Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Väikese geopeituse ekspeditsiooni käigus sai kesklinna lähedale rabasse ka aare peidetud. Sõltuvalt autost pääseb suhteliselt ligi. Üldiselt sai üks üle mõistuse aare.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
rattaga_raske (1), pikem_matk(>1km) (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC1RTZW
Logiteadete statistika:
67 (89,3%)
8
11
3
5
1
0
Kokku: 95
Huvitav - ei olnud nagu sedamoodigi, et seal võiks aare olla. Ei seal, kus ta vanasti oli, ega ka seal, kust viimased leidjad selle leidsid. Aga koht oli äge - ma tegin tervele lennuväljale autoga ringi peale, sain jupikese targemaks ja jalutamine oli kah täitsa lõbus. Vaatame, kui keegi teine selle üles leiab, siis ehk kobin tagasi.
kolmas mitteleid... seekord ideaalsetes tingimustes ja piiramatu otsimisajaga. kuniks ei tõestata vastupidist, teen hetkel oletuse et viga pole minus vaid aardes/selle seisukorras/puudmises.
Arvan, et seda aaret lihtsalt pole seal. Küsitlesime ka viimaseid leidjaid. Mida pole, seda pole.
NB! MAASTIK 5.0 -- AARET VALVAB PÕDER! APPIIIIII!!
jõudsin seal mingi kümmekond minutit ragistada seekord, taas väga hämaras ja ilma gps-ita, ja taas edutult.. kui järsku hakkas kuskilt üsna lähedalt kostma veel tugevamat raginat ja paarikümne meetri kauguselt võsa vahelt paistma mingi maja-suurune loom. olin umbes 5 sekundiga 6 meetri kõrgusel selle kõige jämedama ja veits viltuse männi otsas. mõtlesin veidi ja saatsin omakstele SMS-i kuhukanti mu maiseid jäänuseid hiljem otsima võib tulla. üritasin põdraga, kes puu otsast enam nii hästi ei paistnud, veidi sõbralikult vestelda. seejärel hakkasin mõtlema, et tegelikult mu asukoht sobib päris hästi aarde kirjeldusega.. 5 meetri kõrgusel männi otsas vs "maastik 3.0 / vihje mänd". vaatasin ajaviiteks veidi ringi... ei midagi. proovisin veel põdraga kontakti saada, kuid selle aja peale oli ta ilmselt vaikselt eemaldunud tagasi oma põdra-asju ajama. hüppasin alla, haarasin asjad ja jooksin rekordajaga 2 km eemal lennujuhtimistorni juures ootava autoni. yolo.
pimeduse hakul olid need lõputuna tunduvad inimtühjad võsasihid päris sünged. kukil tassitava lapse julgustamine hakkas mingil hetkel pisut silmakirjalik tunduma, endalgi hakkas veits jube mõeldes perspektiivile väikse lapsega pimeda peale jääda ja võssa ära eksida ilma korraliku lambi või gps-ita. tegelt muidugi nii hulluks asjad ei läinud, aga kuna aarde juurde jõudsime päris hämaras siis korralikust otsimisest polnud juttu.. moe pärast korra vaatasime sinna-tänna, vandusime ja põgenesime.