Torbiku II

Peitis 26.12.09 Jaanus, Eneli, Mirell [jmets]

Tüüp: Tavaline aare
Maakond / linn: Pärnumaa
Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 3.5
Suurus: normaalne
Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse!

Kirjeldus:

Järg eelmisel aastal peidetud Torbikule. Seekord on teekond aardeni mõnevõrra raskem, kuid peidukoha raskusaste endiselt minimaalne. Konteiner on analoogne eelmisele, vaid selle vahega, et seekord kasutasime pisut rohkem maskeeringut.
Rääma raba tulevik on lahtine ja on oht, et peagi võidab majanduslik huvi loodust. Senikaua aga nautigem metsikut loodust ja mõnusat rabakat.

Aardel saab läheneda pea igalt poolt, mõnest suunast on teekond pikem, teisalt jälle raskem. Laudteed seekord aardeni ei vii ja hakkama tuleb saada ehtsal rabamaastikul. Leikem igaüks endale sobivaim, austagem eravaldust ja muid teavitavaid silte ja mõnus rabaelamus on garanteeritud. Varusta end aastaajale kohase varustusega, võta kaasa turgutust kehale ja asu teele...

Kaevata pole vaja, tõsta pilk maast ja leiad aarde kindlasti kiirelt üles!

Aardes on Silva kompass-multitööriist. Jäägu see aardesse, et hädasolijad suuna leiaksid!

Vihje: Väike männik väikesel poolsaarel, silmadest kõrgemal.

A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4

N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9

Lingid: pole

Aarde sildid: soovitan (6), rabamatk (3), lumega_leitav (3), lemmikloomasõbralik (1), ilus_vaade (1), pikem_matk(>1km) (1), marjad (1)(täpsemalt)

Geocaching.com kood: GC229PC

Logiteadete statistika: 76 (97,4%) 2 2 2 2 0 0 Kokku: 84

8 aprill 2017 ei leidnud Kenri, Robin ja [mihkelp]

Torbiku juures näitasin teistele, et vaadake, kuskil seal kaugel on teine Torbik ka. Tekkis mingi uitmõte üritada sinna minna, sest aega vanglaürituseni oli veel küllalt. Viskasime rattad mändide varju, võtsime riideid vähemaks ja asusime teele. Ilm oli täiega suvine, päike lõõskas taevas ja üleüldse oli mõnus olla :) Ega me seda raba olukorda hetkel hinnata ei osanud, kõigil oli see esimene kord reaalsel külmumata rabapinnal käia. Üsna kiirelt sai selgeks, et tuleb väga hoolikalt sammu valida, muidu saavad jalad märjaks. Kui olime jõudnud kuskil 600 meetri kaugusele rappa, tekkis küsimus, et kui kaugel see teine torbik üldse on. Vaatasin kaarti- 3,4 km aardeni. Keegi meist ei viitsinud nii kaugele minna ja jalad olid teistel juba märjad, seega nautisime veidi raba ja läksime tagasi ratasteni. Väga mõnus rabaskäik oli!

3 jaanuar 2017 ei leidnud Marko [jokker6]

Ajaloo huvides jätaks ka märgi maha. Mõtlesin ka lõpuks ära korjata selle aarde. Teine päev külma ka, et lootus siis vähe tugevamat tallaalust. Mõned päevad tagasi "Kääbikul" külas käies oli krõbedast pinnasest palju abi. Igatahes julgutasid "jalutuskäigule" viitavad logid pluss külm ilm minema. Esimesena lähenesin ka põhja poolt, aga lisaks "schlagbaum"ile oli ka üks suur kuri silt, mis ei lubanud kuidagi sealt läbi. Austades võõrast maad tegin uue lähenemiskatse kaubajaama poolt. Sain autoga lähemale, kui esiti lootsin, kuigi saaks veelgi. Igatahes esialgu oli täiesti mõnus, nägin jänest ja kitse - kahetsesin, et fotokat kaasa ei võtnud. Metsa osa oli kena ja ka kõrgem raba osa. Ok üsna kiiresti sain aru, et kui silmale paistab astumine kena, siis ära astu :D. "Teerajad" kipuvad olema hoopis miskid kraavi laadsed ollused. No nii siis mätaste otsas sai ukerdatud. Huvitavaks läks asi raba madalamas osas. Mättaid vähem ja lagedamad väljad. Esimene laga ja ettevaatlikult. Ohhoo mõnus kõva jäine sile maastik. Jupp maad sai nii minna, kuni aarde juures olev järv ja poolsaar paistsid. Aga eks rõõm oodatud kergemast maastikust oli ennatlik, kuna äkki astusin ühe "ilusa" koiha peal läbi kooriku ja all ootav phme mätas osutus nii pehmeks, et neelas jalad põlvini sisse. Välja sai suht kergelt aga märjad jalad ja -4 kraadi ei ole tore kooslus. Samas aare krt paistab üle järve. Proovisin ringi ikkagi minna ja krt maapind ei kanna üldse - pea iga samm käis vesi üle jala. Siis hakkas juba hirm tervise pärast ja otsustasin tagasi pöörduda lootes, et juba käidud tee ei paku enam üllatusi. Aga noh tagasiteel üks kõrgem mätas osutus ka petlikuks ja imes mind põlvini sisse. Õnneks muidugi hea koht ka kus kõik oma karvased ja sarvilised välja hõigata. Igatahes oli väga väljakutsuv matk ja tahaks varsti uuesti ette võtta. Seekord siis juba parema varustusega - räätsad, kummarid jne.