Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Põlvamaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare on alates aprillist 2012 plastkarbis. Aardekarbi sisust saab aimu siinsete logide lugemisel, aga kindlasti on seal logiraamat ja pliiats ja teritaja.
Autoga tulijatele on auto jaoks parim koht suusakeskuse parkla nagu ka aarde nimi vihjab. Suusaradadel ja terviseradadel ja keelavatest liiklusmärkidest mööda paluks autoga mitte sõita, aardeni on võimalik jõuda ka jalgsi. Kindlasti palume vältida suusajäljes kõndimist!
Raudteel käimine keelatud!
Suusakeskuse suunast lähenedes ei ole vaja aardeni jõudmiseks käia raudteel ega ületada raudteed või jõge.
NB! Pärast aarde külastamist kontrollige kindlasti üle, kas saite ka mõne puugi.
10.04.22 mõõtsin ja täpsustasin koordinaate:
N 58.08251, E 27.063994
N 58°04.951' E 027°03.840'
Aarde asukoht ei muutunud.
Vihje: pole
Lingid: http://www.kliinik.ee/puuk
Aarde sildid:
ettevaatus_vajalik (1), discgolf (1), lumega_raske (1), lühem_matk (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC1V9P1
Logiteadete statistika:
121 (87,7%)
17
9
7
4
0
0
Kokku: 158
Ilm oli ilus kuid märg. Otsisin mõlemat poolt silda kuid edu polnud minu poolel. Eks järgmine kord!
Mööda meeleolukaid diskgolfiradu kulgedes jõudsin nullist ~20 meetri kaugusele ja jõudsin ära proovida raudteesilla alla ronimise, ent mitte enam ümbritsevas flooras tunglema hakata -- trehvpunkti trehviaeg oli kätte jõudnud.
Kirjelduslink tavatult meeleolukas :)
Selliste aarete juures kaob igasugune tahtmine geopeitusega tegeleda.
Pärast Ora aarde leidmist istusin mõnusas konditsioneeritud autos ja lugesin Ora II kohta. Viimased mitteleiud ja samuti ka leiud ei tekitanud isu sinna minna. Pika mõtlemise peale, ma ei tea küll miks, võtsin suuna suusakeskuse parkla poole. Jala liikuma hakates ei olnudki üldse viga. Suurimateks takistusteks olid kõrged künkad mida pidi ületama ja lendavad taldrikud. Rada oli ise aga perfektne ja probleemivabalt olin vaatamisväärsuse juures. Väga uhke vaade. Suuruselt nagu mõni Vahemereäärne org. Seejärel sain aga aru miks kõik kiruvad nulli asukohta. Lühimat teed pidi paistis natukene liiga järsk, seega lähenesin kaugemalt. Eeldan, et see oli päris kehv valik. Nõlv oli peaaegu sama järsk, peal kasvas kõrge võsa ja teekond umbes 8 korda pikem. Astuda ei näinud kusagile ja tihti ootasid ees üllatuslikud kõrvenõgesed mis panid mind mitmeid vandesõnu lausuma. Vahepeal ilmusid lohutuseks välja ka metsvaarikad aga need oli vaid korraks, enamjaolt oli ikkagist nõgestega võsa. Lõpuks nulli jõudes olin läbimärg, sest väljas oli samal ajal 28 kraadi sooja ja päike lagipähe. Asusin otsingutele. Rohkem loogilisi ja vähem loogilisi kohti oli mitmeid. Kõik sai läbi käidud kordi 10 vähemalt, sest kohapeal viibitud aeg oli umbes tunnike. Miks ma nii kaua aga otsisin oli seetõttu, et sinna ma tagasi küll ei taha minna. Niimoodi suutsin ennast motiveerida kuniks jaks sai otsa. Ei oska kommenteerida kas olin pime või on mingi probleem aga leidmata mul aare jäi. Mina kui puugimagnet ei saanud isegi ühtegi puuki. Ainuke positiivne lahendus oli see, et selle leitsakuga vee ääres tuhlamisega higistasin välja kõik eelmisel päeval sisse tarbitud mürgid. Tagasi suusakeskuse juurde jõudes otsustasin endale toa broneerida, sest keha vajas pesemist ja õhtuks pehmet magamisaset. Järgnevalt oli tekkinud isegi söögiisu, mida läksin Põlvasse kustutama. Aitäh tervist parandava aarde eest. Kunagi kui kehv olla, siis tean kuhu uuesti tulla
Üks Ora leitud, mis see teinegi siis ära pole. Viimased logid ei sisendanud küll just erilist lootust, aga otsustasime siiski minna ja oma silmaga üle vaadata. Kui mõnusa jalutuskäiguga raudtee äärde jõudsime, sammusid otse meie soovitud suunas mööda rööpaid kaks mugu, kes olid just sellised, et nendega poleks pikemalt suhelda soovinud. Taandusime ja lootsime, et ehk lähevad kaugemale, aga need istutasid end kenasti aarde objekti kõrvale hoopis. Õnneks küll veidi kaugemale, nii et meie nende vaatevälja ei jäänud. Ilmselgelt aga sai siiatulekuks vale aastaaeg valitud. Oma pool tundi müttasime, aga ju siis jäi väheks. Sügisel tuleme tagasi.
Siin läks kõik valesti, alustades auto parkimisest ja lõpetades aarde mitteleiuga. Koht ise-enesest vägev.
Teine aare Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi 58. avamatkal matkates. Kuna meid oli suurem seltskond kes jäid tammile mind ootama, siis ei saanud pikalt otsida. Tatsasin nullis ringi ja ühtegi mõistlikku kohta, kust võiks aaret otsida, ei leidnud. Seega loobusin ja liikusime edasi.
Seekord sai siis lõpuks õigest suunast lähenetud. Tõesti oli lihtsam :) Aarde endaga paraku nii lihtsalt ei läinud, sest kolm mugupoissi arvasid just aarde kõrval olevat parima koha päikest võtta. Aarde tervise huvides otsustasime seekord lahkuda.
Parkisin auto eravaldust tähistava keelumärgi ette ja hakkasin aarde poole jalutama. Võrreldes eelmise aardega oli lausa lust jalutada, peaaegu üldse ei pidanud mõistatama, milline mätas kannab ja milline mitte. Lähenesin siiski valelt poolt jõge, aga silla kõrvale oli suisa trepp tehtud, Mis nii viga. Aardeotsinguga nii hästi ei läinud. Kaevasin värskes lumes üle poole tunni nulli ümber, aga midagi kätte ei saanud. Lisaks suutsin veel komistada ja mingi kivi vastu põlve ära lüüa.
Sõitsin aarde poole kuni teele jäi keelumärk sildiga eratee. Kuna hakkas juba hämarduma siis ei hakanud ka jala üritama ja jätsin teiseks korraks.
Ei suutnud sealsest asukohast küll aaret välja võluda. Rohi on maha langenud ja katab maad paksu vaibana. Ei paistnud koordinaadis (selle juures) olevat ka muid võimalusi aarde peitmiseks, kui aare maa sisse kaevamine ja maa sonkimine sellise ilmaga pole enam naljakas.
Suusakeskuse poolt tulijatele on tegu tõepoolest lihtsa jalutuskäiguga aga teiselt poolt tulijatele on põnevust ja seiklust rohkem.