Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Saaremaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Elda pank asub Vilsandi Rahvuspargi territooriumil Elda poolsaare loodetipus. On meie pankadest kõige pikem - 1200-1500 m. Paljanduva osa pikkus hästi nähtav 200-300 m ulatuses. Panga maksimaalne kõrgus 1,5 - 1,8 m. Koordinaatidelt suund otse merre on küllaltki ilus koht snorgeldamiseks, vee all umbes 5 meetrit kaldast asub järsak (pank) mida on küllaltki põnev uudistada.
Aardest:
Koordinaatidele jõudes pargi auto ja liigu umbes 280 meetrit mööda teed edasi. Pisikesest künkast üles ja oledki umbes õige koha peal.
Vihje: vasakul kadaka põõsas kivi all
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://www.vilsandi.ee/
Aarde sildid:
lumega_raske (2), omanikuta (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC28Y96
Logiteadete statistika:
105 (96,3%)
4
2
2
2
0
0
Kokku: 115
Hommikul telkimisalal tegime väikse kohvi ja pakkisime asjad kokku. Seejärel võtsime ette väikse jalutuskäigu siia maalilisse kohta. Aare ilmus ka mõistliku ajaga välja. Tänan.
Tänu eramaalastele saab auto juba kaugele maha jätta ja teha aardeni tervisliku jalutuskäigu. Aitäh!
Aare leitud ja nagu näha oli koguni terve talve puutumatuna kivi all veetnud
Peale ööd Elda telkimisalal (vaade merele kahjuks puudub aga muidu puhas ja vaikne hästi varustatud RMK koht) sai ette võetud retk Elda pangale. Auto jäi talu juurde parkimiskohale ja edasi liikusin jalgsi parempoolset lühemat teed pidi. Eraomaniku poolt on kõik korrektselt tähistatud ja midagi karta nagu polnud. Tee möödub lähedalt mesitarudest, üle vingerdavate nastikute ja siis läksin ka ranna kaudu ümber lehmade. Aare oli omal kohal ja logist selgus, et tõesti 1a ja 1 kuu viimasest leidmisest. Kuna lehmad seal peremehetsevad ja kõik kadakavahed on neil läbi trambitud, siis imestasin, et aare veel puutumata oli. Minuarust oli see väga ilusa loodusega jalutuskäik ja julgen kõigile soovitada kes just elusloodust ei karda.
Vaatamata päris ebamäärasele koha vihjele õnnestus karbike siiski imekombel leida.
Kirjeldus enam paika ei pea ja nulli autoga sõita ei saa. Eramaa on ees ja seal tohib vaid jala liikuda. Infotahvlil oleva selgituse põhjal on siiski kõik matkajad ja loodetavasti geopeiturid teretulnud. Seega auto tuli umbes 1,3 km kaugusele jätta ja sealt edasi jalutada. Ilus tee viis läbi metsa, üle karjamaa mere äärde. Aarde peidukoha lähedusse jõudes asusime kadakaid ja kive vaatlema. Kummastki siin puudust ei tulnud, kuid õnneks sai õige koht kiirelt leitud. Asendasime katkise karbi uuega ja panime nimed kirja väga hästi säilinud logiraamatusse. Üsna mõnus jalutuskäik, ühtegi putukat polnud, veised olid kuskil kaugemal ja maaomanik askelda ka omas aias. Aitäh!
Täna hommikul oli lausa jahe. Temperatuur näitas vaid 21 soojakraadi. Tegelikult oli see vahelduseks hea leevendus. Nii kummaline, kui see ka ei tundu, siis selle kuumusega (27+) harjub ikka mingil määral ära küll. Mõistatus ise oli lihtne ja koht huvitav. Karp oli katki, logiraamat kuiv. Tänan.
Hullumaja, me ütleks. Miski saun keset eimidagi, kottpimedusest äkki seisvad "inglid", mis rohkem tulnukaid pealambivalguses meenutasid.. kell oli lõpuks 23 kui olime kõikvõimalikke kive tagurpidi proovinud keerata, kadakaid oli ka n+1, kus nüüd just SEE kadakas on? Olime lõpuks närvis ja valmis käega lööma, hargnesime ja pingutasime veel, tuldud tee oli kehv ja siia naljalt tagasi ei kipu.. lõpuks kaikus üle tuule üks "LEIDSIN" ning peale tükiajast imetlust ja kirumist said nimed kirja, mõni minut enne südaööd olime autos tagasi ning alustasime 7km teekonda mööda uisuvälja/auklikku kruusateed tagasi tivilisatsiooni poole. NB!!! KARP KATKI NING KARPI ÜMBRITSEV KILEKOTT AUKLIK! Sisu niiske aga logiraamat gripkotis kuiv, ehk uued minejad saavad uue karbi ja koti panna. :)
Uudistamist siin teekonnal juba jagus. Kari luiki lehvitasid meile randa jõudes sabaga ning kogu piirkond ilus ja uhke. Lõppu jõudes oli olukord kõike muud kui kerge. Hoolimata suurest gängist, ei tahtnud see karbike kuidagi ennast ilmutada. Üsna kiirelt sai puudust tundma hakata autosse jäetud sapöörilabidast. Edaspidi püüdsin seda ikka tihemini jalutama kaasa võtta. Kui niisama tuulamine tulemust ei toonud, haarasime kodukootud abivahendi ja asusime vähe jõulisemalt potensiaalsete aarde peidukateni lähenema. Taktika toimis ja peagi saatis meid edu.
Tänud.
Päris telkimisala juurest ei pidanud jalutama hakkama, aga sammusid sai sellegipoolest omajagu. Päris huvitav vaade oli raiesmikust ja viljapuude ymbrusesse istutatud uutest puudest. Ja siis need kujukesed ja saun keset ei midagi. L6pus aga hajutasime pundi laiali ja kaevetööd võisid alata. Aga ega kymne silma ja 50 s6rme eest ei jää miski kauaks peitu. Ilmastikust olenevalt tuli nac j6u ja ilunumbreid kasutada ja v6isimegi logima hakata. Tänud peitjale
Kogu tripi üks lemmikaardeid. Mitte selle teostuse, vaid asukoha poolest. Omajagu tuli jalutada, aga selles oli nii mitmeid ilusaid kilde, näiteks tünnisaun ei kusagil, pink vaatega merele ja huvitavad kujud. Aardeotsimine ise oli muidu paras taak ja lumeta raske silt on igati õigustatud. Olin just taevaste jõudude poole pöördunud, kui NKT välja kaevas
Vahepeal on ajad muutunud ning nüüd tuleb 280 meetri asemel 1300 meetrit jalutada. See ei hirmutanud, küll aga lumi tegi leidu kaheldavaks. Lootsin ise, et Saaremaa lääne osas pidi 0 cm lund olema ning pole probleemi, aga see kaart küll tegelikussele ei vastanud. Lund jagu piisavalt, aga suure kambaga kaevates jõuti ikka õige kivini. Aga koht on külastamist väärt.
Veel päikeseloojangu paiku jõudsime aardele lähenedes lõpuks kellegi aia taha, mis andis valiku suunduda kahele erinevale matkarajale, et aardeni jõuda. Nii et enam ei saa kindlasti autot aardest kirjelduses toodud koordinaatidele jätta. Valisime lühema 1.3 km pikkuse raja ja hakkasime astuma. Lehmad karjamaal ja metsa vahel olid kohati segaduses, et kes neid nii hilja veel vaatama tuleb, aga hoidsid siiski omaette. Kohale jõudes olid mere kaldal toredad kujud ja saun. Panka ennast polnudki eriti olla, aga eks see on ka kirjelduses kirjas. Aardega läks ikka natuke aega, et aru saada, kus ja mis ja mida, aga lõpuks olid nimed kirjas ja imeilus päikeseloojang silmapiiril. Aitäh!
Peale Vilsandi laidude külastamist ja lähimate aarete ülevaatamist tegime päikeseloojangul jalutuskäigu veiste karjamaal aardeni ja tagasi. Mingit panka me siit eest ei leidnud aga päikeseloojang oli mere ääres kena.
Auto jätsime infotahvli juurde ja jalutasime inglite juurde. Teele jäi vaid üks avamist vajav värav ja loomulikult suurem hulk veiseid. Inglite juures saatsime päikese silmapiiri taha ja edasi jalutades jõudsime lähimasse suure saare punkti, kust Salavad ja Loonalaid kenasti kätte paistsid. Aare ise oli omas pesas kenasti olemas. Tänan.
Parkisin auto erinevate keelavate siltide juurde ja asusin infotahvlit lugema. Sellejärgi peaks nagu mööda parempoolset teed jala edasi minema. Kuid ka selle juures olev silt keelas kõrvalistel isikutel sisenemise. Ei viitsind kellegagi vaidlema hakata, läksin veel rohkem paremalt läbi kiviaias oleva augu ja läbi võsa-metsa. Seal tundus kohati ka miski rada olevat. Majast kaugemale jõudes liikusin tee peale, väravate läbimiseks tundus kõige lihtsam variant ennast alt läbi veeretada. Peale väikest jalutuskäiku sai ka aare leitud.
Timmul oli Saaremaal sukeldujate seminar toimumas, nii et sõitis neljapäeval juba kohale, kuna mina pidin reedel veel tööl olema, siis läksin peale tööpäeva bussiga järgi.
Timmu korjas mu bussijaamast peale, käisime poest läbi, et õhtuks midagi süüa/juua osta ning peale seda läksime otsisime endale ööbimiskoha.
Leidsime mõnusa vaikse paiga, kus polnud peale meie hingelistki. Grillisime ja käisime ujumas ning peagi keerasime magama, et hommikul vara ärgata, sest Timmul oli laupäeva hommikuks skeldumine orgunnitud. Oli väike lootus, et saab Mullitaja juures ära käia, kuid grupis olnud soomlastele oli selle asemel lähedal asuvat vrakki lubatud, nii et napilt jäi siiski puudu... Kuna see aare üks Timmu eesmärkidest oli, siis äkki teen kunagi ise ära...
Pühapäeva järgmine leid. Kokku leidsime ikka väga vähe, nii et kindlasti pean millalgi tagasi tulema. :)
Tänud peitjale!
Eelmisel õhtul olime seadnud auto Elda telkimisplatsi poole. Terve päeva oli olnud imeilus ilm, järsku ca 3 km enne telkimisala hakkas tulema hullu padukat. Lõbus juu. ca 1 km enne telkimisala nägime kuidas mingi suure looma ahter teepealt üle läks. Kes? Täpselt ei teadnud aga oli suur ja tume. Telkimisala juures lõppes ruttu vihm ja saime oma vorstid ära grillida. Minul muidugi oli külmetusest kerge tõbi kallal, seega Hendrik tegelikult askeldas ja hoolitses mu eest. Hommikul tegime hommikusööki ja seadsime auto aarde suunas. Ruttu selgus, et ei saa ühtki nii lähedale kui lootsime. Hendrik vestles omanikuga ja sai eitava vastuse. Parkisime siis auto ja seadsime sammud omaniku poolt suunatud matkateele kiviaia kõrvalt. Mõned karjused ja lehmad möödas, leidsime ka aarde. Leidsime ka võimalikud "endiste geopeiturite" luud. Aare logitud, tegime ka mõnusa hommikuse supluse oma kivises privaatrannas . Tänan peitjat!
Üritasime minna lühemat teed otse läbi eramaa. Sai vesteldud omanikega ja suunati teisele teele. Pikk jalutuskäik, mitmed tarad ning lõpuks sõbralikud neljajalgsed ja paar korjust. Naersime, et ilmselt kolleegid geopeiturid on nahka pistetud. Mõnus privaatne koht ujumiseks looduskaunis kohas, kasutasime võimalust. Tänan aarde eest, koht kuju muidu kindlasti ei satuks.
Oli tore matkata koos vahvate geopeituritega ja avada ja sulgeda elektrikarjuseid. Tänud peitjale kohta näitamast! Muidu sinna ei satuks kunagi.
Jätsime auto ilusti kaamera ette ja matkasime aardeni,kuigi tee peal pidime mitu takistust ületama aga lõpus oli kena.Aitäh!
Kurjad kirjad ja ketid, kuis siis nii ja pangale viitavad viidad. Kolm korda tuli värava kriipsudega tegeleda, et pangale jõuda. Pilk eile külastatud Salavamaale ja otsitavat otsima. Tänud peitjale.
Jätsin auto maha edasi liikumist keelavate märkide juurde. Võtsin kaasa ka natukene snäkke, et kasutada jalutamiseks kuluvat aega otstarbekalt. Matkamiseks valisin ainsa tee mis ei keelanud inimliikumist. Karjusteni jõudes tundus, et kohe sisenen kuhugi Jurassic Parki, sest nii tihedat karjust iga päev ei näe. Lootsin vähemalt elevanti või siis kaelkirjakut kohata. Neli korda sain karjuseid lahti võtta ja tagasi panna aga ühtegi looma ei kohanudki.
Rannal oli lahe saunake ja ka pank oli omapäraselt huvitav. Aardeni jalutades midagi muud põnevat ei juhtunud. Leidsin vaid juba ma ei tea mitmenda identselt Saaremaale peidetud vanakooli stiilis aarde, mille tulemusel on karp raske kivi all ära lõhutud. Tagasi jalutasin teist teed kaudu kuhu ei olnud ühtegi keelumärki asetatud. Nägin lõpuks ka loomad ära. Täiesti tavalised lehmad olid hoopis. Ennem autoni jõudmist hakkas vihma sadama. Lehmad läksid lolliks ja hakkasid ringi jooksma. Ise oleks tahtnud ka autoni joosta aga tean, et joostes saab lühikese ajaga keha märjemaks kui rahulikult käies.
Aarde eest tänud!
Ega siia lõppu väga ligidale saagi. Ühel hetkel igas suunas keelumärgid ees. Valisin vasakpoolse, kus vaid punane tellis ehk sõidukite liikumise keeld ja juhindusin igameheõigusest. Aare tuli kiirelt, tegin ka hommikuse supluse ülisoojas vees. Aitäh, tänane esimene aare
Suveseikluse missioon kutsus siia ingleid loendama. Jah, neidsamu, keda peitja nimekaimu Janari logis näha võib. Kuna pildi põhjal ei saanud päris kindel olla, siis tegime ikka jalutuskäigu. Nii tekkis mul võimalus ka aarde juurde põigata. Kirjelduse põhjal end väga kindlalt ei tundnud, sest ega suveseigeldes ju aega liiga lõdvalt käes pole. Siiski, leid tuli ootamatult lihtsalt - siin pidas täielikult paika klišeeks kujunenud väljend "leidsin esimesest kohast, kuhu vaatasin". Seda poleks tõesti loota julgenud.
Liikusime nulli, vaatasime inglikesi ning lugesime edasi, mis vaja. Ja tõepoolest, täpselt nii, nagu vaja, seal ta oligi. Kuigi kadakaid on Saaremaale kohaselt palju, suutsime leida selle õige ja vajaliku. Tänud.
Mõtlesime, et teeme kiire käigu enne magama minekut.. nii kiiresti ei läinudki, tükk maad jalutamist, vahepealne "eramaa" ajas ka segadusse ja peletas korra tagasi, kuna ringiga ei saanud, võtsime julguse kokku ja möödusime valdustest. Aarde leidsime õnneks suhteliselt ruttu, nautisime rannal tugevat tuult ja tagasi telgi juurde. Täname siia juhatamast.
Ühel korral oleme seda aaret juba otsinud, kuid siis oli hirmus kiire (Siil Udus punktid tahtsid korjamist) ja ilmselgelt jäi samme liiga väheks. Seekord sujus kõik väga hästi, ilm oli samuti suurepärane. Veetsime rannas seetõttu oluliselt rohkem aega, kui tavapäraselt aardejahil olles. Tänud!
Algab Siil udus teine päev. Juts ja Sven on jalga lasknud Siilikesi otsime ja meie pliksidega otsustame neile järgi minna. Kuulsime telefonist, et oma punkti said nad siit kätte, aga aaret nad ei leidnud. Auto parkisime nulli ja hakkasime samme lugema. Endalegi suureks üllatuseks avastasime, et sinna kuhu seisma jäime ja kõrvale vaatasime, oli ka aare peidetud. Pärast tegime torni ronimise ja ümbruskonna inspekteerimise. Tänud.
Sõit oli pikk, aga aardeleid tuli üsna kiiresti. Aitäh!
Kruusaralli sai jätkuda. Lugesin jälle samme, kuna ei viitsinud telefoni kaasa haarata. Siin panin umbes 15 meetriga mööda. Lõpuks leidsime vihjes kirjeldatu ning panime nimed kirja. Aare korras, aitäh kutsumast!
Ilus kant. Leid tuli kiiresti, üks rästikupoiss ütles ka tere aarde juures, kuid liugles siis kiiresti põõsasse.
Tänase päeva sihtmärgid olid Elda ja Nonni. Esimesena sai ette võetud Elda. Esmalt läheb tee väravani, aga sealt tuleb keerata paremale ja nii jõuab ilusti aarde lähedale (kui jalutada ei taha pikalt). Leidsime üles ka künka ja siis sai tükk aega kive veeretatud, enne kui leidsime selle õige.
Minul oli hommikul küll üsna laisk olemine, aga see pilvepealne tädi, see kes garminis töötab, oli üsna virge. Lõpule lähenedes miski asi talle kogu aeg ei meeldinud ja muudkui kaagutas "ümberarvutamine" ja "ümberarvutamine". Eks see ole raske töö ka - need geopeiturid veel eriti. Ronivad sina kuhu normaalsed inimesed ei sõida ja siis tema muudkui peab nende pärast vaeva nägema. Panin vahelduseks tööle "Dr. Nightmare" kes oma hauataguse häälega teatas sama järjekindlusega "Let me consult my magic book" ja lõpuks kui maha rahunes, andis teada, et "arriving this dreadful destination":) No ei olnud nii hull midagi, kuigi selleks hetkeks oli juba ka ilusamaid kohti nähtud. Aardega läks ka natuke aega. Aitäh !
Sellele aardele lähenesime Nonni suunast. Kilomeeter enne sihtkohta oli äkitsi värav teel ees, aga õnneks läks kõrvalt paralleeltee. Aare oli lausa avalikult, panin ta kivi alla tagasi nagu kirjelduses kirjas. Aitäh peitjale.
Isegi minu madala geomobiiliga saime nulli. Sealt edasi tegime väikese jalutuskäigu ja võtsime aarde välja loogilisest kohast, tänud juhatamast.
Suht kauge kant Kuressaarest tulijale . Mis veel mandrimeestest rääkida. Paar-kolm korda varem siin kandis käidud aga mitte veel poolsaare tipus. Täna siin siis geoaarde asjus ning võtsin selle tarvis aega rannal jalutamiseks. Nullpunkti lähedal tiirutades ärritusin kergelt ja helistasin vihje saamiseks koleegile kes alles külastas seda paika.Õige eestlasena ma pole selle aarde manuaaliga veel tutvunud. Koterdasin vandudes mitu korda mitusada meetrit edasi tagasi läbi ja kui endale lõpuks selgeks sai, et mitteleidmise veakood on RFM (read fucking manual). See, et ma mitu korda seal edasi tagasi koterdasin tulenes muidugi sellest, et ma vasaku ja parema sassi ajasin. Vaba päev ju :) Leid tegi meele rõõmsaks ja rahustas mind kiiresti. Tänud peitjale kes saarlasele saaremaad tutvustas. Ei saa veel mainimata jätta, et Vilsandil, mis kenasti kätte paistis, oli päikesepaisteline ja pilvitu ilm. Seda nähes soovisin paati.
No oli siia aga pikk ja käänuline tee. Kohalike autojuhtide liikumiskiirus oli meieomast poolekiirem ja seega tuli neid endast spetsiaalselt korduvalt mööda lasta. Jalutuskäik pangani oli ilus ja huvitav, aardeleid kah kiire, vaatlesime siin ringi ja mõtlesime saabuva õhtu teklimiskoha üle, millegipärast otsustasime valesti ja kulgesime edasi kahjuks sinna Tehumardi kanti
Kui värava juurde jõudsime, siis tekkis hetkeks tunne, et meil pole piisavalt aega sinna aardeni jalutada, praamile vaja jõuda. Aga kuna me nii pärapõrgusse juba olime tulnud, siis võtsime jalutuskäigu ette ja suundusime kolme aasta tagust ebaõnne klaarima. Paar kilti edasi-tagasi ja oligi tehtud. Jahedamal ilmal on ka omad eelised, iga mugu ei pane oma telki aardele otsa :) Täname! Aare korras.
Aardeni läheneda oli veidi keeruline ja siiski rikkusime veidi eramaa privaatsust, kuid loodus on seal ilus ja aaregi täitsa olemas ja heas korras! Tänud peitjale!
Tänane suvine sügisõhtu oli lihtsalt liiga soe ja ilus - kohe kutsus mere äärde kolama. Nii saigi siis ette võetud üks pisike õhtune geopeituse retk Saaremaa äärealadele. Kui ma õigesti mäletan, siis see oli mul kolmas või neljas kord Elda pangal käia ja iga kord on sealsed elanikud üht-teist seal oma suvila juures jälle ringi muutnud. Esimesel korral sai rahulikult autoga sõita pangani välja, ei olnud veel mingeid aedu ja ma isegi ei mäleta, kas need suvilad siis veel seal üldse olidki (aastaid tagasi juba). Aasta-paar tagasi oli suvila seal küll olemas, eramaa silt juba ka, aga muid juhiseid-viitasid veel mitte. Ümber suvitajate maa tehtud uus rada ja suunaviidad olid selle aasta uus avastus. See rada oli küll kenasti välja raiutud ja isegi suhteliselt sõidetud olemisega, aga nüüd praegusel aastaajal on see juba päris põhjalikult metssigade poolt üles kaevatud. Pank ise oli muidugi endiselt kena ja päikeseloojangul eriti:) Aarde otsimiseks sai pisut seal kadakates ragistatud ja esimese hooga tekkis korraks üldse kahtlus, et kas seda aaret seal ongi, sest keegi on samast kandist aktiivselt kive või kruusa minema vedanud. Aga oli küll see aare ilusti olemas, ootas kivi all:) Ja nagu logiraamat väitis ja nüüd siit logidest kinnitust sain, siis see aare on mu senistest leidudest kahtlemata kõige väiksema populaarsusega paik - enne mind kõigest üks logi selle aasta jooksul üldse. Jälle midagi uut. PS. Merevesi täna sealkandis oli kalda ääres +22, pisut kaugemal 19-20 kraadi - ujumiseks endiselt veel piisavalt soe.
Kiidetud olgu see inimene, kes sellisesse kohta aarde pani. Elda pank on selline pärapõrgu, et ... Kui ma järgmisel päeval Mustjala suvekoolis saarlastele rääksisin, et käisin Elda pangal, hakkas ikka paljudel habe varbaid sügama: seal? kus see on? mis sa sinna ära kaotasid? Lahe koht, isegi kohalikud ei satu sinna.
Aga aardepanemise ajaga on asjaolud kõvast muutunud küll. Kurja silti ega liiklusmärki me küll ei kohanud, aga ca 800 m enne nulli on tee peal kinnine hobustekoplivärav ja kõrval poolikust paadist kujundatud silt, mis suurte punaste sõbralike tähtedega kirjas sõnad eramaa, Hylgemisiganes talu ja Elda pank, siis nool paremale, siis joonistatud mehike. Sildi all paar maakivi, millest ühele joonistatud punane P-täht. Samas ei ühtki keeldu - nii et jälle lastetoaküsimus, nagu paaris kohas mujalgi. Jätsime auto siia, võtsime pisikese Mammu käe otsa ja jalutasime osutatud suunas. Noored tõrvasid katust, endal Rootsi numbrimärgiga auto maja ees. Soovisime jõudu, meile sooviti ka. Ja järgmise päeva saarlased teadsid, et ollagi rootslased need, kes pärapõrgus hobuseid peavad, elektritki pole, aint päikesepatareid.
Geps protestis kõvasti selle osutatud raja vastu, et see viib ju naaberlahesoppi ja sealt ei pruugi enam nulli saada. Aga saab kenasti. Need, kes otseteele värava ette panid, on selle teise tee kenasti lahti saaginud ja ära silunud ja tegelikult annab seal isegi kadakapesu suhtes immuunse tranduletiga nulli sõita, kui lastetuba lubab. Ja jalutajatel on metsa vahel tuulevaiksem. Ja ratturitel pole üldse mingit probleemi.
Nullis hakkasime meetreid lugema. Kõik justkui klappis, küngas oli, aga meetreid jäi paarkend tükki väheks ja kadakapõõsaid seal jagus, vihje nagu NKTl juba ;). Hulk aega vahtisime seal ringi, küll ikka rohkem merele kui kadakatesse - miskipärast ei usu, et rohkem oma elus sinna satun, kuigi, kes teab. Lõpuks oli Triinu see, kes arvas, et just seda kiviplaati tuleks liigutada. Muidugi, seal see karp lesis, kilekotti ennast mässinud, aga muidu täie tervise juures.
Pärast sõitsime kogu selle pika tee tagasi ja tegime endale Lümanda söögimajas korralikult välja. Tehke mis tahate, aga Elda ja Lümanda olid selleaastase Saaremaatreti parim osa.
Jalutuskäik aardeni kulges tuules ja vihmas. Aare leitud, kiire logi ja edasi järgmist aaret võtma!