Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
24,7 hektari suurune Kivistiku metsapark on looduskaitse all 1990. aastast.
Pargi rajamist alustati ilmselt samal ajal, kui hakati ehitama kunagist Vana-Võidu mõisa härrastemaja ja praegust Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli peahoonet. See oli aastatel 1830—1836.
Metsapark oli mõeldud mõisniku jahialaks. 1921. aastal alustas tööd esimene põllutöökool, sellest ajast saadik ongi Kivistiku metsapargi peremees olnud erineva nimega õppeasutus.
Juba nõukogude ajal raiuti sinna sisse vaatesihid, ehitati sillad ning rajati matkateed ja valgustatud suusarajad.. Siis koostati ka metsapargi kujundamise kavand ning näidissovhoos ehitas lagendikule laululava.
1990. aastate algul võeti see ala lisaks mõisapargile looduskaitse alla kohapealsete inimeste initsiatiivil. Kaitseala moodustamise eesmärk oli säilitada metsapargi maastik ja tagada inimestele võimalus seal edaspidigi puhata.
Pargis kasvab segamets, kus esineb 150—200 aasta vanuseid ja isegi eakamaid tammesid. Vanemad kuused on seal arvatavalt kuni 120-aastased.
Pargi maastik on künklik ja mitmekesine, mistõttu on see soodne koht tervisespordiks.
Kivistiku nimi anti paigale juba mõisa ajal, sest tegemist on alaga, kus on väga kivine pinnas.
Praeguseks on paljud sisseraiutud sihid taas võssa kasvanud ja sillad lagunenud. Laululava meenutavad vaid varemed ja elektripostidelt on traadid varaste saagiks langenud.
Tegemist on neljapunktilise multiaardega, mis annab võimaluse seigelda suusa- ja jooksuradade rägastikus.
Et vältida kokkupõrkeid eraomandiga, alusta oma jalutuskäiku siit:
N58°23´46,0”
E25°40´09,7”
NB! Kui kellegil tekib otsingute käigus tahtmine kuskile ronida, siis teeb ta seda isiklikul vastutusel!
Lisaks tavapärasele kuldsele tunnistusele ootab esmaleidjat aarde taga korv maasikate ja šampusega.
Head jalutamist!
Vihje: Känd, känd, kaksikud-üle mõistuse, maa ja taeva vahel
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Algus | Raja algus | 58° 23.9051' 25° 40.0967' |
Auto siia | Parkla | 58° 23.7671' 25° 40.1620' |
Aarde sildid: soovitan (3)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC281YB
Logiteadete statistika: 85 (96,6%) 3 11 3 1 0 0 Kokku: 103
Kui su aiamaa asub sinust ikka kaunikesti kaugel ja tegelikult polegi nagu eriti sinu oma, aga aiasaadusi sa siit ikka saad ning mitte vähe, siis peale seal toimetamist eriti aega geopeituseks ei jäägi. Aga kui labidas enam käes ei püsinud, siis ikkagi tegin kaevamisele väikese vahe sisse ja plagasin metsa. Oli siin ikka radu. Ühtegi inimest küll ei kohanud, aga oli näha, et neid ikka kasutatakse usinasti. Korra köitis pilku miskit imelikku, no muidugi, võssa kasvanud tänavavalgustuspost. Mets oli tore ja multi sujus kenasti. Kuna olin arvanud, et neljapunktiline võtab kogu mu puhkepausi, siis ootamatult ruttu läbi saanud jalutuskäik võimaldas veel mõne aarde välja valida ja otsima minna. Tänud kohta tutvustamast ja aaret peitmast. Mõnus paus kohustustele.
Teed olid head ja teostus ka viisakas, kõik vahepunktid korras, äge, tänud :)
Parkisime auto viidatud kohta ja hakkasime mööda rada astuma. Täitsa ok oli liikuda, rajad olid olemas ja mingil määral lahti aetud, nii et paras jalutada. Suuskadega oleks siin vist ikka keeruline olnud, ehkki GC lehe atribuudid sellise soovituse andsid.
Esimesed kaks punkti läksid ludinal, veidi pidi lund kraapima, aga saime koordinaadid kätte. Kolmandas oli ikka paras ikaldus - saime omast arust vihjele pihta, aga sobivate kaksikute juurest me midagi ei leidnud. Logisid lugedes jõudsime ka peitja teatelogini ja sellest oli palju abi, saimegi koordinaadid kätte. Lõpus läks suhteliselt kiiresti. Kellegi talvevarud olime sunnitud küll eemaldama, et karp kätte saada, aga aardega kõik hästi - kuiv ja korras. Aitäh peitjale väikesele jalutuskäigule kutsumast!
Tundub, et rajad ikka on mingil määral kasutuses. Mitte, et ma seal kedagi näinud oleks, aga päris võsastunud see koht ju ka pole. Lõpp oli veidi ebameeldiv, aga eks see oli mu oma viga, et algul valel kõrgusel olin. Aitäh!
Aega läks, aga asja sai. Jätkasime umbes aasta tagasi pooleli jäänud 3.punktis ja ei läinudki kaua, kui info ennast ilmutas, takkajärgi tõdedes on vihje igati omal kohal. Ka lõpus ei läinud ülemäära kaua. Tehtud. Tänud aarde eest!
Teisel katsel siin. Talvel ei õnnestunud teises punktis miskit välja kaevata. Täna oli kaugele näha. Kolmandas sai mitmed kaksikud üle vaadatud enne kui Dauno õiget asja märkas. Lõpus vaatasime valedesse kohtadesse ja siis õigesse ka. Tänud
Kolmas punkt üle vaadatud, lõpp õigesse, st esialgsesse kohta tagasi paigutatud.
Kevad!! - ütleb kalender. Talv!! - ütleb iga keharakk ja sunnib jopekraed kõrgemale sikutama! Suveaeg! — väidab kell... Võta siis kinni, mis ta tegelikult on, kuid rändlindude asemel tunduvad varsti koos põhjatuulega pingviinid kohale lendavat.
Tahtsin siin eelpool mainitud konnade krooksumist kuulda, oma silmaga kaeda ja läksin Kivistiku metsa.
Tulemuseks oli 3in1. Liigutasin end, vaatasin üle kolmanda punkti ja paigutasin lõpus karbi õigesse kohta tagasi, kuid konni ei kuulnud. Külm ilm on ilmselt konnade lauluhäälele halvasti mõjunud. Ujusid teised vaid konna ja jõllitasid mind pungil silmadega läbi vee. Silmsideme hoidmine muutus veidraks, sest jõud ei olnud tasakaalus. Punnsilmade pingsa jälgimise all annab alla vist tugevaimgi natuur. Ma, va pehmeke, taandusin ja läksin omi asju ajama.
Olud Kivistiku metsas on nii muutunud, et ilma gepsuta ma oma aarde esimest punkti üles ei leidnudki. Seevastu kolmanda leidsin sekundiga. Pidin topsi ära vahetama, kuid kuna ta püsis siiski täitsa kenasti, siis nostalgia huvides jätsin sama alles. Kinnitasin uuesti ja ehk püsib veel. Kes kurdab, et pole loetav, siis algusest peale on seal info dubleeritud ehk siis topsi sees on ka koordinaadid. Täiesti loetavad pealegi. Ja kel veel raskusi, siis duubeldasin veel kord- lähim suur jõulupuu kannab ka infot. Vihje!
Lõpus koristasin veidi kellegi sahvrit ja mahutasin oma topsi taas sinna. Talvevarudeni läheb aega , äkki püsib aare paigal.
Tagasiteel kohatud orav tuletas aga meelde, et elus on ilusaid hetki ka ikka
Varsti, varsti jõuab kohale suur kevad ja siis on Kivistiku mets väga mõnus paik. TOREDAID HETKI TEILE!
Kui oleks suunatud, siis oleks ilmselt hea meelega veelgi siinses rägastikus seigelnud. Aitäh!
Ossa süda, milline kevad südames on siinsetel konnadel. Nende toimetamisi oli kogu kraavi ja tiigiäärne ka lisaks veele täis..
Vahepunktide järjekord tekitas segadust, kuid tegelikult andis kohast täitsa hea ülevaate. Ja nagu eelnevatel, läks ka meil kõige enam aega kolmandas vahepunktis.
Tänan peitmast.
Tänane ilus ilm kutsus jalutama. Kuna 3. punkt oli jäänud eelmise telefoni aegadesse, kus ma ei kasutanud c:geos "Set as cache coordinates in c:geo and on website." Ilmselt oleks selle 3. punkti ka ilma koordinaadita leidnud, kuid kuna plaanis oli jalutada, siis tegime uuesti läbi ka punktid 1 ja 2. Peale tükk aega 3. aja viitmist ja ennast veenmast, et oleme siiski kogenud geopeiturid, tuli Taavi huulilt kurikuulus, seda ei ole võimalik leida. Millele järgnes, et see on ju siin. Seda ikka andis otsida, kuigi tagantjärele mõeldes oli kõik ju lihtne. Lõpus läks jällegist ruttu ning saimegi tagasi autosse jalutada. (905) Aitäh! EVEJ
Kui äsja sai leitud Kuudeküla multiaare, mis oli lühike ja kiire leid, siis siin saime aru, et nii kiirelt me ei pääse. Enne veel kui rajale läksime ehk parkla poole sõitsime, nägime läbi küla sõites, kuidas tee ääres väikeses puudesalus noorpaari laulatati. Ise veel mõtlesime, et vaat kui tore ja huvitav kuupäev: 10.10.2020. Hiljem saime teada, et just täna otsustasid oma kooselu registreerida abieluks ka meie toredad geokolleegid Liis&Madis. Palju õnne kõigile tänastele abiellujatele!
Nii nagu äsja külastatud "Ah, mine metsa #3" aarde logis tõdesin, on praegune aeg aastast metsas liikumiseks üks ilusamaid. Saad lehtedes sahistada ning aardeid on kergem leida, kuna segavat loodust on vähem. Nii nagu paljudel eelmistel, läks ka meil esimeses ja teises punktis palju kergemalt kui kolmandas. Siiski-siiski, ka see infot peitev vidin ei jäänud kauaks peitu. Annal oli terav silm, mis üsna kiirelt leidis vajaliku üles. Sealt edasi tuli lõpp juba kiirelt kätte. Täname aarde eest!
Geokotis olevate abivahenditega sai vahepunkt taas kindlalt omale kohale kinnitatud ja ilusti loetavaks tehtud. Saatsime peitjale ka teostatud töödest fotomaterjali ning ta kinnitas hooldustööd sobivateks.
Täna oli meil plaan jalutada ja sügist nautida koos jahikoer Rüüdiga. See metsatukake tundus ideaalne koht olevat ja aare ju vajas ka otsimist. Parkisime auto soovitatud kohta ja lasime koera autost välja. Tema esimene plaan oli hoopis vastassuunas jooksu panna, kuid väikese selgitusega saime ta meile sobivas suunas liikuma. Kui aktiivne neliveduline ees kalpsab, siis polnud probleemi paar esimest punkti läbi joosta. Vahel ekslesime ka valele rajale, kuid õnneks saime kiiresti suuna taas õigeks. Koordinaadid olid ilusti leitavad ja hästi loetavad. Kolmandas punktis tabas meid tõsine madalseis. Vihjele vastav kahtlusalune objekt hakkas silma ja koordinaadid suunasid ka sinna, aga vaata palju tahad, midagi ei leia. Kuna kuklas oli ka teadmine, et viimati juhtus selle punktiga miski pisiõnnetus ja siin on hooldusvajadus, siis arvasime, et äkki hoopis kadunud. Võtsimegi kõne peitjale, et asjas natuke selgust saada. Tema kinnitusel pidi ikka leitav olema ja väikeste juhtnööride abil oma pilgu lõpuks õigele asjale suunatud saimegi. Tõesti-tõesti koordinaadid püsisid oma kohal ausõna peal. Õnneks oli meil parandamiseks üht-teist kotis olemas ja saime vahepunkti ilusti omale kohale tagasi monteeritud. Lõpus tuli leid kiiresti.
Oli väga tore metsaseiklus, mida kroonis aardeleid. Täname!
Kolmas punkt valmistab peavalu mitte ainult otsijatele, vaid ka peitjale endale. Igatahes vajab ta hooldust. Üritan vaatama minna. Teoreetiliselt pidi olema ikka leitav veel, seega kättesaamatuks ei muuda.
Huvitav mets, miks küll varem siin terviserada oli ning nüüd nii välja surnud. Õnneks rajad on veel alles ja inimesi nägime ka jalutamas. Teiste logisid polnud lugenud ja seega ei teadnud, et kolmas punkt eriline pähkel on. Pärast mõnda aega otsimist hakkasime logisid lugema ja saime aru, et nii lihtne, aga ei näe. Läks omajagu aega mööda, kuni jäi silma, hästi peidetud. Lõpp oli ka ilus koht. Väga meeldiv jalutuskäik metsas, aitäh kutsumast siia.
Läks meilgi teistega sarnaselt. Esimesed kaks läksid väga kiiresti ja kolmandas oli täielik ikaldus. Tükk aega otsisime logide põhjal, kuid moda polnud, seda polnud. Olime valmis juba alla andma, kui Kaupo lõpuks päeva päästis. Vihjes on ju kõik öeldud ja sellest oleks võinud alustada. Lõpp läks samuti kiiresti. Vahva, aitäh!
No nii, lõpuks sai ka see teekond ette võtta. Perega mõnus jalutuskäik. Esimesed 2 tulid ruttu jalutades ilusa oja kaldal, kolmandaga läks 20 minutit, pärast seda kui vihjele pihta sai. Koordinadi nr tahaks parandamist aga oletasime õigesti. Tegin pildi ja siis suurendasin. Lõpus kohal ja logi kirjas. Ilus logiraamat. ????Täname ilusa jalutuskäigu eest, pole seal käinud ja ja kas olekski sattunud kui seda mõnusat mängu ei mängiks. Tänud peitjale.
Seekord sammusime kohe sinna kus eelmisel korral pidama jäime, nüüdki tundus et läheb pikemaks otsimiseks siis suutsime , noh Piia tegelikult suutis pilgu viia õigesse suunda. Siit lõppu kulg oli juba kiire. Eelmiselgi korral oli meil vihje kus päris lõpp peaks asuma, aga seekord oli siis rohkem usku korralikumalt otsida. Seda otsimist siis leid krooniski
Mõnus päikesekiirtega karge talve hommik. Ma olin täitsa üllatunud, et me üldse kolmandani jõudsime. Telefon kohati näitas vahepunkti nullis, et 19 meetrit veel minna ja muutis meelt üsna sageli. Oma viga, et GPS jälle maha jäi. Kolmandas otsisime omajagu, kuid koer juba värises ühe koha peal olemisest ja seekord leppisime teadmisega, et jäime alla. Järgmise korrani!
Tore jalutuskäik kohati saatva talguliste lõkkelõhnaga. Kolmandas punktis olime tõesti pimedusega löödud, pärast ajas naerma küll. Aitäh peitjale, oli tõesti mõnus geopäeva algus!
Maa oli külmunud ja rada rohke lehevaiba all. Meeleolukasse vahepunkti jõudsime meiegi. Pimesikutasime ja tammusime nullis ja silma ta mingi hetk jäigi. Tänud peitjale.
Oli vaja pühapäeva õhtust jalutuskäiku ja Kivistiku metsa aare tundus just sobiv olema. Ja meil läheb ju nii vara pimedaks, seega jälle pimedasse metsa ja vaikust nautima. Esimesed kaks punkti tulid ruttu. Kolmandas läks pikemalt. Eks logide lugemine ja vihje aitasid ikka kõvasti kaasa aga oma paarkümmend minutit ikka võttis, kuni uued koordinaadid kätte sai. Lõpp oli juba kiire tulema. Aare kena ja väga heas korras. Sai seekord ka natuke pikemalt kirjutada ja teine logi selles uues raamatus. Kokku siis autost väljumisest tagasi jõudmiseni Ca 1t20min. Sai ka loodust nauditud. Huvitavad rajatised siin metsas, huvitav, mis nende eesmärk võiks olla... Aitäh põneva seikluse eest!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Uus karp vanal kohal. Ehk püsib paigal talvevarude soetamise ajastuni. Kolmas punkt on ka kenasti omal kohal otsijaid ootamas, hoolimata raiest, mis seal tehtud on.
Kivistiku metsa on saabumas aasta ilusaim aeg! Head otsimist, leidmist ja muidu jalutamist.
Ps. Võiksite üle vaadata ka lähedal asuva mõisakompleksi ja ametikooli renoveeritud hooned. Päris kauniks on nad muutunud.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Ilmselt on neljajalgsed või tiivulised omale talvevarude ladustamisel ülearuse eest minema loopinud ja tammetõrud aardekarbi asemele pannud. Kahjuks tammetõrudele logida on kehva, seega ootab uut karpi...
Murelik kiri postkastis kurtis taas probleeme kolmanda punktiga. Oli tugev kahtlus, et on kaotsi läinud.
Viisin lapse trenni ja endalegi ootamatult leidsin end Vana-Võidust, kingadega Kivistiku metsa minemas...
Tuul oli nii tugev, et Mädajärvelt Kivistiku metsa kihutades tahtis kõrvad peast ja jope seljast viia.
Objektil viibides pidin nentima nii arusaamatut saetegevust kui ka seda, et kolmas punkt irvitab oranžilt-rõõmsalt kõigi üle. Ikka veel...
Seega on kolm punkti kõik olemas ja ehk on ka lõpp paigas. :) Head otsimist!
(Kui on kõhklusi ja kahtlusi, siis karjuge appi! Aitan, kui oskan.)
Algus oli palju tõotav. Enamus rajad olid niidetud ja läksid pea igas suunas. Kohati jättis sellise postapokalüptilise mulje. Eriti need pirakad võssa kasvanud valgustuspostid. Esimese punkti leidsin koheselt kätte. Teises läks juba vähekene kauem aega, sest sääseparved ei lasknud otsida ja sundisid mind pidevas liikumises olema. Ning siis.. ja siis saabus see kurikuulus kolmas punkt. Ma ei teadnud selle kuulsusest midagi ennem kui ma hädas olles logisid lugema hakkasin. Olin selleks ajaks poleerinud ja jõllitanud kaksikuid nii palju, et käsiplaksutades jääksid need kokku. Logidest ei saanud ühtegi tarkust, mis oleks edasiviivaks jõuks. Kui keha hakkas valdama palavusest tingitult vedeliku puudujääk, siis oli õige aeg küsida abi. Saadud abi ei aidanud ka kohe üldse mitte. Tekitas isegi segadust. Kulus veel pool tundi kuniks saabus vähe tabavam elu päästev vihje. No mina ei näeks seda kohe kindlasti KOHE, vaid pigem IIALGI. Ei osanud sealt absoluutselt otsida. Pärast kui oli teada, et see seal asub, siis karjus see muidugi iga nurga alt silma. Kokku olin siis kolmandas punktis tund ja 10 minutit. Lohistasin oma keha edasi lõppu. Unistasin juba alla kulistatavast veest. Mõistus tegi seal lõpus lolluseid ja kulus 15 minutit, et see lihtne karp üles leida. Muidugi kõige viimasest kohast, mis oli kuidagi jäänud kahe silma vahele. Koht oli jalutamist ja näitamist väärt. Aitäh!
Kodus kirjeldust lugedes tundus palju matkamist nõudev. Aardest mõnesaja meetri kaugusel teise aarde juures olles avastasime, et sinna tuleks suure ringiga sõita. Edenesime aga täna plaanitust jõudsamalt ning jõudsime veel nina Viljandi poole tagasi pöörata, et sealt paar aaret noppida. Nii me siis siin maabusimegi ja juba vaade parklast soovitatud jalutusteele tekitas tunde, et siin saab vahva olema. Õrnas hämaruses asusime teele ja esimesed kaks punkti tulid loomulikult ilma probleemideta. Kolmandas ei midagi originaalset ehk siis sama stsenaarium kui paljudel teistel. Selle aarde logisid polnud ma lugenud ka ning olin juba soovitamas, et tuleb peitjale helistada, kui natuke lugeda taipasime. See tekitas taas entusiasmi, et kuskil siin ta ju olema peab. Vahepeal oli juba päris pimedaks läinud, aga siis tabas valgusvihk õiget kohta. Ja oligi kõik nii nagu vihjes öeldud. Oranžilt särav ka veel lisaks. Lõpus õnneks nii kaua ei läinud. Täitsa vahva oli. Aitäh!
Ühinen eelnevate logide kiidulauluga. Väga mõnus jalutuskäik. Tänan
Minule ka see multi meeldis väga. Kõik punktid olid hästi teostatud ja loogilised. Ja ka see eelviimane...mul on tunne, et kui poleks logisi lugenud vahepeal, oleks leid palju kiiremini tulnud. Logid lubasid aga, et siin kulub aega no ja siis pidi ikka parajalt aega kulutama kuni lõpuks täiesti nähtav asi silme ette ilmus :) Edasi lõppu ja logi kirja. Mõnus aare ja mõnusalt huvitav unustatud parkmets :) Tänud peitjale!
Mu meelest see Kadri Kivistiku mets võiks täitsa näidisaare olla selle kohta, kuidas ühte head multit peita:
esimeses kahes punktis saab õppida, milliseid kohaobjekte koordinaatide peitupanemiseks valida ja seda, kuidas vajalikku infot hästi välja panna (st kuidas koordinaadid saab hoida igati lihtsalt-lõhkumata leitavad kuid ometi mugude jaoks nii silmatorkamatud ning ühtlasi ka loodusjõudude kulumõju eest perfektselt kaitstud),
kolmandas seda, kuidas otsijatele üks hea mugavustsoonist väljaraputav trikikas korraldada, st viia nad niikaugele, et üldjuhul keskmine otsija jõuab juba sisisema hakata et pagana peitja ja mis vihje see üleüldse niisugune on… ja siis vajalikku märgates vilega õhku välja lastes nentida, et oiiiii, ma olen ikka ise NIIIIIIII loll… :D (sest jaa, asjad on seal täpselt nõnda, nagu varasemates logides nenditud: seda kolmandat punkti peaks märkama mitte poole tunni pärast "vaid umbes KOHE" ja ning tõepoolest, ka täna see vajalik vidin „särab seal täiesti oranzilt“ – ehk täpselt nii nagu peitja ise aastal 2015 meile kõigile lubas - ja tuleb üksnes mõustuda Matuga, et „on tõesti ime, kuidas me kõik nii pimedatena üldse elus püsime…“ :D),
ning lõpus siis seda, milline on üks hea peidukoht: st milline on otsijatele leida mugav, peitjale hooldada mugav, ei jää jalgu mugudele ning hoiab ka aarde ülihästi kuiva.
No ja siis üldnimetajana pole mu meelest üldse mitte vähetähtis ka see, et iga vahepunkti kohta on vihjes ilusti info antud ja aare tervikuna on peidetud sellisesse kohta, mis ühest küljest oma mahajäetuses põnev kõigile uudistada ning teiseks jõukohane jalutamiseks kõigile, ka laste kui koertega.
Minu poolt suured aitähid peitjatele toreda aarde (ja seda jätkuvalt kättesaadavana hoidmise) eest, tõesti väga mõnus oli seda otsida/leida :). Huvitav mida järgmiste aarete juures näha saab, mul on koguni 23 aaret veel otsimissoolas mõneks järgmiseks korraks…
Siia oli tark varem leidnuga tulla, sest 3-s punkt tundus logide järgi üle mõistuse. Oligi mul üle aga üle oli ka Ainil. Õnneks ma ikka leidsin aga Ain pidi ka natuke aitama koordinaatide lugemisega, kuigi tal eriti aega ei olnud, sest ta suutis astuda (teateisemillesisse!) ja tegeles rohkem lõugamise ja enda kasimisega.
Saime lõppu, koht aardele leitud vääriline. Kokkuvõttes oli rada mõnus, mingid satikad ei purenud, tänud kutsumast!
Algus sujus kenasti, aga kolmas punkt oli täiesti üle mõistuse :o) Seal läks nii kaua, et ainult jonn ja suhteline kaugus kodunt sundisid mind ekstra pühenduma. Otsisin ja otsisin. Vahepeal laiendasin raadiust, kuigi vihje seda mingilgi moel ei toetanud. Tulin ikka tagasi nulli. Otsisin. Lugesin logisid. Otsisin veel. Vihje põhjal lõpu kirvetamine tuli kah mõttesse, aga isegi kui see oleks õnnestunud, oleks kuidagi poolik tunne sisse jäänud. Seega otsisin. Ja lõpuks leidsin :o) Mõnus koht, aitäh!
Vot aare. Hulk aega seisnud mul tegemata asjade nimekirjas umbes teisel real, aga teise rea asjade häda on see, et esimeseks jõuavad nad harva. Ikka trügib tagantpoolt mingi tähtsam tegelane vahele. A seekord tal vedas. Veetsin terve eilse õhtupooliku Valga-Ape raudteel tormimurru otsas turnides, öö otsa jaurasime sõpradega ja täna tahtsin tegelikult kolada Korneti kandis. Aga sealkandis lahistas sadada, ja mis lõbu see umbkeelses vesimärjas võssis ukerdamine siis ikka on. Kimasin parem koju, aga Helme kandis jäi vihm järele, mis ühtlasi tähendas, et Kivistiku metsa tund on tulnud.
Radade rägastik on tõesti õige sõna selle asja kohta seal. Imestama pani, et praegu on küll sääsed ainukesed, kes seal sporti teevad, näljased ja söötmata nagu nad seal on. Oleks see rada Brasiilias, oleks kõik tervisesportlased ilmselt juba zika saanud, aga samas - kes on värskeim Vana-Võidust tulnud sportlane?
Algus oli paljulubav, esimene vihjeobjekt lehvitas juba enne, kui geps seda üldse näitama hakkas, teine tegi samamoodi. Jõudsin isegi natuke rajameistrit kiruda, et kesse siis sedasi vastujooksu planeerib, platsi ju jagub, a siis ta sinder virutas kohe tagasi. Kolmas punkt käib nimelt puldiga. Kui peitja tahab, lülitab punkti välja, tahab, lülitab sisse. Õnneks on ta sihuke õpetatud punkt, käitub nagu nii mõnigi teine samasugune, ehk siis reageerib telefonilainetele. Võta telo välja, helista kellele tahad, räägi mida tahad, punkt arvab, et jutt käib temast ja lülitab end sisse. Seekord ma päris täpselt ei tea, kas ta tegi seda ise, või pani ikkagi peitja puldist, aga sisse ta lõpuks lülitus. No ja siis jäi ainult vormistamine veel, sihuke natuke deja vu moodi asi, aga saime üle. Isegi soovist natuke puutööd teha sain üle. Ilus korras uhas karp oli, aitüma!
Nii et jah, lugupeetavad, pole siin mingit arhiveerimist, las olla. Sääsed tahavad ka toitmist ja terviseradadel rohi mahatallamist, kesse muu seal ikka käib!
Esimest korda asusin seda multiaaret otsima septembris, kui olin ennast kaheks aastaks Vana-Võiduga sidunud.
Kaks esimest punkti leidsin üsna mõistliku ajakuluga. Kolmas jäi leidmata, sest taskulampi mul kaasas polnud ja telefoni aku sai tühjaks. Kui üks hetk avastasin ennast põlvist saati mudases maas, konstanteerisin, et olen võõrasse pimedasse metsa ära eksinud...:P
Otsustasin, et kui lumi ära sulab, vaatame mis edasi saab. Eile jälle Vana-Võidus olles ei andnud süda rahu ja jätkasin. Umbes tunnike kumises mu peas lauluviis "oh kuusepuu" (mis sest et kohe on jaanid:)), aga ei leidnud midagi. Kirjutasin aarde omanikule ja palusin geoabi. Lahkelt pööras [pekadrip] mu nina õigesse suunda ning kui õhtul uuesti vaatama läksin tuli häbinägu pähe - no kuidas ma ei näinud?:). Ka aare ise sai leitud peale mõningat kena jalutuskäiku.
Suured tänud peitjatele huvitava jalutuskäigu eest Vana-Võidu mõisahärrade metsapargis! Väga mõnusalt teostatud multiaare. Tänud ka geoabi eest!
Aare oli väga heas seisus. Ei võtnud midagi ega jätnud.
Hohhoi! Nii kui metsa sisenesin olin eksinud. Täiesti müstiline siiberdamine dzunglis, nägin peamiselt tigusid ja sääski. Suudki ei saanud avada ilma, et keegi sisse lendaks. Saatsin vist sadu hingi teise ilma. Kuna suutsin lõpu koordinaadid valesti sisse panna käisin mingis sõnajalasoos ka ära vahepeal. Ühesõnaga - see kõik oli nagu üks tüütuse piiril segane unenägu, mida vürtsitasid toredad vahepunktid. Ise ka ei usu praegu, et selle läbi tegin. Tänud elamuse eest!
Oeh, siin suutsime me taaskord demonstreerida ebapädevust, mis meid ikka ja jälle vahest kummitab.
Algusel polnudki nagu väga viga - esimesed kaks punkti tulid kuidagi eriti kergesti kätte ja tundus, et siin saab üsna kiiresti hakkama, aga kolmas, oo see kolmas...
Alustuseks suutsin kuidagi teises punktis koordinaadi valesti gepsu sisestada, eimidagi tõsist, ainult ühe viimase numbri, aga eks see pani meie nulli ca 15-20 meetrit valesti paika. Lõpuks jõudsime oma otsimisega ikkagi õigesse kohta, aga sealgi ei jäänud midagi silma ja pärast ühte abikõnet ja ikka veel mitteleidmist läksime tagasi teise punkti, kust said see kord õiged numbrid võetud.
Tagasi kolmandas jätkasime otsinguid samast kohast, kust enne lõpetasime ja mingi nipiga ikka ei leidnud. Alles teise kõne peale, mis meid enam-vähem ninapidi õigesse kohta suunas, leidsime lõpuks asja, mida oleks pidanud märkama umbes KOHE.
Tõmbasime sabad jalge vahele ja vantsisime lõppu, kust aare ka ilusti välja tuli.
Aitäh Kadrile nii aarde kui ka kannatlikkuse eest! Vähemalt saime metsaga tutvuda täie raha eest.
Kolmanda punkti taastamisest saati on see aare ootelistis istunud, aga alati oleme selles punktis juba liiga väsinud olnud. Korra istusin isegi geoparklas, aga kuna hakkas juba pimedaks minema ja pikk geopäev selja taga, jäi ikkagi käimata.
Nüüd olime teotahet täis ja rabapäeva alustuseks sobis väike metsas jalutamine imehästi... või nii me arvasime enne, kui 2 tundi hiljem huntnäljastena metsast väljusime :)
Nagu öeldud, esimese kahe punktiga läks ludinal ja nautisime jalutamist, aga siis läks lappama. Kolmandas punktis laiendasime perimeetrit ja üritasime vihjet tõlgendada nii kaua, kuni olime juba kaalunud elektripostide otsa ronimist, kõik vähegi mõistlikud kohad olid üle vaadatud ja vahele jäänud hommikusöök viis meid piirini, kus Joosep lamas lihtsalt selili maas ja Rudolf tammus, GPS käes, ümber ühe kuuse ja sonis midagi tõlkimatut.
Kuna mina tean "kuri-Kadri" asemel "uskumatult-abivalmis-Kadrit", siis ühel hetkel tuli häbitundega silmitsi seista ja natuke nõu küsida. Saimegi mõned juhised, aga ootamatu sündmuste arenguna oli meil tõsiseid raskusi nende looduses rakendamisega. Mõned võimalikud kohad siiski tuvastasime, midagi enamat mitte. Kuna mõistus oli otsas, suundusime tagasi teise punkti ja kontrollisime numbrid üle. Oligi lõpust üks number valesti, mis viis meid umbes 20 meetrit valesse kohta. Samas jõudsime ikkagi sinna, kuhu ka juhiste järgi sattunud olime. Uus põhjalik vihjekoha läbikammimine kolme silma- ja kätepaariga, ikka mitte midagi. ???
Kui asi väga nutuseks kiskus, tegime uuesti haledat häält. Nüüd saime nii selged juhised, kui veel telefoni teel anda oli võimalik. Ja... seal ta oligi, erkoranž ja põhimõtteliselt kogu aeg meie nina all püsinud. Õhku jääb küsimus, kuidas me nii pimedatena üldse elus püsime. Piinlik, piinlik...
Lõpus läks juba ilusti-kenasti. Aitäh Kadrile hiiglasliku kannatlikkuse ja metsaelamuse eest! :)
Enne ülepeakaela mülgastikku sukeldumist jäi meie teele veel üks lihtsama raskusastmega aare. Kivastiku metsas jalutamine oli mõnus, ehkki multiaarde kolmanda punkti leidmine võttis ootustest kordades rohkem aega ning langetas ühtlasi tubisti ka enesehinnangut. Kokkuvõttena sai leid siiski kirja ning meie pühapäevane ristiretk võis jätkuda.
Telefonist kostvad hääled, Kivistiku metsast, olid üpris muret tekitavad... Otsimise pingutusest juba peaaegu vist viimase hingetõmbe kähinad kuuldusid teiselt poolt toru. Muutusin rahutuks. ;) Kolmas punkt nõuab vist "taas oma kolm tilka verd ja luukerestunud geopeitureid".
Kuigi ilmselt olen saavutanud "kuri-Kadri" maine, siis neile, kes otsivad mu aardeid ning söandavad helistada-muret kurta, jagan abi lahkesti. Nii üritasin seegi kord veidi suunata...
Peale tööd aga läksin uurima, kas ikka kolmas punkt üldse leitav on.
Luukeresid lesimas polnud, ekslevaid otsijaid ka mitte. Ja tops rippus seal, kus vaja. Säras oranžilt kah veel. Seega, on leitav. :)
Edu kõigile ja küsige julgelt abi. Kui oskan, siis aitan! :)
Viljandi Rattaklubi sellepühapäevane rattamatk viis mind siis ka esimest korda elus Vana-Võidu kanti ja vahepalaks plaanisin Kivistiku metsa aarde ära võtta. Veeresin kuskile kohta kus üks kohalik hoiatas, et rajad on väga pehmed. Luurasin teist kohta ja sukeldusin metsa. Päris keeruline oli seal geps käes ratta seljas end õigesse kohta tüürida, aga hakkama sain. Esimesed kaks punkti tulid kiirelt, kolmandas läks asi hapuks. Tükk aega otsisin, ei leidnud. Siis meenus et maky oli asja kallale kirvega läinud ja ma siis läksin proovisin ka. Ei mina küll ei leidnud. Otsisin kuskil imelikus kohas mingi asja juures mille otstarvet ma ainult aimasin. Tulin tagasi kolmandasse punkti ja otsisin edasi. Ikka ei midagi. Alles siis taipasin vihjet vaadata. Õnneks oli see iga punkti kohta eraldi üles loetletud ja noh... kogu senine olukord vastas sellele kolmanda punkti vihje teisele poolele igal juhul 100%-liselt. Ja just siis kui ma enam ei viitsinud otsida, leidsin kohe üles. Peaks vist kiiremini virisema hakkama teinekord. Lõpus väga palju aega ei läinud pärast seda kui vihje meelde tuli. Geps muidu jah suunas mind igale poole. Uhh. Tänk juu!
Kõik algas väga hästi ja olgu kohe öeldud, et lõppes ka õnnelikult, aga see neetud kolmas punkt vedas ka meid alt. No ei leidnud kuidagi, ilm hakkas juba hämarduma ja otsustasime asja tänaseks katki jätta. Ainil tekkis aga mõte, et jalutaks enne ärasõitu natuke, mõtleks neljanda punkti üle loogiliselt ja võtaks selle nn kirvega … Uskumatu, aga nii täpselt läkski. Aitäh peitjale mõnusa jalutuskäigu organiseerimise eest. Aardega on kõik OK, aga ükskord tahaks tagasi minna, see kolmas punkt jäi ikkagi kripeldama.
Roger oli selle multikulti kallal natukene vaeva näinud, igatahes jäi minul nüüd üle vaid lõpppunktist see peidik üles leida.
Aega otseselt kaua ei kulunudki, lasin koordinaatide määrajal aarde peidikust välja võtta ning seejärel läks logimiseks.
Võtsin kaasa kõik koode omavad loomad, elukad ning mündid :)
Seda multit alustasin üksi juba varem, täna saime kohe kolmandasse punkti minna, kus koordinaat end üsna kähku kätte andis. Ka lõppaare oli otsijasõbralik. Jätsime aardesse tulnukränduri ja Tšehhi puidust geomündi.
Radu oli eelmise korraga võrreldes veelgi rohkem sisse niidetud, kõndides krõpsusid teokarbid talla all. Aitäh, sellest metsast ei teadnud enne midagi!
Appi kui palju sääski siin oli... Uuesti seda asja läbi elada ei tahaks. Otsisime seal innukalt ja minul õnnestus ka riided veidi ära määrida ja paras põnts veel ka saada... Ega seal tegelikult midagi rasket polnudki, lihtsalt ise olime rumalad. Lõpp tuli õnneks kiiresti ja saime sääsed järgmisi ohvreid ootama jätta. Aitäh!
Esimeses punktis läks kaua, sest me ei teadnud, mida otsida. Liis otsis kohe nii innukalt, et objektilt tuli tükk küljest ära ja selle tüki alt jooksis välja hiir. Teises punktis läks kähku. Kolmandas punktis läks jällegi kaua aega, sest... See ongi nüüd küsimus. Täiesti nähtaval kohal, aga silmad seda asja näha ei tahtnud. Isegi peale kõnet peitjale läks veel tükk aega. Lõpuks oli logimise vaev. Kui sääsed poleks terroriseerinud, oleks muidugi mõnusam olnud, aga muidu vahva mets. Aitäh!
Mõnus jalutuskäik metsa all. Kui logima hakkasin, siis avanesid taevaluugid ja hakkas alla kukkuma jääkuule. Õnneks oli lõpp sellises kohas, kus sai rahulikult varjus logida ja ilma paranemist oodata. Aardest võtsime kaasa lõvi, omalt poolt lisasime mikroskeemi. Lisaks võtsime kaasa ränduri. Aitäh peitjale vahva jalutuskäigu eest.
Tore kui rattasõidu ringi lähedale aarded jälle tekivad.Aga need vereimejad võiks küll seal vähem olla,selleaasta verevahetus tehtud.Punktid olid ilusti leitavad,peale selle taastatud punkti,Ei aitand muud kui kõne Kadrile ja siis nägin kui geopime võib ikka vahel olla.Tänud!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Läksin kindla kavatsusega see aare arhiivi saata, kuna kahe aasta jooksul pole olnud motivatsiooni kolmandat punkti taastada... Ja üleüldse igasuguse motivatsiooni puudusel hakata omi asju pisut koomale tõmbama.
Ja see aare on visam, kui mina. Leidsin lõpp-punkti ideaalses seisukorras, just nagu oleks karp alles eile sinna pandud. Kõik omal kohal ja ei mingit niiskust ega loomulikku kadu. Ka kaks esimest punkti ideaalses korras. Isegi lootus, et kõik rajad on totaalses võsas, ei pidanud paika. Enamus vajalikke radu kenasti niidetud...
Ei saa mina sellise elujõu vastu ning alistusin saatusele ja taastasin kolmanda punkti endise asukoha lähistel.
Lõpu koordinaadid ei pruugi olla väga täpsed, sest GPS ei suutnud anda täna paremat täpsust kui 6-7 m. Ilmselt puud ja pilves ilm segasid. Leidmist siiski see ehk ei sega.
Kevad on Kivistiku metsas täies jõus. Minge jalutama! :)
PS. Lisasin aardesse ühe TB, mis tuli otse IX-XI sajandist...