Uljaste (A04)

Romantilise Uljaste järve ääres matkates unustad tahtmatult, et kiviviske kaugusel ulub tuul kõledal Kiviõli tuhamäel. Tööstusmaastikud asuvad siin lähedal, otse metsa taga. Vaatamata sellele on Uljaste Põhja-Eesti kauneimaid paiku.
Uhke minevikuga Uljaste oli kunagi puhke- ja supluskeskus – peaaegu sama vägev kui Pühajärve – “Inimesed mäletavad siidilaternaid teede ääres suvelõpu pidude ajal, mitusada meetrit järjepanu säras neid,” teab kohalik koduloouurija Aleksander Sinimäe. “Siin oli vesirattalaenutus ja laululava ja oosi peal suusahüppetorn – elu kees talvel ja suvel.” Praegu pole järel midagi – ei ühtegi hoonet, mis inimtegevuse jälgi reedaks. “Paarkümmend aastat tagasi oli siin ujula. Toimusid vettehüppevõistlused, Neptuni veepeod,” loetleb vana mees. Nüüd eksib oosi harjale vaid loodussõbra jalg.
Matkajal pole kurb, tema näeb ilusat metsikut loodust. Kohvikud ja supluskohad ainult segaks idülli, mille loob oosi harjalt avanev vaade vaiksele järvepinnale.
Viru lavamaa õhukeselt pinnakattelt, mis katab Ida-Virumaad, ei leia just palju mägesid, aga need, mis on, on ka omapäraselt vägevad. Vaivara Sinimäed ühelt poolt ja teisalt inimese loodud Kiviõli tuhamäed. Ja muidugi vägev mitmekilomeetri pikkune Uljaste oosistik ehk lühidalt Uljaste oos, mis varjab maalilist järve, mida Eestis elanud kuulus Vene emigrandist luuletaja Igor Severjanin on lausa Baikaliga võrrelnud. “Baikali miniatuur,” ütles ta Uljaste kohta hellitavalt.
Järv mäe otsas. Arvatakse, et Uljaste järv on ahenenud endisest ulatuslikumast jääajalõpu veekogust, millele soostumisprotsessis tungis põhja poolt peale tekkiv raba: nii on ta surutud kahe erineva maastikuvormi vahele – üheks järve kaldaks on oos, teiseks soo. Oosipoolsete liivaküngaste peal saab istuda, aga madal lirtsuv soopoolne kallas teeb püksid paari minutiga märjaks. Selle eest saab pohlamammud suhu.
Uljaste järveni tuleb sõna otseses mõttes ronida: esiti pead tõusma oosi harjale, ja seal kohe ongi järv. Jääb mulje, et järv asub mäe otsas. See on illusioon, ehkki järve veepind on teisele poole oosi jäävast maastikust tõepoolest viis meetrit kõrgemal. Mäe otsas järv siiski ei asu.
Järv nisupõlluks. Legendid on need, mis Uljastest niisama lihtsalt ei kao. Uljaste nime saamine on neist vahest kõige uhkem. Sõitnud kohalik mõisnik kunagi ammusel ajal kõrgeaulistele külalistele oma valdusi näitama. Hobuse seljas kõrgel oosi harjal köitnud ta pilku ühtäkki silmapiiril aimatavad suitsujoad – tunnistused inimeste eluasemest. Mõisniku teada aga ei elanud soodes kedagi. Et üldse seal soo piiril keegi kodu teha julgeb, oli talle üllatus. Eks olnud need osaliselt tema oma ärakaranud talupojad, kes rabade-karude keskel uut vaba elu alustanud. Uljad vennad, nentinud mõisnik ja jätnudki talupojad omaette elama.
Teine legend räägib järve ääres elanud taluperemehest, kes tahtis endale naist võtta ja rikastele mulgi pruudikandidaatidele talvekuul Uljaste järve näitas. “See on minu lume all olev nisupõld, kui hea saak tuleb, olen rikas mees,” lubas ta. Muidugi paistis 63-hektariline põld suurena, aga kas mõni pruudikandidaat ka õnge läks, pole teada. Ega ta palju petta poleks saanud – järv polnud küll rikkust tõotanud nisupõld, aga see-eest oli rammusat kala pilgeni täis.
http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel77_56.html

Aarde algkoordinaadid toovad teid järve idanurka. Auto parkimisel jälgigem liiklusmärke, eriti suviste ilmadega et kitsal teel teisi liiklejaid mitte segada. Ja nüüd jalutuskäigule. Alustame liikumist lisatud ja vastava allkirjaga varustatud pildil kujutatud, oosi harjale tõusvat rada mööda. Umbes 400 meetri pärast jõuate inimkäte loodud objektini. Objektilt leiate poole aarde leidmist lihtsustavast vihjest (suurus mikro, magnetiline, maapinnast ca 30-40 cm). Hoiatussilte tasub tõsiselt võtta. Nüüd tagasi posti nr. 3 juurde. Astume üle tee, liikluskorraldusvahendi abil leiate koordinaatide osa (S) ja veel pool vihjet. Jätkates kas mööda järveäärset rada või oosi harjal – valik on teie – jõuate koordinaatidele 59 21 S ja 26 46 S. Jõudes sihtpunkti kasutage kahest osast kokku pandud vihjet.
Kui teil on aega jätkake jalutuskäiku mööda järveäärset rada. Umbes kilomeetri kaugusel loodes asub väiksem aga sama kaunis soojärv.
Ja suvisel ajal on loomulikult võimalus kasutada järveranda sihipäraselt.

Püüdkem logida kohapeal ja nii et konteineri kinnitus jääks püsima, vajadusel palun seda korrastada.