notification_importantANNETUSTALGUD: UUE VEEBILEHE HEAKS
Kasutajanimi:

Parool:


Pole kontot? Registreeri!

Unustasin parooli


Toeta uue veebilehe valmimist!


Kiri administraatoritele


Jõesaare kadaka

Peitis 04.10.09 Sven [geokrahv]

Tüüp: Tavaline aare
Maakond / linn: Viljandimaa
Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5
Suurus: väike
Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse!

Kirjeldus:

Kadakas pole Viljandimaal just väga populaarne taimeliik. Ometi kasvab Eesti kõige jämedam kadakas just siin. See puu on vana ja üsna väsinud olekuga. Üks harugi on maha langenud ja justkui ootaks teisi harusid järgi. Puu latv on aga täies roheluses ja ei kavatsegi alla anda.
Aarde leidmiseks minge kadaka taha, toetage selg vastu selle vana puu tüve ja tuletage meelde laulukest:
Oh kuusepuu, oh kuusepuu,
Kui haljad on su oksad...

Midagi kuskil kaevata ei tohi! Meeldivat aardeleidu!

Kel huvi võib ära käia ka koordnaatidel:
N58´19´29.2"
E27´17´13.5"
Selles Tartumaa nurgas, Ahunapalu lähedal kasvab Eesti kõige kõrgem kadakas.

(Aarde kirjeldusele 19.03.2012 lisatud teade) Kahjuks on see Viljandimaa kadakahiiglane alla jäänud loodusjõudude rammule ja ilmselt 2011a võimas detsembritorm on selle puu nüüd maha murdnud. Kadakat enam pole aga hea auraga paik on ju alles.

Vihje: pole

Lingid: pole

Aarde sildid: soovitan (1), maasturiga_huvitav (1)(täpsemalt)

Geocaching.com kood: GC1ZR0X

Logiteadete statistika:   142 (97,9%)  3   2   0   0   0   0  Kokku: 147


Viljandimaa kadakahiiglane


7 juuni 2020 ei leidnud Dauno [yksk6ik]

Sinna hea minna 4x4 massinaga või väike matk. Täna ei hakanud matkama, kuna ilm kehva ja 4x4 meil ka ei ole.. Praegu ...

25 august 2010 ei leidnud Peep [parrot]
Püüdsin kadakale läheneda lähtudes maaameti kaardist. See näitab täitsa teed kohe Imavere maanteelt. No see, et teed ei ole sai kohe esimesel pilgul selgeks. Aga noh mis see paar kilomeetrit mööda metsasihti ka siis ära ei ole. Paraku ca 500 meetri peal olid kopramölakad kraavi üles paisutanud. Päris vööni või ka rohkemani sisse minna nagu ei tahtnud. Seega keerasin tagasi. Aga kopra kurinahad olid alustanud kaevikusõda. Vette kulgemise kraavid olid oskuslikult peidetud kõrge rohu alla. Ühes sellises üks jalg poole sääreni sees ja teises teine. Palju ei puudunud, et oleks üldse selili suurde kraavi käinud. Olin sunnitud selleks korraks häbiga taanduma. Seda kaudu lähenemine ilmselgelt raskendatud. Aga noh eks siis kunagi teist kaudu.
4 aprill 2010 ei leidnud Jaanus, Eneli, Mirell/ Eha, Ellen [jmets]
Teelt maha keerates nägi tee välja kordades hullem, kui Kautla juures. Reisiseltskond kisas kui ühest suust, et sinna ei tohi minna, muidu istume seal hommikuni ja muud sada häda. Ajasin keele suunurgast välja, panin silmad kinni ja andsin gaasi. Mõni kolin hiljem oli hulleim juba seljataga ja ees paistis enamvähem korralik kruusatee. Mingil hetkel aga jõudsime ristmikuni, kus meie vasakulepööret takistas sinna pargitud geovaenlane - metsaveoauto. Vaatasime siit ja sealtpoolt ja kuna kuidagi mööda ei pääsenud, otsustasime teine kord tagasi tulla.