Kivistiku metsa

24,7 hektari suurune Kivistiku metsapark on looduskaitse all 1990. aastast. Pargi rajamist alustati ilmselt samal ajal, kui hakati ehitama kunagist Vana-Võidu mõisa härrastemaja ja praegust Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli peahoonet. See oli aastatel 1830—1836.
Metsapark oli mõeldud mõisniku jahialaks. 1921. aastal alustas tööd esimene põllutöökool, sellest ajast saadik ongi Kivistiku metsapargi peremees olnud erineva nimega õppeasutus.
Juba nõukogude ajal raiuti sinna sisse vaatesihid, ehitati sillad ning rajati matkateed ja valgustatud suusarajad.. Siis koostati ka metsapargi kujundamise kavand ning näidissovhoos ehitas lagendikule laululava.
1990. aastate algul võeti see ala lisaks mõisapargile looduskaitse alla kohapealsete inimeste initsiatiivil. Kaitseala moodustamise eesmärk oli säilitada metsapargi maastik ja tagada inimestele võimalus seal edaspidigi puhata.
Pargis kasvab segamets, kus esineb 150—200 aasta vanuseid ja isegi eakamaid tammesid. Vanemad kuused on seal arvatavalt kuni 120-aastased. Pargi maastik on künklik ja mitmekesine, mistõttu on see soodne koht tervisespordiks.
Kivistiku nimi anti paigale juba mõisa ajal, sest tegemist on alaga, kus on väga kivine pinnas.
Praeguseks on paljud sisseraiutud sihid taas võssa kasvanud ja sillad lagunenud. Laululava meenutavad vaid varemed ja elektripostidelt on traadid varaste saagiks langenud.

Tegemist on neljapunktilise multiaardega, mis annab võimaluse seigelda suusa- ja jooksuradade rägastikus. Et vältida kokkupõrkeid eraomandiga, alusta oma jalutuskäiku siit:
N58°23´46,0”
E25°40´09,7”

NB! Kui kellegil tekib otsingute käigus tahtmine kuskile ronida, siis teeb ta seda isiklikul vastutusel!

Lisaks tavapärasele kuldsele tunnistusele ootab esmaleidjat aarde taga korv maasikate ja šampusega.


Head jalutamist!