Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde peitmisel ei olnud meie kasutuses mingeid maa-, vee- ega õhusõidukeid. Seega ärge lööge põnnama väikeste takistuste ees, aare on ligipääsetav ilma igasugu abivahenditeta.Aarde läheduses on kõrge torn, millelt avanaeb ümbritsevale ilus vaade.
Aare on peidetud kolme suure, kõrvuti kasvava kuuse jalamile.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (6), lumega_raske (2), väikesaar (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCTCF5
Logiteadete statistika:
109 (94,0%)
7
8
4
3
0
0
Kokku: 131
Mnjah.Tundus sedamoodi,et võiks nagu proovida minna.....lugesin siis viimast kallo logiteadet ja rohkem polnudki vaja oma pead vaevata :)
Siinne aare on seni jäänud meie aardeotsingutest puutumata, kuna mujal on olnud piisavalt palju tegemist. Ühtlasi pole olnud ka sobivat ilma/aega või kui on see sobvi olnud, siis oleme olnud mujal seiklemas. Sel talvel oleme külastanud hästi palju laidusid ja matkanud rabades.
Täna siia kanti tulles sai korraks ka sellele aardele pilk peale visatud ning üllatusega avastasin, et sel taävel ja mitte väga ammu on ka siinsest saart ja aaret külastatud ning seda muidugi üle jää. Paraku on viimasest külastusest omajagu aega möödas ning vahepealne karge külm asendunud ebamääraste pluss- ja miinuskraadidega. Samas oli lootus, et see paks jää ikka nii kiirelt ei sula. Olime ka äsja Pärispea tipus käies näinud, kuidas Hara lahe idapoolne serv oli täiesti jääs ja see lisas kindlustunnet.
Jõudes siia ranna äärde, selgus tõsiasi, et suurem osa lahest oligi jääga kaetud (samas oli ka lahtist vett näha ning suurimat veesilma nautisid kümned luiged), kuid jää ja kalda vahel laiutas lahtine vesi, mille ulatus oli ca üks kuni neli meetrit. Mööda randa edasi ja tagasi käies tundus, et tuleb see selle aarde külastamise plaan maha matta. Et aga mitte liiga kiirelt loobuda, siis ikka otsisin võimalusi, et ehk ikka kuskil veel pääseb jääle. Ja siis, ennäe, oligi üks koht, kus adruvall tegi jõnksaka jää poole ja jää teiselt poolt tuli väikese kaarega kalda poole nii, et vahemaa oli parasjagu selline pikema sammu kaugusel. Proovisin seda sammu teha ja, juhhuuuuu, olingi õnnelikult jää peal, täitsa tervelt ja kuivalt.
Küll aga otsustasid mu kaaslased, et nemad jäävad taustajõuks kaldale, noh, et kui on vaja Päästeametisse helistada või midagi. Eks siis kõhklesin minagi nagu Onu Bella oma legendaarses hitis: minna või mitte minna, minna või mitte minna. Muidugi minna!
Läksingi, suisa ca 50 meetrit läksin ning siis käis jalge all krõks ning olingi kuni vööni sees. Samas, kuna sai valitud minekuks see trajektoor, kus vesi on madal, siis tundus ühtlasi, et ka jalad on põhjas. Vähemalt üks. Ega täpselt ei mäletagi, kuidas see asi käis, sest väga kiirelt olin ma ka sealt august väljas. Seekordne sissekukkumine polnud enam selline kui äsja Toi rabas kraavi peal, kus vajusin läbi kraavijää ja jalad said umbes reiteni märjaks. Seekord oli märg kogu parem jalg kuni vööni ja ka jope alumine serv (ühtlasi oli hea meel, et enne jääle astumist andsin autovõtme Anna kätte, see oli enne muidu enne just selles paremas taskus, mis nüüd üleni vee all käis). Samas miskipärast vasak jalg nii märjaks ei saanud, vast umbes põlveni. Midagi ma seal kiirelt tegin ilmselt selle jalaga, et see ei jõudnud nii sügavale vajuda, sest ajasin end kiirelt horisontaali ja rullisin august eemale. Tõusin püsti, vaatasin ringi, kõikjal ümberringi oli jälle ilus ja tugev jää või siis nii lihtsalt tundus, et see on ilus.
Mõtlesin, et ma ikka seekord ei hakka seda aaret üles otsima, teeme seda siis mõni teine päev. Häid aardeid võib ikka mitu korda külastada või mitmel korral otsida. :)