Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Võrumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.0 Suurus: suur Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
BrokRogain on Afganistani missioonil hukkunud vanemveebel Ivar Brok’i (geopeituse hüüdnimi Ib777) mälestuseks korraldatud matkaüritus, mille raames rännatakse jalgsi läbi Eestimaa. Rogaini eesmärk on tuua loodusesse mõnus seltskond matkahuvilisi, et teha üheskoos Ivari lemmiktegevusi.
BrokRogain viiakse läbi ühe aasta jooksul 10’ne etapina, alates 2008a detsembrist kuni 2010 a jaanuarini. Iga kuu (va mai) ühel nädalavahetusel korraldatakse 40 – 60 km pikkune etapp, mis on jagatud kahe päeva vahel. Iga järgmine etapp algab sealt, kust eelmine lõppes. Rännakmarsruut viib risti läbi Eesimaa – loodest kagusse, läbides kaheksat erinevat maakonda. Rännaku marsruut valitakse põhimõttel: "Koht, kuhu jalg tavaliselt ei satu." Vähemalt üks etapp toimub ka mööda vett.
BrokRogaini käigus otsitakse võimalikult palju marsruudile jäävaid geopeituse aardeid ning igal etapil peidetakse üks “BrokRogaini” nimeline geopeituse aare. Kõikidest peidetud aaretest kokku moodustatakse Mõistatusaare “Risti läbi Eestimaa”, mis peidetakse 2010 a esimeses pooles (leidmiseks on vajalikud BrokRogaini aaretes olevad tähed ja numbrid).
Aare taastatud 13.aprillil 2024. Majade juurde mitte minna! Jalgraja algus on antud.
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Jalgraja algus | Raja algus | 57° 44.7910' 26° 54.0511' |
Parkla | Parkla | 57° 44.8268' 26° 54.0066' |
Aarde sildid: ronimine (1), maasturiga_huvitav (1), lühem_matk (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC2D5X0
Logiteadete statistika: 120 (97,6%) 3 5 2 2 0 0 Kokku: 132
Selle aarde kirjeldusest puudub üks oluline detail. Nimelt asub aare Rõuge ürgoru matkaraja ääres. Täiesti ääres, nii umbes 15m rajast.
Mina seda aarde kirjeldusest välja ei lugenud, aga vaatasin kaardilt, et kaugele ta vist sellest rajast ei jää. Mul oli nimelt juba ammu plaanis üks matkake Hinni kanjonist Rõugesse ette võtta. Nii ammu, et vahepeal on terve maailm muutnud. Kevadel otsustasin selle kindlasti selle aasta soojal hooajal (hiliskevadest varasügiseni) ära teha. Ja nüüd ta siis tehtud sai.
Hinni kanjoni juurde viiva tee ääres märkasin viita "Rõuge ürgorg" - seega raja algus oli leitud. Rada algas suure veelombiga, nii et võtsin jalanõud jalast ja sumasin sealt paljajalu läbi. Õnneks muutus rada juba mõni meeter eemal kuivemaks. Edasi keerutas see ümber põllu ja siis otse kellegi aiaga piiramata hoovi suunas, kus ootas mind üks suur kuldner retriiver. No ma tean, et see koeratõug on üldiselt sõbralik, aga kui nii suur koer lihtsalt sprindib mu suunas, siis võtab ikka kõhedaks küll. Jäin seisma ja karjusin appi. Koer selle peale jäi ka seisma. Maja hoovis oli auto, karjusin paar korda veel, aga appi mulle keegi ei tulnud. Koer otsustas, et kui peremees mind aitama ei tule, siis tema ka mitte. Jäi hoovi seisma, mina liikusin mõõdetud sammul mööda rada Kahrila järve äärde ja tema valdustest eemale.
Järve ääres kadus rada peaaegu ära. Kui enne oli rajada umbes meetri laiuselt niidetud, siis seal pidin lausa 2 korda vaatama, et väike jalgrada üles leida. Enamus mööda selle järve äärt kulgenud rajast oligi kitsas, üksikud kohad laiemad. Tundus, et rada kulges mööda eramaad ja igaühe enda asi on, palju seda hooldada või palju lubada RMK meeskonda niitma. Kogu raja ulatuses, mis järve või jõe ääres kulges ja sellega oru põhja jäi, voolas ülevalt alla ojakesi või allikaid järve/jõkke, mõnes kohas oli sillad, mõnes kohas mitte, mõned kohad olid seetõttu väga mudased ja raskesti läbitavad. Lisaks oli rajal päris mitmeid langenud puid, mille alt läbi pidin pugema.
Kahrila järve Hinni kanjonist kõige kaugemale jäävas otsas oli täiesti ametlik supluskoht, mille ma küll kasutamata jätsin, lootes supelda lõpupoole Tõug- või Ratasjärves. Paraku oli see vale otsus - seal ma ühtki supluskohta ei kohanud.
Kahrila järve lõppedes kulges rada Rõuge jõe ääres, kuna ka aare asub Rõuge jõe ääres, mu lootus, et rada ka aardeni viib, üha kasvas. Jõe vulina saatel oli väga mõnus astuda ja sealne lõik oli täna ka veidi vähem metsik kui varasem ja hilisem lõik. Kui jõe äärt mööda kõndides hakkas paremat kätt "mäe" otsas paistma mingi asustus, vaatasin kaarti ja ohsaa - aarde soovitatav parkla on siinsamas mäe otsas! Mina olin siiski all orus ja sibasin mööda rada edasi, kuni sain aru, et siin on vist parklast siia suunas liikumise tee! Igatahes avastasin rõõmsasti, et matkarada, mis suundub küll läbi metsatuka, viib tegelikult samasse kohta, kuhu see laiem tee ja teekonda tuleb jätkata kohast, kus matkarada üle selle laiema tee metsa suundub.
Aarde lahendus oli väga äge. Aitäh peitjatele/taastajatele. Ka aarde asukoht meeldis mulle väga, jõgi tegi seal maalilise käänu.
Minu lemmik rajaetapp jäigi pärast aaret kuni Tõugjärveni. Ega seda maad seal palju polnud, nii 300m vast, aga jõgi oli täpselt raja kõrval ja üks avanev vaade teise järel olid kaunimast kaunim.
Tõugjärve äärde jõudsin kuidagi ootamatult. Ootmatu oli ka juba harjumuspäraseks muutunud vulina kadumine. Rada oli siin jälle mudasem, laudtee kohati katki. Ühes kohas oli laudteest saanud kiik, millele astudes sattusin kohe pahkluust saadik vette. Tõugjärve äärest tuli mulle üllatuseks ronida üles mäkke (pärast vaatasin RMK lehelt - seal on kirjas, et see on vajalik eravaldususest mööda minemiseks) ja üles jõudes avanes mulle kaunis vaade 3 lamba ja poniga! Ja siis päeva nael. Ma eksisin ära! Otsetee viis hoovi ja kuskil polnud ühtki viita! Pärast lugesin RMK lehelt, et oleksin pidanud mäest jälle alla rajale minema, aga ma ei leidnud selleks kohta. Seega trügisin läbi ühe maja hoovi (millest selgus hiljem, et see oli Eha kodumajutus - vabandust) ja liikusin teele tagasi.
Sealpool olid viidad olemas ja sain jälle rajale. Aga siit viis rada Võru-Rõuge maanteele ja teekond jätkus maanteed mööda juba Rõuge Suurjärve äärde, kus sain lõpuks järve sulpsata. Ja seejärel muude tegemist juurde asuda.
Suur tänu veelkord aarde peitjatele ja taastajatele! Jätsin aardekarpi oma pastaka, sest ühtki kirjutusvahendit seal ei olnud. Pastakas on meelega minigripist väljas, et see kotti auku ei vajutaks.
Peale taastamist hea lihtsa ligipääsuga Brok täitsa kenas kohas. Ja eriti tore, et endiselt suur aare.
Tänan peitmast.
Tegin veel viimase jalutuskäigu enne Geojaani peopaika jõudmist. Info nii parkimise kui raja kohta olid väga head, seega ainult kohale mineku vaev. Aare on väga hästi maskeeritud, kuid siiski õigest suunast tähelepanelikult vaadates juba kaugelt märgatav (tagant järgi tarkus :) Kui algul tundus mulle selline suvaline metsarada, siis peale logimist jalutas vastu kaks matkakeppidega välismaalast. Seega ikka täitsa matkarada. Aitäh peitjatele ja taastajatele, huvitavaid kohti Eestimaal veel jätkub. Isegi selle aardeseeria raames palju avastamata paiku.
Päris omapärane katkestustega matkarada tuleb siia - kohati infotulbad, kohati lageraie ja murdunud puud, aga kohale me saime kenasti täpselt soovitatud teekonnapunkte kasutades. Lõpus sai ikka natuke tiirutatud kuni põnev teostus silma jäi. Peaaegu oleks unustanud boonuse jaoks info võtta, aga õnneks tuli õigel ajal veel meelde. Aitäh, väga vahva koht ja aare!
Kogu uue konteineri ja selle sisu valmistamise töö on Heigo poolt teostatud. Mina osalesin pigem statisti rollis kogu selle asja juures. Aitäh peitjale ja jõudu peituritele!
Aitäh peitjale!
Siin kandis sai uue asukoha otsimisega päris palju ringi jalutada ja uus asukoht meeldib mulle. Saab jõe voolamist vaadata ja vulinat kuulata. Eks mingi aja pärast tuleb üle vaatama tulla, et kuidas konstrui vastu peab.
Tähtede seis oli selline, et matk viis sellest aardest mööda ja kuidagi ei saanud väikest kõrvale põiget tegemata jätta, et see aare üles otsida. Panin nimed kirja ja astusime mööda rada edasi. Tänud
No ma ei saanud naeru pidama, kui Priidu kommentaari lugesin.
"Teiste omasuguste juurde..." Või veel! BiMiNi tõi vaatamata oma lähiajal täituvale 30 eluaastale tervelt kohale ja sõidutas ka järgmise aarde juurde.
Aitäh Priidule pildi eest.
Jätsime masina teiste omasuguste juurde ja hakkasime mööda teerada astuma. Algus oli täitsa viisakas, aga lõpupoole läks loodus vähe lopsakamaks. Kohale me jõudsime ja aarde leidsime ka täitsa mõistliku ajaga. Tänud aarde eest!
See aare jäi kunagi ammu leidmata. Mäletan, et sai ikka mäest alla laskutud ja keegi meist ragistas nullini välja, aga jäi leidmata. Nüüd, mil kaardid ja gps on paremad ja ilmselt ka lihtsalt omal oskusi rohkem, oli see palju lihtsam. Kohale läksin mööda täiesti viisakat rada. Leid oli uskumatult kiire. Panin nime kirja ja kuna otsetee üles tundus tehtav, siis selle tee valisingi. Plätud muidugi kõige parem valik polnud selleks retkeks, aga täiesti tehtav ja auto juures oli mõnus sokid ja tossud jalga tõmmata. Aitäh!
Enne siia tulekut sai ka Hinni kanjonis peatutud, kuid ma istusin siis autos ja Loona ning Kärt käisid aaret logimas. Selle aarde juurde sõites tekkis küsimus, kas ikka saab või kuidas, aga õnneks Loonal mõne aasta tagusest otsimisest teatud mälupildid olid ning saime väga heale matkarajale. Veelgi mõnusam oleks olnud Hinni kanjoni juurest jalutada mööda järve äärt siia, aga selleks aega kahjuks polnud. Sellegipoolest saime mõnusa jalutuskäigu ning aare ei lasknud ennast kaua otsida. Väga vinge parv on muide järve ääres, sellega saaks toreda sõidu ette võtta. Peitjale tänan kutsumast, isegi kui põhjus selleks kurb, siis hea näha, kuidas midagi positiivset sellest loodud.
Kambakesi on väga tore selliseid aardeid otsida. Mai märkas esimesena. Aitäh!
Järjekordne Broki aare leitud. Info ka talletatud. Tänud
See aare on ilmselt ka meie jaoks selle seeria aaretest seni lihtsaim leid. Jah, eks maa pinnavorm oli üsna mägine ja veidi üles-alla sai silgatud, aga selle kõige tulemusena sai ka aare leitud ja vajalik info talletatud. Täname aarde eest!
Siin andis seda nulli ikka otsida, telefon jooksutas siia-sinna, kuid lõpuks jäi ka midagi "kahtlast" silma. Tänud!
Ok. No ei mäleta kus see oli. Võpsik või viisakas koht. Kahju. Found it: 19.Jun.2021 BrokRogain IX. Täname!
Auto jätsime teiste soovitusel romude juurde ja edasi läksime otse läbi võsa nulli suunas. Sellisel aastaajal vist pigem talutav matk, sest taimkate erilist vastupanu ei osuta. Mõne hetke pärast leidsime teeraja, mis tõi meid nullile päris lähedale. Siis kui pinnas vesiseks muutus vaatasime üles ja hargnesime otsima. Kaua ei läinud kui kätte saime ja logisime. Tagasi auto juurde saamine oli juba märksa raskem katsumus, sest tee oli valdavalt ülesmäge. Paksus talvevarustuses võttis ikka hingeldama küll. Rogain seeria esimene. Aitäh väljakutse eest!
Ikka ringiga kohale ja otse tagasi.Aitäh!
Mööda niidetud rada kulgesime otsitavani ja tagasi tulemise tegime tiba lühemaks. Sattusime huvitava kivise kuivanud oja kaldaid pidi tõusu võtma. Tänud peitjale.
Tegelikult natuke valetan. Aarde juures käisin siiski üksi ära, Maru põõnas autos, seega ka Kätlin jäi sinna "Fortuuna tütart" lugema. Geomobiiliga sõitsime logides soovitatud miniromulani. Edasi oleks juba kellegi hoovi jõudnud ja see ei sobinud mitte. Viskasin plätude asemel metsajooksutossud jalga ja sukeldusin metsa. Tiigi juures jõudsin metsateele ja sellega oli padrik otsas, edasine oli jalutus pargis. Küll reljeefses pargis aga ikkagi. Isegi Maa-ameti reljeefivarjutusel on metsaveoteede serpentiinid näha. Ma ikka olin valmis terve maa autost aardeni korralikku võssi ründama. Natuke isegi pettumust valmistav, et nii lihtsalt kätte tuli. Teoorias oleks ka Geomobiiliga aardest nii 5 meetri kaugusele saanud tulla, mudased tõusud oleksid kohe eriti mõnusad. Nullis tuli leid pärast alla, üles, alla tammumist ja gepsunulli tagaajamist. Kuidagi suvalisest kohast tuli see leid, olen harjunud selle seeria aardeid ikka hästi valitud peidukatest välja võtma. Logiraamat väärib tõesti kiitust, panin sinna nime kirja, pildistasin vihjenumbrid üles ja alustasin tagasiteed.
Kaks äärmist, ehk esimene ja viimane, ning mõistatus sellest seeriast veel tegemata. Lausa kurb hakkab, et otsa hakkab saama, funni ikka mitmeks aastaks olnud.
Leitud!
Peale Hinni kanjoni külastust mõtlesime, et püüame ka selle aarde. Võib-olla kui oleks teadnud milline on rada aardeni, oleks jätnud selle teiseks korraks ja tulnud järgmine kord tõsisema matkavarustusega.
Jätsime auto samuti veidi eemal asuvate autoromude juurde ja mõtlesime et jalutame aardeni.
Jalutamine see muidugi ei olnud, pigem matk džunglisse. Varasem oli vihma sadanud, väljas oli endiselt väga soe, niiske, lämbe. Hein oli põlvini ja olime paljude sääskede vaieldamatuteks lemmikuteks.
Tundub, et antud kandist läheb läbi ka metsatee või matkarada, kuid kahjuks neid pole ammu hooldatud. Raiusime läbi pikast heinast, lompidest, mäest üles ja mäest alla ja jõudsime kohale, jalad varbaotsast põlvini märjad ja porised.
Aarde asukohas veidi ringi vaatamist ja leitud ta oligi. Koha peal näitas aare meile end kiirelt. Väga lahe ja sisu oli samuti tiptop. Omapärane logiraamat, kuhu kiirelt kirjutasime nimed sisse, kuna sääskedel oli ilmselt info liikuma läinud, et tuleb rünnakule asuda.
Seiklus ja kogemus omaette! Tänud !
Mõnus seiklemise päev jätkus selle aardega. Siinne otsimine ja koht meeldis meile väga. Aitäh aarde eest!
See on minu teine leid selles seerias. Matkasime üle küngaste aardeni ja uurisime väga omanöolist ja toredat logiraamatut. Tagasitee oli meil vähe kiirem, sest vihm tuli uuesti kimbutama.
Kodus olin natukene eeltööd teinud ja sain aru, et mõistlik oleks auto jätta kuhugi autoromude juurde. Ära parkides kuulsime, et kusagilt kaugusest läheneb mingi suurem masin. Tahtsime veenduda, et meie auto kellelegi ette ei jääks ja jäime ootele. Tegemist oli metsa tegev traktoriga ja ruumi oli rohkem kui küll.
Asusime läbi metsa nulli poole minema. Esimene osa oli ilusti hooldatud mets. Aare jäi aga valesse suunda. Ei jäänud muud üle kui keerata risti võssa ja hakkasime üles-alla ragistama. Peagi jõudsime aga metsatee peale. Tundsin enda kuklal kurja pilku. Edasi liikusime juba sik-sakidades mööda teed kõrgest mäest alla. Parklas olles olin Mairele öelnud, et eks see umbes paarsada meetrit ole. Tegelikult kulutasime taldu vast kilomeetri jagu. BrokRogaini aaret ennast oli hea leida. Täpselt teab mida otsida ja et alati on sisu ideaalses seisus. Seni kuni ma vajalikku numbreid endale jäädvustasin logis Maire meie nimed väga omapärasesse logiraamatusse, mis oli nagu fotoalbum.
Tagasi minek oli korralik trenn Haanja mägede vallutamiseks, mis oli päevakavas järgmiseks päevaks. Nüüd oli suures osas vaid üles minek. Kui esimene järsak seljatatud, nägime kõrgustest ka mäe jalamil olevat Kahrila järve nimelist veesilma. Lõpuks jõudsime tee peale, mis viis meid uhkelt talust mööda ja autoni. Seal oli näha igasugu põnevaid romusid.
Aitäh aarde eest! Nüüd jäänud veel 2 viimast BrokRogaini - VII ja X.
Olin ammu oodanud, millal Brokiga algust saan teha, nüüd sain ühes Brokiga ka paraja õppesõidu. Suutsin end niiviisi kinni sõita, et rõõmustasin, et 1. Kaupo ei näe; 2. Keegi teine ei näe; 3. Tagurdamis-, ukerdamis- jms oskused on üllatavalt head. Läksin aardeni ja kuigi peidukaid nagu oli, siis kuidagi ei tahtnud õige silma jääda. Olin juba täitsa alla andmas, aga siis mõtlesin, et kui siia peaksin tagasi tulema, siis võin end ehk suure hooga jälle ummikusse sõita ja see motiveeris rohkem otsima. Aare aga siiski välja ei tahtnud tulla ja sel hetkel, kui jõudsin just Kaupole kurta, et jama on, jäi aare silma. Austusväärne seeria, tänud!
See seeria on meie jaoks kvaliteedimärgiga ja alati on nende aarete külastamine oodatud hetk. Ka siinne ei olnud erand. Harjumatult järsud pinnavormid ja kevademärke täis mets moodustasid koos jalutuskäiguga kena koosluse. Aitäh peitjale!
Sõitsin oma kalli Miisuga Hinni kanjoni parklasse eesmärgiga vaadata järgi kohaga seotud aarde logidest millal ma selle leidsin, et saaks ka interneeduses registreeruda. Kohapeal tundus, et ilm oli kaunis :) Jätsin kanjoni pärastiseks ja suundusin viidaga tähistatud matkarajale. Mis nagu võluväel kaardi järgi pidi viima Brok Rogain IX aarde juurde. Seda ta ka tegi. Väga mõnus astumine oli. Aardeleid ka kiire. Sinilillede õitsemise ajal tulen kindlasti siia tagasi. Tagasi tulles suundusin kanjonisse põhieesmärki välja selgitama. Tundus, et paik oli inimtühi. Otsustasin jalutada laudteed mööda lõpuni. Ja järsku ühe käänaku tagant ilmusid kaks noort, kes ilmselgelt soovisid selles kohas olla kahekesi. Jalutasin siis lõppu ja tagasi tulles märkasin üllatusega, et noored olid veel rajal. Ja tegid otsimisliigutusi. Minu küsimuse peale nad ei varjanud. Jah. Otsivad. Pakkusin abi kuid nad soovisid ise leida. Lahkusin, mul on lähedalt tulla teine kord jälle. Kaunis koht ju. Ja mina ise oleks ka soovinud ise otsida.
Meie tänane väike jalutuskäik metsas. Kohale jõudsime ilusti. Kohapeal läks ikka päris palju aega ja no tagasi tulek läks täiesti valesti. Jõudsime kuidagi järve äärde välja. Aga lõpuks jõudsime autoni. Tänud aarde eest.
BrokRogaini aaretega seostuvad tavaliselt kohe mõisted "kauge" ja "ligipääsmatu". Seekord õnneks või kahjuks siiski nii polnud. Parkisime geomobiili ühe vanu autosid koguva majapidamise lähedale, viipasime peremehele ja asutasime end väikesele matkale. Kohale kõndisime kenasti mööda teed. Logides hakkas vihma sadama. Imetlesime siiski temaatilist logiraamatut ega unustanud ka boonusaarde numbreid kirja panemast. Tagasi panime juba läbi metsikuma maastiku. Siinse 10 km matkaraja olin just endale tuleviku matkaplaanidesse sisse kirjutanud. Aitäh peitjatele!
Valisime teekonna Hinni kanjonist siia! Kaunis järvekallas ja mõnus matkatee! Aitäh! EVEJ
Ma juba mõtlesin, et pean läbi mingi padriku kohale trügima, aga õnneks leidsin õige rajaotsa kätte. Tänan.
Sõjaväelastega kokku puutudes olen selle mehe nime kellele aare pühendatud ennegi kuulnud. Aarde kirjeldusest ja logidest saime aga kiirelt aru, et temale pühendatud aarded ei ole just lihtsamate killast. Tahtsime siiski lähedal asetsevat täpikest püüda ja seeläbi austust avaldada. Teemale kohaselt oli autojuht laigulises vormis ning sulandus hästi teemasse ning ümbrusesse. Kerge just ei olnud, midagi ületamatut samuti mitte. Konteiner oli uhke ja teemakohane. Sõbrad tublid ja austust väärt, et selliseid pühendatud aardeid peidavad. Tublid Tegijad.
Olen teadlikult vältinud võrokate patrullvõistlust "Käve Üle Küngastõ". Ja Broki aardeni jõudmine tõestas, et see on tark otsus. Ainult ülesse ja alla, ülesse ja alla. Võrumaa maastik on ilus kuid otsaesise võtab higiseks küll. Kuid läbi raskuste aarde poole. Konteiner oli aus. Ja sala number sai kah igaks juhuks üles kirjutatud, sest kunagi ei tea millas võib seda vaja minna ;) Gott mit uns!
BrokRogain seeria on ka väga auväärne. Mu 9 leid antud seeriast. Parkisin puhkekeskuse lähedale ja kõndisin mööda rada kohale, midagi keerulist ei olnud. Kohapeal sai pisut tiirutatud sest eelnevalt oli 2 meetri kauguselt mööda kõndinud.
Aarde leidsime peale lühikest matka. Tagasitulek oli igatahes palju raskem, võttis lausa hingeldama. Aitäh!
Väga lahe maastik, huvitav konteiner. Õnneks leidmine ülemäära keeruline polnud. Kuigi üks vidin ahvatles, ei tahtnud midagi jätmata võtta midagi. Tänud peitmast!
Meil on kujunenud traditsioon käia igal aastal mitme perega koos paaripäevasel matkal ja nimetame seda Lastematkaks. Püüame lähtuda sellest, et lastel oleks huvitav, kuid et saaks kindlasti ka looduses viibida ja telkida. Sel aastal tegime jalgsimatka Rõuge ürgoru matkarajal. Väga kena koht ja mõnus jalutamine oli. Aarde leidsima matka käigus, ja lastel oli veidi elevust. Aitäh!
Leitud. Sai ka tiirutatud nulli lähedal päris kaua aga lõpuks ikka leidsime.
Tee aardeni läks läbi pika heina ja puude vahelt, mäest üles ja mäest alla, aga pärast oli ikka mõnus. Tänud.
Õhtuse Lõuna-Eesti tiiru käigus sai välja otsitud mõned kollased täpikesed, mida võiks katsetada värvida. Esimesed kaks katset Räpinas ja Rõuges lõppesid siniste pannkookidega, nii et tulime siia lootuses vähemalt osaliselt õhtu ära päästa.
Võsa oli õnneks juba üsna hõre, nii et lamp isegi näitas enam-vähem, mis ees ootab. Maastiku gradiendid on kohati siin üsna muljetavaldavad. Nullis tuli sellele vaatamata üks pool tundi surnuks lüüa ja iga kännu ja lehe alla vaadata, kuni lõpuks selle õige tuvastas. Loomulikult oli aardest regulaarselt mööda kõndinud ja üle astunud :P
Aitäh!
Soojendus tippude vallutamiseks :D
GP 1472 / GC 1715
Võsast ei hakanud läbi murdma, läbisime matkaraja, mis kohati tundus isegi niidetuna. Kaasa said arvud, aitäh!
Peaproov enne kõrgemate tippude vallutamist.Tänud!
Parkisime mäe peale teeristi. Sealt jäi aardeni natuke peale 300 m. algul mööda teerada ja seejärel otse mäest alla aardeni. GPS keerutas kohapeal, peale rahunemist tuli aare siiski nullist välja. Minu viies sama seeriast leid, sellele vaatamata ei ole ühtegi numbrit veel kätte saanud. Otsime edasi. Tänud.
Parkisime auto ning alustasime matka läbi võsa aarde suunas. Mingi hetk selgus, et murrame läbi võsa paralleelselt matkaraja või teega :) Mööda teed kulges retk ikka kiiremini. Lumega oli aaret suht raske ikka otsida, kuid Karuonu komistas õnneks talle otsa. Tagasi tulles nägime ka matkaraja algusotsa ära. Aitäh!
Enne Tippude vallutamist teisel päeval otsustasime lihased soojaks teha selle aardega. Ja saimegi sest oleme ju ikkagi Lõuna Eestis. Matkarada viis künkast alla ja siis jälle üles. Nullis oli piisavalt palju variante aarde peitmiseks aga lõpuks leidsime selle õige. Tagasiteel avastasin, et kõrval asuvas turismikas olen millalgi firma suvepäevadel käinud.
Alustuseks oli meil kahju, et Hinni kanjon maha oli võetud. Aga no mis siis ikka, BR pakkus piisavalt pinget ja kerge jalutuskäik lõdvestas eelmisest päevast tundlikuks muutunud lihaseid. Poolel teel hakkas vaikselt vihma krabistama. Tükk aega saime langenud puunottide vahel tiirutada, enne kui Signele geokuhi silma jäi. Aare tiptopp korras ja hea tervise juures. Täname!
Aarde poole jalutades leidsime kõrgest rohust infotahvli, mis rääkis midagi puhkekohast. Ei osanud sellest tahvlist suurt midagi arvata ja liikusime edasi nulli suunas. Sai ikka üksjagu tiirutatud, sest ei tahtnud eriti mäest alla minna. Lõpuks tuli ikka minna, sest aare oli seal. Esimese hooga ei hakanud midagi silma. Lugesin siis veidi logisid, vaatasin ringi ja jäigi aare ka silma. Panime siis oma nimed ka kirja nagu kord ette näeb ja suundusime tagasi. Seekord juba otse mäest üles. Mäkke jõudes avastasime rohust pingid ja lauad... Nojah. Paar sammu edasi leidsime ka infotahvli, mis osutus samaks tahvliks, mille kohta me tulles ei osanud midagi tarka arvata. Edasi oli juba lihtne jalutuskäik tsiklini. Aitäh peitjatele.
Kaheksatuhandeliste vallutamisel läks kõht hirmus tühjaks, aga Haanja pood oli juba kinni, seega tuli võtta auto ja Rõugesse poodi veereda. Ja veeremine oli see sõna otseses mõttes: võtsin umbes Rebäse küla juures käigu välja ja lasin autol minna. Kõige rohkem langes kiirus ühe nuki peal veidi alla 40, aga Rõuge asulasildi juures tuli ikka 70 pealt alla pidurdada. Selline säästunipp siis.
Kui poes käidud, tuli kindlasti ka see aare üles otsida. Väljas läks juba pimedaks, nii et panime auto "kuhugi", süütasime lambi(d) ja hakkasime otserežiimil nulli jalutama. Mul miskipärast ei ühendanud ära, miks meid selline mäestik tabas, aga Joosep märkis targalt ära, et tegu on Rõuge ürgoruga...
Kuidagi veeresime nulli ja asusime aega veetma. Üsna mitu ühikut sai veedetud, kuni konteiner lõpuks silma hakkas. Ometi olin veidi aega tagasi just sama kohta pikalt põrnitsenud, midagi tarka nägemata. Toimingud tehtud, suundusime tagasi.
Seekord sattusime kuidagi teisiti minema ja kui järsud nõlvad vallutatud, leidsime endid päris tihedast võsast läbi rammimas. Üllatuseks leidsime keset võsa... korralikult laotud kiviringiga lõkkeplatsi. Võttis kohe juurdlema, aga selgus saabus veel mõne meetri järel, kui leidsime ka piknikulaua koos pinkidega, ikka samas võsas. See tekitas küll omamoodi kõheda tunde, justkui oleks Tšernobõli matkarajale sattunud. Õnneks leidsime siiski tee sellest paralleelreaalsusest välja ning isegi auto käivitus ja viis meid tagasi baaslaagrisse, et saaksime uueks matkapäevaks välja puhata. Aitäh sellesse kohta juhatamast!
Päev otsa jaurasime koos Martiniga Haanja mägedes ning õhtuks läks pea sellest päris lolliks. Otsustasime jalgrattad minu talukohas auto vastu vahetada ning veeresime vabakäigul kihelkonnakeskusesse järjekordset Brok-sarja aaret nuhkima. Paraku ei löönud ka autosõit olemist kuigivõrd selgemaks ning kõiksugu välitingimuslikud lollakused said ainult hoogu juurde. Peab ütlema, et Rõuge ürgorg on ikka üks paras mürts küll, laulan peitjaile suust ja südamest harrast ülistuskoori!
Täna, 6+ aastat hiljem, aare veel logimata. Piinlik...
Täname õue kutsumast!
No suutsime meie endale aga ka lähenemistee leida, vähemalt kahega võiks lähenemisraskuse meie tarbeks sellega tõsta, Aarde leidsime suhteliselt kiirel, loomulikult jäid ka seekord vajalikud arvud boonusaarde leidmiseks kaasavõtmata. Tagasitee leidsime loomulikult ka kõnnitava tee. Aga kusagil seal metsas võsavahel leidsime ka infotahvli mis tutvustas küll Rõgue matkarada, kuid oli ise niivõrd võssakasvanud, et infi kättesaamiseks oleks mateetse hea kaaslane olnud
Mõnus jalutuskäik aardeni. Ilus on see Lõuna-Eesti künklik maastik ikka :) Aarde konteiner ei liikunud, aga kaane sai lahti keerata ja logida kenasti. Tänud vahvasse kohta juhatamast! V: TB J: magnet
DXVII. Natuke sai siin autost eemale ja jalutada, samas siin Kiidil olen paar korda ennegi olnud ja üldjoontes ümbrus tuttav. Tuttav oli ka konteiner, mille leidmisele kaua ei kulunud. V: TB, J: Ranvere aardest võetud ämblikuga TB.
PS Võiks ju ühe suure ja teise väiksema gripikoti järgmised viia!
Auto pargitud ja otse läbi metsa aarde poole minema. Suure hooga sai aardest isegi mööda joostud. Aarde juurde tagasi jõudes tuli leid päris ruttu. Võtsime geomündi ja jätsime võtmehoidja.
Meie Lõuna-Eesti meeldejäävaim aare. Plätudega mööda puutumatuid Võrumaa metsi joosta on küll päris äge! :)
Kodutöö oli korralikult tehtud ning võsas ragistamised jäid seega ära. Jalutasime mööda niidetud rada praktiliselt nulli ning saime rahus logida. Ilm oli soe ning higi voolas.
Auto kenasti parklasse ning lähenemistee sai valitud ilmselt vähimat pingutust nõudev. 24-kraadises palavuses (no minu jaoks on see PALAV) päike lagipähe hõõgumas ja sitikad ümber pea sumisemas ei oleks ma kraad raskemal maastikul vist viitsinudki sinna minna. Tore et autod ka jahutada oskavad.
Üks lihtsamaid Brok aardeid, jalutasin kohale, võtsin numbrid ja jalutasin tagasi.
Peale pikka jalutamist ning 30 min pikkust otsimist leidsime! :) Aitäh peitjale
Nagu kaardilt enne plaanitud, jäi mäest alla minnes matkarada ette. Seal ääres ka konteiner, ilmselt üks maastikuliselt lihtsamaid. Tänud
Sellega ei läind lihtsalt. Gepsu akud tiksusid viimase peal ja saidki lõpuks tühjaks. Vihm läks üle lörtsiks ja Võrus juba lumeks. Ja pimedaks läks ka. Ja tee oli tatine ja märg. Ja me pidime juba seks ajaks Võrus olema, konverentsiettekanded ju mõlemal alles ees. Proovisin käsikaudu otsida, ei saand, helistasin, aga see ei mäletand. Siis ohkasin ja võtsin jala alt konteineri välja. Klassika, nagu ikka sellistel puhkudel. Igatahes suurimad tänud - ja kui on üks koht Eestimaal, kus turnimist ma vihkan, siis on see Rõuge ürgorg, ja seda juba mullikapõlve orienteerumistst saati. Ja edasi Võrru kõnesid pidama. Kiili-Võru umbes täpselt 10 tundi.
Veidi seiklemist ebatasasel maastikul ja leitud ta saigi. Aare korras.
Algul vaatasime, et kuiva jalga ikka ei saa aga vot sai ikka küll. Lõpuks nulli kanti jõudes, asusime otsima. Läks veidike aega enne kui Matis&Arvo samal ajal leidsid. Jälle samm lähemal risti läbi eestimaale :) Igasuguseid seeni sai korjatud ja jälle oli tuju hea. EVEJ
Brok...maastik 2...hähäää...nii lihtsalt ju ei saa.Maastiku suutsime otse lõigates ikka vääriliseks ajada ning ega pimedas metsas peidukas ka just häbematult kiirelt ei tulnud.Taas oli kaaslane teravama silmaga ning autoni lahkusime mööda rada mis tihedas vihmas muutis maastiku...raskeks.Tänud aarde eest!
Keegi oli taevas tule ära kustutanud ja jälle avanesid taevakraanid. Jalutasime mööda rada aarde suunas ja üritasime leida otseteed. See lõppes sellega, et tegime täitsa ebavajaliku ringi ja jõudsime ikkagi uuele rajale ja siis juba aarde piirkonda. Aare end väga kiiresti ei näidanud, sest gps ei suutnud end sealsetes oludes paika panna. Tagasitee valisime mööda kiiremat teed ja enne järgmist suuremat vihmavalingut olime juba auto sees peidus. Tänud!
Eelmine kord istusin selle samuse puu peal ja ei leidnud aaret :D. Põhjuseks oli pime aeg ja telefoni aku tühjenemine.