Suusakeskus (Ora II)

Põlvasse on meil aardeid ikka jäänud, et igal korral kui läbi sõidame saab jälle ühe jalutuse teha. Kenal kuival ja päikselisel päeval oli lausa lust mööda niidetud metsaradu mäest üles ja alla jalutada. Kui suusarajad otsa said, siis lõppugi viis täitsa kabe rada ja ehk vaid viimased 10 meetrit olid kõrget rohtu. Õnneks usaldasime kohe nulli ja nii tuli leid kiirelt. Vetevulina saatel panime nimed kirja ja jalutasime parklasse tagasi. Aitäh kutsumast!

Siin käis otsimine naiste loogika järgi. Üldse ei tahtnud uskuda, et null on täpne ja aarde vanust ei vaadanud ka piisavalt. Kui Tiit lõpuks nulli kohale läks, siis sai ka aare logitud.

Koht on tõeliselt kaunis. Kohale tulemine oli suures osas lihtne ja igati vaeva väärt.

Suur tänu peitmast!

Siin sai kõikvõimalikud valed kohad ennem ära kontrollitud ja siis alles selgus logidest tõde. Null on siin täpne. Tänud peitjale aarde eest!

Meile tundus, et askoht oli ikkagi suht korrektselt kaardi peal. Tänud jalutuskäigu eest!

Esmased instinktid suunasid ühes suunas, aga mälus istuvad teadmised panid sellele suunale keelu peale, seega sai nina õigesse suunda. Maaameti kaardil paistab täpike küll täitsa õige koha peal ja nii ka meie nimed kirja said. Aitäh!

Leitud, logitud, tänan!

Koordinaat näitab ikka täitsa mööda. Lõpuks lõpuks ikka leidsime. Tänud

Sai nõlval omajagu turnitud.Aitäh!

Päris pikalt otsisime, aga ei leidnud. Siis otsustasime sõbrale helistada ja abi küsida. Nii kui kõne kinni panin hüüdis sõber, et aare on leitud. Aitäh peitjale!

Tegelikult olen siin aaret juba varem otsinud, kuid tookord ei pannud mitteleidu millegipärast kirja. Seekord naasesin siis sõpradega, sest seltsis ikka segasem. Sai pikalt otsitud ja kartsime, et ei leiagi seda. Siis meenus aga, et ühel sõbral on see juba leitud ja nii üks meist talle helistaski. Juhtus aga nii, et leidsin aarde samal hetkel, kui kõne sõbraga lõppes ehk leidsime siiski aarde ilma sõbra vihjeta. Aitäh!

 1 

Vahetasin vana katkise kaanega karbi uue vastu. Uue karbi kaas on punane. Aare on täpselt samas kohas kus enne, aga täpsustasin koordinaate.
N 58.08251, E 27.063994
N 58°04.951' E 027°03.840'

Karp katki.

Aare ootas päikselisel nõlval. Karp kahjuks katki.

Tänan peitmast.

Üritasin teha hooldust. Ei leidnud, ilmselt kuskil lume-jää all. Või on mälu kehv. Ootame paremaid aegu.

Suusakeskus ise on tore ning praegusel ajal leiab see aktiivset kasutust discgolfi mängijate poolt, kellele on siia metsa rajad ja korvid rajatud. Näib ka, et metsaloomad tunnevad end siin hästi, teel aarde juurde sai kohatud ühte rohtu näsivat metskitse, kes paraku ikka ehmus ja metsa kalpsas.

Olime muidugi selle aarde logisid lugenud ja teadsime, et suvisel ajal siin midagi kerget olema ei saa. Õnneks oli olemas Marko parandatud koordinaat, mis andis lootust, et saame otsimispiirkonna tõmmata rohkem koomale. Maastik kohapeal on muidugi huvitav ja veidi nõudlik, aga õige jalanõuga ei olnud probleeme. Üldsegi läks nii, et sisuliseks minuti-kahega jäi peidukoht silma ning seal see karp end peitiski. Võiks öelda, et nullist jääb see isegi ca 8-9m eemale. Pääsesime kergemalt ja nimed said kirja. Aitäh.

Otsisime seal päris tükk aega aga jäime leiuta

Ilm oli ilus kuid märg. Otsisin mõlemat poolt silda kuid edu polnud minu poolel. Eks järgmine kord!

Kulgesime mööda matka, suusarada. Kohalikud viisakad kettagolfarid tegid pika pausi et meid laskesektorist läbi lasta. Kohandatud koodinaatidega läks meil kohapeal küll väga ruttu. Koht ise vägagi muljetavaldav

Võtsime kohe päeva esimesena plaani siin ära käia, kuna tundus natuke pikem otsimine. Abi sai kellegi logist leitud täpsema koordinaadiga, altpoolt oli kergem märgata.

Lähenesime autoga Himmaste poolt. Eelnevate logide lugemine oli abiks. Jões nägime ujumas luike. Vaata sinna kus vähem heina. Aare on.

Teist korda siin. Esimene kord kasvas malts vööni ja pimedus langes juba maale. Pärast veerandtunnist ponnistamist tõstsin käpad.

Tänagi kasvas malts vööni, aga pimedani oli tiba rohkem aega. Antud koordinaatidest lähemalt ja kaugemal üsna huupi ringi tuiates lõpuks kuidagi avastasin. Aga uhh, raske oli! Tuundub, et punkt Maa-ameti kaardil näitab aardest mingi 6 meetrit eemale.

Lähenesime suusakeskuse poolt ja algus oli tore. Nullile lähemale jõudes muutus maastik põnevaks. Mis tegelikult on vahva kui saab roheluses radadevabalt mütata ja kuskil nõlva pääl turnida, aga... Null küll paika ei pea. Veidi teistsugustes tingimustes oleks täiesti aktsepteeritav viga, aga sealse peitmisviisi puhul võiks olla täpsem kui umbes 7-8m mööda. Võssi, raba, mägede jm taolise vastu pole mul midagi, aga nullis võiks vormistus siis viisakam olla. Aga noh maitseasi ja läbi raskuste leidmisega kaasnev positiivne emotsioon igal juhul käes :)

See peidukohaks valitud koht ei meeldinud kohe üldse. Äkki kunagi oli meeldivam maastik? Aarde leidsin leidsin ~7m eemalt, koordinaatidelt N 58° 04.951', E 027° 03.840'.

Siin sai ikka pikalt valesid kohti uurida enne kui karbile otsa komistasin, tänud.

Läks päris kaua aega otsimisega, kuna koordinaadid ei olnud päris täpsed.

Aare oli ümbritsetud kõrge heinaga ja vihma sadu selle otsimist kergemaks ei teinud. Lõpuks leidsime aarde üles peale pikka otsimist. Aitäh peitjale

Leitud. Otsimine võttis natukene aega, kuid lõpuks saime kätte.

Algul ei pannud tähele, et tervisekeskuse juurde tuleks auto panna ja seetõttu sõitsime algul valesse kohta kuna läksime gps’i järgi. Kuid saime aru ja sõitsime sinna. Tervisekeskuse juurest oli veel omakorda matk. Kõndisime väga võsast teed mööda sinna, aga tagasi tulime juba rada pidi. Väga ettevaatlik tuli olla seal , aga aarde leidsime. Ilus koht oli.

Aega võttis, aga asja sai!

Otsisime õigest kohast pikka aega NB! OHTLIK

Otsisime ümbertringi kuid leidsime

leitud

Aare oli natuke ohtlikus kohas, peab olema ettevatlik.

Kallak on kivine ja ei puudu ka varisemisoht

See aare on kaardilt vastu vaadanud juba minu geopeituse algusaegadest. Alati on olnud kas vale ilm, vale seltskond või valed riided. Tegelikult oli hoopis vale arusaam aarde kohast. Kaardil tundub aare olevat pärapõrgus, kuid tegelikult sai sinna mööda radu väga hästi kohale ning avastasime veel ühe toreda koha, kuhu suvel tulla. Aitäh!

Ilus koht. Tänan!

Leitud, logitud.

Leitud !

Juba paar päeva varem otsustasime, et otsime aarde ära, kuid paraku see nii lihtsalt meil ei läinud. Otsisime seal seni kuni hämaraks läks ning otsustasime, et tuleme valges tagasi ja proovime uuesti. Nii me siis läksime, väga entusiastlikult, kuid peale pikemat otsimist oli seis lootusetu. Otsustasime, et küsime mõnd vihjet, kuid ka nende abil osutus leidmine keerukaks. Peale väga konkreetseid vihjeid ja videopidi näitamist õnnestus väga korralikult peidetud aare siiski üles leida. Koht oli iseenesest väga ilus, eriti päikeseloojangul. Aitäh!

Käisime aaret ka paar päeva varem otsimas, aga siis ei tulnud aare meile pärast päris pikka otsimist kätte. Otsustasime uuesti proovida. Läksime kohale ja hakkasime maad läbi kammima. Otsisime nii juba oma pool tundi aga mida polnud, oli aare. Saime geokõnest veidi täpsema vihje, kuid kahjuks polnud ka sellest kasu. Päike hakkas ka juba loojuma. Nii siis koos varasemalt käinud inimestega videosilla abil jätkasime otsimist. Aarde leidsime lõpuks vägeva geokuhja alt. Selline aarde peidukas on veidi võõras ning ei oleks arvanud, et see tõesti seal on. Iseenesest suhteliselt loogiline aga liiga palju võimalikke valikuid. Aitäh igastahes!

Vàga àge matk, suusaradadel tàitsa korralik lumi, saab veel suusatada :) Sild oli vàgev. Kuna konteineris oli tiba ruumi, siis jàtsin sinna yhe punapea ;)

Pole ammu nii vägevat silda näinud. Tunned end selle kõrval ikka tibatillukesena... Aitäh peitjale siia juhatamast!

Tundus paras pähkel olevat ning ega ei läinudki kergelt. Tükk aega sai ringi turnitud kui järsku Liisi leidis. Eks õiges kohas olles paistab aare hästi silma, aga keeruline on see õige koht üles leida. Suvel kindlasti palju hullem, kui just samal päeval pole jälgi ette tehtud. Talvel täitsa lootusetu. Kõige lahedam oli näha head suusarada enne aaret, oli küll 200m pikk, aga siiski.

 1 

Päev II Põlvamaal ja sihiks Ora II. Teel aardeni nägin l õ p u k s lund. Kohale jõudes hakkasid mitteleiud hirmutama ja tükk aega töötasime nagu mutid. Olin vaikselt alla andmas, kui miskit sinist end minust meetri kaugusel ilmutas ning sedamaid ka karbikuju võttis. Nimi kirjas, päevake käes ja saab rahuliku südamega edasi elada. Tagasiteel oli rõõm leiust nii suur, et kui teel aardeni laulsime hääled soojaks, siis tagasiteel panime Mammaste laulust kõlama.

Mööda meeleolukaid diskgolfiradu kulgedes jõudsin nullist ~20 meetri kaugusele ja jõudsin ära proovida raudteesilla alla ronimise, ent mitte enam ümbritsevas flooras tunglema hakata -- trehvpunkti trehviaeg oli kätte jõudnud.

Kirjelduslink tavatult meeleolukas :)

Silla all.

Kolmas geopäev algas Palojärve RMK platsil. Magama minnes vaatasime ilmateadet, et millal peaks vihm järgi jääma ja niimoodi panime äratuse alles kella 10-ks. Üle pika aga pidas ennustus paika ja just siis jäi sabin ka järgi. Isegi hiline ärkamine ei pannud kiirustama, sest olime geoplaani täitmisega väga edukad olnud.

Kuna oli tavaks saanud, et RMK platsil hommikust ei viitsi süüa ja joome ainult kohvi, siis ei saanud rutiini rikkuda. Sööma läksime Põlvasse. Ühe söögikorraga tõmbasime joone peale kõikidele tuhandetele kaloritele mida SUP-itades ära olime põletanud.

Aarde järgi minnes jalutasime mööda väga märga discgolfi parki. Muru külge pookunud vihmapiisad jätsid samasuguse tunde nagu kõnniks lihtsalt vee sees. Meil mõlemal oli aga poogen. Ma sain uhkustada ome coretexidega ja Raunol olid jalanõud juba eelmisest päevast tilkuvalt märjad. Raudtee juures turnisime järsakust alla müüri juurde. Siis meenus see jube, 3 aasta tagune, tund aega otsimist, pohmellis pea ja suure palavusega. Lasin Raunol ees minna, et äkki tal parem edu. Ma sukeldusin pea ees võssi ja tuhlasin ringi. Täiesti ootamatult püüdis mu pilku kirgas sinine. Juhhuu, karp! Eelmine kord see kohe kindlasti ei saanud nii avalikult olla, sest oleksin seda näinud. Vähemalt seekord ei pidanud nii kaua otsima. Aitäh!

 2 

Jätkuvalt all good aga aardes nüüd ka nõutud pliiats.

Tänud aarde eest!

Retke alustasime ratastega. Olime mofer'iga tulutult otsinud juba mõnda aega kuni otsustasime helistada varem leidnule.Pärast infot arvasime, et leid tuleb sekundiga,kuid läks lausa mõni minut nõgestes piineldes, kuni lõpuks leidsime aarde. Vaade oli fantastiline. (oleks olnud ideaalne kui sääsed ja nõgesed poleks aarde otsimisest osa võtnud)

 2 

Läbisime maamees6-ga matkaraja ja jõudsime rõõmsatena nulli, seejärel tuhnasime 30 minutit nõgestes käsi, jalgupidi ja jõudsime aardeni. Aaret otsides tulid ka mõned jämedamad sõnad suult.

Aardes puudub pliiats :(

Väga mõnus koht! Pidasime kõigepealt jõe kaldal pikniku ja siis otsisime aarde üles. Meil õnnestus ka mööda sõitvale rongile lehvitada.

Rajad on siin mõnusad. Aarde poole kulgedes möödusid kaks suusatajat. Otsimist koos koeraga hea teha ei ole, aga õnneks sai kiirelt leitud. Aitäh!

 5 

Raudteesilla ehitamine Tartu-Petseri liinile 1930-31. 88 km pikkune raudtee valmis aastail 1927–1931, kokku töötas raudtee- ja sillaehitusel umbes 1000 töölist, trassil valmis üle 30 silla. Ehitustöid juhtis Taani inseneride firma Højgaard & Schultz, mis kujunes üheks Taani olulisemaks projekteerimis- ja ehitusettevõtteks, tegutsedes tänaseni. (Rahvusarhiiv FB)

 3 

Täna oli mul tööl poeg kaasas ning vaba tunni ajal tulime siiakanti seiklema. Olen seda aaret alati veidi peljanud ja viimased logid ei innustanud ka just eriti. See on juba mitmes aare viimasel ajal, kus mul on hoopis teine kogumus kui paaril varasemal leidjal. Parkisin auto Mammaste tervisespordikeskuse parklasse ja jalutasime maanteelaiustel suusaradadel nagu pargis peaaegu nullini. Lõpuots raudtee ääres polnud ka mingi võss, vaid kena rajake. Boonuseks möödus meist kaubarong, kui olime vaid 5 meetri kaugusel. Pojale oli see megaelamus, loodan, et vaest vedurijuhti ei ehmatanud. No ja see kõige viimane ots polnud ka hull, kui lähenemiseks võtsime raudteesilla ääre, millelt sai tuge vajadusel. Ma ei tea, kas see võss on siis ekstra minu jaoks nüüd ära lõigatud? Võssipoega ka ei olnud. Aare ise peitis end veidi ja ehk oleks seal ka loogilisemaid peidukaid, aga igal juhul tuli see mõistliku ajaga peidust välja. Karp ja aare heas korras. Aitäh Mammaste matkaradadele kutsumast, väga kena metsaalune.

Mammaste spordirajad on kenad ja hästi märgistatud

sügise ilust ei saa küll

Raudteesild Orajõel

Teel aardeni möödus meist kaubarong poja suureks rõõmuks

 1 

Selliste aarete juures kaob igasugune tahtmine geopeitusega tegeleda.

 1 

Selle aarde kohta saab ütelda ainult palju ebatsensuurseid sõnu. No milleks? Viimati käisin siin 3 aastat (ja 7 leidu) tagasi, siis ei leidnud. Täna ründasin seda maltsa siin puhtalt vihaga. geps tantsis mõnuga ringi ja mingit pidepunkti ei olnud. Ühel hetkel märkasin. Olin varem paar korda u 30cm kõrvalt otsinud, siis ei näinud. Kuna mu pastakas jäi kuhugi Silmaallika juurde ja ka aardes kirjutusvahend puudus, siis improviseerisin loodusest kirjapulga ja sain kuidagi mingi loetamatu logi kirja. Kõik selle nimel, et ei peaks enam siia tagasi tulema.

Aare leitud :)

Leitud. Tänud!

 2 

Siin sai suvel omajagu aega viidetud, kuni kõrgest heinast kõrini sai. Otsustasime, et tuleme tagasi siis, kui hein enam ei tüüta. Täna tunduski selleks sobiv hetk olevat, kuigi päev hakkas juba õhtusse kalduma, aga otsustasime, et seekord meil siin nii mitmekesi eriti kaua ei lähe. Jalutasime mööda terviseradu kohale ja avastasime eest üsna segi otsitud maastiku. Viimased logid andsid jõudu otsida, sest kuskil seal ta ju ometi peab olema. Kui esimene pooltund mööda sai, hakkasin juba vaikselt mõttes kiruma. Hämardus ja muidugi polnud ühelgi geopeituril lampi kaasas. Õnneks poolmugust kaaslane oli targem ja sai hakata kivialuseid valgustama. Põlvel sai ka turnimisest siiber ja hakkas mind valusööstudega kostitama. Mõne aja pärast andis kaaslane ka alla ja tekitas geokõne. Sealt saadud vihjed andsid veidi selgema suuna ja natukese aja pärast kõlaski kaaslase tuttav röögatus. Maskeering oli päris ehe, ilmselt seepärast ei leidnudki. Karp oli seest märjavõitu, tahaks ilmselt kohendamist. Oli tõesti hea meel, et lõpuks ka siin nimed kirja saime, sest niimoodi otsida poleks väga palju enam viitsinud. Koht iseenesest pole paha, kuid minu gepsu andmetel oli peidukoht nullist 7-8 m mööda.

Rattaringi järgmine aare. Mõõda suusaradu sai ilusti ligi ja ka aardega väga kaua ei läinud. Logiraamat oli natuke niiske aga logi sai kirja ja edasi. Tänud peitjale, aarde võiks üle vaadata.

Aitäh peitjale!

Kunagi oma geopeituri ajastu alguses sai siin üksinda tulutult otsitud ja ega seegi kord kergemalt ei läinud. Kulus ikka aega, närve ja koledaid sõnu. Õnneks lõppes tänane leiuga. Aitäh!

Leitud. Britt - 213, Simon - 96

 1 

Läksin juba pimedas seda otsima ja üles ma ta lõpuks leidsin.Logiraamat oli üsna niiske.Ise arvan, et pimedas ongi seda parem otsida ja paksu lumega vist üsna raskendatud. Kui ringi vaadata, siis loogilisemaid peitmiskohti oleks, aga... Igatahes jälle tänud peitjale.

13.09.2016 on aaret GC lehel leitud. Ei pruugi olla kadunud.

Uskusime, et läheb aega, kuid saime hakkama viie minutiga.

 2 

Pärast Ora aarde leidmist istusin mõnusas konditsioneeritud autos ja lugesin Ora II kohta. Viimased mitteleiud ja samuti ka leiud ei tekitanud isu sinna minna. Pika mõtlemise peale, ma ei tea küll miks, võtsin suuna suusakeskuse parkla poole. Jala liikuma hakates ei olnudki üldse viga. Suurimateks takistusteks olid kõrged künkad mida pidi ületama ja lendavad taldrikud. Rada oli ise aga perfektne ja probleemivabalt olin vaatamisväärsuse juures. Väga uhke vaade. Suuruselt nagu mõni Vahemereäärne org. Seejärel sain aga aru miks kõik kiruvad nulli asukohta. Lühimat teed pidi paistis natukene liiga järsk, seega lähenesin kaugemalt. Eeldan, et see oli päris kehv valik. Nõlv oli peaaegu sama järsk, peal kasvas kõrge võsa ja teekond umbes 8 korda pikem. Astuda ei näinud kusagile ja tihti ootasid ees üllatuslikud kõrvenõgesed mis panid mind mitmeid vandesõnu lausuma. Vahepeal ilmusid lohutuseks välja ka metsvaarikad aga need oli vaid korraks, enamjaolt oli ikkagist nõgestega võsa. Lõpuks nulli jõudes olin läbimärg, sest väljas oli samal ajal 28 kraadi sooja ja päike lagipähe. Asusin otsingutele. Rohkem loogilisi ja vähem loogilisi kohti oli mitmeid. Kõik sai läbi käidud kordi 10 vähemalt, sest kohapeal viibitud aeg oli umbes tunnike. Miks ma nii kaua aga otsisin oli seetõttu, et sinna ma tagasi küll ei taha minna. Niimoodi suutsin ennast motiveerida kuniks jaks sai otsa. Ei oska kommenteerida kas olin pime või on mingi probleem aga leidmata mul aare jäi. Mina kui puugimagnet ei saanud isegi ühtegi puuki. Ainuke positiivne lahendus oli see, et selle leitsakuga vee ääres tuhlamisega higistasin välja kõik eelmisel päeval sisse tarbitud mürgid. Tagasi suusakeskuse juurde jõudes otsustasin endale toa broneerida, sest keha vajas pesemist ja õhtuks pehmet magamisaset. Järgnevalt oli tekkinud isegi söögiisu, mida läksin Põlvasse kustutama. Aitäh tervist parandava aarde eest. Kunagi kui kehv olla, siis tean kuhu uuesti tulla

Üks Ora leitud, mis see teinegi siis ära pole. Viimased logid ei sisendanud küll just erilist lootust, aga otsustasime siiski minna ja oma silmaga üle vaadata. Kui mõnusa jalutuskäiguga raudtee äärde jõudsime, sammusid otse meie soovitud suunas mööda rööpaid kaks mugu, kes olid just sellised, et nendega poleks pikemalt suhelda soovinud. Taandusime ja lootsime, et ehk lähevad kaugemale, aga need istutasid end kenasti aarde objekti kõrvale hoopis. Õnneks küll veidi kaugemale, nii et meie nende vaatevälja ei jäänud. Ilmselgelt aga sai siiatulekuks vale aastaaeg valitud. Oma pool tundi müttasime, aga ju siis jäi väheks. Sügisel tuleme tagasi.

Siin läks kõik valesti, alustades auto parkimisest ja lõpetades aarde mitteleiuga. Koht ise-enesest vägev.

Teine aare Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi 58. avamatkal matkates. Kuna meid oli suurem seltskond kes jäid tammile mind ootama, siis ei saanud pikalt otsida. Tatsasin nullis ringi ja ühtegi mõistlikku kohta, kust võiks aaret otsida, ei leidnud. Seega loobusin ja liikusime edasi.

http://www.ring.ee

Jätsin auto külavahele tee serva ja jalutasin jõe äärde. Millegi pärast hakkasin täitsa valest kohast otsima. Geps ütles küll, et siin ei ole aaret, aga mina otsisin edasi. Kui olin veendunud, et siin tõesti ei ole aaret, siis võtsin gepsu uuesti välja ja lasin tal õiget teed juhatada. Juhatas täitsa õigesse kohta ja seal käisin juba eelmiste otsijate jälgi mööda.

 1 

Peaaegu aasta leidmata aare. Silda nähes oli Einari esimene küsimus, kas Timixi aare. Seekord pääsesime kergemalt. Aitäh!

Esimeses teeotsas tuli mulle vastu eramaa silt. Kuna gps näitas teed jubeda ringiga, lõikasin natuke raudtee äärest ja jõudsin suusarajale. Otsisin alguses ikka sealt, kus sellises kohas normaalsed aarded asuvad. Samas oli aga null mööda. Lugesin siis logisid ja selgus, et null polegi mööda. Lõpuks leidsin ta ikka üles, kuid selline peitmisviis on täiesti arusaamatu. Aga metsmaasikad olid head.

 1 

Neljanda katsega siis asi lõpuks käes... Aarde poole sammudes hakkasid juba kaugelt silma matu tiimi kõrbenud jäljed. Õnneks mugusid seekord polnud kohal. Aarde enda märkamine nii kiirelt ei läinud. Otsisin hoolikalt nulli ümbert, aga ei midagi. Siis laiendasin otsingupiirkonda aga paraku vales suunas ja ei saanud kuidagi aru, kuidas seda sekunditega leida on võimalik. Nagu sellistel puhkudel ikka, tuli aarde välja kohast, mille kohta arvasin, et seal küll pole, aga igaks juhuks kontrollisin üle. Tegelikult oleks võinud juba varem vaadata sinna... Aardest võtsin kaasa teadlase, omalt poolt lisasin kondeka. Aare täitsa korras, logiraamat vaid kergelt niiske, aga ei midagi hullu. Aitäh peitjatele. Kena koht oli :)

 1 

Sedapuhku viis georalli meie jahisalga Põlvamaale Orajõe äärde. Aarde leidis Rudolf niiviisi, et ma ei jõudnud veel otsima hakatagi, küll aga märkasin kauguses midagi veel põnevamat, isegi jahmatavat- justkui leegid paistaksid! Maapinnal! Raudteetammilt paistiski kenasti kätte kulupõleng, tossas terve mäekülg ning vägasi tahtsid leegid metsani murda. Kui olime mõned minutid omavahel lolle pilke vahetanud, helistasin häirekeskusesse, ning peatselt veeres ATV-l kohale väike salk päästjaid. Senikaua püüdsime käepäraste vahenditega aga ise tuld kontrolli alla saada- kui Rudolfi saapad väidetavalt sulama hakkasid, pidi ta kasutusele võtma kuuseoksad, millest ülejäänud lambakari kiiresti šnitti võttis. Tõrjujate saabumisel peeti meid algul süütajaiks, ent olukorra selginedes saime koostöö eest lausa kiita. Kodanikukohus sai nüüd tõesti mitme päeva eest täidetud. Tänud ka peitjale!

 2 

Martini logis kõik olulisem kirjas. Kui kohale jõudsime, siis aare oli ka pea koheselt käes, aga logimise ajal jõudis Joosep ronida raudteetammi otsa ja hüüdis, et seal põleb. Konstateerisime fakti, et tõepoolest põleb.

Helistasime professionaalid kohale ja kuna niisama oodata tundus väga halb, siis hakkasime ise otsast kustutama. Varsti jõudsid ka õiged inimesed kohale ja nende abiga sai tuli kiiresti kontrolli alla. Hiljem sai veel ühe päästjaga pikemalt juttu aetud, väga tore mees oli.

Igatahes väga asjalik algus geotripile, päev otsa oli tubli kodaniku tunne ja kõik tänu sellele aardele :)

 9 

Kuna ilusa ilmaga puhkepäeva ei saanud ainult tööd rabades mööda saata, sündis otsus teha väike geotiir. Kuna Tanel oli hommikul Põlva kandis sooja jälje ette teinud, sai samuti see suund valitud. Ora aarded olidki seni külastamata ja mõned vanad kirstunaelad tuli veel üle vaadata.

Auto jätsime samuti eravalduse märgi taha ja hakkasime mööda spordiradasid astuma, toeks lööklaused stiilis "kui enam vändata ei jõua, löö käik alla!". Peagi olimegi silla juures, ületasime jõe ja hakkasime otsima. Päevitavad/raudteed ületavad poisid olid ka kadunud. Otsing kestis kümmekond sekundit, kui Rudolfil oligi aare käes. Vahepeal ronis Joosep üles raudteetammile ja hüüdis, et seal on tulekahju. Kähku aare tagasi ja asja uurima.

Oligi täitsa korralik kulupõleng. Lähemal ei paistnud ka kedagi asja kontrollimas, nii et veidi mõtlemist, kõne Päästeametisse ja siis omade jõududega kustutama. Algul proovisime jalaga, aga kui Rudolf kommenteeris, et tallad hakkavad sulama, orienteerusime ümber okstega materdamisele. Kui kõige ohtlikumates kohtades piir peale saadud, jõudsid ka professionaalid ATV-ga kohale. Veidi veel ühist materdamist ja oli levikul piir peal, järel tossavad kännud ja suure leegiga põlev palgivirn.

Kui alguses peeti meid vist süütajateks, siis selgituste järel osutus üks vanem päästja väga sõbralikuks ja jutukaks ning kirjeldas nende tavalist tööpäeva kevadisel ajal:

• Hommikul lähevad inimesed aiamaale, panevad kulu põlema ja see läheb kontrolli alt välja.
• Lõuna ajal minnakse metsa lõket tegema ja jäetakse see järelevalveta, jälle nendel minek.
• Ja siis tuleb õhtune/öine vahetus, mis on see kõige hullem.

Jätsime nad järelkustutust tegema, soovisime jõudu ja suundusime järgmiste aarete poole. Riiete külge jäänud suitsulõhna ei saa vist niipea autoistmetest välja :) Aare korras, aitäh seikluse eest!

Paha-paha

Paha-paha-paha

Kirgede torm

Käes! EVEJ. Kaks mugu tulid küll üle raudtee samal ajal kui saabusin. Ilmselt kalastus huvilised. Veidi läks aega kui õhk puhas oli siis sai otsimisega tegelda.

Seekord sai siis lõpuks õigest suunast lähenetud. Tõesti oli lihtsam :) Aarde endaga paraku nii lihtsalt ei läinud, sest kolm mugupoissi arvasid just aarde kõrval olevat parima koha päikest võtta. Aarde tervise huvides otsustasime seekord lahkuda.

Tuleb tagasi tulla siis kui lumi sulanud on.

Parkisin auto eravaldust tähistava keelumärgi ette ja hakkasin aarde poole jalutama. Võrreldes eelmise aardega oli lausa lust jalutada, peaaegu üldse ei pidanud mõistatama, milline mätas kannab ja milline mitte. Lähenesin siiski valelt poolt jõge, aga silla kõrvale oli suisa trepp tehtud, Mis nii viga. Aardeotsinguga nii hästi ei läinud. Kaevasin värskes lumes üle poole tunni nulli ümber, aga midagi kätte ei saanud. Lisaks suutsin veel komistada ja mingi kivi vastu põlve ära lüüa.

Sõitsin aarde poole kuni teele jäi keelumärk sildiga eratee. Kuna hakkas juba hämarduma siis ei hakanud ka jala üritama ja jätsin teiseks korraks.

Seal silla juures on palju paremaid peidukohti, kus aare oleks ka kaitstud vihma ja lume eest. Kõigepealt lähenemise valelt poolt, siis õigelt poolt, lõpuks võsas ringi tuuseltates jäi karp näppu. Olime juba silla peale tagasi roninud kui Tartu poolt hakkas paistma kaubarong. Uh... polegi nii lähedal seisnud kiirelt kihutavale rongile, diisli lõhna viskas ninna ja hull ühuvool lõi näkku, päris elamus kohe. Kodus avastasime kaks puuki ka veel. EVEJ

 3 

Sellel a'al, mil naised paduvihma käes aaret leidsid, kössitasime me Aarega silla all vähe kõrgemal. Lõpuks hakkas meilegi kaela tilkuma, nii et külg sai märjaks. Sellegipoolest sain teha mõned ülesvõtted kohalikest tarkuseteradest. Lugege neid teiegi siit, sest sinna pole aarde leidmiseks jätkuvalt vaja minna.

Tähtsamad teadmised esimesena

Tõsijutt ju

Hea põhimõte

 1 

Auto parkisime ühe "palvemaja" lähistele ning asusime teele. Aardele lähenedes sai meid kätte selline padusadu, mida ma pole tükil ajal näinud. Jooksime silla alla peitu. Kui möödas oli juba mitu aega ja sadu ei näidanud vähenemise märke, koorisid naised riided maha ning sukeldusid vihma kätte. Mõnus ja värskendav. Tahtsin aardekarpi markeerida, kuid selle suure vihmaga unustasin lihtsalt ära, asjad olid ka kaasas kõik ja puha.

Palvemaja

Padusadu

V: mutt J: patsikumm

Keegi oli silla alt ja ümbert heina ja võsatõrjet teinud ning see tegi otsimise tiba mugavamaks. Süstemaatiline kammimine õigustas ennast ja leidsin aarde u 7 min. Aare oli korras ja sisukas, soovitan julgelt aardeküttidele. Tänud peitjatele.

Leidsin

Kunagi suvel käsime seda otsimas aga siis kahjuks seda ei leidnud. Ning mõtlesime ,et proovime talvel õnne koos GPS-iga, ning peale pikka pikka ronimist ja lumes sumpamist tuli ta meile kätte.

Ei suutnud sealsest asukohast küll aaret välja võluda. Rohi on maha langenud ja katab maad paksu vaibana. Ei paistnud koordinaadis (selle juures) olevat ka muid võimalusi aarde peitmiseks, kui aare maa sisse kaevamine ja maa sonkimine sellise ilmaga pole enam naljakas.

Suusakeskuse poolt tulijatele on tegu tõepoolest lihtsa jalutuskäiguga aga teiselt poolt tulijatele on põnevust ja seiklust rohkem.

Suusakeskuses on rattaga ja rattata orienteerijaid. Silla juures sai enne natuke mägilehma ja akrobaatikat tehtud, enne kui vihjenael aarde juurde jõudmisest märku andis. EVEJ

Hea koht, tekitab GPS-le ilusaid peegelsignaale. EVEJ.

Pärast leidu ronisin vabatahtlikult jõkke ning jahutasin nõgesekuplasid säärtel ja kastsin higist märja pea vee alla. Tänud peitjale aga igal juhul, väga ilus koht!