Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 3.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Reedesel jalutuskäigul pargis mõtlesime Siimuga, et kindlasti tuleks teha aare Pariisi bulvareile. Meie käime seal igal aastal vähemalt kaks korda. Et võimalikult palju näha, siis üritame isegi joosta. Vahel külastame kauneid bulvareid ka talvel. Teede hoolduse kohta saame häid sõnu öelda. Enne Pariisi maratoni on ka meie pere liikmed selles osalenud. Samas on sisehoovid ja väiksemad tänavad üsna kehva läbitavusega. Teelt kõrvale astumine võib kukkumist põhjustada ja seega ohtlik olla. Eriti siis, kui olete mõnest baarist läbi läinud ja seal rohkem konjakit tarbinud, kui linnas liiklemiseks kena on.
Pariis on vaieldamatult kaunis koht, kus tahaksime sagedamini viibida, soovitame sama ka teile! Et te võimalikult palju näeksite, siis oleme koostanud teile turismimarsruudi linnaplaani abil. Trükkige linnaplaan välja, siis saate vahepunktid oma plaanile kanda.
Koordinaatide nullis on ringkäigu algus. Seal füüsilist konteinerit pole, seal on orienteerumiskaardi stardikoht ehk kolmnurk. Nüüd tuleb kasuks kodus välja trükitud linnaplaan. Stardist tuleb teil kaardi järgi suunduda esimesele bulvarile (esimesse punkti), mille lõpus on juhised edasiseks toimetamiseks. Jne. Kui olete piisavalt mööda bulvareid vantsinud ja Marais rajooni läbinud ning kõik vajalikud juhtnöörid leidnud, siis küllap jõuate varsti Montmartre'i mäele, kus paiknebki aare.
Palun kasutage vihjetopsides olevaid linnaplaane/vihjeid ainult kohapeal vaatamiseks! Pärast punkti linnaplaanile kandmist (tänava meeldejätmist, pildistamist) pange plaan vihjetopsi tagasi ning peitke tops uuesti.
Seoses teise punkti objekti hävinemisega on teine punkt vasakul, kuigi kaardil oli algselt kirjas paremal. Kaardil on parandus peal. Koht on kaardi järgi sama.
Vihje: tamm, kuusk vasakul, kuusk paremal
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://www.orienteerumine.ee/kaart/db/kaart/2007042.gif
Aarde sildid:
soovitan (9), pikem_matk(>1km) (2), lahe_teostus (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC27MVP
Logiteadete statistika:
78 (84,8%)
14
10
7
4
0
0
Kokku: 113
Polnud siia varem sattunud. Tundus jumala poolt hüljatud koht, see tähendab geopeituri jaoks muidugi ideaalne. Mulle väga meeldivad aarded kus on vaja päriselt orienteeruda. Läbides kurtsin, et on liiga lihtne, tahaks võssi ka. No ja isegi seda sain lõpuks. Mäletan siiani Harku metsa orienteerumise aarde läbimist. See oli üks aaretest mis viis mind sinnamaani, et ka endale konto teha. Kui kasutajaks sain, siis see kahjuks arhiveeriti ja endal jäi logimata. Täna Pariisis seigeldes tulid kõik vanad emotsioonid meelde. Minu poolest võiks siia mõne üle võlli orienteerumise multi ka teha, ruumi on. Kindel FP! Aitäh!
Aare läbis hoolduse. Kõik punktid on üle vaadatud. Kolmas punkt taastatud teisiti kui varem. Mõnusat sahistamist sügisestes lehtedes!
Leitud. Kolmas vahepunkt on kadunud. Aga kui leiate kolmanda punkti ülesse siis minge 320m suunaga 175° ja seejärel 35m 80°.
Leidsime aarde lõpuks tänu viimasele leidjale! Kirjutasime talle ja saimegi asjasse selgust! Jälle Pariisis käidud! Seekord oli ka ämm kaasas! Tutvustasime ka ämmale bulvareid!
Lugesin , et pole leitud! Mina ka viimast topsi ei leidnud aga geosõber saatis kaardipildi, et lõppaare on kuskil seal!!! No läksin kirvetama ja saingi pihta!!! :D Lõppaardega kõik kenasti!
Kuuseüraski rägu oli igalpool. Äkki on aare kadunud? Kaks punkti saime kätte, kolmas jäi pausi peale. Mõtlesime et jääme ootama kuni keegi selle taas leiab siis tuleme ka logima
Tulin ikka suure innuga, et kõik 4 Pariisi aaret võtta. Esimestega läks õnneks, kuid see siin jäi viimaseks ning kolmandas punktis saabus pärast tunnist ringi tammumist suur pettumus. Ju siis olen geopime. Hirmus külm hakkas ka lõpuks. Kahjuks ei saanudki kõiki Pariisi punkte roheliseks :(
Neid bulvareid sai siin nühitud ikka omajagu. Kolme aarde peale läks pea 1,5h. See sattus kolmest esimeseks ja peab ütlema, et see peitmisviis väga meeldis. Selliseid lähenemisi võiks täitsa rohkem olla (ehk saan isegi mõnega mingi hetk maha). Aitäh peitjale!
Siin oli Margus vedurijuht. Mina loksusin laisalt vagunis lösutades kaasa. Kodutöö oli meil tegemata ja mul oli toss suht väljas aga ikka lasin end ära moosida ja jalgu järgi lohistades vedasin end lõpuni välja. See sulandus seal väga hästi loodusesse. Aitäh!
Olin juba ammu Pariis tulla tahtnud ja täna oligi see päev kätte jõudnud. Hommikul aarde kirjeldusi üle vaadates selgus, et oleks pidanud ka kaardi välja printima. See kodutöö oli meil tegemata ja lootsime kuidagi muudmoodi hakkama saada. Orienteerumiskaardid ju väga võõrad pole.
Auto parkisime puhkekeskuse juurde ja rõõmsal meelel astusime bulvareid uudistama. Kohe saime alistada päris vinge tõusu, õnneks ülejäänud rada nii karme kõrguste vahesid ei sisaldanud. Kõik punktid said leitud kerge vaevaga ja juhised edasiliikumiseks olid loogilised ja arusaadavad. Rada oli vahelduv, kuid üks asi oli küll kogu aeg samamoodi- hommikune märg rohi. Kui Pariisile väike ring peale tehtud, siis leidsime ka aardekarbi.
Aitäh mõnusa jalutuskäigu eest!
See paremale või vasakule suunamine ei toimi väga hästi kui pole lähenemissuunda tähistatud. Mina ilmselt lähenesin peitjatele erinevalt just vastassuunast ning veetsin tükk aega hoopis vale objekti juures. Lõpuks vaatasin ikkagi laiemalt ringi ja leidsin otsitava. Õnneks hiljem nähtavasti minu ja peitjate rada ühtis ning aare sai leitud.
Ringkäigul Pariisis, otsides uuemaid aardeid sattusime ka siia. Esmalt otsisime valest kohast. Karl laiendas veidi vaadet ja siis jäi ka otsitav silma.
Esimest punkti sai pikalt otsida, keegi oli pihlaka veel vahepeale langetanud. Aga lõpuks sain esimese topsi kätte, kaardi ja juhised edaspidiseks. Parandasin ära vasak/parem esimese topsis. Edasi läks ladusalt ja lõpuks ka tuli aardekarp nähtavale. Tänud peitjale
Nii juhtub kui kohe ei logi. Siis võib seda leiulogi siin lausa mitu aastat oodata...
Igatahes tänud toreda multika eest Mari@Co-le!
Kolmas katse Esimesel korral haaras mind enda võimusesse laululava. Arvasin et seal muuga tegelema ei peagi. Kui Tallinnas juhiseid vaatasain, siis oli häbi küll. Oa paarkümmen aastat sai sellega tegeletud Teisel katsel hakkas kohalejõudmisel just padusadu peale Nüüd siis kolmas..... No on siin ikka mäeehitustrust töös olnud....Korra oli vasaku ja parema käe äratundmisega probleem, muidu igatpidi tore kulgemine See prantslaste pariis mulle tegelikult hinge mööda pole. On seal küll eri põjustel mitmeid kordi käidud , aga ikka pole meeldima hakanud. "Pariisi bulvarid " meeldisid küll
Kuna jupp aega autosõitu oli juba seljataga, siis muidugi tahtsime jalgu sirutada ja see aare sobis selleks ideaalselt. Vähemalt nii me arvasime. Mis saaks olla parem kui mõnus jalutuskäik metsas, päike siramas ja puid paitamas? Väga õige, seesama jalutuskäik ilma sääskedeta! Märkus aardemeistrile: neid sääski tuleks tihedamini toita või siis lühema keti otsa panna. Igatahes oli neid siin metsas küll hullumoodi. Sadade, ei tuhandete või siis hoopis sajatuhandete kaupa ja kõik meie kallal. See oli siin küll üks kiirkõnni moodi jalutus, mis me tegime, aga tehtud saime. Noh, oleks ju võinud ka joosta nagu orienteerumisel tavaks, aga meil aeg polnud tähtis. Kokkuvõttes mõnus multi, aga sääskedeta oleks olnud veel mõnusam. Täname!
Tõnis on Regio blogis kenasti o-kaarti tutvustanud, kes seda ei tunne, saab õpetust siit. Rõõmsat müttamist!
Ma arvan, et selle aarde otsimise edasilükkamise põhjuseks, avaldumisest kuni tänaseni, on see orienteerumise kaart. See sigri-migri tekitab üksjagu segadust ja hirmu. Välja trükitud kaart vedeleb vist juba viis aastat sahtlipõhjas. Orienteerumise, kui sellise vastu ei ole meil midagi. Aga no siia ei sattunud nagu kuidagi. Vahepeal harjutasime kätt isegi autoorienteerumises, aga isegi see ei suutnud meid selle aarde juurde tuua. Täna siis jõudis kätte see päev, kui tuli meid kaua hirmu all hoidnud ristiretk ette võtta. Nagu kardetud, hakkas ikaldus kohe esimese punktiga pihta. Esimese punkti otsingutel, jõudsime juba naaberaarde juures ära käia. Olid ka mõned paljulubavad kohad, aga edasisi juhiseid mitte kuskil. No ei ole meil vist ikka seda orienteerumise geeni. Vähemalt ei saa me sellest peenikesest briti huumorist aru. Peale seda kui olime peitja surmani ära tüüdanud, hakkas päike puude tagant paistma ja leidsimegi esimese punkti. Peale seda oli ülejäänu kukepea! Isegi ütleks, et natuke liiga ruttu sai otsa. Kuniks meile lõpus ka väike tüng tehti. Aga täitsa huvitava maastikuga koht, kus oma päevased sammud täis teha. Täname "teistmoodi" väljakutse eest.
Kui aarde kirjeldus kenasti läbi loetud, jõudsime peagi ka esimese punktini. Nii sealt edasi ja edasi. Teekond kulges kenasti. Mõnus jalutamine oli. Pole kunagi varem siin käinud. Mulle meeldis see koht. Aitäh peitjale!
Korra olin siin juba käinud. Siis poleerisin nulli ja ei leidnud midagi. Täna siis jätkasin sealt, kust pooleli jäin. Ega tulemus palju parem ei olnud. Viimases hädas lugesime kirjeldust. Selgus, et see nulli poleerimine ei saanudki targemaks teha. Ja selle peale polnud muidugi ka tulnud, et enne linnaplaani oleks välja printunud. Asi ei tõotanud head. Lisaks veel muidugi see pisiasi ka, et tammedel pole praegusel ajal lehti küljes. Vaatasime kaarti, lugesime kirjeldust, aga mõõtkava ju ka pole. Lõpuks siiski õnnestus õige teeots üles leida ja ka edasised juhised. Edasi hakkas asi üllatavalt libedalt jooksma. Varsti oligi vÕimalus külalisteraamatusse sissekanne ära teha. Aitäh peitjale.
Kuu aja pärast oli planeeritud pikk nädalalõpu reis Pariisi. Kahjuks jääb see nüüd ära ja teadagi mille pärast. Selle asemel unistasime Pariisist ja sõitsime Pariisi. Väga tore oli mõõda Pariisi bulvareid jalutada. Olen siin käinud suusatamas ja jooksmas ehk bulvarid olid varasemast tuttavad. Kõik vahepunktid saime ilusti kätte ja lõpus nimed kirja. Tegime ka vahetuskaupa. Aitäh jälle siia meelitamast.
Viisin täna lapse õue. Läksin sellega veidi liiale. Või oli see vastupidi. Müttasime Pariisis üle nelja tunni. Selle aja jooksul ei näinud me ühtegi inimest. Ainult linde. Panime orienteerumispunkte. Muuhulgas kontrollisime üle lõppaarde, esimese ja teise punkti. Teise punkti objekt oli oma maise eksistentsi lõpetanud. Aare vedeles lihtsalt maas. Korjasin ta üles ja panin teisele poole teed. Koordinaat on sama. Lihtsalt parema asemel on nüüd vasak. Lõpp-punkti ümbrust koristasime ka.
Hommikul Pariisis ärgates ei saanud ju edasi minna ilma bulvaril jalutamata :)
Võtsime lausvihma trotsides ette jalutuskäigu tuttavatel radadel. Kõik punktid leidsime ilusti ja lõpp oli ka korras. Tänud!
Kui alguse paika sain, siis edasine kulgemine oli igati meeldiv ja sujuv. Tänu linnaplaanile sai valitud enamvähem samal tasandil liikumine. Vaid lõpus pidin ratta veidikeseks ajaks üksi ootama jätma. Tänan.
Ega ma üksi väga Pariisi bulvaritele kondama minna taha, olen liiga mitu korda kuulnud jutte seal toimetavast karust. (Et nad teda ka suurlinnas niimoodi ringi lasevad vantsida ja kesklinna prügikastides tuuseldada...) Aga ilm oli oivaline ja materjal aarde hoolduseks ammu valmis, nii et võtsin asja ette.
Enne pööret parkla poole märkasin, et alal toimuvad kaitseväe orienteerumisharjutused. Lootsin, et mind ikka ka alale lubatakse. Parklas oli täielik tühjus, nii et asusin oma ringkäigule.
Kohe hakkas noori poisse kaardid näpus vastu tulema. Mõni üksi, mõned mitmekesi, mõned kõndides, mõned joostes, mõned kindlalt, mõned täielikus segaduses. Sain mitmetele abiks olla ja orienteerumistarkusi õpetada või näidata, kus nad parasjagu kaardil paiknevad. Nüüd olin täitsa julge, sest poiste lärmaka suhtluse eest oli karu kindlasti kusagile kaugemale läinud ja mul julge toimetada. Sattus kuidagi nii, et kui oma punkte parendasin, siis polnud lähedal ega kaugel kedagi, aga kui kõndisin, siis olid bulvarid sinises dressis noorsande täis.
Esimesest punktist eemaldasin vale konteineri ja uue panin teise kohta. Nüüd on esimese punkti legend tamm, teest paremal. Edu kõigile!
Kleonel õnnestus välja kaevata tops, mis sai peitu pandud aarde esialgset versiooni peites, mida ma kaks korda otsimas olen käinud ja leida pole suutnud. Nüüd pean minema seda algpunktist eemaldama ja kontrollima, kas hiired on vahepeal uue topsi omale närimiseks võtnud.
Õnneks oli mul niipalju loogikat, et jätsin esialgse teise punkti igaks juhuks alles, mistõttu eelmistel seiklejatel kolmas punkt kätte leida õnnestus. Põhimõtteliselt on aare leitav nüüd võibolla isegi kahel viisil.
"Bulvar on lai puiestee, tihtipeale jõe või mere kaldal. Sageli nimetatakse bulvariteks ringtänavaid" - kõlab ju väga ahvatlevalt!
Mõnes asjas on mul antud selline vaist, mis selekteerib "siiaäraüksitule" välja. Kui ilmus Orelivile üritus, siis oli mul paras üle-Eestiline Paide, Haapsalu, Pärnu, Tartu tiim kokku klopsitud. Liiatigi kõik me olime orienteerumisega kõvasti kokku puutunud. Aga etteruttavalt ma võin ütelda, et kärbsemustast oli kah rohkem kasu kui minust. Ometi olen ka selgi aastal medaliomanik...
1-se punkti leidis eiteakust Kleone. Tops oli hiiremikide poolt järatud, kaart kortsus aga loetav. Kuna Henriko suutsime me ärakaotada, siis meie Reedaga otsustasime, et me nii kõvad tegijad orienteerumismaastikul, et läeme ja otsime 2-se punkti vahepeal üles. No mida otsimist-leidmist. Me ei näinud radagi ja avastasime end täitsa vale kohapealt. No selge, ots ringi ja tagasi. Seni leiti poiss üles ja nüüd oli meid palju. Vähe ei puudund, et vaidluseks oleks läind, sest rada 2-se punkti me keegi ei leidnud. Üks koht nats lubas, seal hargnesime. No mina muidugist ei leidnud jälle midagi aga Kleonel taas lihtsalt lampi joppas. Müstika. Kuna me 3-s olime juba olnud, siis see tuli meil ruttu ja lõpus oli Helle-Mari soolo, nii et mina jõlkusin ja targutasin kõikseaeg niisama kaasas.
Võtsin siis Maailmaparandajana ette kirjavahetuse-soovituse peitjale, et kle kaart on vana ja 2-se punkti mingit rada ei leia tavainimene küll üles, et kas ta liigutaks seda punkti normaalsemasse kohta. Hetk hiljem hirnusime mõlemad, sest me olime suutnud leida juhendi ja kaardi ja 1-se ja 2-se vahepunkti aastast Noalaev ja uus ongi juba ammu mõistliku koha peal.
Mulle rada meeldis, mis siis, et mingit 10 aasta vanust rada me vahepeal ei näinud ja et poisi täiesti ära kaotasime. Lõppes ju kõik hästi, ise leidsime aarde täitsa ausalt ja poiss läks vaid parklasse kiikuma. No kaua sa viitsid muttide jauramist kuulata. Aitäh, tore mitu tundi meil oli!
Parklas kohtasime koera, keda siin varasemetes logides Mupoks kutsutakse. Koera liikumisest oli aru saada, et tegemist on vana koeraga kuid jaksu jätkus teisel koos meiega esimesse punkti kaasa tulla. Kuna viimane leiulogi jäi aasta tagusesse aega ja vahepeal ka mitteleid, siis aimasime halba. Tegelikult on esimese punktiga kõik hästi ja asub ikka seal ringi sees. Ainult hiirepoiss on veidi konteineri nurka näksanud.
Seejärel kadus Henriko. Seni kuni mina teda mööda bulvarit otsisin, suundusid Anne ja Reet teise punkti. Viimaks raporteeris saabunud Helle- Mari Henriko asukoha ja võisime neljakesi teistele järgneda. Teise punkti lähistel selgus, et Anne ja reet olid põhjalikuma jalutuskäigu bulvaril ette võtnud kuni elektriliinideni. Täiesti mõistetav, sest teise bulvari algust tuli kompassi abil otsida enne kui õige teeotsa üles leidsime. Edasi siin meil lihtsalt vedas. Nimelt sattusin õigel ajal seisma jääma ja hakkasin kaaslasi otsima, kelle asukoht oli ainult jutuvada järgi aimatav kuid mitte silmsidemena tuvastatav. Selle tulemusena vaatasin järgmisel hetkel aardega tõtt.
Edasine sujus ilma viperusteta ja võisime viimaks nimed logiraamtusse panna. Aitäh
Seiklus oli ikka pikem, sest kümne aasta tagune orienteerumiskaart on ikka ainult abivahend. Aitäh seltskonnale!
Enne Orelimeistri üritust oli meil väikse pundiga plaanis selle aarde juures kohtuda. Mõeldud, tehtud. Ma küll pojaga Tartust tulles hilinesin veerand tundi, aga enamuse Pariisi tänavatest saime koos läbi jalutada. Ühes punktis oli meil küll päris error, sest orienteerumiskaart ajas kõigil juhtme kokku. Lõpuks vahtisime igaüks ise kuuse all, kuni Kleone õige leidis. Lõpp oli tore, kuigi libe ja järsk oli see paik. Aare on korras, mõni vahepunkt on ehk veidi raskemini loetav, aga üldiselt tehtav. Aitäh mõnusa matka ja seikluse eest!
Oeh, geosilm on vist töntsiks jäänud, sest oletatavast esimesest punktist ei suutnud ma poole tunniga mitte midagi leida, kuigi kände jagus. Koht on mõnus, siia tulen hea meelega kunagi uuesti.
Kunagi üks tuttav rääkis, et olid kaasaga hommikul arutanud, kuhu minna nädalavahetust veetma, kas Saaremaale GOSPA-sse või Pariisi. Otsustanud, et Pariisi ja lennanudki Prantsusmaa pealinna. Meil oli reede õhtul sama küsimus, et kuhu laupäeval matkama minna ja pilk aaretekaardile tõstatas lauale Pariisi. Et vaataks ka kohalikud bulvarid üle ja šoppaks šikis Champs Elysees' butiigis. Kui laupäeva lõunaks kohale jõudsime, olid tänavad täiesti inimtühjad, kuid meile see sobis. Esimesesse punkti saamine võttis kenasti soojaks ja edasised juhised leidsime kiirelt. Teisest punktist panime esimese hooga mööda ja tagasi pöördununa poleerisime alustuseks vale objekti. Õnneks tuli mõistus koju ja saime peagi kaardile järgmise punkti asukoha ära märkida. Jalutasime edasi ja nautisime ümbritsevat nagu kunagi päris Pariisiski ning peagi olimegi kolmanda punkti kaudu lõppu jõudnud. Panime nimed kirja ja otsustasime otse Champs Elysees'le jalutada. Täname siia kutsumast, väga mõnus jalutuskäik. Kes päris Pariisis soovib loodusesse ja teistsugust kogemust saada, siis oskame soovitada Bois de Boulogne'i :)
Tulles tagasi jälle ebaõnnestunud Katkise silla aarde juurde minemisest otsustasin siin õnne proovida.Ilm oli nii nagu meil ikka- vihma udutas ja rohi märg. Esimese punkti leidmine läks tiba kauem kui lootsin, aga lõpuks õnnestus. Teisest punktis panin esimese tuhinaga mööda ja kui lõpuks aru sain, et asi pole õige tulin tagasi ja parandasin vea. Kolmas punkt tuli juba kergemini sest olin just äsja siin olnud :). Neljas ja ühtlasi viimane ilmutas lõpuks kah ennast ja logi sai kirja. Tagasi auto juurde minnes olin ikka läbimärg ja tuli riideid vahetada.Matk ise osutus üsna põnevaks ja soovitan ka teistele. Aitäh.
Geopäev 87.
Oma eilse päeva lõpuks sõitsin Pariisi. Kell oli 10 õhtul ja päike loojumas. Ühtegi ööbimiskohta tegelikult välja vaadanud ei olnud. Viimasel ajal kõik eksprompt ööbimised on nii hästi lõppenud, et lükkasin sel korral sobiva koha leidmise eriti viimasele minutile. Asula esimesel läbimisel ei jäänud kohe mittemidagi silma. Seejärel uurisin veidi Maa-ameti kaarti ja nägin ühte kahtlast võimalust. Teeotsa juurde sõitmise järel nägi see veel kahtlasem välja kui kaardi peal. Nagu tavaline ülekasvanud teeäär. Kuna kaardil tee läks, siis riskisin ja sõitsin puude piirini. Sealt edasi oli näha, et tee justkui oleks. Tee oli väga kitsas, oksad kriuksatasid vastu autot mõlemalt poolt, rataste vahel toimus looduse niitmine ja samal ajal toimus kogu sõit järsust mäest üles. Mäe tipus üllatas veel mahalangenud okaspuu, mis oli langenud ühe õblukese lehtpuu najale. Hirmuäratav autolimbo väikese katuse sügamisega ja olingi kohal. Lihtsalt mingi ristmik Oruotsamäe tipus. Vähemalt saab öelda, et pole lihtsalt Pariisis käinud vaid seal ka ööbinud.
Öösel ennast eriti hästi aga välja ei maganud. Väga lühike ja lünklik oli see uni seal. Hommikul läksin siis ennast orienteerumisjalutuskäiguga üles turgutama. Ei arvestanud sellega, et kaste on maas. Esimesse punkti jõudes olid juba jalad läbimärjad. Oligi värskendav. Känd mis mulle kevadel vastupanu osutas oligi see õige mis sisaldas järgnevat infot. Sain edasi jalutada. Gepsu ega muud navigatsiooni abivahendit ei kasutanud, vaid ainult peitja poolt pakutud kaarti. Järgmisest punktist suutsin esimese hooga umbes 100 meetrit mööda panna. Otsisin ülbe lollikindlusega ühte kindlat kohta mida lihtsalt ei eksisteerinud enam. Jalutasin natukene maad tagasi õigesse kohta, kus seistes ei tundunud see koht ikka kohe üldse õige. Kuusk koordinaatidega aga oli olemas, ju siis kõik korrektne. Järgmine punkt oli väga lihtne. Sel hetkel olin ma oma ööbimiskohale juba päris ligidal. Lõpu puhul hakkasin minema juba väga ebamugavasse kohta aga silmanurgaga püüdsin kinni hädavajaliku detaili. Pääsesin lollustest ja läksin aaret logima. Nii ma vähemalt arvasin. Lähedamale jõudes hakkasin kahtlema aga jällegi oli kõik siiski õige. Väga kavalasti lahendatud see lõpp. Multifunktsionaalne. Aitäh peitjale siia radadele orienteeruma kutsumast!
Olin sellest aardest peas loonud mingi kujutluspildi, mille tõttu poleks üksi seda ealeski otsima hakanud. Kaupol sellised reservatsioonid puudusid ja eeltöögi oli kenasti tehtud.
Esimesse punkti rassisime läbi võsa nõlvast üles, kuni selgus, et kõrvalt läks tegelikult trepp ka. Esimese punktiga läks päris raskelt, kuna georadu eriti ei olnud ja vähemalt mulle tundus, et äkki polegi ikka õige koht. Samas sealsamas alanud kettarada tundus sigavinge, oleks tahtnud ära proovida.
Teine punkt oli mõnusa jalutuskäigu kaugusel ja seal erilisi raskusi ei esinenud.
Kolmandasse punkti läksime suure ringiga, lootuses teekonda veidi optimeerida. Tagantjärele tarkusena ennustasime lõpu asukohta valesti ja erilist kasu sest polnud. Otsimine oli igatahes päris raske, kuna hindasime punkti umbes 15 meetrit valesti ja otsisime enne kõigist teistest kirjeldusele vastavatest kohtadest.
Lõpp oli taas mõnusalt ürgse lähenemisteega, aga teostus oli väga muhe. Ei tea, kas tõesti toimib ka teisel viisil?
Kokkuvõttes oli tegu väga nauditava pisimatkaga ja tagantjärele on tunne, et oleks võinud rohkemgi punkte sisaldada. Aitäh!
Kirjelduse järgi tundus raskem asi, aga proovisime siiski. Esimese punkti olin 8m täpsusega välja mõõtnud, endal oleks vist kaua läinud aga Martinil oli rohkem õnne. Ühte kuuske, mis ei jäänud üldse kaugele, ei osanud me üldse kahtlustada ning käsime palju kaugemaid vaatamas. Lõpuks saime lõppu ja nimed kirja. Huvitavad rajad olid, suuskadega võib siin lõbus olla.
Pariisi jõudes tuli panna moodsamalt ka riidesse. Vahetasin dressid teksade vastu ja tennised sõjaväesaabaste vastu. Kindlasti oli ka praktilisem. Rohkem taskuid kuhu asju panna, parem veekindlus ja hoopis teine haakuvus jääl. Pariisis hetkel mingi haigusepuhang või muu probleem kallal, sest kõik inimesed olid kadunud. Lisaks oli ka kergemat sorti veeuputus. Julgel sammul põrutasin läbi jäälompide nulli ja sealt edasi esimesse punkti. Kändusid oli palju. Üks känd pakkus mulle erilisemalt huvi oma ebaloogilise maskeeringu elemendiga. See oli aga lootusetult kinni jäänud. Oma pissihäda ei söandanud ka ristata esimese probleemiga. Tuleb soojemal ajal tagasi tulla ja olla ettevaatlik lendavate ketastega. Tagasi autoni läksin mööda eriti hirmuäratavat treppi. Pooleldi jäine ja pooleldi mudane. Ma ei saa aru kas see päriselt ka kelgumägi. Ma ei sõidaks sealt kelguga alla ka siis kui keegi mulle mäe all €10000 peo peale annaks pärast allasõitu. Ohkasin kergendatult pärast viimaseid astmeid.
Sai logistatud kaardil märgitud asukohas ning ümbruses kõik kännud ja kännulaadsed tooted läbi, kuid leidmata see esimene punkt jäigi.
Mulle väga meeldivad aarded, mida on võimalik ka kottpimedas metsas leida. Nii lõppes ka seekord. Olime siin juba teist korda. Esimene jäi ka pimeduse tõttu hilja peale, aga täna tegime lõpurännaku. Diskgolfi rajale on viimasest käigust pandud rajakaardid juurde. Kindlasti mängige seal, mägedega uhked rajad, soovitan. Tänud peitjale. PS! Rada läbitav ka 5-aastastega.
Pariisis on valminud discgolfirada - vaadake, et alguses kettaga mööda pead ei saa. Ja parklasse naastes samuti. Aga kettarada on täitsa äge, ma läbisin selle ära. Aega ikka läheb, sest väljakutseid siin jagub ;) 18 rada ju!
Algselt oli plaanis õhtul ainult Neerutis ära käia aga sellest jäi väheks, põrutasin siis Pariisi ka. Esimest punkti otsides sattusin natuke valesse kohta aga värsketele otsimisjälgedele :). Peale seda,kui korralikult kaarti vaatasin leidsin ka punkti kiiresti. Edasi sujus juba kenasti. Kui ma oleks teadnud, et siin nii tore aare on, ma oleks juba ammu tulnud :) Väga mõnus niimoodi kaardiga ringi rännata, just see, mis mulle kõige rohkem meeldib. Proovisin lõpu ka ilma navita ülesse otsida aga kui kohe ei leidnud siis panin ikka käima, selgus et täitsa õige koht :) ja peidukas ka täitsa olemas. Suur suur tänu selle väga mõnusa õhtuse jalutuskäigu eest!
Päike tuli välja ja kutsusin Linda-Liisi kaasa sügisesse Pariisi jalutama. Kui õigele bulvarile jõudsime ja esimene punkt leitud, läks edasi juba kergelt. Bulvarid olid inimtühjad, vahepunktid kenasti leitavad ja lõpp ka. Tore jalutuskäik. Tänud Pariisi kutsumast.
Orienteerumine, mis läks kiiresti üle öiseks orienteerumiseks. Kolasin siis taskulambi valgel mööda Pariisi tänavaid kuni lõpuks sai ka aare leitud. Huvitav teostus, läbiks hea meelega ka pikemaid radasid. Tänan!
Istusin Aurumasina juures ja mõtlesin, et kas nüüd tulla siia või mitte. Ei olnud mul aimugi, kaua siin minna võib. Lõpuks sõitsin ikka nulli. Siis avastasin, et kaarti pole mul ju välja prinditud. Kõigest hoolimata õnnestus aare üles leida. Väga mõnusa ülesehitusega aare, ega mind muidu metsa ei saakski ;) Aitäh!
Teist päeva järjest Pariisis. Kolmapäeval sai siin käia orienteerumas ja Neljapäeval sai jalutada Pariisi bulvaritel. Tänud peitjale.
Mulle tundus et selles Pariisis sain ma osoonimürgituse,aga pole hullu.Tänud peitjale.
Tegime kaks ühes, läbisime SI pulgaga orienteerumise rajakest ja kulgesime Pariisi bulvareil. Maastik oli mõnus ja rahvast palju. Meist möödujaid oli kiiremal või aeglasemal sammul. Tubli Mari, et lisasid umbkaudse kaardivihje eelviimasesse punkti. Lõpp meile väga meeldis, siin hakkas väga kiirelt karbike näpu all krabisema. Tänud Marile.
Päeva viimane leid.Jalad olid juba töntsud aga õnneks oli lõpppunkti pandud lehvid lehvima ja nii me ta leidsime.Aitäh!
Bulvarid on veel mõnusalt jäised. Suusalaenutus töötas, saada olid ainult neljased suusad. Kuna meid oli ainult kaks, seekord suuski ei võtnud. Lõpp-punkti arvatav asukoht kaardil on vist mööda, aga koordinaadid on täpsed. Kuidagi liiga kiiresti jõudsime geomobiili juurde tagasi. Aitäh!
Pühapäeval, 25.01.15, toimub Pariisis ETV-Swedbanki noorte suusasarja 2. etapp. Kui juhtute siis aaret otsima, ärge palun võistlejaile ette jääge!
Kaunis talvepäev,hea seltskond niiet metsa aaret otsima.Kõik punktid kenasti leitavad ja aare korras.Võtsime eesli asemele patsikumm.Täname
Täna oli see tore päev, mil sain pärast tööd Pariisi bulvareil olukorda kontrolli alla sättida. Tuli välja, et Marais suunas minev bulvar on barrikadeeritud, mistõttu muutsin veidi teie, kui toredate turistide linnamarsruuti. Igasse tagahoovi pole teil enam vaja ronida. Ühesõnaga uuendasin kõik vahepunktid.
Talv Pariisis on tore. Laupäeval ja pühapäeval olid siin imelised lumeolud. Nautisin marsruuti suuskadel.
Täna seevastu olin tõsiselt hädas teehooldusega. Kiirus kippus pidevalt lubatust suuremaks minema.
Kuna marsruut kulgeb ühesuunalistel bulvaritel õiges suunas, siis soovitan talvel läbida vahepunkte suuskadel. Eelviimases punktis on lisaks koordinaatidele umbkaudne kaardivihje gps-ita otsijaile. Tegin selle mälu järgi, nii et täpsus pole kõige suurem. Aga ehk on abiks ikka.
Lõpp-punkti palun suuskadeta külastada. Selles piirkonnas nimelt puudub meditsiiniteenus. Ja suuskadega oleks seal eluohtlik. Lõpus ma täna ei käinud, kell oli juba pool viis ja üsna pime oli, aga suvel oli lõpus kõik korras, nii et teen aarde lahti.
Vahepunktid ligumärjad ning viimases punktis tekst loetamatu.
Üle kivide ja kändude tõesõna. Esimesel katsel takerdusin selles punktis, kus kaardi kokkuviimine loodusega nõuab väga elavat kujutlusvõimet. Teisel katsel oli minust "muu pseudonublu" abiga saanud pädev orienteeruja. Ometi oli omandatud võimetest vähe, et viimasest punktist midagi pädevat välja lugeda. Nimelt väljus sealt avamisel poole topsi jagu vett ning aastaga, mis on möödunud viimasest logist, on tekst üsna loetamatuks muutunud. Sain kätte numbrid, mis peale pikka tuustimist ning geokõnet osutusid ca. 40m valeks. Jutu kokkuvõte: viimane vahepunkt tahab värskendust.
Üleeile oli maastikul karu. Lõppaardest vähem kui 200 meetri kaugusel. Rajameister kohtus karuga, mõlemal õnnestus täie tervisega lahkuda :) Täna seal enam karu polnud. Mul oli seal punkt, nii et koht on üle kontrollitud ja te võite rahulikult otsida.