Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kunagi Viljandi-Mõisaküla liinil mööda kitsaid rööpaid sõitnud reisi ja kaubarongid kulgesid ka üle selle silla. Silla alt voolab Kõpu jõgi. Raudteetamm on säilinud vaid ühel pool silda. Teiselt poolt on juskui noaga ära lõigatud.
Mulgiraudtee 5 aarde logiteates ID:73052 avaldatud info põhjal leidis aarde ametlikust avaldamisest päev varem Aivar. Palju õnne!
Vihje: Parema käega otsimine peaks leidmise kindlustama.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (10), lahe_teostus (2), 2010_aasta_aarde_kandidaat (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC27NX4
Logiteadete statistika:
153 (92,7%)
12
7
1
0
0
0
Kokku: 173
Kui otse ei saa, siis tuleb ringiga mööda raudteetammi kohale tulla. Kohapeal sai Arvo heatahlikkuse üle rõõmustades nimi kirja.
Tänan peitmast.
Päris huvitav maastik siin tõepoolest, aarde leidmisega samuti probleeme polnud, aitäh!
Teist korda siin. Eks aardeni jõudmine oli juba paras ikaldus, üritasime raielanki ületada, kus jää all, siis vesi peal ja jälle jääkirme peal. Kui jõudsime kohani, kus kunagine kraav oli ja vesi üle kummikuserva sisse tuli, siis loobusime.
Lõpuks meenus, et mööda jõekallast võiks lihtsamalt saada. Eks kevadine suurvesi tegi siin ka liiga ikkagi, mitmes kohas pidi hinge kinni hoidma, et kas tuleb nüüd saapasse täiega sisse või ei. Eks jalad said märjaks niikuinii lõpuks, õnneks aga vaid kergelt, mis paarist pisemast august sisse pressis.
Häda aga sellega ei lõppenud. Kohapeal polnud aaret kusagil. Pool tundi jebimist, et kaameratega selgeks teha, kus see aare olema peaks. Siis selgus, et seda käsitsi mitte kuidagi kätte ei saa. Lõpuks kahekesi pusisime veel tunnikese, ise kõhuli maas muda sees suure puuoksaga sudimas, et karp liikuma saada ja õigesse suunda lükata.
Ei tea, kas see pidigi nii rämedalt keeruline olema. Mingi hetk olin juba loobumas ja mõtlesin, et seda aaret peabki suurema koguse lõhkeainega leidma. Sild õhku lasta ja siis saad logida. Tagasi igastahes panime nii, et see oleks päriselt ka nii leitav, nagu vihje seda ütleb. Eelmine leidja võiks järgmiste peale ka vähekenegi mõelda.
Aarde enda eest aitäh. Koht on väga äge.
Toppisime nii vasaku kui parema käe näppe igale poole, kuhu need vähegi mahtusid ja seda korduvalt, enne kui lõpuks karbile pihta saime. Aitäh peitjale!
Maanteelt vana raudteesillani viis ilus ATV-rada, astu või kingaga karbi juurde. Õiget kohta uudistasime kõik kordamööda, kui lõpuks selgus, et teravatest silmadest on rohkem kasu pikkadest näppudest. Aardega kõik parimas korras. Ja ilusa päikeseloojangu saime ka veel pealekauba.
Kõik oli olemas, õiges kohas ja õiges koosseisus ning kuiv ja korras. Aitäh!
Siin kippus asi keeruliseks minema. Õige nurga alt märgatud. Aitäh!
Mulgiraudtee sildade aarete leidmistega on alati erinevad lood. Sellele sillale ligipääs oli pisut vesine. Pardid lendasid ja toimetasid samas lähedal. Koostöös on karpi leida palju parem ja tulemuslik :) Aare kuiv ja korras.
Arvasin, et siin tuleb hullem ragistamine aga ilmselt tänu kalameestele oli rada autoteest ilusasti sees. Kunagi varasemalt tahtsin leida lähenemisteed Rimmu-Kaarli tee poolt kuid kuigi jalutamistee tundus täiesti olemas kaardil, siis head parkimiskohta me eramaade vahel põgusal otsimisel ei leidnud. Kummikutega varustatult jõudsin sillani üsna valutult. Veidi oli isegi kahju, et Taavit ja Exet kaasa ei motiveerinud tulema. Otsida sain ikka omajagu. Kuna käsi mulle igale poole toppida ei meeldi, siis kasutasin telefoni kaamerat. Andis ikka seda õiget nurka otsida enne kui karbi kaadrisse sain. Aarde meelitasin välja vasaku käega, tagasi läks paremaga. Rahulikus tempos saigi üks kant Viljandimaal roheliseks värviud.
(506) Aitäh! EVEJ logiraamat sai uue minigripi.
Siin ikka tuli veidi otsida, kuid mingil hetkel jäi ka karp näppu. Peitjale tänud!
Siin suutsin ka päris pikalt aega parajaks teha, Kohe mitte ei tahtnud see karp silma jääda. Tagasiteel sain õpetuse, et ei tasu kitsas kohas sedasi ringi keerata. Umbes poole tunni pärast tuli 4x4 tagasi teele aitama, tänud.
Siin aarde juures sai samuti peatus tehtud. Kuigi eelmise Mulgiraudtee aardega hästi ei läinud ja seda ei leidnud, siis siin oli endiselt lootus see leida. Peab ütlema, et raskelt, aga siiski see karp välja ilmus. Küll sai neid käsi igale poole topitud. Küll paremat ja pahemat, aga ei tundnud, et karp näppu jääks. Lõpuks siiski õnn naeratas. Hea, et siingi tühjad pihud ei jäänud! Täname.
Suure tee pealt väike kõrvalepõige ja leitud ta oligi... Vesi ikka võimsalt alanenud, kui eelmise mööda sõiduga võrrelda. Mulle sobis ka vasak käsi paremini aga eks inimesed ongi erinevad... Huvitav, mis selle tammi teise poolega juhtus.... Aitäh peitjale siia juhatamast!
Selle sillaga nüüd just kergelt ei läinud. Alustuseks teekond sinna oli ikka paras pähkel, tugev 4, mmastik. Kummikud said ääreni vett täis, vahepeal kui jalg okstes kinni jäi, tuli ka esisild sisse lülitada ja käppapidi mudas kahmida. Võibolla oleks ka kuivem ja parem tee kuskil olnud aga eks seda teavad kes seda kanti tunnevad. Tammil juba pääsemine. Aare ei tahtnud end kuidagi välja anda, olin juba loobumas kui ikka ja jälle logisid lugesin ja kõlama jäi, et parem käsi.Ja kui arvestada kuidas kohale sai tuldud, siis ega niisama tagasi ju ei taha minna. Proovisingi uuesti ja oh imet näpud puutusid midagi. Väike abimees geokotist välja ja sealt ta tuli, uskumatu milliseid kohti leitakse. Tänaseks sildadest aitab, nüüd ei jää muud üle kui koju ennast puhtaks kasima. Tänud, ilus loodus seal.
Pärast paduvihma oli see aare nii lähedal aga samas nii kaugel. Pääsu polnud ja pidi märja heina sisse minema. Väga hull ei olnudki. Saigi läbi kõndimise jalad puhtaks pesta. Silla peal uurisin kõigepealt vastuvoolu siplevaid tuhandeid kalu. Pole varem päris looduses nii palju kalu vist korraga näinud. Silla alla jõudes oli ka põhjus teada. Vees vedeles väikene metssea korjus ja ahvenad olid maiustama kogunenud.
Aarde otsimise peale kulus ebamõistlikult kaua aega. Oli teine nii kavalalt peidetud. Leidmise järel proovisin seda raskemat teedpidi kätte saada. Ei õnnestunud. Teise külje alt oli hoopis parem. Pärast sain jões ennast natukene inimeseks küürida. Kalu ei häirinud isegi see kui ma nende nina all käe vette panin. Oleks võinud kasvõi peoga neid kokku korjata.
Aitäh aarde eest!
Käisin endale Pollist uut õunapuu istikut toomas. Kui juba siin kandis, siis peab muidugi ka mõne aarde leidma. Seda, siin olin juba kunagi varem tudeerimas käinud. Kogu ümbrus, jõgi ja sild said tookord selgeks, paraku aaret ei leidnud ikkagi. Nüüd võtsin vihjet tõsiselt ja saingi logiraamatusse oma sissekande teha. EVEJ. Tänan kavala peiduka eest.
Vihje viis leiuni. Kahju muidugi, et seda geocachingu kasutajatele ei näidata.
Operatsioon tõenäolise konteineri päästmiseks võttis pisut aega. Pärast mõningat pusserdamist võtsime konteineri välja ja panime nimed kirja. Tänud järjekordset raudteelõiku tutvustamast.
Ega siin kiirelt ei läinud. Õnneks navigeeris Merle kohale sest ma oleksin hakanud läbi võsa minema. Silla alune prügi meenutas aaret ning selle peale läks aega.
Logide lugemisest oli kasu. Vihje ja ühest logist saadud mõte aitasid sihile. Poleerisime muidu küll õige koha läheduses (seal oli otsimise jälgi päris palju), aga veidi jäi puudu. Lisaks sain tulutu poleerimise käigus silla all ettevaatamatult liigutades sillaga niimoodi vastu pead, et kumises. Aarde leidmisele see paraku kaasa ei aidanud. Aitäh siia juhatamast!
No küll ma otsisin selle üarema käega:-)! Lõpuks oli abi ka, tänud!
Siin oli tegemist ilmselt pimeda õnnega, aga esimene koht kuhu ma oma käe toppisin oli õige ja väikese meelitamise peale oli tops käes ning sai logima hakata. Tänud peitjale!
Aardele sõitsime geomobiiliga nii ligi kui andis, seejärel suumisin äpi kaardil nii ligi kui sai ja tuvastasin, et ahhaa, aare on siinpool jõge. Läksime viiekesi vutt-vutt võssa ja...põrgu päralt, aare on ilmselt ikka teisel pool! Kobistasime tagasi teele, käbedalt üle silla ja uuesti heina sisse. Panin tähele, et maa kumiseb nagu kõnniksime jää peal, mainisin seda ka teistele, aga geotuhinas ei kuulnud mind vist keegi. Varsti seisime uue vooluveekogu ees ja kraks! Jää murdus ja kallim koos ühe õega olid käpuli maas. Õnneks jäid kõik kuivaks ja enam-vähem terveks. Edasi olime hoolikamad ja tuvastasime kindla maa, kust sai üle oja hüpata ja aardeni minna. Aarde leidmine võttis siin ka veidi aega ikka. Aarde leidmiseks pidi kallim kõvasti logisid ette lugema ja seejärel mina sirutasin käe ja kobasin aaret. Ühistööna saime ta oma pesast välja, nimed kirja ja tagasi auto poole. Aitäh!
Maanteelt aardeni jõudmiseks pidin ületama laks kaks väikest kraavikest. Nullis sain üsna kaua otsida, enne kui mõned head infokillud logidest üles korjasin ja aarde välja võtsin. Aitäh!
Ei saaks öelda, et siin ülemäära kaua aega oleks läinud aga ega see väga selline tulin-ja-võ(i)tsin ka polnud.
Tänud aarde eest! Mulle meeldis. Rästikuid polnud :)
Siin oli juurdetoov tee juba ilusasti rajatud. Kohe ei leidnud ja vaatasime päris palju kohti läbi, aga nii 10 min järel saime õigele kohale näpud taha ja logid seega kirja. Täname
No nii, neid igasugu sillaaluseid ma ju pelgan. Täna oli just see õige päev. Soe, rästikud kindlasti liikvel, rohi rinnuni, et midagi ei näeks, silla all parasjagu pime. Aardepeidikut nägin kohe, kaval. Aga mina ju käsi kuhugi ei topi kui ma ei näe. Seisin ja jõllasin, kostsid isegi hääled ja ma lootsin, et kohe tuleb 100 geopeiturit aga kus sa sellega! Mingid ratturid olid.
Ega niisama seismine ju aaret välja ei too. Panin oma valged kindad, mis polnud enam nii valged kätte ja kukkusin ubima. Sai siiber, võtsin ikka parema käega ja ilma kinnasteta aarde välja, nii nagu peitjal soe soovitus oli. Tänud laheda peidiku eest!
Lõpuks ometi, 5a peale meie esimest mitteleidu ja neljandat korda otsimas käimist leidsime siis ka meie selle aarde! Tänud peitjale :)
Sild oli olenemata ajahambast uhke, all vulises vesi ja meie tegelesime otsimistegevustega. Läbi said vaadatud kõik kohad, kuhu paremad ja vasakud käed mahtusid. Otsitud sai ülevalt ja alt. Sai ka vähemalt korra peidukat paitatud, aga ega me sel hetkel seda veel ei teadnud. Veetsime pooltunnikese lõbusalt nalja visates, kõhuli ja selili olles, kõõludes ja ronides. Ühel hetkel arvas Ragne, et teeb nalja ja ütles, et "Näe, Geokrahv on siin ... teinud." Tuli välja, et oligi. Selle aarde otsimise moraal võiks olla, et püsi paigal ja vaata silmadega, näed ära küll. Oleks me kohe rabistamise asemel seisnud ja silmadega vaadanud, oleks poole tunni asemel ainult veerand läinud :P
Aitäh, aare oli korras ja teostus oli väga vahva.
Paar aastat tagasi sai siit pimedas mööda sõidetud, kuid kuna me ei viitsinud hakata teerada otsima, siis jätsime vahele. Tegelikult läks täitsa kena rada. Nullis otsisime ikka omajagu. Lõpuks lugesin logisid ja siis tulin õigele mõttele. Geniaalne aare. Aitäh!
Siin tabas küll vist geopimedus. Nii ebaloomulikku moodustist ei tabanud ära.
Aga tänud!
Siin läks küll üle mõistuse kaua ja sarnaselt ühele eelnevale logijale ei saanud lõpuks aru, mida me seal nii kaua tegime. Ilmselgelt ajasime lihtsa asja keeruliseks. Koht oli muidugi üliilus, nii et seal võis aega veeta küll. Minu 250. aardeleid ühtlasi. Aitäh!
Jaa, aega ikka läks. Vihjet rakendasin oma paarikümnel eri viisil ja mõnel viisil igaks juhuks viiekordselt :P Muuhulgas läks käiku ka abivahend, millest oli kokkuvõttes täpselt sama palju kasu nagu UV-lambiga gepsunäidu kontrollimisest. Kuna ikkagi suhteliselt kauge kandi aare ja ei tea millal jälle siia tulen, siis lõpuks otsisin logidest mingit pidepunkti. Tuleb tunnistada, et ega suurt tolku olnud sellestki. Kogu kolmveerandtunnise pimesikutamise järel pole ka kedagi teist peale iseenda süüdistada. Koordinaat lausa piinlikult täpne, maastik ning suurus peavad absoluutselt paika, vihje samuti, lihtsalt peidukas on selline ... pehmelt öeldes uskumatu :D Aitäh!
Tuttav järv. Mulgiraudtee aga nii tuttav ei ole :) Päris pikalt uitasime ja nuputasime seal. Tundub, et varasemate logide lugemine ajas üksnes segadusse. Lõpuks tuli ka leid ja logimine. Tänud peitjale!
Huvitav kes on teiselt poolt silda teetammi ära virutanud? Veider et ühel pool on aga teisel pool pole jälgegi. Aga ikkagi kena koht. Jõeke vuliseb, eemal järv veel jääs ja kalamehed jää peal lotot mängimas - et kas täna saab koju kalaga või märgade riietega. Aare paljastus ka, aga varasemate ülivõrretes logide põhjal algselt ehk mõtlesime veidi üle. Reaalsus oli lihtsam :)
14 mai 2010 ei leidnud Laur & Rainer
Seekord kalamehi jalus ei olnud ja õnnestus otsida ka. Otsisin ikka päris kaua. Lõpuks ühel sai kõrval kõrini ja soovitas ikka nullis ka ringi vaadata :) No läksin siis nulli tagasi ja kuidagi õnnestus selle paremakäe reegliga karp välja ka võtta :) Oh neid häid peidukaid :D Lausa otsima peab karpe :) Suured tänud peitjale!
Vihjet muidugi ei lugenud, aga arvan, et see poleks vist aidanud ka. Oi, kuidas tustisime, tahtsime ju päevanormi (10 aaret)täis saada. Väga nutikas peidukas! Aitäh seikluse eest!
Mõni päev on parem, kui teine! Täna kuidagi kohe oskan vaadata ja erisusi tähele panna. Seega ka siin ei läinud kaua, kui peitja kätetöö ilmsiks tuli. Tänud!
Selle aarde peitmisprotsessi oleks küll tahtnud näha :). Väga lahe aare jälle… See lause hakkab kuidagi kulunuks muutuma juba selle tripi aarete puhul, aga no midagi pole teha, kui siin nende lahedate kontsentratsioon nii kõrge on... Aitäh Geokrahvile otsijate rõõmuks selliseid aardeid ja peidukaid meisterdamast :).
Tänase geopäeva esimene aare. Geokrahvi aare ja peidukoht 2,5 midagi lihtsat ei lubanud. Peale tunnist otsimist ja ühe abivahendi kasutamist leidsime. Aare ok. EVEJ. Tagasiteel arutasime, et no kuidas küll nii kaua aega läks... Piinlik. Aitäh!
Silmadega tähelepanelikult vaadates hakkas silma objekt, mis tundus kahtlane. Kuid esimest korda ei leidnud, otsisime veel igasuguseid urge ja auke, kuid siiski kainelt mõeldes jõudsime järeldusele, et peab seal olema. Oligi :)
Uuh..lõpuks sain ka punkti kirja.Ei saa öelda,et kohe läksime ja saime aga ikkagi veidi aega läks.Rainis leidis ennem ja lasi mul ka otsida ja leida,ei mingit aitamist. Vaatlesin siis ka ning tekkis küsimus,et miks see nii on? Väga lahe! Tänud!
Hoolimata "halvast" ilmast, vaatamata kuumusele sukeldusime taas seiklusse, mis tõotas puuke, mürkmadusid ja raisakotkaid... Aga üllatuseks ei kohanud me ei ühtesid, teisi ega ka kolmandaid- leidsime ühe igavesti ägeda aarde, mille tuvastamiseks oli küll vaja mõni hetk mõttepausi. Kuid tehtud ta sai- ja rõõmus meel me saatjaks taas :)
Üks-kaks-kolm olime kohal ja hakkasin otsima. Kahjuks leidmisega nii üks-kaks-kolm ei läinud. Autos loetud viimased logid ei andnud ka just julgust juurde ja nii ma seal silusin kõik asju. Lõpuks sain kanapimedusest jagu ja aare tuli muidugi välja sealt, kust kõige enne otsisin ja siis veel otsisin ja siis veel otsisin ja siis veel...
Mulgiraudtee seeria oli midagi täiesti uut minu ja ka Rogeri jaoks. Tundub, et üks raskemaid sai esimeseks proovikiviks valitud. Igatahes olime sündmuspaigale jõudmisega juba hädas, lõpuks õnnestus õigele rajale saada ning seejärel otsingutegevustega sündmuspaigal alustada.
Aega läks... ütleme nii, et 30 minutit vast ikka. Lõpuks tuli ka leid. Geokrahvi nutikus on alati olnud vapustav :)
Jätsin aardesse paar kleepsu (viitega lehele http://teemekeemiat.eu) :)
Palju ei puudunud, et oleks aardeni mööda tammi sõitnud. Kui aga tee väga kahtlaseks muutus, siis tuli õnneks mõistus koju, vaatasin veidi kaarti ja valisin mõistlikuma tee. Alguses ei tahtnud aare end kuidagi kätte anda. Lugesin logisid, vaatasin peitja nime, mis välistas palju kohti, otsisin veel ja lõpuks tuli ka aare meisterlikust peidikust välja. Aardest võtsin kaasa koera, omalt poolt lisasin mikroskeemi. Aare korras. Vahva koht oli, aitäh peitjale.
Juba teist korda olid mõtted loobumise juures. Kui kõik potensiaalsed kohad läbi vaadatud, nii umbes kolm korda. Siis ikka tuleb aarde konteiner nähtavale just kohast, kust teda kindlasti olla ei saa. Palju ei puudunud, kui oleksin kolmandat korda maski ja lestadega tulnud:) Tänud, sellise vigurvända eest!
Igati kaval aare, peaaegu oleks sel korralgi tühjade kätega ära tulnud. Mõtlesin veel viimast korda proovida ning näe imet, seal ta sindrinahk end peitiski :)
Siin olin juba peaaegu valmis mitteleiuga leppima, aga otsustasin siiski logisid lugeda. Teatud korduvad märksõnad aitasid pilku fokusseerida ja saingi karbile näpud taha. Lahendus 5+, nagu ikka. Aitäh!
Päeva viimane otsing, läheduses olevad aarded jäid järgmiseks korraks. Kerge leida, aga raske kätte saada. Aitäh!
Selle raudteetammi juures võlus mind tohutult see sammaldunud trepp, mis viis ülesse sillale. Mulle meeldivad sellised vanaaegsed kohad ja asjad väga. Silla teises otsas aga oleks nagu maailma lõppu sattunud... Aaret otsisime päris kaua, kui leidsime, ei saanud kätte. Lõpuks see siiski õnnestus ja logi sai kirja. EVEJ. Aitäh toreda elamuse eest.
Läks veidi kauem kui naabersilla juures aga sai logitud.Tänud
Otsisin ühelt poolt ja siis natuke teiseltpoolt. Üht kahtlast asja nähes ja näpuga urgitsedes sain aarde kätte.
Täna oli kuidagi selline 'vigade paranduse' päev. Eelmisel otsimisel karp kuskilt välja ei tulnud. Meeleheites sai silda igast suunast pildistatud ja kaardistatud. Kodutöö kandis vilja ja leitud "kahtlane koht" andis kohe ka karbi näppu. Ikka on nii, et kui kuidagi ei saa, siis ikka kuidagi saab. Nii ka siin. Tänud peitjale.
Mis siin ikka loomi oli seal palju kes polnud meie seal viibimisest just väga vaimustuses :D
Mõnus aare, millepärast lausa peab tegema peatuse!
Vana raudteetamm on saanud kahe sokumaa piiriks. Hauguvad!
Kolmepäevane jalgrattaretk Lätimaale. Esimene etapp Viljandi-Mõisaküla-Ipiki. Otsustasin, et GP aaretele palju aega ei kuluta. See siin osutuski lihtsaks. Aarde peidik oli tõesti vaimukas! Tänan!
Muidugi sorisin enne kõik valed kohad läbi. Mõnus peidukas. Juhhei! Tänan.
Külastatud enne Suveseiklusele jõudmist. Tükk aega läks siin. Läksime juba tühjade kätega tagasi auto juurde, aga lugesime veelkord logisid ja siis pöördusime tagasi teadmisega, mida me täpselt otsime. Ja leidsimegi. Väga äge teostus! Tänud aarde peitjale! Oleks sel hetkel aarde lähedal koodi meelde jätnud, poleks Suveseiklusel sinna enam asja olnud! EVEJ
Kadri ja Peep võtsid asendid sisse, et nüüd alles hakkab nalja saama, aga vist väga kaua ei saanudki. Päris esimene koht ei olnud, kuhu vaatasin, aga viimane küll - mis sa enam luurad, kui käe all krabiseb ;) Vinge teostus, aplaus ja lilled!
Leidsime teisel korral ka õige lähenemistee aardeni. Mõnus jalutamine mööda vana raudteetammi :) Aare peitis end korralikult. Isegi kui aru olime saanud,et siin midagi kahtlast, siis ei raatsinud kohe aaret leida vaid otsisime edasi mujalt :) Kalamehi ja naisi oli ka palju. Üks neist oli ka geopeitur :)Temalt vihjet ei saanud,aga tore tõdeda et inimene sai kohe aru, millega tegeleme nii silla all kui silla peal :)
Leidsime. Natuke aega nuuskimist ja käes. Ja nagu geokrahvile omane ikka kaval koht.Võtsime hülgepoja ja jätsime kastani. Aare korras, aitähh!!!!
Kui käed on mökud tuleb silmad ja pea tööle panna. Need vedasid ka näpud lõpuks õigesse kohta. Mõnus värk!
ka mulle ei andnud rahu varasem mitteleid... see oligi vist üks viimase aja kõige mitterahuandvamast mitteleiust, sest tõesti tundus et ei jäänud enam kohti kuhu vaadata. aarde peidukas on tõesti korraga nii väga lihtne kui ka väga raske.. raskeks teeb ta vist see, et aju on mingil alateadlikul tasandil ära otsustanud et "sinna kohta niimoodi pole mingit mõtet vaadata sest seal ei saa ta tehnilistel põhjustel olla". saab küll.