Sindi sild üle Pärnu jõe oli Eesti pikim kitsarööpmelise raudtee sild. Silla ehitamisel vajati ka tuukrite abi ja liiklust sillal reguleeris valgusfoor, sest silda kasutasid nii rongid kui autod. Kahjuks hävis esialgne sild 1944.a., uus sild ehitati vanast veidi eemale ülesvoolu. Vana silla betoontükke võib tänaseni jões näha.

Uus sild on hiljuti rekonstrueeritud ja lausa karjus minu silmis kolmanda seeriaaarde järgi. Olemuselt peidab endas nii ühte kui teist ja hoopis uudset kolmandat. Ohutus, ohutus, ohutus!!! Kaine mõistus ja külm närv tulevad kasuks. Sild võib pisut määrida, seega ettevaatust puhaste riietega. Skoorimiseks ebasobiv, vajab pisukest etevalmistust ja võimalik et ka abivahendeid. Aare ise on seekord maskeeritud ja palun ka Teil aare maskeerida, kuna teatavad märgid lubavad oletada, et aarde asukohta külastatakse sageli mugude poolt.

Aarde vahetus läheduses on Pulli kiviaja asulakoht, mis on praegu Eestis teadaolevalt vanim inimtegevuse jälg. Mõned sajad meetrid allavoolu aga asub Sindi Pais. Oma massiivsuselt tasub kindlasti külastamist (edukalt paisuni jõuab, kui jälgida Sindi Forellipüügi viitasid).