Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kutsume Teid Euroopa ühte kaunimasse paika – Pariisi! Linnas jalutades on alati kasulik omada linnaplaani. (Vaata linki.) Selle abil on lihtsam leida peamist avenüüd – Champs Élyséed. Koos sõbraga on tore sel kaunil tänaval jalutada ja tšekata järgi, mis butiikides saada on. Ühes peatänavaäärses majas on muuhulgas ka geopeitureile mõeldud. Sealses keldris ootab neid lausa aare. Tulge ja vaadake ise!
Kui otsustate tulla Pariisi Vahemere (ehk lõuna) poolt, siis peate teel läbima jahimeeste asunduse. Soovitav on end väljapaistvalt ja moekalt riidesse panna, et jahimehed teid kaugelt märkaks ja igavateks ning hallideks inglasteks ei peaks. Mine tea, kuidas nad neisse suhtuvad.
Kui tulete Calais poolt (ehk põhjast), leiate puhkeküla juures suure parkimisplatsi, kuhu saab isegi busse parkida. Põhja poolt on küll keerulisem kohale jõuda, sest parkimisplats asub kesklinnast üsna kaugel, kuid linnaplaani abil navigeerite kindlasti mugavamalt kohale kui üksnes taevakanalite abil.
Bienvenue à Paris!
Vihje: pole
Lingid: http://www.orienteerumine.ee/kaart/db/kaart/2007042.gif
Aarde sildid: soovitan (2), seened (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC27K0Q
Logiteadete statistika: 99 (95,2%) 5 2 1 0 0 0 Kokku: 107
Rassisime ikka mõnuga võssis ja lumes. Leidmine oli puhas õnn, sest oli tehtud metsa ja konteiner oli nukralt maas. Riputasime konteineri üles. Aitäh peitjale!
Hiljutise olümpia ajaks tehti kõik korda. Nüüd oli Champs-Élysées juba metsistunud. Õnneks olid alles jäänud traktorirajad. Aitäh!
Champs elysees tähendab välju... See peidukas jäi mind tükiks ajaks kummitama. Mis kummaline koht valitud. Metsalaande. Tegime Nilsiga pätti ja sai ka see aare leitud.
Matka teine sihtkoht oli veidi raskem, sest lumi tungis saabastesse. Väikse hüppega sai aarde kätte.
Kuigi oli plaanis ka Pariisi minna, siis siia sai lähenetud lõunast. Oli tark otsus - üsna lähedale sai, isegi minu geopeituseks sobimatult madala käruga. Viimane lõpp loomulikult käib üle jõu enamikele masinatele, aga selleks on meile jalad antud. Koha peal tabas mind veidi ootamatuna see maastiku raskusaste, aga autosse abivahendid tooma minna tundus ka narr. Kohapealsed abivahendid ajasid asja täitsa kenasti ära. Aitäh!
Kuna plaanisime kõik Pariisi vaatamisväärsused külastada ühe suure matkaringiga, siis auto oli jäänud puhkekeskuse juurde ja meie proovisime liikuda mööda erinevaid radu. Siia jõudmiseks tuli siiski tavapärastest teeradadest natuke eemalduda ja ka jupike raiesmikku ületada. Algul tuterdasime mööda loomaradu, kuid siis sattusime sügavatele traktorijälgedele, mis meid ilusti õigele tänavale juhatasid.
Kohapeal vaatasime üles seatud atraktsiooni ja tundsime rõõmu kaasas olevatest käimiskeppidest. Nii nendest kui tiimitööst oli abi, et aardekarp kätte saada ja nimed külalisteraamatusse panna.
Aitäh toreda aarde eest!
Autoga sai õnneks päris lähedale. Ülejäänud maa üritasin märjemat taimestikku vältida, mis üldiselt ka õnnestus. Koha peal pidin natukene pusima, aga kokkuvõttes sai ilma probleemideta logitud. Aitäh!
Kiire leid, tegime luugi lahti, jooksis pesast orav välja ja jooksis üles puu otsa, segasime ta magamist,nimed kirjas ja lahkusime, aitäh
Oli meil vast glamuurne Pariisis käik. Suurelt teelt keerasime väiksemale, vast hööveldatud kruusakale. Mööda seda saime päris kaugele sõita ja aardeni jäi paarsada meetrit jalutada. Hakkasime minema. Metsateele on sisse sõidetud sügavad rööpad mis on veega täitunud. Neist pidime üle hüppama, et kuivemale poolele saada. Hüppasin üle ja mu jalg tabas tõenäoliselt ainsat libedat kohta, seega ma veeresin teisele kaldale. Karl libisemise hetke ei läinud ja arvas, et ma teen niisama kukerpalli. Peale seda vahejuhtumit oli rahulik jalutuskäik aardeni ja tagasi.
Pariisist mööda suusarada ja seejärel mööda RMK matkarada sai siia jõutud. Kasti uks on siin jah veidi jonnakas ja tegi karbi kättesaamise paar kraadi keerulisemaks. Õnnestus see siiski ja saime nimed kirja. Siit edasi (või siis parkla poole tagasi) sai veidi raiesmikul ja võsas ekseldud enne kui taas sobivale rajale jõudsime. Täname aarde eest!
Puhkeküla parkimisplatsi kaudu me selle aardeni ei jõudnud, küll jõudsime aga hiljem sinna teist aaret otsima. Selle aardeni jõudsime päris kenasti, mingit hullu teekonda ei mäleta :) Päris tore Pariisi külastus. Aitäh peitjale aarde eest!
Seda aaret olin pikalt vältinud, sest maastiku järgi arvasin, et mingi pikem soises võsas müttamine. Kohapeal selgus, et asi pole kaugeltki nii hull, parklast aardeni jäi vaid veidi üle 100 meetri kuiva maad. Elaniku oma kodust välja meelitamisega oli tükk tegemist, ilmselt oli karantiinis paksuks läinud ja ei mahtunud hästi uksest välja. Tagasi läks millegipärast üllatavalt lihtsalt. Aitäh peitjale.
Kuu aja pärast oli planeeritud pikk nädalalõpu reis Pariisi. Kahjuks jääb see nüüd ära ja teadagi mille pärast. Selle asemel unistasime Pariisist ja sõitsime Pariisi. Tegime Pariisi teemalise geopäeva. Aarde juurde liikusime nagu orienteerujad, suusarajalt otse asimuudiga. Natuke võsas ragistamist, mõõda raiesmikku liikumist olimegi peaaegu kohal kui metsast, paarkümmend meetrit enne aaret, tulid vastu kaks inimest, no selge geopeiturid. Aarde juures lükkasime kõige noorema tanki ja saimegi nimed kirja. Aitäh.
Me olime täiesti ettevalmistamata, st valesti riides, polnud meil uhkeid rõivaid ega väljapaistvaid kübaraid. Aga eks avenüüdele satu vähemmoekaid jalutajaid ju samuti. Me tulime ju maalt, juba Väälma ja Katku talude tutvumisringilt tulles olid püksipõlved porised ja saapatallad mudased. Õnneks polnud siin täna ühtki uhkes kostüümes madaami ega monsjööri patseerimas, seega me tundsime end georiietes päris hästi.
Mõnus väike jalutuskäik, tänu Kaupo abivahendile olime rõõmsad, et käed jäävad puhtaks, kuigi läks pisut teisiti. Sorry, Silver, et pool meetrikest liiga kaugel seisin või piisavalt kiiresti ei jõudnud reageerida… õnneks maaühendus lõppes õnnelikult, käed-jalad terved.
Tänud peitjale! Tore kirjeldus ja väärikalt pika ajalooga aare juba, aga jah, väike sanitaarremont kuluks ära.
Kaupo andis reispassiks abivahendi jupi kaasa ja suundusime Merlega mööda peatänavat teele. Kohapeal sai kiirelt selgeks kuhu edasi ja miks meil abivahenit vaja oleks. Kobisin siis aardeni ja ulatasin merlele logida. Mets oli aga märg ja püüdsin sellega võimalikult vähe kontaktis olla. See sai aga saatuslikuks ning hetk hiljem käis mats ja maa ühendus. Seekord olin mina tugevam ja pinnas peab nüüd ühe lisa lohuga leppima. Polegi sellist pulli ammu juhtunud, tuleb ikka ohutusreeglid üle vaadata.
Aga see vanake vajaks küll väikest ülevaatust, Kuskilt otsast teine juba laguneb. Tänud.
Ühel jalutuskäigul sai tehtud ka pisike põige kõrgelt rajalt kõrvale ning jalutatud mööda kuulsat alleed. Ka kitsed olid seda bulvarit just nautimas, nii et igaüks ajas omi asju :)
Leitud... Veidi parandust vaja
Oleme Eestist, seega tulime ikka põhja poolt. Vahepeal piilusime ka leedukate poolt koostatud Pariisi kesklinna kaarti. Odav tööjõud? Igatahes oli mmõnusalt vabastav astumine, no eriti ühel, kes vahepeal kitsi taga ajas. :) Meile meeldis, aitäh!
Lahe kirjeldus aardel, aitäh! Leidmine pakkus ka parasjagu närvikõdi (mulle) ja veits hommikusi raskusi õlgadele (Laurile) ;).
Autoga jõudsime ootamatult lähedale aardele. Aga ega sellel kuumal päeval väga ei kurtnud ka, seekord oli mõnusam auto jahutatud õhku nautida, kui väljas higistada :D Karbi leid tuli kiirelt ja nimed oli peale väikest tsirkuse numbrit kirjas.
Põhja poolt lähenedes oli enamus teest mõnusasti vändatav. Vaid viimase kvartali läbimiseks jätsin ratta päikest võtma. Aarde leidsin kiiresti, kuid kätte saamine vajas kohapealsetest vahendites abivahendi meisterdamist ja tasakaaluharjutusi. Tänan.
Õnneks oli kuiv aeg ja harvesteri rattavahe oli täitsa hästi kõnnitav. Nulli jõudes oli kõik konkreetne. Tänud peitjale!
Jätsime Piia aarde lähedale laatsaretti ja sammusime mööda sõjatandrit konteineri poole. Konteineri pesakast oli küll ajahambast puretud, kuid kadudeta saime logitud ja ka karbi tagasi.
Päris korralik kruusatee viis mitte mingisse kohta. Kohapeal aga oli üsna õuduste metsarada metsa väljaveost vööni roopas. Päris kole vaatepilt. Tegevust justkui enam polnud kuid jäljed olid likvideerimata. Aardesalu oli puutumata. Väike kuki-muki ja saime logida koos paari sääsega. Aitäh!
Mulle (kui eile vigastatud aardeotsijale) halastati ja olin rohkem ilu jaoks kaasas.
Täname!
Kuna bulvarite juures läks nagu läks, otsustasin vähemalt ühe Pariisi aaretest ära logida. Määrasin optimaalse marsruudi aardeni ja asusin mööda seda teele. Kõik kulges plaanipäraselt, kuid järsku sai mets otsa. Pilk logidele näitas, et see on hiljuti toimunud, aga aare on alles. Väga hea. Jätsin ratta langu äärde, võtsin jope seljast(vahepeal oli päris palavaks läinud) ja asusin teele. Langul olid mõned mudasemad kohad aga kiirete jalgadega pääsesin neist läbi. Aarde juures jooksutas geps mind ikka korralikult ringi, enne kui maastiku raskusastet vaatasin ja pärast seda kohe aarde leidsin. Kättesaamine ja tagasipanek kulgesid probleemivabalt. Tagasi ratta juures andis kõht märku, et on aeg lõunasöögiks, kuigi kell oli alles 11. Mis seal ikka, sõitsin tagasi bulvarite nulli ja viskasin sinna koos lõunasöögiga pikali. Täitsa päevitamisilm ju :) Pariisist lahkusin parimas tujus. Aitäh!
Seda aaret olen plaaninud vallutada juba ammu, aga asja pole saanud.Detsembris üritasin siis minna kohale lõuna poolt, aga peale 1 kilomeetri läbimist pöörasin ringi, sest hakkas autost kahju.Keegi oli isegi üritanud lähedal asuva kruusaga teeauke parandada, aga minu mõõdetud auk oli ikkagi vähemalt 80 cm. Täna siis mõtlesin, et kavalam on ikka tulla põhja poolt ja asusin teele.GPS juhatas üle suuremõõtmelise lageraie langi ja mida lähemale nulli, seda ärevamaks muutusin. Lõpuks nullile lähenedes sain aru, et harvester oli õnneks 30 meetrit enne aaret pidama saanud.Ei tea kuidas peitja kunagi seda konteinerit paigaldas, aga isegi minul oli peale logimist tegu, et kõik vinks-vonks tagasi saaks. Ligiduses kostus kogu aeg mingit jauramist ja põhjust ei tulnud kaugelt otsida.Astudes paarkümment sammu lõuna poole sattusin forvaaderi tekitatud teele ja rööpad olid ikka mehised, vett täis ja ulatusid mulle põlvini.Kohe ligiduses töötas kaks masinat ja kas aare ka edaspidi säilib ei oska öelda. Tagasi minnes sai veel uudistatud vanu talu kohti ja karjaaedu.Aitäh aarde eest ja siia kutsumast.
Jalutasime siia põhjast Pariisi bulvarite juurest. Nägime natuke vaeva aarde kätte saamisega, kuna sellist "keldributiiki" polegi varem kohanud. Tagasi panemine käis juba tõelise meeskonnatööna ja pärast mõningaid katsetusi ka õnnestus. Koos välismaa aaretega minu 500. aare. Aitäh siia kutsumast!
Valisime lähenemiseks mõnusalt kurvilise metsatee, üllatuseks kohtasime teel veel ühte sõiduautot. Parklast suundusime jalakäijate bulvarile ja pärast paari jalatõstet leidsimegi end geobutiigi uksele koputamast. Kaupo ulatus paremini, sestap jäi temale ka külalisteraamatuga toimetamise au. Eesuks on tõesti üsna ligadi-logadi, aga ei sest vast väga hullu. Aitäh muheda aarde eest!
Üks on kindel, siia poleks ilma geopeituseta kunagi sattunud. Karbi kättesaamisega polnud probleemi, küll aga tagasi panekuga. Tundub, et uks on juba ammu pooleks läinud ning suurem tükk püsib vaevu ees. Võib-olla on järgmisega tuuleiiliga maas, aga paremini ta sinna ei jäänud.
Algul sai naljatatud,et "vaata seal" aga seal oligi.Täname peitjat.
Leitud ja logitud. Lõhkusime ka peiduka ukse ära( vabandame selle pärast), kuna see oli kinni jäätunud. Panime kõik viisakalt tagasi peale logimist, seega kaubanduslik välimus on säilinud. Kuna kõik jääs ning märg, siis remontida momendil ei õnnestunud.
Lõunast saab ju praktiliselt nulli. Õnneks oli abivahendiks naine kaasa võetud. Külmaga oli ikka tükk mässamist, et nime kirja saada. Tänud juhatamast ilusasse talvisesse kuusemetsa.
Nagu peitja kirjeldas, nägimegi jahimehi. Kuna praegu põdra ja seahooaeg, siis küsisime luba, viisaka küsimise peale saab alati viisaka vastuse. Tänud Mari, et sa ikka jupikeste peale mõtled. Targa naisena oli mul abivahend Aini näol kaasas. Väga mõnus teostus, kiidan!
Tänud aarde eest! Vahemere poolt tulles asub aare peaegu rannas. kelder oli ka huvitav :)
Peale bulvaritel jalutuskäiku võtsime ette käigu Champs Elyseele, see ei olnud muidugi nii kerge nagu bulvaritel kondamine ja lõpp võttis ka hetkeks nõutuks, aga keldri saagiga sai tutvutud. Tänud kutsumast.
Champs Elysees on olnud tükk aega taga otsitud ja mitteleitud aare. Aarde kirjeldus hirmutas natuke, sest jahimeestega ma küll kokku ei tahtnud sattuda. Valitud tee aardeni viis mind päris ligi, seega pidin vaid viimased paarkümmend meetrit metsas ragistama.
Nulli otsisin kaua. Keldrit nullis otsisin veel kauem. Püüdsin seda keldri ideed enda jaoks kuidagi lahti mõtestada, et mida peitja selle all silmas pidi. Silmad maas, silmad taeva poole - mitte kuskilt ei jäänud keldrit silma.
Tagasi auto juurde ka ei tahtnud minna. Otsisin metsa all nulli ja siis ühel hetkel leidsin peiduka. Noo, oli alles hästi peidetud. Kohe jäi silma, et keldriuks oli täitsa lahti, aga mul oli väike probleem. Kelder oli nii pisike, et võttis aega enne kui sain keldrisse pugeda.
Viimane nimi logiraamatus oli novembrikuust. Seega olin selle aasta esimene - tänased viinamarjad väga magusad! :) Aare ootab geopeitureid - kelder kalleid veinipudeleid täis :P
Leitud see keldrike. Mõni rada metsa all nüüd rohkem. V:Geko J:Robot. Tänud peitjale.
Küll need ringsõidud on head asjad,sõidad mitu tiiru ja saad rahulikult otsustada millise aardega päeva alustad.Seekord siis tulime ja leidsime selle aarde,pidi teine Rauli info kohaselt talvel kättesaamatu olema.Tuli teha mitut sorti akrobaatikat ja kuulata kauguses kõmisevaid püssipauke.Tänud peitjale.
Oli vast uhke kelder! Enne kohale jõudmist tekkis kahtlusi, kas kelder tõsisemalt kasutusse võetud. Nõnda värske rajake sel suunal. Keldri ja aardekesega oli kõik korras. EVEJ. Tänud Marile.
Momendil sellised keldriaarded raskusastmega viis meie jaoks. See auk tahtis ikka otsimist, seened segasid, aga ära tõime. Aitäh!
Pariisi sattumisest pole ma osanud ka mitte unistada. Seda, kuidas sinna reisida, sellest polnud mul aimugi. No ei armasta ma ju mõtetki lendamisest, maad mööda ei ole pähegi tulnud. Nii viidi mind kui lammast lõa otsas Pariisi väravate vahele ja lasti linna pääle lahti. Õnneks mõõduka järelvalve all. Et suurlinna tuled ei pimestaks ega võõrad mõjud mõjutaks.. Nii oligi lõpuks keldri ukse ees mõttekoht, no üksi ei julge maakas sinna ju astuda. Otsustasime kambaga rünnata. ;) Panime pisima tanki, ise julgustasime. "Mine, mine, seal pole miskit karta!!" Ära käis, ära tõi, kirja panime, tagasi saatsime. ;)
Ja siis peaaegu eksisime Pariisi tänavatel ära. No ei kaldunud üks bulvar õiges suunas. Panime siis pisut sik-sakitades läbi tagahoovide parkla poole. Hea, et haavleid kerre ei saanud.
Nüüd võin rahuldusega öelda, et tänu geopeitusele olen käinud nii Põrgus kui Paradiisis, Londonis ja Pariisis. ;)
Oo kõikvõimas oled Sa GP! ;)
Aitäh! Aare korras! EVEJ
Uus hommik leidis meid pariisist. Lähenesime samamoodi Marsseille`i poolt, kuna tee oli mulle varasemast ajast tuttav. Varem küll ei suutnud üksi keldrisse atuda,küllap jäi ka julgusest tiba puudu. Nüüd aga polnud probleemi- rakendasime noorema ja julgema põlvkonna tegevusse- ja nigu nipsti sai asi lahendatud... Ka tagasitee geomobiili suunas toimus hoopis valutumalt, kui eelmisel korral... Ilmselt oli tähtede seis soodne maailma üht kauneimat linna külastada ;)
Me käisime mõnel põik-tänaval ka, enne kui keldri leidsime.Moonika oli see kes keldrisse laskus, mina hoidsin teda jalust.Tänud.
Lähenesime aardele seekord Vahemere poolt.Auto pargitud,suundusime võssa ja oh üllatust leidsime sealt korraliku Pariisi tänava.Gps tegi meiega seal natuke vigureid kuid lõpuks koht tuvastatud.Hea et meid kaks oli,Aive hoidis mind jalust ja nii saime ilusti keldris käidud.Tänud!!Meile meeldis.
Lõunapoolne ligipääs oli täiesti korralik, kuskil keskel oli võsa kõvasti maha võetud ja omapärane parkmets tekkinud. Keldriukse logistamise peale ilmus unine punases hommikumatlis üürnik välja aga temaga saime kokkuleppele, et natuke vaatan seal keldris ringi. Õnneks sai autost õige abivahend kaasa haaratud, nii et logimine läks kärmelt. Tänud peitjale. Kas varsti saab naaberaaret ka otsida?
Loomulikult linnatänavatele suundusin risti üle agulite. Otsisin meeleheitlikult peatänavat ja sellel paiknevat keldriga hoonet. Kui suutsin nina õigesse tuulde torgata - oli ka peidupaik paljastatud. Aitäh!
Tunduks nagu, et tee mittekuhugi. Murdsime ennast võsasse ja sammusime aarde juurde. Meid tervitasid metssigade röhitsused. Ju siis andsid kaaslastele teada, et geopeiturid on kohal ja saab jälle vaatamängu jälgida. Aare sai logitud kasutades loogikat ja täpsust. Päris tore oli
See kruusakas, mis sealt ristmikult algas, polnud just eriti mugav sõita, aga nagu päeva jooksul selgus, oli see ikka üsna hea võrreldes mõnega. Murdsime ennast aardeni ning siis tegime tsirkust, nagu ikka. Metssead järgisid meie tegemisi distantsilt. Bulvarid jäid täna aga külastamata. Kõnniteedel oli taastusremont. Kui korras, siis tagasi ;) Aitäh!
maja ja kelder kiirelt leitud, aare käes ja logimine tehtud aga aarde keldrisse tagasipanek oli juba nats keerulisem üritsu üksinda seal. aga sain ühe nipi abil selle tagasi ka , aare muidu ise OK! Tänud peitjale!
Peatänav oli looduses selgelt eristuv ning lõuna poolt tulles ka lihtsalt läbitav. Intuitiivselt parkisin auto täpselt bulevardi algusesse ning jalutasin tähtsa majani. Keldris oli vaikus ning sai rahulikult logida. Karbi tagasipanek oli paras mustkunst, millest ajalugu vaikib.
Pühapäevahommikune suurlinn oli tõeliselt vaikne ja Hannol on see naiste keldrisse lükkamise liigutus juba käe sees, nii et lihtne leid. Imestasime veel tükk aega seda, kuidas puude ümbert on maa üles kaevatud. No ei olnud sigade moodi, ikka geopeiturid. Olgu vihjatud: keldrit ei ole vaja ise kaevata sinna.
Esimese uue GPS'iga otsitud aarde leidsime ilma suurema vaevata.