Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Ida-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Romantilise Uljaste järve ääres matkates unustad tahtmatult, et kiviviske kaugusel ulub tuul kõledal Kiviõli tuhamäel. Tööstusmaastikud asuvad siin lähedal, otse metsa taga. Vaatamata sellele on Uljaste Põhja-Eesti kauneimaid paiku.
Uhke minevikuga Uljaste oli kunagi puhke- ja supluskeskus – peaaegu sama vägev kui Pühajärve – “Inimesed mäletavad siidilaternaid teede ääres suvelõpu pidude ajal, mitusada meetrit järjepanu säras neid,” teab kohalik koduloouurija Aleksander Sinimäe. “Siin oli vesirattalaenutus ja laululava ja oosi peal suusahüppetorn – elu kees talvel ja suvel.” Praegu pole järel midagi – ei ühtegi hoonet, mis inimtegevuse jälgi reedaks. “Paarkümmend aastat tagasi oli siin ujula. Toimusid vettehüppevõistlused, Neptuni veepeod,” loetleb vana mees. Nüüd eksib oosi harjale vaid loodussõbra jalg.
Matkajal pole kurb, tema näeb ilusat metsikut loodust. Kohvikud ja supluskohad ainult segaks idülli, mille loob oosi harjalt avanev vaade vaiksele järvepinnale.
Viru lavamaa õhukeselt pinnakattelt, mis katab Ida-Virumaad, ei leia just palju mägesid, aga need, mis on, on ka omapäraselt vägevad. Vaivara Sinimäed ühelt poolt ja teisalt inimese loodud Kiviõli tuhamäed. Ja muidugi vägev mitmekilomeetri pikkune Uljaste oosistik ehk lühidalt Uljaste oos, mis varjab maalilist järve, mida Eestis elanud kuulus Vene emigrandist luuletaja Igor Severjanin on lausa Baikaliga võrrelnud. “Baikali miniatuur,” ütles ta Uljaste kohta hellitavalt.
Järv mäe otsas. Arvatakse, et Uljaste järv on ahenenud endisest ulatuslikumast jääajalõpu veekogust, millele soostumisprotsessis tungis põhja poolt peale tekkiv raba: nii on ta surutud kahe erineva maastikuvormi vahele – üheks järve kaldaks on oos, teiseks soo. Oosipoolsete liivaküngaste peal saab istuda, aga madal lirtsuv soopoolne kallas teeb püksid paari minutiga märjaks. Selle eest saab pohlamammud suhu.
Uljaste järveni tuleb sõna otseses mõttes ronida: esiti pead tõusma oosi harjale, ja seal kohe ongi järv. Jääb mulje, et järv asub mäe otsas. See on illusioon, ehkki järve veepind on teisele poole oosi jäävast maastikust tõepoolest viis meetrit kõrgemal. Mäe otsas järv siiski ei asu.
Järv nisupõlluks. Legendid on need, mis Uljastest niisama lihtsalt ei kao. Uljaste nime saamine on neist vahest kõige uhkem. Sõitnud kohalik mõisnik kunagi ammusel ajal kõrgeaulistele külalistele oma valdusi näitama. Hobuse seljas kõrgel oosi harjal köitnud ta pilku ühtäkki silmapiiril aimatavad suitsujoad – tunnistused inimeste eluasemest. Mõisniku teada aga ei elanud soodes kedagi. Et üldse seal soo piiril keegi kodu teha julgeb, oli talle üllatus. Eks olnud need osaliselt tema oma ärakaranud talupojad, kes rabade-karude keskel uut vaba elu alustanud. Uljad vennad, nentinud mõisnik ja jätnudki talupojad omaette elama.
Teine legend räägib järve ääres elanud taluperemehest, kes tahtis endale naist võtta ja rikastele mulgi pruudikandidaatidele talvekuul Uljaste järve näitas. “See on minu lume all olev nisupõld, kui hea saak tuleb, olen rikas mees,” lubas ta. Muidugi paistis 63-hektariline põld suurena, aga kas mõni pruudikandidaat ka õnge läks, pole teada. Ega ta palju petta poleks saanud – järv polnud küll rikkust tõotanud nisupõld, aga see-eest oli rammusat kala pilgeni täis.
http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel77_56.html
Aarde algkoordinaadid toovad teid järve idanurka. Auto parkimisel jälgigem liiklusmärke, eriti suviste ilmadega et kitsal teel teisi liiklejaid mitte segada. Ja nüüd jalutuskäigule. Alustame liikumist lisatud ja vastava allkirjaga varustatud pildil kujutatud, oosi harjale tõusvat rada mööda. Umbes 400 meetri pärast jõuate inimkäte loodud objektini. Objektilt leiate poole aarde leidmist lihtsustavast vihjest (suurus mikro, magnetiline, maapinnast ca 30-40 cm). Hoiatussilte tasub tõsiselt võtta.
Nüüd tagasi posti nr. 3 juurde. Astume üle tee, liikluskorraldusvahendi abil leiate koordinaatide osa (S) ja veel pool vihjet. Jätkates kas mööda järveäärset rada või oosi harjal – valik on teie – jõuate koordinaatidele 59 21 S ja 26 46 S. Jõudes sihtpunkti kasutage kahest osast kokku pandud vihjet.
Kui teil on aega jätkake jalutuskäiku mööda järveäärset rada. Umbes kilomeetri kaugusel loodes asub väiksem aga sama kaunis soojärv.
Ja suvisel ajal on loomulikult võimalus kasutada järveranda sihipäraselt.
Püüdkem logida kohapeal ja nii et konteineri kinnitus jääks püsima, vajadusel palun seda korrastada.
Vihje: pole
Lingid: http://www.eestigiid.ee/?SCat=38&ItemID=623
Aarde sildid:
soovitan (3), lumega_raske (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC27Y9H
Logiteadete statistika:
89 (84,0%)
17
6
6
2
0
0
Kokku: 120
Õhtul siiakandi seiklema juba sattudes võtsime ka selle aarde külastuse ette. Pimedas oli veidi pimetsemist, aga lõpp hea kõik hea. Sellest järvest korduvalt mööda sõidetud, aga ei ole siia ujuma või peatuma kunagi sattunud. Aitäh.
Täna uuel katsel ja seekord tõi otsing ka edu. Seda lausa esimestel vaatlustel.
Tänud
Kirjeldusest aru saamiseks tuli ikka mitu korda lugeda.. ja ikka jäi pisut segaseks, kus see 3.post on. Oletuse peale 3.posti juurest teglikult hakkas asi siiski vaikselt hargnema, kuni olime lõpus ja vahtisime ringi ning mõtisklesime vihjete üle. Peale mõningast mõtlemist jäi miskit silma ja tekkis kerge nägemus. Edasi tuli seda ideed pisut seadistada, kuni peagi saidki nimed logiraamatusse ja võis rahulikult edasi järgmise järve äärde suunduda.
Tänan peitmast.
Mulle juba neljas kord seda aaret otsida. Lõppkoordinaatidel teine kord. Täna marssisin üsna uljalt kohale, sest ilmastikuolud tõotasid umbes 80% tõenäosusega edukat leidu. Sooja kesksuvise päikesega kaasneb muidugi mõningane mugumure, aga siin pole päris Pirita õnneks :o) Mis tähendab, et pärast kümmet minutit ootamist võisin käpad käiku lasta. Ega siis enam pikalt kulunud kah. Kui rajal kõik vihjed olemas, siis nende toel jõuab täitsa üheselt mõistetava kohani. Vähemalt suuremal osal aastast :o) Aitäh.
Kui kõik tarvilik oli Viru-Nigula kalmistul tehtud, vajas närv veidi lohutust. Minu auto jäi sinna, sõitsime ühega siis siia ja käisime lõpus ära. Tänud peitjale aarde eest.
Algus sai üks päev juba tehtud, täna siis lõpp.
Silver rääkis meile oma lapsepõlvest meenutusi ja nende saatel sai sujuvalt aaregi leitud. Kaupo tegi hoolduse ja nüüd saab leida ka ilma varemleidjata.
Kui mina eelneval õhtul Uljaste järve RMK platsile koos poistega jõudsin, oli koht vaba ja suht kuiv. Ehk nii nagu ilmaprognoos lubanud oli. Asusime kohe metsast küttepuid varuma ja neid sobivasse mõõtu hakkima. Kui mõned tunnid hiljem meiega liituma pidanud Kaupo kohale jõudis, tõi ta kaasa ka rämeda paduvihma. Kadus ära isu sinna telkima jääda ja põgenesime ööseks lähedal paiknevate minu sugulaste juurde. Hommikul võttis minul pere kokku pakkimine märksa rohkem aega kui Kaupol. Lisaks oli tal probleeme ka geojaanil üle jäänud balsami põletamise kõrvalnähtustega. :PSeega murdis tema tunduvalt varem rajale kui meie. Ja kui mina oma brigaadiga kohale jõudsin, oli aarde otsimine juba lõpp-järgus. Natuke, segadust ja natuke õnne, ning võisime logiraamatusse nime kirja panna. Ammu tuntud ilus koht sai taaskülastatud.
Tänud.
Startisin hommikul teistest varem ja jõudsin vahepunkti, seal oli kõik lihtne ja loogiline, aga edasi jooksis mõistus kokku. Liiklusmärkide küljest ei leidnud midagi, aga sain lõpu kohta vihje ning pool kirvetades pikalt otsides leidsime karbi. Aare aardeks, aga järv on võimas. Hommikune suplus koos pesuga mõjus väga värskendavalt.
Laur võlus koordinaadid välja ja peale mõningast otsimist oli tops käes. Tore aare, aitäh!
Teine peatus enne Marianni esinemist Lüganuse laste jõulupeol. Esimesest kohast just ei leidnud… Ehkki koht oli loogiline.
Kenake abivahend oli kohapeal olemas aardeni jõudmiseks :)
Selle aardega läks oodatust lihtsamini. Lauril oli koordinaat juba olemas ning meie moodustasime abistava geokamba.
Ujumisvajaduse rahuldamise sihtkohaks sai valitud Uljaste järv. Üheks põhjuseks olid siinkandis võtmata olevad aarded. Kaks meeldivat tegevust ühendada tundus igati sobilik. Järgisime täpseid juhiseid ja lugesime hoolikalt märke ning üsna kiirelt saime logid kirja. Sai veel ennast vette kastetud ja edasi suundutud.
Kui minion tahab ujuma minna, siis seda ta peab ka saama. Samas miks minna niisama vee äärde, kui võiks ka midagi põnevat teha. Seega otsustasime meeldiva (geopeitus) ühendada kasulikuga (veekogus enda jahutamine). Esimese kiiruga põrutasime valele poole. Egas midagi. Tagasi null punkti ja otsast peale. Siis juba läks asi lepase reega. Aare käes, vette ning järgmiseid aardeid otsima. Tänud aarde peitjale :)
Üks väga vana logivõlg...
Tänud, minu jaoks esmakordne Uljaste külastus :)
Vigade parandus siingi, Järv on oma headuses ammust ajast tuntud ja kasutusel, Olen käinud ujumas nii siit liivasest kaldast aga tean ka seal soisemas pooles kohti kust vette sukelduda. Ei ole osanud aga seda mõistatust siiani ära lahendada, tegelikult pole peale esimeste ebaõnnestumist aastaid ka enam proovinud. Nüüd proovisime ja leidsime ka kohe lõpust konteineri. Nüüd saab jälle siia rahulikult vaid ujuma tulla.
Vahepunktides läks info kogumine ladusalt, vihjetest küll enne lõppu jõudmist tuhkagi aru ei saanud, aga kohale saabudes oli kõik selge. Tänud juhatamast.
Kui konstateerisin fakti, et kõik Rakvere aarded on leitud, aga rongini on veel mitu-mitu tundi aega, tekkis mõte sõita rongiga hoopis vales suunas ja veel mõned aarded logida. Mõeldud, tehtud. Valisin Sonda, sest seal on üsna jaama lähedal kaks aaret väga ilusas kohas. Sõitsin kohale ja hakkasin kirjeldust lugema. Vaatasin korraks selle väikese raja poole, mis üles künka peale läks ja sain aru, et rattaga ma küll seda ei läbi. Vaatasin hoopis kaardilt punkti asukoha välja ja läksin ringiga kohale. Täitsa ilusti sain rattaga nulli. Info leidsin kiirelt, aga selle otstarve jäi segaseks. Sõitsin tagasi posti nr. 3 juurde, kust sain ülejäänud info. Sõitsin mööda matkarada kohale, Lahemaa künklikud matkarajad tulid kohe meelde :) Koordinaatidele jõudes sai vihje kohe selgeks ja leidsin aarde esimesest vaadatud kohast. Aitäh!
Ilusa ilmaga on alati tore koera jalutada (põhjus, et ennast liigutada). Esimeses punktis läks ruttu. Teise punktiga läks pisut aega kuni lõpuks silmasime õiget asja. Nägi väga väeti välja teine. Midagigi sai sealt välja loetud. Lõpp-punktis oli tore trenni teha kui vahepeal sassi läheb. Korrastasime ka teist punkti. Meie täname jalutuskäigu eest ning peitjat.
Vahepunktid ilmutasid endid suhteliselt kiirelt,klopsisin koordinaadi ning lõpus ilmne mida saadud infoga peale hakata.Täname toreda aarde eest.
Vihjepildi juurest alustasime pimedas. Saime esimesest vihjekese kätte, aga järgmises oletasime-leiutasime midagi, st. ei olnud loetav. Täpsustasime varemleidnuga tollel suunal oleva. Edasine tegevus venis väga pikaks protsessiks. Teisaldasime valget abivahendiga ja ilma. Esiti ühes kohas, siis teises kohas, siis tekkis paar oletuslikku lemmikut. Paras jantimine oli. Lõpuks käes. Otsustasime, et helistame peitjale, teeme ettepaneku värskendada vahepunkti loetavust. Mõeldud-tehtud, hetkel siis rohelisega. Tänud peitjale.
Inimkätega loodud objekti juurest leituga ei osanud kohe midagi peale hakata. Läksime siis mööda aardekirjeldust edasi. Teises punktis ei olnud koordinaat loetav, vihjest oli nii palju aru saada, et Kristal tekkis kohe mõte, kus see aare olla võiks. Aga kuna koordinaate ei olnud siis igaks juhuks ikkagi helistasime varemleidjale ja saime kinnitust, et koht on õige. Kohapeal unustasime alguses vihjet õigesti kasutada aga peale mõningast lumega mässamist leidsime ka aarde. Pärast helistasime veel ka peitjale ja värskendasime teist punkti, nüüd peaks olema kasutatav. Tänud peitjale!
vigade parandus. Seekord hakkas aare üsna kiiresti silma. Tagantjärele tarkusena võib öelda, et vihjest oli rohkem kahju kui kasu. Vähemalt nüüd on ta leitud.
Küll on vahva, kui suur töö ennem tehtud. Tegime kordusotsimise. Kuidas see aare nüüd nii ruttu silma hakkas :) Aitäh peitjale.
Teine katse. Seekord suundusin otse lõppu. Esimese hooga ei leidnud, aga abivahendist oli abi. Tänud peitjale!
Esimene punkt oli päris huvitav konstruktsioon - kutsus, kutsus aga ei läinud ;) Teise kirjeldusest jäi üks asi segaseks, kuid vajalik tuli kiiresti. Lõpus tuli leid enne kui vihjet kasutama hakkasin. Seega üllatavalt libedalt sujus kõik. Hea, et vahest ka nõnda läheb!
Täna kiire leid. Jaanuaris otsitud andmed sai kodus rahulikult kokku panna ja nüüd tuli lihtsalt õigesse kohta minna. Sipelgaid nägin ka, aga peidikust ikka väga kaugel. Tänan, Andres!
Kohale jõudes vaatasin, et vaja minna 400 meetrit ja kusagil miski inimtehtud konstruktsioon. Panin siis kohe ajama ja hakkasin leituid pinke, riietuskabiine ja turnikaid poleerima. Nähes, et mitte kusagil pole otsitavat, süvenesin kirjeldusse. Avastasin, et olin läinud hoopis valele poole. Edasi sain vihjed ja koordinaadi kähku kätte.
Lõpus lugesin ilusti sammud. Vaatasin, et no siin küll ei ole vist ju ja läksin edasi minu jaoks loogilisemasse kohta. Püherdasin, põlvitasin, toppisin pead sipelgatesse, käsi tundmatusse. Ei tea isegi miks ma selles kohas niivõrd kinni olin. Üks moment kui suutsin veenduda, et seal midagi ei ole, sain alles mujalt otsima hakata. Aare oli täpselt seal kus vihje järgi pidigi olema. Tänud
Nonii... Siin sai vast mu kogemustele toetudes vaat et pikim otsinguprotsess läbi viidud. Kaasa lõi kogu me kena kollektiiv alates pisimast Nublust Joosepist ja lõpetades elunäinud Mentoriga. Aega võttis, aga asja sai. Kusjuures lõpu kandis olime juba vaat et loobumas, kuid järsku avanes kellegi geosilm- ja lahendus oligi kui varnast võtta. Töö tehtud- ja edasi tuleviku poole ;) TFTC :)
Siin me läbisime ikka täispaketi ja käisime läbi kõik vajalikud kohad, lugesime välja absoluutselt kõik selle, mida vaja ja jõudsime sinna kuhu pidimegi jõudma. Ja peaaegu oleks lahkunud ilma leiulogita. No ei olnud, ei leidnud, ei mõistnud... Pidime juba lahkuma, et teinekord tagasi tulla, koht on ju superilus ja kindlasti mõnel nädalaalguse päeval ka inimtühjem.
Nagu elu on varemgi näidanud, on laiskus edasiviivjõud. Laiskuseuss näris mind ja sundis tegema midagi sellist, et ootamatult saime uued tuuled tagant tõukama, kõik loksus paika ja logisimegi aarde ära. :P
Ja siis oli tahtmine indiaanisõjatantsu tantsida. See leid rõõmustas hinge täielikult. Tagasiteed auto juurde tumestas vaid see, et sealt järve äärest tuli lahkuda, sest ei olnud tahtmist osaleda võõrkeelsel "laulupeol"... See rahvamass oli ilmselge liig... Võtsime suuna Kurtna järvede poole. (Seal leidsime ka ühe juures oma telgile koha. ;) )
Suur aitäh peitjale aarde eest! Mina pole varem sinna kindlasti sattunud...
Aardega kõik korras! EVEJ
Palun korrigeerida ka Geocachingu aardekirjeldust: praegu saime arvatavas vihjepunktis vaielda, kas õiges kohas oleme. Geps fotosid ka ei näita. Juhtuski nii, et aare avaldus enne kõikide kohtade läbikäimist. Koht oli vahva, aitäh!
Kuna Liis enam rattaga sõita ei tahtnud, läksime hoopis Jõhvist rongile, tulime Sondas maha ja tulime Uljaste järve äärde. Esimese punkti leidsin ma tegelikult kähku, lihtsalt ma ei pööranud talle algul üldse tähelepanu ning jõudsin alles lõpuks ringiga sinna tagasi. Edasi läks kõik lihtsalt, kuni lõpus andis ka väsimus juba tunda ning läks veidi aega. Leidsin aarde üles, vaatasin, et see vist pole ja jällegi jõudsin pärast ringiga sinna tagasi. Aitäh!
Esimest vihjet otsisime kaua, võimalik, et nägin ka madu(või oli see sisaliku sabaots?), mina tegin sealt igatahes minekut. Teine vihje tuli kiiresti, aga ka lõppaardega maadlesime kaua. Lõpuks saime siiski logi kirja, aitäh!
Vaatasin kodus ilmalehe korraldust rannahooaeg avada, vaatasin kollaseid punne ühel teatud lehel ja tekkis positiivne kahtlus. Uljastesse jõudes see muudkui kosus - järveäärne parkla oli mõõdukalt autosid täis, igas konditsioonis valgeid ihusid välkus ja ennäe - vanamehed olid vees ka. Parkisime kah ennast viisakalt õigesse kohta ära ja kimasime järve äärde - ongi vesi soe! Susped selga ja vette. Pisikesed kaifisid mis kole - ikkagi esimene kord sel hooajal õue vette saada. Ja vesi oli soe mis soe - pisikesed jaurasid kohe hulk aega ja pärast pidi neid kaikaga välja ajama veest, nii soe oli. Aga et parkimiskoht oli õige, oli auto juurde minek kah omaette lõbus - mängu saab u teha kõigest. Ahjaa, aarde logisime ka möödaminnes ära - hoopis lihtsam on seda teha siis, kui karp kohal. Küllap see vana ka seal all ikka alles on, aga kes selle välja kaevaks? Tänud, väga meeldis - nii eelmise korra eeltööd kui selle korra leidmine. TB tuli kaasa.
Eelmise korra katkematu vihmasadu oli asendumas südasuvise leitsakoga. Seekord olid vihjed paigas ja aare tuli esimesest vaadatud kohast. Tänud peitjale.
Seekord oli aare kodus. Logiraamat puhas nagu uuel aardel. Jätsime ränduri.
See oli ikka paar aastat tagasi kui ma käisin ja suutsin ühe info väga teistmoodi välja lugeda. Suhtlesime siis peitjaga ja ta imestas, et kuidas ma ikka niiviisi seda nägin. No nüüd oli ainult vormistamise asi ja edasi järgmise järve poole.
Ajarännak tagasi kadunud matkadesse joonas444 ning tõenäoliselt ka soengu juurde