollaseid võhumõõki. v: helkur, j: TTÜ pastakas

22 august 2010 leidis Triin, Tiit, Germo [triinu]
Läksime ilusa ilmaga. Tegime aardepaigale erinevaid lähenemiskatseid ja leidsime siis sobiva parkimiskoha. Ühel hetkel tekkisid ootamatult äikesepilved ja vaatasime, et jõuame küll enne kenasti käidud. Siiski saime keset raba tõelise paduvihma kaela, riided olid hetkega läbimärjad. Sellist padukat ei ole ammu näinud. Kohalik järveke oli super, kuna tuul oli väga tugev, siis tugevatest lainetest jäi kangesti tunne, et oleme mere ääres. EVEJ

22 august 2010 leidis Airi, Imre, Kait, Merle [triick]
Suvi näitas oma lõpu märke ning hiljutised soojad ilmad olid asendunud mõõduka jahedusega. Päikest asendas kohati tihe vihm ning kõigele lisaks lõõtsutas väljas vali tuul. Sellele vaatamata oli ilm väga mõnus üheks jalutuskäiguks. Kuigi raja alguses ähvardati raskete tingimustega ja tuletati meelde, et kogu meie tegevus toimub omal vastutusele, osutus olukord kardetust oluliselt paremaks. Kohati oli küll laudtee lagunemistunnustega, kuid retke see suuremat ei häirinud. Laudteel päevitas suurel hulgal väikeseid sisalikke, kes meie saabudes end ära peitsid, et peagi päikesekiiri tulla nautima. Kuigi esmalt asusime aaret otsima õigest kohast mõned meetrid eemal otsima, leidsime aarde vihjatud kohast üsna kiirelt. Aarde leidnuna võtsime suuna tuldud teed tagasi. Kokku kujunes jalutuskäik umbes 6,5 kilomeetri pikkuseks. Aitäh mõnusa jalutuskäigu ja aarde eest.

18 juuli 2010 leidis Sven [geokrahv]
Selle päeva parim jalutuskäik. Raja alguses on küll must-valgel kiri, et omal vastutusel võid ju minna ja sedagi ainult esimese tornini ehk 530m. Võtsin vastutuse endale ja suundusin rajale. Torn tuli üsna kiiresti vastu. Suundusin edasi peitja poolt soovitatud suunal. Varsti tulid vastu lätlased muiged näol. Hiljem vist taipasin, miks. Teekond aardeni kulges äpardusteta. Laudtee on küll kohati üsna katki aga see ei seganud üldse. Aaret otsisin ka natuke. Laudrada on selles paigas justkui istepingi eest. Puhkasin pisut jalga suundusin edasi. Varsti pidin ületama suurematsorti tõkke, sest suured puud olid rajale langanud. Kuskil mälusopis meenus läbi saetud sild ja sel samal hetkel oligi see minu ees. Tuli meelde lätlaste muie. Tekkis küsimus, kas pöördun tagasi. Selja taha pilku heites märkasin tumedat äikese pilve, mis oli minu jälitamisega märkamatult juba pikemat aega tegelenud. Natuke ekstreemne olukord tekkis. Otsustasin selle silla ületada. Läbisaetud sillaosa kõikus veekohal küll natuke aga ma mõtlesin, et kui tagasi lähen, saan niikuinii märjaks. Kui vette kukun hoian sillajäänustest kinni ja ära ei upu. Kõik läks õnneks ja sain tänu ühele lauajupile suisa kuiva jalaga üle. Oma vastutusel läbisin kogu ringi ja iga samm sellest jääb pikaks ajaks meelde. Aardest võtsin punase kaelapaela. Jätsin punase lõvi. Tänud peitjale sinna juhatamast. Pärast külastasin teiselpool teed asuvat Ruunasoo vaatetorni ka. Üle viljapõllu minnes sain jälgida ka metskitsede rallit. Tore vaatepilt.

25 juuni 2010 leidis Maire, Helen, Rita, Lauri [ftf]

Panime kummikud jalga ja ruttasime rajale. Käisime ühes tornis ja teises ka. Ronisime üle puude ja leidsime aarde. Mõned pildid on ka algaja logis.

25 juuni 2010 leidis Maire, Helen, Rita, Lauri [algaja]
Trügisime autoga parklasse ja ajasime kummikud jalga. Edasi tuiasime torni. Kaksnokliga ümbrust uurides ei suutnud me teist torni leida. No küll ta ette jääb. Panime mööda rada minema. Mingil aja meenus, et karuonul juhtus pisike äpardus ja täpsustasin siis olukorda. Ta suutis teoreetilise piirkonna üsna üheselt määrata. Sild oli siiani katki ja sellest saime suhteliselt kiiresti üle. Aarde juures suutis Rita ka kadunud vidina leida. Teise torni juures vaatasime ka ümbrust ja siis kõndisime tagasi. Rada sai läbitud vastupäeva. Tagasi auto juures tegime ühe söömingu. EVEJ

16 juuni 2010 leidis Aare ja Kalle [sookoll7]
Peale sinka vinka navigeerimist, jõudsime Karuonuga soovituslikku parklasse. Siit juba edasi omal jõul. Raja alguses oli silt, et edasi liikumine on omal vastutusel, kuna matkarada on remondis. Karuonu tegi kodus eeltööd ja selle tulemusena oli info, et siiski on võimalik üht haru pidi kohale jõuda. Täpselt nii ta oligi, et saime kohale päripäeva ja vastutulijate info põhjal oli ka võimalik teine osa ringist läbida. Läbi oli saetud ühe silla üks ots. Aarde ise leidsime ilusti üles ja täitsa korras oli. Mina ei võtnud ega jätnud midagi aga Karuonu jättis oma laheda taskulambi sinna kusagile. Aitähh peitjale.

16 juuni 2010 leidis Kalle ja Aare [karuonu]
Tänu peitjalt saabunud infole, julgesime selle matka ette võtta. Lähenesime aardele päripäeva ehk mööda lõunapoolset haru. Poole tee peal tulid neli noort vastu. Küsimusele, kas põhjapoolne haru on ka läbitav, vastasid nad väikese mõtlemise järel, et on. Tagasi tulimegi siis põhjapoolt ja tegime nii tervele rajale ringi peale.
Olukord on hetkel selline, et umbes kolmandik kuni pool kogu matkarajast, samuti aarde ümbrus, on väga heas korras - vahetatud kas sel või eelmisel aastal. Põhjapoolse haru ühel sillal puudub hetkel umbes meetrine jupp. Eks see olukord muutub pideval ja enne otsimist tasub Trine antud numbrilt värsket infot küsida.
Aare oli heas korras. EVEJ. Või siiski - Rinu aarde juures avastas Karuonu, et tema must sigarikujuline taskulamp on kadunud. Ilmselt võis see Nigula aarde nullis taskust välja kukkuda. Õnnelikud leidjad: Teid ootab vaevatasu:)
Tänud peitjale huvitava aarde eest!

16 mai 2010 leidis Maku [maku]
Laudteega rabamatkad mulle meeldivad, teised pole minu maitsele...

14 mai 2010 leidis Reelika, Hanne, Vaiko [chi]
Rada sai läbitud kuuma päikesega, paljajalu ja vastupäeva. Ühes kohas sai isegi varbad märjaks tehtud, vesi oli üllatavalt soe :) Aare leitud V: geomünt EJ

11 aprill 2010 leidis Helina & Paavo [speedy]
Sellal kui teised Võitlejale andsid tappa
Suundusime me omadega täiega rappa
No ilus, ilus, ilus oli kogu see teekond
Kui's on nii et rabas alati elumõnus on

Kogu ring läbiti rõõmsalt ära vastupäeva
Kahest tornist kaugemale vaadeldud ka
Purdelt kummikuis jalgu leotasime pikalt
Öine tulivesi enam ei lõiganud kui vikat

Kummikud siiski paaris paigas vajalikud olid
Ilma tossust kostnuks külmavõitu veesolin
Aardeleid tehti gepsuta nagu siin peakski
Mõnus kui geopeitus inimesi rappa veabki

1 november 2009 leidis Jaanika,Elvis, Jaanus, Mikk [switch]
Üks jalg sai märjaks, teine jäi kuivaks...jube külm oli see vesi seal ikka...aga jaa vedas et kummikud toodi. Leitud ja logitud. EVEJ.

1 november 2009 leidis Elvis Jaanika Mikk Jaanus [ullunt]
Tervistkosutav extreemne jalutuskäik õhtul kuuvalges rabas.Huvitavaks tegi selle käigu just need kohad,kus laudtee oli lagunenud või mõnusalt vee alla kadunud ja veits jäätunud.Tuli siis oma abistav käsi ulatada Mikule,kellel jalas tossud.Eks siis pidi suurem venna oma kummikud vahendaja kaudu nooremale saatma ja nii neid extreemseid kohti ületada tuli.Super elamus.Eriti toredaks tegi selle veel see,et ka peitja ise pidi koos meiega need katsumused läbi tegema. Aardest EVEJ.Suured tänud siia toomast.Kunagi suvel kindlasti tagsi.

16 oktoober 2009 leidis L@SSIE [lassie]
Täpselt nii, nagu logid kirjeldavad. Laudtee on kaetud veega. Ja keegi loomult loom on sinna peale kakinud. Teepeal saab ületada meeldivat puutõket. Väga ilus sügisene raba. Ja rabavaikus, loomulikult. Võtsin travelbugi, sest ilmselt ei aita eestimaa rabaaardes vedelemine kaasa selle lõppeesmärgile.

18 september 2009 leidis Maario & Hanno [hanno5000]
Peale Rinu juures veedetud väsitavaid tunde tegime enne siin rajale minekut korraliku lõuna ning siis marssisime aardeni ning tagasi lühemat teed pidi ja seda veel väga korraliku tempoga :) Ei võtnud midagi, jätsin ränduri. Tänud!

18 september 2009 leidis Hanno & Maario [loom]
OI OI pikk jalutuskäik, mis me ette võtsime muutus tänu sellele, et otsustasime seda kõva tempoga teha päris väsitavaks. Saime ilusti kuiva jalaga ning ka aare oli heas korras. V:TB EJ

5 september 2009 leidis Urva ja Hannes [jussike]
Tegime matkarajal ringi ära. Laudtee on kohati lagunenud, kuid üks pool rajast oli läbitav ka kummikuteta, teisel poolel oli paar kohta, kus vesi oli üle labajala. Ilus koht, tänud. EV, J: klaaskivid.

29 august 2009 leidis Marko, Tiit [vendviktor]
Päikesetõusu rabas pildistades, otsustasime ka ühes matka ette võtta ja aaret otsida. Kiire leid :) Aare korras V: kleepekas J:kirjaklamber

15 august 2009 leidis Kalle ja Liidia [kreal]
Läbisime ausalt kogu matkaraja, rabamaastik oli kaunis! Lausa laudtee äärest õnnestus korjata ka mõned puravikud. Vihje täpne, aare igati korras. Võtsime pastaka, jätsime kaelapaela. Peitjatele tänu meeldiva aarde eest!

5 juuli 2009 leidis Ermo [pioneer]
Väga huvitav matkarada, mille sai täies pikkuses läbitud. Mõnes kohas tuli Amazonase vihmametsa tunne peale. Aare korras. EVEJ.

21 juuni 2009 leidis Gerto, Nele ja Egert [gernel]
Meile sellised aarded väga istuvad ja oli tore jalutuskäik. Üllatuseks oli ennem meid samal päeval see aare ka juba leitud :) Aare korras :) EVEJ

21 juuni 2009 leidis Kätlin, Vilx, Mammu ja Rauno [raider]
Uskumatult vahva koht aarde peitmiseks ja suured tänud aarde peitjale - muidu poleks nähtavasti nii pea sellisele kaunile rajale sattunud! Võtsime koerad kaasa ja läksime esimesel soojal suvepäeval matkama! Koertele oli see suhteliselt uudne jalutuskäik, mille kestel tohtis ainult rajal käia. Mõlemad koerad astusid mitmeid kordi rajalt välja ning nende üllatuseks leidsid nad end mitmeid kordi kinnijäänutena:)) Väiksem käis ühes porises mülkas nii sisse, et ainult nägu paistis välja.. Teel aardeni astus põder meile teele ette ning poseeris 2 minutid koos oma järglastega, siis sattusime vist liiga lähedale tema turva-alasse ning ta otsustas isegi matka raba poole ette võtta. Kindlasti tuleme sellele rajale veel tagasi ning ja järve ujuma! V: TB Känguru J: TB unite for diabets

2 juuni 2009 leidis Rein ja Kaido3 [muhhin]
Väga kena rabamatk. Sel korral siis kuiva jalaga tänu teemeistritele. Parklast startides olime üsna kindlad, et ilma korraliku vihma- või koguni raheta me ei pääse, sest Põhja-Läti kohal kõlkus üks väga tume ja ähvardavate helidega äikesepilv. Aga meie õnneks sinna ta jäigi. Logisime kell 15:20 (mis iseenesest oli raskendatud, kuna sääsed tahtsid pidevalt pastakat minema viia). Aardesse jätsime ühe roosa trenažöri ja medika. Tänud peitjaile!

13 mai 2009 leidis Mauri, Märt ja Ef [nodsutours]
Leidsime, logisime.

13 mai 2009 leidis Mauri, Ef ja Märt [mart]
Tegelikult selle aarde pärast me üldse täna kodust välja sõitsimegi. Minul isiklikult oli seda aaret esmakordselt veebis nähes päris tugev nostalgiahetk, nimelt sai seda sama matkarada kunagi aastal 1980 klassiekskursiooni käigus viimati külastatud. Tookord oli rajal vaid üks haru, mis eeldas edasi-tagasi sama teekonna käimist, praegu aaret peitvale soosaarele. Ja oh seda lõbu, kui siis meie giid - kohalik kaitseala tollane pealik, lubas soovijatel otse üle raba soosaare servast tagasi stardipaika tulla. Neljakesi olime need entusiastid, kes võtsid end paljajalu ja käega näidatud suunas laugaste ja älveste vahel teed, mis kannaks, otsisid. Vahepeal kandis vaid hargivahe, nii mõnigi kord sai sõber turbast välja tõmmatud. Ja pärast, bussini jõudes, olid jalad tuhandeid pinde ja okkaid täis. Kuid ei seganud see meid õhtust jalgpallilahingut laagripaigas maha pidamast.
Täna me siiski rajalt ei lahkunud, kui mitte arvestada Mauri poolt mõnda kahtlase väärtusega sammu tagajärjel samblale kummulikäimist. Pole ime kah, sellest seitsmest ja poolest kilomeetrist käis noorgeopeitur omal jalal maha üle kolme. Arvutage ise, kui mitu sammu peab pea kolmeseks saav tegelane rohkem tegema, kui näiteks aardepeitja.
Tagasiteel aarde juurest kosutasime endeid tunamulluste jõhvikatega, neid polnudki nii vähe, kui võiks arvata.
Aga aare on ilusasti korras. Logisime kell 19:25, EVEJ.
Suurimad tänud peitjaile sellise aarde eest! Meie päevale pani see suurepärase templi kirjaga "kordaläinud".

11 mai 2009 leidis Miki ja Liia [miki]
Selle toreda aarde jätsime siis "maasikaks" tordile, ehk päeva lõpuks. Päikeseloojang rabas, hämmastavad vaated ja tore jalutuskäik. Ei oskagi midagi pikalt kirjutada, seda ei saa sõnadesse panna. Mingi hetk lisan pildid juurde. Tänud peitjale.

11 mai 2009 leidis Liia ja Miki [groll]
Tohutult vahva õhtupoolik. Polegi enne nii pikka ja samas nii loodust kui matkaja energiat säästvat rabamatka teinud. Fotoaparaadi akud said tühjaks pildistatud. Imelisele loodusele sai pilk heidetud igast teele jäänud tornist. Kuna aarde asukoht lausa sunnib terve raja läbima, siis tegimegi seda suurima rõõmuga. Suur tänu. V: Elioni pastaka, J: klaasist ripatsi

2 mai 2009 leidis Triin [trine]
Imeilus ilm, vaikust täis raba ja õitsvad metsaalused. Mida veel tahta oma 100. Eesti aarde tähistamiseks? Et oleks FTF? No ülbeks ka ei hakka minema... STF! Arenguruumi jääb järgmisekski sajaks.
Jätsin Londonist kohale hüpanud känguru-travelbugi ja võtsin kaelapaela (et karp kinni läheks). Suurepärane matk, tänud peitjale!
PS Travelbugi ei õnnestu logida, kuna aare ei ole veel GC lehele jõudnud. Loodan, et lisatakse sinna siiski, vabandust, et ei osanud selle peale enne mõelda -- rõõmustasin suurt karpi nähes, et saan lõpuks ometi känguru ära panna.

2 mai 2009 leidis Cleed, Rivo [cleed]
Järgmisel nädalal oleksin nii või naa Roheliste Rattamatka raames sinna sattunud, kuid tänasel päikesepaistelisel hommikupoolikul polnud midagi muud teha. Leida oli kerge, sest juhuslikult tabasime teolt eelmise leidja, Triinu. Teolt tabatud! Ei võtnud, jätsime kõrvatropid.

1 mai 2009 leidis Lembit [polekala]
Juhuu! Esimene FTF. Vahva raba ja täitsa timm rada. Raba oli õhtusel ajal superlux vahva. Ka kobras sai ära nähtud. Tänud sinna juhatamast, kuigi enamus Eesti matkaradu on läbi tallutud, ei olnud sinna veel sattunud. EVEJ.