Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Ida-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Romantilise Uljaste järve ääres matkates unustad tahtmatult, et kiviviske kaugusel ulub tuul kõledal Kiviõli tuhamäel. Tööstusmaastikud asuvad siin lähedal, otse metsa taga. Vaatamata sellele on Uljaste Põhja-Eesti kauneimaid paiku.
Uhke minevikuga Uljaste oli kunagi puhke- ja supluskeskus – peaaegu sama vägev kui Pühajärve – “Inimesed mäletavad siidilaternaid teede ääres suvelõpu pidude ajal, mitusada meetrit järjepanu säras neid,” teab kohalik koduloouurija Aleksander Sinimäe. “Siin oli vesirattalaenutus ja laululava ja oosi peal suusahüppetorn – elu kees talvel ja suvel.” Praegu pole järel midagi – ei ühtegi hoonet, mis inimtegevuse jälgi reedaks. “Paarkümmend aastat tagasi oli siin ujula. Toimusid vettehüppevõistlused, Neptuni veepeod,” loetleb vana mees. Nüüd eksib oosi harjale vaid loodussõbra jalg.
Matkajal pole kurb, tema näeb ilusat metsikut loodust. Kohvikud ja supluskohad ainult segaks idülli, mille loob oosi harjalt avanev vaade vaiksele järvepinnale.
Viru lavamaa õhukeselt pinnakattelt, mis katab Ida-Virumaad, ei leia just palju mägesid, aga need, mis on, on ka omapäraselt vägevad. Vaivara Sinimäed ühelt poolt ja teisalt inimese loodud Kiviõli tuhamäed. Ja muidugi vägev mitmekilomeetri pikkune Uljaste oosistik ehk lühidalt Uljaste oos, mis varjab maalilist järve, mida Eestis elanud kuulus Vene emigrandist luuletaja Igor Severjanin on lausa Baikaliga võrrelnud. “Baikali miniatuur,” ütles ta Uljaste kohta hellitavalt.
Järv mäe otsas. Arvatakse, et Uljaste järv on ahenenud endisest ulatuslikumast jääajalõpu veekogust, millele soostumisprotsessis tungis põhja poolt peale tekkiv raba: nii on ta surutud kahe erineva maastikuvormi vahele – üheks järve kaldaks on oos, teiseks soo. Oosipoolsete liivaküngaste peal saab istuda, aga madal lirtsuv soopoolne kallas teeb püksid paari minutiga märjaks. Selle eest saab pohlamammud suhu.
Uljaste järveni tuleb sõna otseses mõttes ronida: esiti pead tõusma oosi harjale, ja seal kohe ongi järv. Jääb mulje, et järv asub mäe otsas. See on illusioon, ehkki järve veepind on teisele poole oosi jäävast maastikust tõepoolest viis meetrit kõrgemal. Mäe otsas järv siiski ei asu.
Järv nisupõlluks. Legendid on need, mis Uljastest niisama lihtsalt ei kao. Uljaste nime saamine on neist vahest kõige uhkem. Sõitnud kohalik mõisnik kunagi ammusel ajal kõrgeaulistele külalistele oma valdusi näitama. Hobuse seljas kõrgel oosi harjal köitnud ta pilku ühtäkki silmapiiril aimatavad suitsujoad – tunnistused inimeste eluasemest. Mõisniku teada aga ei elanud soodes kedagi. Et üldse seal soo piiril keegi kodu teha julgeb, oli talle üllatus. Eks olnud need osaliselt tema oma ärakaranud talupojad, kes rabade-karude keskel uut vaba elu alustanud. Uljad vennad, nentinud mõisnik ja jätnudki talupojad omaette elama.
Teine legend räägib järve ääres elanud taluperemehest, kes tahtis endale naist võtta ja rikastele mulgi pruudikandidaatidele talvekuul Uljaste järve näitas. “See on minu lume all olev nisupõld, kui hea saak tuleb, olen rikas mees,” lubas ta. Muidugi paistis 63-hektariline põld suurena, aga kas mõni pruudikandidaat ka õnge läks, pole teada. Ega ta palju petta poleks saanud – järv polnud küll rikkust tõotanud nisupõld, aga see-eest oli rammusat kala pilgeni täis.
http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel77_56.html
Aarde algkoordinaadid toovad teid järve idanurka. Auto parkimisel jälgigem liiklusmärke, eriti suviste ilmadega et kitsal teel teisi liiklejaid mitte segada. Ja nüüd jalutuskäigule. Alustame liikumist lisatud ja vastava allkirjaga varustatud pildil kujutatud, oosi harjale tõusvat rada mööda. Umbes 400 meetri pärast jõuate inimkäte loodud objektini. Objektilt leiate poole aarde leidmist lihtsustavast vihjest (suurus mikro, magnetiline, maapinnast ca 30-40 cm). Hoiatussilte tasub tõsiselt võtta.
Nüüd tagasi posti nr. 3 juurde. Astume üle tee, liikluskorraldusvahendi abil leiate koordinaatide osa (S) ja veel pool vihjet. Jätkates kas mööda järveäärset rada või oosi harjal – valik on teie – jõuate koordinaatidele 59 21 S ja 26 46 S. Jõudes sihtpunkti kasutage kahest osast kokku pandud vihjet.
Kui teil on aega jätkake jalutuskäiku mööda järveäärset rada. Umbes kilomeetri kaugusel loodes asub väiksem aga sama kaunis soojärv.
Ja suvisel ajal on loomulikult võimalus kasutada järveranda sihipäraselt.
Püüdkem logida kohapeal ja nii et konteineri kinnitus jääks püsima, vajadusel palun seda korrastada.
Vihje: pole
Lingid: http://www.eestigiid.ee/?SCat=38&ItemID=623
Aarde sildid:
soovitan (3), lumega_raske (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC27Y9H
Logiteadete statistika:
89 (84,0%)
17
6
6
2
0
0
Kokku: 120
Mitu korda mööda sõidetud, liigitatud liiga keeruliseks. Täna otsustasime ajurünnaku teha sellele mõistatusele. Post nr.3 osa jäi segaseks. Lootsime, et jalutades hakkab asi kuidagi kerima. Enne loobumist leidsime siiski S-i ja pool vihjet. Tekkis mitu teooriat. Pärast pikka otsingut midagi ei leidnud. Kõige loogilisemat lahendust peab tulema mugavamal aastaajal kontrollima. Samas ei tea kas sai vihjet üldse õigesti tõlgendatud ja kas on lumega leitav või mitte.
Tulime siia järve äärede jalutama, et muuhulgas siinsed kaks aaret üles otsida. Teise, tavalise aarde leidsime muretult, kuid selle puhul osa vajalikust infost leidsime, osa mitte ning tõenäoliselt on targem lumevabal aastaajal tagasi tulla.
Pool tööd oli siin kunagi tehtud juba, teine pool takerdus hääbunud vihjete tõttu. Lugesin, et Kaupo käis suvel värskendamas ning tuli täna uues lootuses. Aga sama lugu nagu ennegi - ei midagi. Tekkisid õigustatud kahtlused taaskordselt kadunud vihjest ning saatsin Kaupole mõned pildid. Vastusena laekus kinnitus vanade märkide väljavahetamise kohta ning tarvilik info, mille nüüd omakorda markeriga verivärskele liikluskorraldusvahendile maalisin. Eeldatavas lõpus käisin samuti, kuid ligi poole meetri paksune lumekiht ei soosinud kuidagi skoori :o) Jääb sobivamaid ilmaolusid ootama.
Magasin järveäärses parklas umbes sombuse lõunani ning võtsin seejäel lähima leidmata aarde ette. Alustuseks trampisin muidugi kohe uljalt 400 ja rohkem meetrit täitsa vales suunas :P Sain seal tubli tunni aja otsidagi ning nägin mingeid jäänuseid ilmselt puhkekeskuse aegadest. Ega enne ei teadnudki Uljaste ajaloost midagi, seda oli igal juhul huvitav lugeda. Muuhulgas sain aardekirjeldusse mõstatuse osasse süvenedes aru oma eksimusest ning talitasin edasi juba õigemini. Pool vihjest tuli suurema vaevata ning pakkus jällegi miskit huvitavat vaadata. Teise poole ning koordinaatide osaga nõnda kergesti ei läinud. Tükk aega sai mitmeid poste uuritud, kuid tulemus oli siiski ümmargune null. Natuke kirvetasin veel niisama lambist, ega seegi tulemust toonud. Kirvega on ehk rohkem lootust kui kodutööna vähemalt vektor kaardile vedada.
Proovisin varahommikul üksi seda mõistatust läbi närida, kuid 3. posti viitega jooksis juhe kokku. Igaksjuhuks sai ümbruskaudsuses ringi vaadatud nii üht, kui teistpidi, et ehk silmab midagi, mis aitab esimesest punktist kaugemale kuid tulutult. Hiljem lasin Merikesel peaaegu iseseisvalt seda mõistatust lahendada, kuid ka tema jõudis sama kaugele kui mina. Kahjuks jäi leidmata. Kuid sellise innuga ühe järve ääres pole ma vist varem nuuskinud.
Vihjepooled saime ilusti kätte, kohalejõudmisega polnud ka muret, aga siis läks jamaks. rakendasime vihjet küll nii küll naapidi, uurisime kohta põhjalikult, aga aardest polnud seal jälgegi. Kõne varemleidnule kinnitas, et otsime õigest kohast.
Algus sujus kõik kenasti kuni lõpp-punktini. Igasuguste abivahenditega sai otsitud, kuid tulutult. Aare jäi leidmata. Koht oli aga tõesti väga kaunis, tänud tutvustamast.
Ootan lume sulamist, tulen tagasi kui jalad ka juba järve vette pista saab..
Kuigi Andrese uuemad mõistatused A08 ja A07 sai lahendet kodus diivanil (jalg üle põlve süleris Googlet näppides), siis A04 sunnib vihjeid otsima maastikult. Kui kõik vajalik info käes, kõmpisime parklast nulli, aga siis sai tarkus otsa. Kohati oli lund ikka põlvini. Eks nüüd peab leitud vihjed tubase tööga mõneks versiooniks väänama ja siis soojemal aastaajal tagasi tulema. Et mitte pika ninaga jääda, läksime edasi A06 juurde.
Seekord jäi leidmata, häirisime ainult sipelgaid. Kaevuriks ei tahtnud hakata.
Algus oli paljutõotav. Magnetiga vihjejupi leidsime kenasti, siis kohe S-i ja teise vihjejupi ka. Koordinaadid suutsime ka õigesti sisestada, st jõudsime kohta, kus vihjega oli peale hakata nii mõndagi. Aga siis selgus, et mul on kas liiga jäme või liiga lühike. Igatahes seal, kus pidi, ei olnud. Kasutasime igasugu tehnilisi vidinaid, konsulteerisime ka peitjaga, aga targemaks ei saanud. Ehk keegi kontrolliks? Karbi kadumine sihukesest kohast tundub suht uskumatu. Aga tänud kolamaajamise eest ikkagi!
Käisime otsimas. Magnetit ei leidnud, ent vihje ilmselt küll. S numbrid ja teine vihje olid ka täitsa olemas. Aga siis ilmselt kuskil koordinaate sisestades tekkis suur viga ja sattusime järvest ikka väga kaugele metsa sisse. Eks teine kord uuesti :) Laps oli ka kaasas ja ees ootas Sonda-Mustvee raudteelõik.