Presidendi

Pühajõe orus asuv 105 ha suurune park rajati 1897- 1901 Peterburi kaupmehe Grigori Jelissejevi suvelossi ümber. Pärast Jelissejevi emigreerumist seisis park kasutamata 1935. aastani, mil Eesti Vabariigi suurtöösturid selle koos hoonetega talt 100 000 krooni eest ära ostsid ja president Konstantin Pätsile kinkisid. Alates 1935.a olid Oru loss ja park Eesti Vabariigi presidendi suveresidentsiks. Eeskujulikus korras olev park kannatas tugevasti II maailmasõja ajal, mil hävis loss, paljud kõrvalhooned ja suur osa pargist.

Jõeoru kõrged kaldad, mereäärse tasandiku vahelduv reljeef koos Neidepangaga muudavad looduskaitse all oleva pargiala mitmekesiseks. Kaunid vaated avanevad Pühajõele, orunõlvadele, klindi all paiknevale taimkattele ja merele. Üks Põhja-Eesti kaunimaid parke ületab liigirikkuselt kõik teised Põhja-Eesti pargid. Seal kasvab 270 eri liiki ja vormi puid-põõsaid. Eriti palju võõrliike kasvab Nõiametsas ja lossiplatsi ümbruses.

Algkoordinaatidel on Karuväravad ja nende taga infotahvel pargi kaardiga. Sellel kaardil on X erinevat pilti.

Aarde asukoht:

59 25.(8+23*X)

27 31.(3+64*X)

Kaevata ega lõhkuda pole mõistlik. Aare on käegakatsutav maskeeringut eemaldamata aga kättesaamiseks peab seda tegema

NB! Väga suur muguoht! Suure lumega ei leia! Välismaalaste logidsid loe GC lehelt.