Audru ümbrus oli asustatud juba muinasajal. Audru kihelkond hõlmas nüüdse Audru valla ning osa Koonga ja Sauga vallast. Kuulus arvatavasti 13. sajandi alguses Läänemaa Soontaga kihelkonda, 13. sajandi keskpaigast Liivi sõjani aga Saare-Lääne piiskopkonda. 1451. a. mainitud Audru ametkond jagunes metsa- ja rannavakuseks. 1625. a. läänistati Audru eravaldusse ning oli mõisade reduktsioonini Pärnu krahvkonnaks nimetatud mõisavalduste keskus.

Audru mõisat on esmakordselt mainitud 1499. a. piiskopimõisana. Kui Rootsi kuningas Adolf moodustas mitmest mõisast koosneva krahvkonna, sai selle keskuseks Audru. Reduktsiooni ajal mõis riigistati. Vene keisrinna Katariina II ajal vahetas mõis korduvalt omanikke. 1807. aastast kuni võõrandamiseni jäi see Pilar v. Pilchau suguvõsa kätte.

Audru on hooneterikkamaid mõisaansambleid Pärnu ümbruses. Käänuline jõgi, sillad (ka rippsild) üle vete - ulatuslik park, millest osa on kolmel jõesaarel - kõik see loob meeleolukaid vaateid. Saarel on kõlakoda. (Info www.eestigiid.ee).

Selleks, et leida aare, leia esmalt oma liikurvahendile sobiv peatuspaik ja leia tee parki. Pargis ootavad sind mitmed sillad. Geopeiturit huvitavad piltidel kujutatud kolm silda ja nende loendamisel saadavad andmed. Selleks, et aare leida, tee järgnevad tehted ning asendused: XXX= 8xC + B/2 ning YY=A ja ZZ= B/2-1. Aarde koordinaadid on 58° 24' YY,ZZ" (kujul dd mm ss) ja 24° 21,XXX' (kujul dd mm.mmm). Sel kombel saavad mõlema koordinaadikuju kasutajad võrdselt asju ringi kalkuleerida.

A - Silla keskel paiknevate silla ja trossi vaheliste tugipostide arv kahel sarnasel sillal kokku.
B - Silla katteks olevate laudade arv silla ristlõikes.
C - Silda hoiavad üleval kahelpool silda olevad trossid, loenda mõlemal sillapoolel trosside ja silla vahel olevad ristlatid.

Aare on edukalt leitav ka kirvega ;)