Fantaaseerija II aarde logimisel on muinasjutureegel soovituslik aga mitte kohustuslik.

Vajalik teave aarde leidmiseks:
Jõudes nullpunkti püüdke tuvastada paik, kus võisid aset leida allpool kirjeldatud sündmused. Kui see kuidagi ei õnnestu, saate haarata õlekõrrest. Aarde asukoha koordinaadid on kirjas ka Fantaseerija aardes, logiraamatu tagumisel kaanel. Täpsusega umbes +-10m. Siinkohal sooviksid ilmselt kõik teada, kes kuidas aarde leidis. Ärge siis logiteadetega koonerdage. Otsimisraadius on 100-125m. Maa seest midagi välja kaevata vaja ei ole. Leidmine peaks õnnestuma ka talvel. Õlekõrt siis muidugi kasutada ei saa.

Tundub, et Puuslikule on ohtralt sõpru tekkinud.Komistasin ühele jälle otsa. See juhtus keset heinamaad, kus lehmad, koerad, siilid ja see Puuslik muru närisid. Tardusin paigale Puusliku puurivast pilgust. Ta alustas monoloogi:
"Tean, et tulid mu varandust otsima. Eks otsi siis. Annan sulle aega kaheksa minutit. Kui selle ajaga ei leia, avaneb Maa ja sa kukud sügavasse auku."
Otsisin ja otsisin hoolega igalt poolt. Selja tagant kostus kähe hääl:
"Sul on aega neli minutit"
Otsimine ei andnud ikka tulemust ja selja taga loeti sekundeid:
"5,4,3.."
Sel samal hetkel tuli appi välk selgest taevast. Välgunool tabas Puuslikku. Toimus tugev plahvatus. Suitsupilve hajudes nägin maa sees suurt auku ja puu otsas midagi, mis meenutas lehma saba.
"Kas tõesti..."
Vaatasin kergendustundega ringi, kui lähedusest kostus vali naer. See oli Puuslik. Ta naeris nii, et kõht kõver. Siputas jalgu taeva poole ja ei saanud naeru pidama. Tema naer oli kõvem, kui kõuekõmin. Alles nüüd sain aru, millises õõnsuses varandus peitub. Kahjuks oli mulle antud aeg otsas. Maa hakkas avanema. Jõudsin siiski plehku pista. Tagasi vaadates nägin, kuidas Puuslik veel keelt näitas.