Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Võrumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Härma aare on lihtne kahepunktine „multikas“ Piusa jõe ääres.
Juba mitu aega (mitukümmend aastat) oleme lastega mõelnud, et läheme Eesti kõrgeimat devoni liivakivi paljandit vaatama. Aga kuna sinna nii lihtsalt autoga lähedale ei saa ja tavaliselt pole palju aega olnud, siis on see mõte alati mõtteks jäänudki.
Sel aastal võtsime Siimuga asja kätte ja otsustasime veidike Piusa matkarajal kõndida.
Auto parkisime koordinaatidele 57 48.446 027 21.188.
Sealt saab rattaga sõita või jala käia aarde nullpunkti.
Nullist leiate infotulba ja vaate liivakivipaljandile.
Aarde leidmiseks tuleb veidi lugeda, loendada ja rehkendada.
Aare asub koordinaatidel N 57 47.ABC E 027 21.DEF
ABC = aarde nullpunkti N-koordinaadile lisa infotahvli pealkirjas paiknevate valgete tähtede arv.
D = mitme meetri kõrguseni on näha lausalist paljandit?
Lahuta suuremast numbrist väiksem;
EF = > oruperve kõrgus on FE
Ettevaatust, kui olete koos lastega! Kallas on järsk, vool kiire ning vesi kohati sügav.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://www.vastseliina.ee/?go=t_piusa
Aarde sildid: soovitan (13), ilus_vaade (8), vaatamisväärsus (4), telkimiskoht (1), piknikukoht (1), matkarada (1), lõkkeplats (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC289WC
Logiteadete statistika: 92 (92,0%) 8 1 1 0 0 0 Kokku: 102
Härma müüride äärestegime oma matkaseltskonnaga pikniku, julgemad kiikusid silla all ja solistasid jalgupidi jões. Müüri peale viib tore matkaraja jupp, kust allolijatele lehvitada sai. Aardega koos leidsime ka paar pihutäit kukeseeni. Aitäh!
Täitsa uskumatult kaunis koht, millest mitte midagi varem kuulnudki polnud. Sõidetav rada viib nüüdseks ka olulisemalt lähemale, kui lubatud parkla. Päikese käes mõned peesitajad imetlesid seda looduse imet, aga numbrid saime kenasti kogutud ja ka arvutused viisid kohe loogilisse kohta. Logiraamatut avades selgus, et viimati käidi siin täpselt kaheksa kuud tagasi. Aitäh peitjale siia juhatamast!
See oli meil tänase päeva peaeesmärk. Olin veendunud, et ma ei ole Härma müüre varemalt külastanud. Kui nüüd siin käidud sai, siis tulid mõned kohad nagu mälust esile. Tõesti, võib-olla kunagi aastakümneid tagasi poisikese põlves olen ikka ka siin olnud. Igal juhul on koht vaatamisväärt ja müür ise aukartust äratav. Lähenesime põhjasuunast. Sõitsime ettevaatlikult madalapõhjalisega müürist mittekaugel asuva parkimiskohani. Aga parkida auto eespool asuva lõkkekoha juurde ja siis mõnusalt ja murevabalt siia jalutada on ka hea mõte. Mulle selline aare meeldib. Peale aarde enda on ka kohal lisaväärtus, ei ole draiv-in, ja viib sind väikesele jalutuskäigule looduses. Lõpukoordinaadid tulid kenasti kohe loogilisse kohta. Lõpus oli vihje abiks. Jäime aarde ja kohaga väga rahule ja anna siin omaltpoolt kindla FP. Tänan siia kutsumast.
Parkimiskoha asukoha järgi tundus, et siin läheb pikemaks matkaks ja panime juba vaimu valmis. Kohale jõudes, et teeke läheb edasi ja sõitsime siis meiegi niikaua, kui linnaautoga mugav oli. Mõnesaja meetri pealt siiski läksime jalgsi edasi ja sattusime väga erilisse kohta. Vau, mis vaade! Polnud midagi sellest kohast varem kuulnud. Teksti mõtestamine ja numbrite leidmine läks kiirelt ning jalutasimegi aardekarbini. Karbi sisu oli niiske ja must, puhastasime ja kuivatasime. Väga vinged vaated ja üliäge koht. Suur tänu peitjale!
Tundus peale vaadates keeruline. Kohale minnes aga oli täitsa lihtne. Siin kohtasime matkaseltkonda noormeestest, kes ka koerale oli matkakoti selga pannud. Väidetavalt olla seal vorstid ja krõbuskid. Et igaüks tassigu oma toitu ikka ise. Ilus koht siin. Tänud tutvustamast
Kirjelduse osaga sai natukene aega mõtiskletud. Ja ega tõesti oli ohukohti ajada sassi arvutused. Lõpuks selgus, et saime kamba peale mingi täiesti usutava koha kaardile. Aga leidu ei tulnud. Konsulteerisin eelleidjaga ja siis mõistsin oma viga - võtsin ise gepsu järgi algkoordinaadi aga oleks pidanud kasutama aardes märgitud algkoordinaati ja nii sain ca. 20m vea sisse. Kui viga kõrvaldatud, oli asi juba lihtne.
Ega lõpu lähedale oleks tulnud ju niikuinii, kuid ometi kõrvaldas ta võimaluse, et siia ei satuks. Tasus sattuda, aitäh meie poolt.
Tänud peitjale!
Huvitav, kas mulle ükskord jääb meelde see, et kõik laused tuleb korralikult läbi lugeda. Seekord nägin georada ja hakkasin juurdlema, kus minul on viga tehtud.
Ka mina olin siin korra käinud antud tehteid valesti tegemas. Nüüd aga oskasin lauseid õigesti lugeda ja sain ikkagi mõistliku koordinaadi kätte. Aitäh, tore multi väga kaunis kohas!
Ossa, mis äge koht. Tänan, et seda vaatama kutsusite. Eriti äge oli teekond nullist lõppu.
Tänan peitmast.
Seiklesime siin 2018. aastal Suveseikluse aegu ning püüdsime ka tookord kõik vajaliku kokku lugeda ja välja arvutada, kuid saadud tulemus viis meid ei-tea-kuhu, aga kuhugi kaugemale, keset metsa ja muidugi seal polnud mingit aaret. Tollal polnud ka aega korrektuuri teha, kuna oli vaja edasi suveseigelda. Nüüd siis teine külastus, uus loendamine ja arvutamine ning seekord kõik edukalt. Muidugi mõista ootas õiges kohas meid ka aare. Aitäh.
Laps orienteerus metsas ja mina tulin vaatama suursugust Härma müüri!On ikka võimas küll!Olin esimest korda seal. Eriti meeldis, et seinasodimist kordades vähem kui Taevaskodades ja sedagi vaid käeküündimise kõrguseni aga enamus mastaapsest paljandist vaatas vastu oma ürgses puhtudes ja ilus. Siiani lummatud! Aitäh toreda aarde eest!Kõik oli korras!
Mina polnudki varem siia kohta sattunud. Mõeldes teele, mis esimese punkti juurde tõi, ei imesta ma üldse - mu isa ei liikleks kunagi sellisel. Igatahes oli väga ilus koht ja loogiline multi, mille lõpu juures nii palju mustikaid oli, et ei saanud eriti hästi aardenigi minna. AItäh!
Auto jätsime veidi eemale ja jalutasime paljandini. Päike oli jälle pilve tagant välja tulnud, seega me eriti ei kiirustanud. Tegime infotahvlist pildi ja viskasime ennast murule pikali mõistatust lahendama. Mina oleksin seal ka silma looja lasknud, aga Karl sellist päevavalguse raiskamist ei talunud ja ronisime ikka aaret otsima.
Maanteelt Härma müüride poole keerates tekitas erinevate matkaradade siltide meri korralikku segadust. Me sõitsime julgelt edasi aga üks vanapaarike ehmus vist ära ja jättis auto sinna samasse mantee äärde. Märkasime neid tund aega hiljem ikka veel vaatamisväärsuse poole kõndimas. Täitsa kahju kohe.
Ega meiegi päris parklasse välja ei jõudnud ja jätsime auto 500 meetri kaugusele, sest teest jooksis läbi väikene oja. Vette oli pandud küll mõned plangud aga ei tekkinud katsetamise soovi. Kohale jõudes avanes väge kena vaade. Kõigepealt imetlesime müüri, siis pildistasime üles infotahvli ja hakkasime muru peal lesides mõistatust lahendama. Lahendus tuli lihtsasti ja samuti ka hilisem aardeleid. Vägev koht, aitäh siia juhatamast!
<_Eelmine |1.päev|2.päev|3.päev| Järgmine_>
See oli üks väga lahe koht :) Pole kunagi varem sinna sattunud, niiet minu poolt kohe erilised tänud sinna juhatamast! See oli ka esimene "populaarne" koht sellel hommikul. Lausa kaks pere oli veel rajal samal ajal :) Hea, et meil on ikka põgeneda ka kuhugi mujale kui ainult Viru rappa ja Keila-Joale :)
Väga mõnus matkarada ja ilus ning huvitav koht, minu poolt tuleb tänuks ka soovitussilt aardele :).
Supertähelepanuväärne koht, kuhu ma siiani veel kunagi sattunud polnudki! Autoga lähenemine tundus vahepeal kahtlaselt üle kellegi õue sõitmisena, aga sildid justkui juhatasid, keelumärk mootorsõidukitele oli mõnisada meetrit nullist ning seal asus ka sobilik parkla, niisiis kõik õige ikka. Lamedalt põhjarannikult tulles mõjub säärane maastikugradient päris erutavalt, vertikaalvaated juba nigu mõnel välismaal kohe :o) Võimas elamus igal juhul, aitäh kutsumast!
Härma müüride juures olen mitmed korrad käinud. Nii matkarada läbides kui alumise müüri juures telkides. Täna siis aaret otsides. Imeline koht! Lugesin logid läbi ja leidsin ilma arvutamata vihjele vastavast kohast. Aitäh!
Tegelikult olin ma siin teist korda. Kui eelmisel korral siin käisin, polnud minu arust seda silti, millelt täna info sain. Võimalik, et see oli hooldamisel või miskit, sest silt nägi suhteliselt värske välja.
Kui olin veidi arvutanud ja andemed oma GPS-i äppi sisestanud, asusin otsima. Peale teekonna läbimist jõudsin ma paika, kus oleks peidikuid olnud küll kuhjaga aga keegi sinna erinevatel põhjustel ei peidaks. Loomulikult ei leidnud ma sealt ka aaret. Mis siis ikka, eks tulen siia kaunisse paika millalgi tagasi, mõtlesin. Auto poole jalutades lugesin uuesti aardekirjeldust ja avastasin, et koht kus oleks tulnud liita, mina lahutasin. Palju õnne ! :) Võtsin ette uue teekonna ja see viis mind muidugi aardeni :)
Tänud aarde eest ja tänud tutvustamast kauneid paiku! :)
Jätkasime neljakesi Tallinna härrale Võrumaa tutvustamist ja jõudsime Härma müüri veerde. Võrreldes mõne aasta taguse ajaga, on tee müürini nii palju parem. Lisaks on endiselt tegu imeilusa kohaga.
Kõva 4 aastat tagasi olin siin käinud, kuid 2 oma arust tarka naist suutsid arvutada meid karupeepadrikusse. Seekord olin targem ja vahetasin kaaslast ja sugu.
Tänud kutsumast, jalutasime ja imetlesime vaadet, meile väga meeldis!
Selle aardeni jalutamist alustasime Vastseliina linnuse juurest ja logimise hetkeks olime läbinud 18 tuhat sammu:) Üliilus päev - lehed, mis puus, kollendasid päikeses, lehed, mis maas, sahisesid mõnusalt jalge all ja läbi raagus võrade oli pilt nii-nii avar. Super ajastus! Aarde nullpunktis avanev vaade oli tõepoolest kirss mõnusale sügisetordile.
Kogu Piusa jõe ürgoru rada väärib mitmeid aardeid, suur aitäh peitjale, et vähemalt üks ses erilises kohas on.
Lasin end GPSil juhatada ning sattusin kellegi õue, tee pidi siit läbi minema. Rääkisin sõbraliku kohalikuga juttu ning ütles, et rmk rattarada pidi saab kõige lihtsamalt ning võib seal sõita. Oli alles rattarada, ma pigem ütleks krossirada selle kohta. Autoga poleks saanud, aga motikaga käristasin läbi. Parkisin end nullist edelasse ja jalastusin. Esimesel korral sain koordinaadi metsa ning teisel katsel loogilisse kohta. Väga hea aare!
Leitud. Lugemisel tähelepanelikkus on alati kasuks :)
Leitud Suveseikluse käigus. Loomulikult juhatas ka siia meie legend. Kõigepealt arvutasime aarde jaoks vajaliku, siis lugesime legendi jaoks silladeki lauad kokku ning siis suundusime aarde juurde. Nii äge koht, pole siin varem olnud.
Tabina karjäär üle vaadatud suundusime Härma kaljut imetelema. Siin tõdesime, et aardekirjeldust tuleb ikka korralikult lugeda, muidu liidad, lahutad ja korrutad ja pärast ei jaga üldse enam midagi :)Setomaa tuuri lõpuks oli mul üle 18000 sammu ja selles oli omajagu "süüd" just sellel aardel. Siin sai ikka jalutatud vales kohas ja ronitud vales kohas ja pärast õiges kohas jne. Infosilt oli maha kukkunud heina sees. Toetasime selle küll vastu puud aga kaua ta seal püsib. Koht on ilus, kalju võimas, humalad väänlevad elegantselt ümber puutüvede, silla all on kiik, kus saab kuumal suvepäeval kiikuda varbad jahedas jõevees. Täname peitjat.
Tulime Tabinalt siia. Olen siin Piusa kallastel kolanud varemalt muguna. Nüüd siis eesmärgiga aaret otsida. Nullis paelus mind ikka rohkem piusa jõgi ja kallas. Siis ikka tuli tegeleda arvutustega ja edasi suunduda üle sillakese, kus rippus väike armas kiigeke. Lõpus tegime väikse maiustuste pausi ja nautisime vaadet . Suured tänud siia kutsumast. Tagasitee auto juurde läks kuidagi märkamatult kiiresti. Tegelikult oleksime saanud autoga palju lähemale, kui sõitsime, aga see koht on ilus ja rohkem jalutada oligi tore.
See oli üks päeva ilusaima vaatega koht. Võtsime seal kohe aja maha. Tänud juhatamast.
Leitud viiepäevase jalgsimatka teisel päeval. Eelmisel õhtul jõudsime Härma lõkkekohta ja panime seal laagri püsti. Hommikul ärkasime väikese vihmasabina peale. Pakkisime asjad, sõime hommikust ja jätkasime matka. Väga palju ei saanudki astuda, sest aare jäi ette :) Logi kirja ja rõõmsalt mööda matkarada edasi. Aitäh!
Tabinalt tulles jäi silma tuttav silt Härma müürid. No loomulikult on ju sael üks aare. Sõitsin autoga kaugele sai ja edasi jala. Tegin rehkendused ja nullis tänu vihjele tuli leid üsna lihtsalt. Tänud peitjale siia juhatamast, ilus koht.
Oi kuidas mulle see aare meeldis. Olin siin esimest korda ja nautisin ikka täiega vaateid alt ja ülevalt. Tänud Marile ja Siimule kutsumast! Lõpuga oli mingil x põhjusel kauem tegemist aga hakkama sain.
Loomulikult trampisime kõigepealt aardest 20m kauguselt mööda ja kenasti mäest alla, selleks et veidi arvutada ning tuldud teed tagasi minna. Suurejooneline vaade, eriti õhtupäikeses. EVEJ.
Ma olin täiesti veendunud, et siinkandis enam midagi leida ei ole ja müüride aaregi käidud ja tehtud. Õnneks eksisin ja tuli tore väike matk, aitäh. Aardekarp oli pilgeni vett täis, aga õnneks oli kilekott logiraamatut hullemast säästnud. Tuulutasin sisu ja asendasin logiraamatu koti. Päris kuivaks siiski ei saanud ja konteinerit veekindluse osas eriti enam ei usaldaks. Võtsime remontimiseks kaasa veidi liimist lahti olekuga ligunenud kilpkonna ja jätsime südamekujulise kleepsu.
Kui Taevaskojas käidud, siis ei saa ju Härmat kõrvale jätta. Päike oli ohtlikult madalale vajunud, niisiis vajutasin gaasi põhja ja lendasin tuulekiirusel kohale. Jälle mitu korda "vau"-maigutamist, kui seinaga vastamisi seisin. Siin pole ma minu arvates kunagi käinud, nii et igati väärt külastust. Pildistasin, arvutasin ja juba ronisingi lõppu. Aare kenasti leitav. Suur tänu aarde eest, mis Härma radadele juhatas.
Järjekordselt peab tunnistama, et arvusid võib mitut moodi tõlgendada. Leitud loogilisest kohast. Aitäh.
Arvutasime nii ja arvutasime naa, no ikka tuleb koordinaat ebaloogilisse kohta. Mõtte kiilus kinni ja ega siis muud kui kõne sõbrale. Sõber, uneliiv veel silmis, lahendas naksti ära. Olime ühe numbri arvutamisel vähe valesti asjale lähenenud ja ega siis enam ise veast aru ju ei saa. Rühkisime aarde juurde ja nautisime vaadet.
Vabalt kulgemise kuu ehk siis puuduva plaanimajanduse tõttu mõnulemine Eestimaal. Nii sai kaarti uurides leitud järgmiseks huvipunktiks Härma aare. GPS arvutas meile tee välja ja meil ei jäänudki muud, kui üritada seda järgida. Mingil hetkel tundus, et jalgsirännak tõotab olla tulemuslikum ja kiirem-odavam, kui üritada autoga lähemale minna. Nii saigi masin kuskile ära pargitud ja hüljatud. Minna umbes kilomeeter ja pisut siia-sinna meetreid lisaks. Ilus mets ja normaalne metsatee lisas optimismi vaid. Mustikad aga töötasid vastu. No ei saanud neist ju mööda niisama marssida. Meetrid kulusid, aeg tiksus oma ja käed-suud muutusid sinisemateks. Näod veel mitte. ;)
Kui tee hakkas mägesid mööda kulgema ja allapoole suunduma, aimas süda halba, siit tuleb ju pärast veel üles tagasi ronida. ;) Jõudsime lõpuks alla, läksime üle silla ning asusime otsima. Kuniks tuli pähe uurida aarde kirjeldust. Mis teha, kui loodus pimestanud oli ja mõtlemisvõime nullinud. Siis läks aga lihtsaks. Vajalik leitud, sai veidi numbreid piinatud ning rõõmustatud, aare jääb nagunii koduteele. Ei pääse need teiselt poolt lähenejad ka kergemalt. ;)
Protseduurilised toimetused toimetatud, asusime tagasiteele. Ja kui enne kiusasid meid mustikad, siis nüüd, paar leitud kukeseent lõid kõigil häirenupu tööle. Nagu trühvleid otsivad notsud, tuuseldasime mööda metsaalust ja otsisime kollaseid seeni. Pika ponnistuse peale saime ikka peotäie kokku. Eelnevalt siit-sealt korjatud peotäied ka ja õhtul sai pannile päris kobe kogus.
Härma müüri tahaks aga kevadisemal ajal uuesti väisata. Praegu oli loodus liiga lopsakas ja vett ilmselt liiga vähe, et hoomata kogu selle koha võlu. Seega, on koht, kuhu tahaks tagasi tulla...
Aitäh! Oli mõnus! EVEJ Aare korras.
Isegi auto leidsime pärast üles. ;)
Ilmselgelt polnud me esimesed, kes Härma müürile valelt poolt lähenesid, kuid liidetavate järjekorrast summa ei muutu- seega vahet ju pole ;) Tallataksoga ligi kilomeetrine rahvamatk päädis vapustava pildiga nullis.... Nüüd väiksed arvutused- ja lõpu koordinaadid olidki käes. ja nüd taas alpinism. Kusjuures esialgu tundus see värk hoopis vaevalisem, kui ta tegelikkuseks kujunes. nagu noored oravad, panime mööda mäekülge ülespoole- ja ka aare ei lasknud ennast kaua otsida. Oli mõnus retk :)
Neid paljandeid on varemgi külastatud, aga ei ütle kunagi ära võimalusest seda veel teha. Lugesin, loendasin ja arvutasin ning teise katsega sain tulemuse, mis suunas loogilisse kohta ka. Lõpus tahtis geps miskipärast esialgu suunata hea mitukümmend meetrit valesse kohta, aga vähemalt andis see võimaluse mustikaid süüa ja leidsime ka selle aasta esimesed kukeseened. Lõpuks õnnestus ikkagi ühe vihjele vastava koha juures null fikseerida, aga isegi siis läks aega, sest aare oli nii sügavale mattunud, et esimese hooga ei leidnudki seda karpi sealt üles.
Aitäh!
Siia ikka andis tulla! Tõesti ilus koht, tänud siia kutsumast!
Aasta tagasi käisime nuffiga aaret otsimas, aga kui ikka funktsionaalne lugemisoskus puudub, siis pole midagi taha ja oledki omadega metsas mättaid pahupidi keeramas. Aastake hiljem piisas ainult lõppu sõitmisest ja igasugused turnimised ja ronimised jäid ära. Tänud.
Tore koht on. Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
Väga kaunis koht. Mõnus oli vaadet nautida ja aaret otsida. Lõpuks see ka leitud sai. Tänud peitjatele.
Keeruline oli selle lähenemisnurga leidmisega. Kord eralvalduses teed kord jõgi ees... Lõpuks tuli üle 10 km ringi, soovitud kohta jõuda. Õnneks olime rattaga ja tänu sellele saime lõpuks nullist sajakonna meetri kaugusele. Vaade oli võimas, polegi vist nii uhket seina näinud. Tegime arvutused ja suundusime üle jõe. Oleks seda varem teadnud, et selline ilus sillake siin olemas. Jõudsime siis üle jõe ja hakkasime lõppu otsima. Sattusime kahtlased järsule nõlvale. Leidsin isegi ühe potentsiaalse peiduka, aga paraku oli see tühi. Lugesin siis logisid ja vihjet. No kuidagi ei klappinud see minu koht vihjega. Ja ei hakanud ka vihjele sobivat kohta silma. Igaks juhuks kontrollisin veel oma arvutused üle. Selgus, et olin mingis meeltesegaduse hoos liitmise asemel lahutanud ja seetõttu otsisime sajakonna meetri kauguselt õigest kohast. Kui õige koordinaat käes, siis ilmus nagu nõiaväe ja vihjele vastav koht ja ega aaregi end kaua peitnud. Aitäh peitjatele.
Lähenemiseks kasutasime Regio atlast ja auto jätsime isegi kaugele - allavoolu RMK puhkekoha parklasse. Koht ja selle ilu on varemgi nauditud, nüüd sai seda siis päikeseloojangus teha. Arvutused tehtud liikusime teisele levelile. Metsavahel oli tegutsenud väga selektiivne torm - kõik männid olid püst ja kõik piirdeaiad pikali. Imelikud on tuulispasad teinekord küll.... Aarde leidsime ruttu ja kuna ööbimiskoht polnud veel selge siis asusime taas teele.
Pärast meeleolukat kohtumist Merikese ja Alexiga Põlva aarete juures, võtsin suuna siiapoole. Päike säras üle mitme nädala ja kõrvalmaanteid mööda veeredes tuli peale tõeline suvetunne. Seekord lähenesin mööda ametlikku lähenemisteed ja see kukkus palju edukamalt välja, kui viimati "otseteed" katsetades. Lõpupoole läks pinnas küll veidi huvitavaks ja ühes kõige karvasemas kohas tuli vastu rahvast täis väikebuss, mis oli tõeline üllatus.
Loendamised läksid ruttu ja lõpu poole suundudes kostis kusagilt saksakeelset juttu. Mängisin Kevinit ja suundusin aarde poole suure ringiga, ise turiste luurates. Vist ei olnud siiski geopeiturid, kuna vastava kuupäevaga logikanne puudus. Küll aga ajas naerma viimane enne mind kirjutatud logi. Üldiselt jäin väga rahule, et eelmine kord pimedas ja vihmaga lähenemine ebaõnnestus, valges oli elamus ikka hoopis võimsam. Aitäh peitjale, soovitan väga seda kohta külastada!
Opereerisime numbritega nii kuis oskasime ja peagi oli nimi raamatus kirjas. Vägev koht.
Kuna mite ühtegi märki, mis näitaks paljandit või parklat või lihtsalt keelaks kuskile sõita siis ukerdasime mödöa rajakesi umbes 30 meetri kaugusele. Turnisime mäegede otsa. Mina muidugi higistasin ja tatistasin kõige rohkem. Lahendus oligi täpselt selline nagu ma arvasin. Otsimiseks läks vist ikka terve minut ära. Marjulisi oli kah seal läheduses igat mõõtu. Väga ilus vaade on seal. Aitäh.
Suvepäevad mitte eriti kaugel aardest. Väga ilus koht. Terve kamp mugusid oli kaasas. Tutvustasin neilegi geosaladusi. Tänan.
Eelmine õhtu kiskus kirmaskiks, ja seetõttu oli hommik enamusel hiline. Kogusin siis ärganud punti ja tegime ühe söögieelse kiirretke, vaatasime mõlemad müürid üle. Mamm tahtis kangesti jalgupidi vette saada ja siis imestas, et miks jõevesi on külm ja järvevesi oli soe. Nelja-aastase lahe maailm :) Aga müürid on endiselt imelised ja aare kenas korras. Ja see multikas on täpselt nii lahendatud, nagu siia kohta vaja. Super, aitüma!
Seekord sai ka see aare siis ära vormistatud. Sellest kuidas ja miskaudu me autoga kohale jõudsime jääb päris hea mälestus. :D Peaasi, et traktorit kutsuma ei pidanud. Pärast välja saime juba kiirteed pidi. Eelmine kord kui all parkisime, me üles ei jõudnudki. Seekord saime ka all käia uuesti, kuna parkisime üles! Antoni esimene aare!
Mõnus koht, ei olnud sellest midagi kuulnud. Aare oli väga hästi mõeldud, sai sellest piirkonnast mõlemalt poolt aimu. Kindlasti siia tagasi.
Looduslike ilupaikade kritseldajad on eneseülistuse vaevades idioodid, kes oleks võinud jääda koju ning ennast peeglist imetleda palju süda lustib.
Aardepaiga ümbrus oli täiesti üles tuhnitud, meetrite kaupa kohe. See pole ka koht, kus peaksid metssead käima, kui nad just geopeiturid pole. Metsanotsudel on ümbruskonnas kordi mugavamaid tuhnimispaiku. Kahtlustaksin pigem kahejalgseid.
Kui suvi samamoodi jätkub koha jaoks, siis võib öelda, et geopeiturid on põhjustanud korraliku looduskahju.