Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Vääna kurisu (ka: Tõlinõmme kurisu) on kurisu Harju maakonnas Harku vallas. Kurisud kaitstakse Vääna maastikukaitseala koosseisus. Kurisus neeldub Tõlinõmme järvest algav oja. Kurisu on ovaalne ja see on 20 m lai ja 2,5 m sügav.
Tegu on klassikalise multiaardega: esimeses punktis leiate topsi, milles asuvad järgmise punkti koordinaadid.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (5)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC29E7T
Logiteadete statistika:
139 (93,3%)
10
10
6
2
0
0
Kokku: 167
Vat see oli nüüd avastus. Jupi aega istusime koos oma karvase geokaaslasega seal kurisu serval ja vahtisime toimuvat. Ilus oli olla, aga aeg sai otsa ja kuskilmaalt oli vaja tagasi autoni minna. Selle olin jätnud ikka jupi maad eemale, selle silmafoobikutele pühendatud aarde juurde viiva tee otsa. Aga praegu oli tegelikult ideaalne aeg selle aarde juurde minekuks. Lisaks kaunile ja huvitavale kohale olid boonusena saadaval vaid tunamullused lehmakoogid ja elektergi oli karjustest väljas. Nii et muudkui astu ja ei mingit ohtu. Tänud peitjale kutsumast ja aaret peitmast.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Käisin vaatasin esmalt lõpu üle. See oli kenasti korras. Esimest punkti ei tahtnud taastada nii nagu varem oli. Kahjuks jõudu paljudel rohkem kui mõistust, niiet ei taha taolisi karpe raisata. Aga koht on aaret väärt ja uut pole ka mõtet peita. Lisaks ei tahtnud aarde tüüpi muuta. Nii sai nüüd esimene punkt teise kohta ja sealt leiab lihtsalt siis topsist lõpu koordinaadid. Hetkel kurisu täies hoos, niiet tasub just kevadel käia :)
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Esimese punkti karp on loodusest eemaldatud. Vast saan millalgi tagasi ja siis mõtlen edasi.
Lõpp oli varem teada. Täna vaid jalutamise vaev. Viimane nädal päevavalguses tegutsemiseks. 878. Aitäh!
Lõpp ootas suvest saadik kaardil. Täna oli sobiv päev läbi tulla. Tänud
Aitäh peitjale!
Näen, et olen selle lahendatuks pannud, aga logimist ei ole internetti kandnud.
Mäletan, et karbi leidsin esimesest punktist, siis tuli kevadiselt suure veehulgaga kraav ületada ja tagasiteel vaatasin selle ämbri ka veel üle.
Karl peatas auto ja kepsutas üle aia minema. Tuli tagasi esimese punktiga ning andis mulle ülesandeks koordinaadid lõpp-punkti jaoks saada. Lõpus otsustasin üksi ära käia, kuna Karl oli seal juba käinud ja nii sai ta Klaaraga autosse mängima jääda. Jalutasin üle sulanud heinamaa nulli poole. Nullis aga oli üsna paks lumi veel maas ja nii ma seal tiirutasin. Kutsusin Karli Klaaraga ka appi, kuna ei õnnestunud minul aaret leida. Vaatasid nemadki koha üle ja tõdesime, et ju on praegu veel liiga palju lund. Eks on vaja varsti tagasi tulla.
Alguses on kogu asi natuke õnnetus seisus, aga numbrid sain kätte. Ka siin aarde juures oleks võinud enne maa-ameti kaardile pilgu peale visata. Siis poleks pidanud nii palju üle elektrikarjuse ronima ja võsa oleks saanud ka vahele jätta. Õnneks tagasitee autoni oli juba jalutuskäik pargis. Aitäh!
Tänasel imeilusal päeval oli selle aarde külastus lausa lust. Päike paistab, ma kuiv, oja vuliseb ja aare oli ka täpselt seal kus pidi olema. Tänan.
Suurepärane kevadilm ja tore pühapäev, otsustasime teha väikese matka Tõlinõmme kandis. Nullist leidsime toreda, aga väga tuttava karbi, millest koordinaatide saamine käis hõlpsalt. Kahjuks on selle kallal siiski juba parajalt vandaalitsetud, kurb näha, et geopeitur ühe aarde nimel on valmis teiste heade kavatsustega peidetud karpe lõhkuma (üks detail eraldunud, hoolimata kirjeldusest on karbi kallal jõudu kasutatud).
Tegime mõnusa jalutuskäigu, leidsime vahva koha, kus tükk aega lõbutsesime ja niisama linnulaulu kuulasime. Poolteist tundi hiljem jõudsime rahulolevalt tagasi maanteele, aga otsustasime ka Vääna jõe kaldale veel jalutama minna.
Aitäh peitjale! Lahe koht.
Kui esimesest punktist kordinaadid käes, hakkasime sealt nulli poole liikuma linnulennult. Pressisime läbi põõsaste ja võsa ning äkki oli meile takistuseks veel ületamatu üsna kiire vooluga väike jõgi. Läksime tagasi auto juurde ja alustasime teed natuke teisest suunast ning aardeni viis mõnus selge rada, Koht oli väga kaunis:) Tänud!
See koht oli küll parajaks üllatuseks. Ei osanud midagi sellist siin oodata. :)
Oli mõnus jalutuskäik ja koht meeldis ka!
Mina tänan! ;)
Tõlinõmme esimeses punktis sai käidus juba paar aastat tagasi suvel, aga siis ei olnud tahtmist läbi pika rohu aardeni sumbata. Nii ta ootele jäigi. Täna võtsin nõuks karp ka üles otsida, vantsisin läbi märja rohu kohale ja sain seal ikka päris kaua kadakaid tuuseldada, mida ei ole seda ei ole. Nüüd kodus loen, et koordinaati on vahepeal muudetud. :( Mis siis ikka, eks pean järgmine kord algusest peale alustama.
Särtsu ei olnud, vahva karp leidus, koogid olid, sarvikuid ei kohanud. Lõpus sai enne karbi leidmist lähedal asuva vaatamisväärsuse juures nuputatud, et kus ja mis. Tänud peitjale.
Nullis kordinaadid kätte saadud suundusime lõppu.Lõpus oli uudistamist küll.Aitäh!
Külgsarvedega mugusid ei olnud, nende kooshoidmise tara ei toiminud, nii et miski ei takistanud jalutuskäiku huvitava auguni. Auku uurisime üsna pikalt, päris põnev oli. Peale seda panime logi ka kirja. Tänud aarde eest!
Tahtsime ka üle traadi karjapoissi teha, aga täitsa nulli läheduses oli paras ports mugusid. Pildil nähtavad sellid oleks võib-olla seda kahtlaseks tegevuseks pidanud. Helle küll arvas, et ma võiks proovida, kuna sarved on ju külgedele suunatud :) Hmm... igaks juhuks siiski mitte :)
Paistab, et nädalalõpp kuulub Lauri aaretele. Tegime siin poisiga üle traadi karjapoissi, sahistasime heinas ja leidsime aarde. Aarde logimine läks kiirelt, kui ma hakkasin just asju kokku panema, võttis Johannes logiraamatu enda kätte, võttis ka hariliku ja hakkas minikripist raamatud välja kookima. Proovisin teda takistada ja kõike neid asju tema käest saada, aga see oli asjatu, poiss pistis kohe häält tegema. Nüüd tõstsin käed ja lasin tal tegutseda. Kui ta oli raamatu kotist kätte saanud, võttis ta selle lahti, kirjutas raamatusse midagi ja andis raamatu rahulolevalt mulle tagasi. Nüüd vaatasin raamatusse. Vau. Johannese esimene logi. Midagi on poisile külge jäänud. Tagasi jalutades, korjasime lilli ja nii see meie seiklus lõppes. Tänud peremehele aarde eest.
Algus sai külastatud 'lumega leitava' vallutamise päeval. Kuna multi-aardeid on nii vähe, et neid peab õigel päeval leidma.. no et saaks ikka kolm erinevat aardetüüpi päevas kokku :D Täna juhtuski lõpuks see õige päev olema, mil võtsin jalutuskäigu ette. Tee aardeni osutus oluliselt lihtsamaks, kui kaardi järgi olin arvanud. Õitsvaid metsmaasikaid viitasid aga selgelt, et siiski oleks veel pidanud paar nädalat ootama selle aarde külastamisega. Aare ise kenasti seal, kus lubatud. Tänan peitmast.
Leitud. Logitud. Vaatasime ka augus, et mis huvitaval pinnasel kogu see kadakane maastik juurdunud on. Aitäh.
Ümbruskonnas on tehtud ulatuslikke raietöid, õnneks esimene punkt siiski täitsa alles. Tundus, et vidin oli natuke kinni kiilunud/paisunud aga lahti ta saime. Peale meie lahkumist töötas ta palju ladusamalt. Lõpp-punkti peidukoht sarnanes algusega. Kes veel armastab aaretes nännivahetust teha, siis sinna võib julgelt ka natuke suuremat kraami kaasa võtta. Igati kuiv ja turvaline karp. Kohalik vaatamisväärsus oli kevadisele ajale kohaselt täiesti olemas. Väga mõnus jalutuskäik oli.
Alguses sai juba suvel käidud aga edasi mingit head teed ei näinud ja just siis hakkas padukat sadama ja sinna see lõpp jäigi. Nüüd käisin lõpus ära ja lõpuks ometi tehtud, tänud :)
Natukene nuputamist ja sain lõppu liikuda. Heitsin vahepeal lumega_leitav aardele ka pilgu peale, see aga ajas mind väheke kehvematele radadele. Peale logimist sai mõnusamat rada pidi tagasi tuldud. Tänud!
Korraks tundus, et saame autoga inni draivida, aga auto tuletas meelde, et tema kliirens pole antud maastiku jaoks just kõige sobilikum. Jätsimegi siis auto keset teed, panime armatuurile teate oma telefoninumbriga ja kiirustasime vahepunkti juurde. Vahepunkti vaatasime silmadega, kuniks kõik oli selge. Sellegi poolest ei tahtnud vajalik info ennast kohe ilmutada. Aga Liisi tahtis ka seda proovida ning koheselt oli info käes.
Lõppu jõudmine võttis omajagu aega, ega see maastik seal teab mis kerge ole :)
Me täname!
Konkreetne ja kvaliteetne multikas. Mingit sokivärvi polnud ja saime normaalselt logida. Tänud!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Uus kast tagasi, natuke teises kohas, ehket esimeses punktis ka uued numbrid. Suurus jäi ikkagi samaks, suured tänud Merlele kasti eest :)
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Tundub, et kellelgi oli kasti rohkem vaja kui geopeituritel. Üritan taastada aga nüüd siis väiksemalt.
Nullis tuli leid suht ruttu ja karbikegi avanes loogilise liigutusega. Lõpus paraku õnne polnud. Ei maaameti kaardi, ega mapsi punktidest, ega nende ümbrusest ei tulnud tunniajase tuulamisega midagi välja. See-eest suutsin oma ustaval geokaaslasel ekraani ära lõhkuda. Tore oleks, kui keegi kinnitaks kohalolekut, kuna ka GC lehel on juba juulis mitteleid tulnud. Muidu oli vahva jalutuskäik ja väga kena looduslik aspekt. :)
Nullist numbrid käes marssisime lõppu. Seal oli ka vaatamisväärsus täiesti nähtav. Tänud. TFTC!
Tegelikult olin siin täna lausa kolmandat korda. Teise korra käiku ei hakanud kirja panemagi. Sumpasin siis seal nullis põlvini lumes nii et vähe pole. Aga keskendusin valele tasandile. Nüüd, täna, käisin värske info valguses uuesti. Ja enam ei imestanud, miks ma ei leidnud :) "Lumega raske" on selle asja nimi tõesti :D Kuna olin viguri toimimismehhanismiga kursis, ei olnud aarde koordinaadi kätte saamisega muret. Panin siis aga otse üle heinamaa ajama. Ma parem ei hakka kirjutamagi, kus kõik ma ära käisin, pisut piinlik on tänase orienteerumisvõimetuse pärast. Aga lõpp hea kõik hea. See täpp nüüd ka roheline.
Pärast väikest jalutuskäiku järvel oli ikka veel piisavalt vurtsu sees, et proovida ka naaberaaret otsida. Algus tundus igati mõnus mine ja võta olevat. Aga tegelikkus oli miskit muud. Sumpasin ja kühveldasin üksjagu sealset piirkonda kuid edu mind saatmas ei paistnud. Otsustasin kasutada viimast leidjat vihjeliinina. Selgus et ma olen õigel teel, lihtsalt ma polnud seda õiget asja veel lumehanges äsanud. Ja just siis kui Tarmo mind suunama hakkas, jäi karp mulle varba heite raadiusesse. Tarmo veel hoiatas, et alles nüüd läheb lõbusaks. Ja nii oligi, täitsa vahva vidin oli peagi peos. Alguses oli lõbus, siis jõudis korraks meeleheidegi tulla aga kui näpuga järge ajama hakkasin, siis närisin pähkli läbi. Kuna “lumega raske“ silte aardel küljes ei ole, ega tahtnud ka ise lisada, siis tagasi panin aarde maapinnast kõrgemale. No natukene, et päris lume all ei oleks.
Aeg oli edasi liikuda. Autot tee peale ei raatsinud jätta, seega sõitsin esimese ristmikuni, samal ajal aardest eemalduses. Kuna ilm oli ilus ja kuskilt logist jäi meelde, et kerge jalutuskäik heinamaal siis võtsin minagi suuna linnulennult aarde poole. Kui ma olin arvanud, et täna peale Harku rabas kohatud põlvini hangesid vast rohkem ette ei tule, siis siinkohal ma eksisin. Siinsed olud olid kohati veelgi raskemad ja hanged ulatusid üle põlvedegi. Vähemalt oli tummine heinamaa jalge all, vist. Ja ühel hetkel tasuski seisatada, kuulsin jalge ees vaikset sulinat, üks samm veel ja oleks ennast ära uputanud. Seega sai teekonda ka väike kõver sisse väänatud, nüüd juba märkasin avatud vett mitmes kohas. Seekord vedas, teist säärekaitset mul küll poleks juurde vaja olnud. Kohapeal leid ise tuli juba kiirelt, aare tip-top korras.
Tagasi minemiseks ma samast teest huvitatud ei olnud. Päris väsitav oli see sumpamine ikkagi ja lootsin lihtsamalt hakkama saada. Seega proovisin jälje üles võtta vaevu aimatavale auto jäljele aga need läksid valele poole, seega leidsin ennast taas sumpamas, lihtsalt hanged olid teised. Kellegi offroad rada jäi alles siis jalgu kui olin juba peaaegu auto juures tagasi, aga kuna see kiuslikult väänles mu jalge ees, siis otsustasin isegi seda teejuppi tuimalt ignoreerida ja jätkasin sumpamist võiduka naasmiseni. Autos ennast lahti pakkides, lõid klaasid kohe uduseks, olin korralikult mahlad lahti saanud. Kuna ilm oli ilus, käed-jalad terved ja tahet rohkem kui küll, siis kokkuvõttes väga mõnus kalori põletus kukkus välja. Aga siin oleks vist suvel veelgi parema elamuse saanud!
Lahe vidin ka, tänud.
Esimesena sõitsin mööda, kuna kolm ekipaaži oli parkinud lähenemistee juurde. Tagasi tulles oli plats tühi samas ka juba üsna pime ja kui olin pisut maad sõitnud sinna, kuhu poleks mitte mingil juhul pidanud sõitma avastasin, et multi ju.. ja eelmine seiklus oli päris ära väsitanud. Seega otustasin pimedas mitte otsima minna. Aga nüüd olin ikkagi siin teel lõksus. Muud polnud teha kui sõita esimese pööramiskohani ja see viimane neist aukudest oli... ma juba lehitsesin oma peas telefoniraamatut, et kelle ma omale appi kutsun kui siia kinni jään ja ma olin kindel, et jään või midagi ära lõhun. Õnneks surusin end sealt kogu julgusega läbi, kaks korda ja eks hommikul näeb, kas auto all mõni loik ka on või mitte.
Esimeses punktis oli n2ha et seda oli v2ev6imuga yritatud r22kima panna. Aga 6nnex oli ilusti yhes tykis ja t88korras. Silitasin loomakest k6hu alt ja juba ta nurruski mulle j2rgmise punkti asukoha. Autoga v2ga l2hedale minna ei julgenud kuna l6pp l2x ikka ysna pehmeks. Vahetasin vaid kalamehepyksid matkasaabaste vastu, kuna pykstega oli jube palav. Nac ennem l6ppu m66da rada minnes oli hetkeks kll tunne et oleks ikka pidanud v2hemalt kummikud panema. Aga 6nnex leidsin loodusliku silla 8P. Logiraamatust oli n2ha et ta on ka halvemaid p2evi n2inud , kuid hetkel ilusti kuiv. T2nud peitjale
Nullis natuke pusimist ja numbrid saime kätte liigset jõudu kasutamata. Aare leitud vaatasime ümbruses ringi ja ootasime Juta ja Sveni ära. Tänud piirkonda tutvustamast.
Olime Marest ja Marttist natuke maha jäänud, seega selleks ajaks kui me karbi juurde jõudsime olid nemad juba aarde poole pununud. Seega jäi meil üle oma ajuga hakkama saada. Natuke nuputasime, mina googlesõbrana otsisin natuke vihjeid ka ning seesam avanes. Lõppu jalutasime juba mööda Martti ja Mare ette käidud georada.
PS! Kuna omasime autos seekord geokasti, siis seal leidus ka liimi. Aitasime aardetükikesel kinnituda omale kohale tagasi, loodame, et püsib. Tänud aarde eest!
Keegi on esimese punkti karbile kahjuks jõuga läheneda püüdnud ja ühest karbi servast on väike tükk lahti murdunud. Lõpp-punkti minek oli mõnus väike jalutuskäik üle heinamaa. Tänan aarde eest!
Üritasime aaret igat-pidi drive-in'iks väänata, aga ei õnnestunud. Lõpuks võtsime linnulennult sirge tee ette ja kündsime üle põllu. Aitäh, lahedad konteinerid ja kohad!
Sai igast küljest autoga proovitud. Lõpuks valisime ühe sihi jala läbimiseks. Aitäh :)
Esimese punkti leidsin kiiresti, peale mõneminutilist pusimist sain vajaliku info kätte ja jalutasin lõpu poole. Jalutuskäik oli mõnus, ainult et veidi vildakas, tänu sellele sain veidi tarbetult võsas ka ragistada. Tänud peitjale.
Kaupo ja Martiniga koos olin esimeses punktis juba käinud.Seekord läksin siis lõppu uudistama,leidsin kiirelt.Aitüma
Ilm hakkas tõsiselt palavaks minema. Emhi väitis, et õhus on tervelt viis kraadi sooja. Õnneks lombid olid ilusti jääs ja nii ma higistades nulli kulgesingi. Otsisin mingit peidukat, aga selgus, et karp lihtsalt lebab seal. Mõistatuse osa sain kiirelt lahti, olen sellist asja varem näppinud. Käisin vahepeal Ühendamas ära ja siis võtsin ette teekonna aardeni. Rada oli üsna mugav ja esimesel käigul rahulikult kulgedes jõudsin aardest paarikümne meetri kaugusele. Konteiner jäi juba kaugelt silma, aga kellele ta seal ikka ette jääb. Sellisesse kohta ronivad ju ainult peiturid :). Logi kirja ja edasi järgmiste aarete poole. Aitäh!
Hommikul pärast [speedy] geojuubelit tekkis tahtmine teha väike jalutuskäik looduses. Esimeses punktis käisime mõne nädala eest koos Allani ja Kaupoga, aga lõpp jäi ootele. Nüüd uurisin veel peitja käest lähenemise kohta ja sain vastuseks, et õigest suunast tulles peaaegu drive-in.
Sõitsin käsi-GPSi kaardi järgi lähimasse punkti ja panin jalgsi ajama. Väga huvitav puhmastik oli sellel lähenemisteel - hästi tihe ja julgelt üle põlve. Samuti sattusin paljude loomade magamisasemete otsa. Lõpule lähenesin ka suure ringiga. Aare kenasti korras, vaatamisväärsus oli ka vähemalt ettekujutatav.
Tagasi läksin teistkaudu. Alguses oli rada, siis niidetud heinamaaserv. Suund läks aga täitsa valeks, nii et tuli ikka tihedamasse alasse tungida. No sellist põdravõssi pole ammu näinud, sarvikute jälgi olid ka kõik kohad täis. Jalad sain kenasti märjaks ja sokivahed seemneid täis. Igati täie ette läinud jalutuskäik looduses, aitäh!
Sellist topsi, mis oli eelaardes, olime juba eelnevalt näinud ja seega probleemi avamisega polnud. Tagasipanekul aga tekkis väike tõrge. Omaniku teavitatud. Ta pidi vist need pool tundi pidevalt luksuma kuni ma kadakate ja mingite imelike taimede vahel laveerides lõpp-punkti suundusin. Igatahes käimad said korralikult räsida. Aga ju see käib asja juurde. Tänud!
Esimeses punktis valdas mindki hämming, aga mõistuse ning väledate näppude toel sain lõpuks juhised kätte. Päris lõpus oli täitsa kena looduslik vaatepilt. Aarded olid korras.
Mõnus jalutus ühe karbi juurest teise juurde. Kohati läks tee küll läbi ülessongitud uudismaa, aga muidu ilus koht. Tänud peitjale!
Mõnus jalutuskäik ilusa ilmaga. Esimeses punktis vähe mõtlemist oli, aga mitte kauaks. Aitäh peitjale.
Mul olid mingid vanast ajast koordinaadid alles, seega püüdsin nendega. Nagu siis, ei õnnestunud ka täna aaret algul leida. Läksime geosõbraga auto juurde tagasi ja kontrollisime esimest punkti. Üllatus oli suur kui käristatud äärega paperlipakas mulle vastu vahtis... numbrid ju täitsa erinevad. Vihma tibutas, aga pidin uusi numbreid kontrollima minema. Tagant järele tarkusena saan vaid öelda, et kontrolli-kontrolli-kontrolli.
Äitah aarde eest!
Alguses sai veidi valedest kohtadest tuustitud, aga lõpuks jäi ka karp silma. Sellist karpi olin varem näinud, aga olin ära unustanud, kuidas seda avada. Lõpuks see siiski õnnestus ja sain lõppu suunduda. Lõpus olin tükk aega geopime. Kui põie kortsu lasin ja ümber keerasin, siis nägin kohe ka aaret. See taktika on ennegi töötanud :) Aitäh peitjale.
Algus läks ludinal, kuid siis edasi enam mitte niiväga. Maastik lõpu poole ei ole just kergemate killast, kuid kuna oleme tagasi, siis kindlasti tugevamad, kui varem. Eesmärk täidetud, aare leitud. Aitäh.
Algul gps näitas segast ning kaua läks otsimisega. Mõistatus on väga hästi ehitatud. Algul ei oska kuidagi lahendada, pärast aga mõtled, nii lihtne.Järgmises punktis oleks vist sama kaua läinud, aga kogemata jäi aare kohe silma.
Väga lahe algus. Koordinaadid on nüüd käes, tuleme veel tagasi.
Mul ei ole seni ühegi Lauri multikaga lihtsalt läinud ja täna siin järjekordset “nullpunktist leiate karbi” lugedes kahtlustasin juba ette mingit kühvlit...:D. No ja ei eksinudki, proovisin mis ma proovisin, seesamit see ei avanud ja kuna kuna kartsin oma teadmatusega leitut ka ära lõhkuda, hakkasin abi otsima piiramatust internetist. Õnneks üks õige õppefilm jäigi kohe esimena ette ning mina sain seejärel rahulolevalt lõppkoordinaadid telefoni toksida. Autost väljumise ajal jooksis mulle lisapreemiana sülle maailma kõige armsam rebasetitt ja kuna mul telefon parasjagu näpus oli, sain ka tema pildile, nii vinge :). Lõpus läks kiiresti - sealsest konteinerist lihtsalt ju ei ole võimalik mööda vaadata ning vaatamisväärsus oli samuti mulle esimest korda näha. Kokkuvõttes sain lisaks leiule ja uutele teadmistele taaskord ka suure hulga positiivseid emotsioone, aitäh järjekordse toreda aarde eest :).
Mõistus oli Tarvol kaasas, meil Vandaga igaks juhuks kummikud millega kahlasime pika tee. Kõik päädis ikka leidmisega väga üllatavast ja huvitavast kohast. Aitäh!
Meie kasutasime vana tuntud tehnikat -otse ei tasu minna kui on võimalik ringiga läheneda. Kahlasime maranate pumastikes, leidsime suliseva ojakese, mis tuli eitea kust ja kadus samamoodi ei tea kuhu. Seda peab ise nägema. Aare leitud ja logitud.
Esimese punktis läks veidi aega enne kui hakkama sain. Lihtsalt ei meenunud see asi, kuigi olin seda mingi aeg tagasi näppinud. Lõpus olin algselt valel pool, kuid õnneks sain selle mure ka lahendatud. Jätsin tb, aitäh!
Nullis silmasin okaspuude vahelt enda imestuseks konteinerit kiiremini kui 5 minutiga. Andsin sisu Tanelile kuna tal pidavat selliste instrumentidega kogemust olema. Vaatlesin huviga. Proovis ühelt poolt, teiselt poolt, mitmelt poolt, tõmmata, tõugata jms. Pakkusin välja, et las ma kogenematum viskan pilgu peale. Ma lähenesin vähe teistmoodi. Panin esmalt tööle mõistuse ja uurisin silmadega. Saades enda arust asjale pihta, tegin ühe liigutuse ja lõpu koordinaadid käest.
Lõppu suundumise üle diskuteerisime päris pikalt. Jõudes ühisele lainele ja hakates nulli poole liikuma, tundus, et olime igati vale otsuse teinud. Tihe võsa ja ootamatu vesise kraavi ületamine. Kohale jõudes vaatasime esmalt üle ümbruses asuva aarde ja siis läksime logisime aarde. Tänud!
Esimeses punktis leidsime otsitava kähku. Minu mõistus oli veel poolunes, kuid Karlil läksid kõik toimingud kärmelt. Lõppu minek oli päris keeruline, kuid logi sai kirja ja kuiva aja positsioonis vaatamisväärsus üle vaadatud. Ilus loodus seal kandis. Aitäh!
Mõnus minimatk ja põnev karbike esimeses punktis - miks minna lageda maa pealt kui saab läbi tihniku :)
Kõik selle aarde jahil käinud on kindlasti märganud, et tegemist on salajase teleportatsioonipunktiga ning otsingud toimuvad tegelikult Muhumaal.
Nullpunktist leitud vihjekarpi olin varem netiavarustes näinud, aga õnneks ei teadnud kuidas lahti käib. Seepärast oli kohapeal põnevam ja sai ikka mitmed minutid nuputada.
Vastukaaluks lõppaare nõudis jälle pisut füüsilisemat liigutamist, niisugune tore mitmekesine multi, aitüma.
Tänase ilusa ilmaga võtsime suuna Tõlinõmmele. Esimeses punktis läks ikka päris kaua, sest karbike ei andnud ennast lihtsalt näole. Kui nii mõndagi kohta juba lähemalt uuritud oli, siis pistis ka aare lõpuks nina peidukast välja. Konteineri avamise kallal väga palju mõistust pingutama ei pidanudki, sest saime üsna ruttu teada, mismoodi toimida tuleb. Koordinaadid käes, suundusime lõpp-punkti poole. Kogu lagendik oli kõrgete õitsvate põõsasmaranatega kaetud. Müttasime läbi nende ning kui olime kohale jõudnud, leidsime varsti ka aarde. Loodus oli seal väga ilus. Nägime erinevaid liblikaid ning palju märke sellest, et seal loomi leidub.
GPS tööle ja esimesse punkti minekut :D. Kohale jõudes sai hakatud aaret otsima, kuid miskipärast GPS näitas kord ühte ja siis teise kohta jne. Sai uuritud igasugu kohti aga ei midagi. Suht kaua läks(päike tegi vist pea uimaseks) aga lõpuks karp käte vahel oli. Edasi sai hakatud pead murdma selle üle, kuidas koordinaadid kätte saada-läks ka aega algul aga lõpuks avanes väga ootamatul viisil. Peale seda määratud punkti. Lõpp-punkti poole sõites sai auto põhi küll tänu heinale puhtaks :D. Peale mõningast seiklust kohal olime ja logi kirjas. Huvitav koht, millest polnud õrna aimugi enne.
Tulime sellisest suunast, et pidime jõe ületama. Kuna 1/3 meeskonnast sellega hakkama ei saanud, tuli ta maha jätta. Aare ise leidus ruttu. Ka on vaatamisväärsus praegu täiesti vaadeldav. EVEJ
Nulli leidmine ja karbi avamine tuli lihtsalt, kuna oma 2 aastat tagasi sai seda juba tehtud (siis aga jäi lõpu otsimine ära). Lõpule lähenemiseks raja leidmine võttis aga korralikult aega. Pea kõik ilmakaared sai eelnevalt läbi proovitud, kuni see õige ots kätte sattus.
Aare korras.
EV, J: aardekonteinerile sobivama suurusega donotiit.
Tänud huvitava koha eest!
Selline mõnus ja lihtne multiaare. Esimeses punktis sügasin nõutult kukalt ja mõtlesin...mis nüüd? Aga ega see vana vigurvänt pikalt nuputada ei lasknud ja koordinaadid olidki juba gps-is. Lõpp punktis korra juba tekkis mõte, mille pärast ma kummikud olin autosse jätnud, kuid õnneks need minust sinna jäidki. Lisasin natuke suurema minigripi logiraamatule, teine oleks vaseliini abil ilmselt ka uuesti ümber mahtunud. V:Chips J:Tiiger
Otsustasin siin natukene aega parajaks teha. Ja produktiivne lahendus jäigi tulemata. Mulle tegelikult ei meeldi need karbid. Juba 10x oli päris vaevaline kogemus ja see siin ei tahtnud kohe mingi nipiga avaneda. Pealegi oli väljas üsna hämar ja nii vähese valgusega lõpuni pingutanud nagunii poleks.
See aare oleks võinud ka kevadeks jääda, sest arvestades lörtsist ja väga tuulist talveilma olin ma väikese valearvestuse teinud. Aga ega seepärast ju sellist üllast üritust pooleli ei saa jätta :) Kuna nägime sellist karbikest esmakordselt siis läks sutsu aega enne kui koordinaadid end ilmutasid. Aardelaegas kergelt niiske. Täname!
Esimese konteineri leidsime ruttu. Lahtisaamise nuputaminesega läks aega. leidsin netist isegi viite kuis sead avada, aga ikka selgus et abivahendit kah pole kaasas. Tuli ikka edasi nuputada, ja lõpuks viis see sihile. Lõppaarde leidsime tänu sellele et kokku oli meil kaks silmapaari, ja need teised nägid aardekarpi kohe. Väga vahva koht, kevadel peaks tagasi tulema
Käisin kontrollimas ja aare oli täitsa omal kohal olemas. Sellest kohast kus mina ta viimati jätsin oli nihkunud umbes 50cm aga see ei tohiks leidmist mõjutada :) Nüüd aga nihutasin aarde hoopis teise kohta. Uued koordinaadid on esimeses punktis kirjas. Liigutasin aaret, kuna vana koha pealt ei leidnud paljud üles kohta, mille pärast ma nad sinna võssa üldse saatsin :) Eks see olenes lähenemisteest. Nüüd aga ei tohiks see märkamata jääda. Info on ikka logiraamatu alguses.
Esimeses punktis läks lihtsalt. Natuke murdsin pead, aga siis see karp juba avaneski. Parandasin karbi ära. Lõpp-punkt aga mulle nii head meelt ei teinud. Georajad on küll sees ja rohi on maha tallatud, aga mida ma ei leia on karp. On see siis õhtune hämarus või miski muu, aga see aare jääb hetkel logimata. Sai tehtud ka kontrollreid (kaks silmapaari on ikka parem kui üks) - tulemusteta.
ilus koht aardekuubik oli päris huvitav lõpu konteinerit otsima minnes tundus et tuleb ilus vaikse jalutuskäik aga kus sellega tegelikuses oli lastele tõsine katsumus need mõned sajad meetrid läbida. lõpu konteiner oli ilus ja korralik.V:ehte,kiisu J:väiksed lelud.
Esimese punkti karbi üks eraldunud tükk vajab natukene momentliimi.
Kõigepealt otsisin ligi pool tundi karpi taga. Kui selle kätte sain, siis tekkis järgmine probleem - kuidas see avaneb? Jõudu ei kasutanud ning pusisin ühte pidi, proovisin teist pidi, kuid tulemuseta. Mingi hetk jäi karbi üks tükk mulle näppude vahele :( Ei olnud üldse plaan lammutada ja lõhkuda. Kui kellelgi on plaan otsima minna antud aaret, siis palun võimalusel momentliim vms kaasa võtta. Siis saaks selle tüki tagasi liimida. Olles karbi avanemise loogikale pihta saanud, läks edasi juba kiiresti. Väike jalutuskäik ning logi kirja. Aitäh aarde eest ja vabandan veelkord et see tükk sealt eraldus.
Oli tiba pusimist ja loksutamist ja aare käes. Väga nutikas lahendus. Tänud peitjale :)
CXXXIV. Esimese otsingule mineku tõrjus tagasi "pilditibi", kes läks parjasti rattaga kadakate vahele ragistama ;) (saab kirja "Teolt tabatud"), seega pidin vahepeal Rahapaja juures käima. Kui alguspunktis õhk puhas sai ka karbi kallale asutud, läks ikka veits aega kuigi omasin ettekujutust, kuidas see avaneb. Teise punkti minek probleeme ei valmistanud ja ka leid oli kiire, kahjuks jäi lugemata info selle koha kohta, peab vist uuesti käima. Tagasi juba läbi kiirelt tekkiva udu (huvitav, et pilditibi logi lõpppuntis ei olnudki veel?). Tänud hea aarde eest!
Tulime Ühenduse aarde juurest ja see jäi päris tee peale. Äge konteiner, mida sai ikka veidi käes keerutatud ja uuritud. Lahti saime selle nii, et koputasime peale ja ütlesime karmi häälega: "Avage, siis Eesti Politsei." Teise aardekasti juude pidime üle nõmme jalutama. EVEJ. Las see ilus ehe ootab mõnda neidu, kellel rahvariided kodus.
Vaatamata aarde kirjelduses eraldi mainitud hoiatusele terariistu esimese punkti konteineri avamisel mitte kasutada on karbil näha ilmselged muukimiskahjustused. Siinkohal punastavad kõik, kes asja jõuga on lahti proovinud saada. Mina punastan ka, aga sellepärast, et ilmselt oleks meil karbi avamiseks piinlikult kaua aega läinud, kui Alex ei oleks suunavat vihjet andnud. Aga ka mitte siis ei käinud asjad kiiresti, kuigi lahti tuli ta ilma abivahendeid kasutamata. Ja lõpp-aarde leidsime ka.
Pärast aarde juurest tagasi kõmpides kuulsin auto juurde jäänud Alexit rääkimas midagi sellest, kuidas potilille kasta. "Pehmo", mõtlesin ma.
No täiesti tavaline multiaare jah. Looogish... kui kasutada ebardlikku kõnekeelt. Nii lihtne, et esmalt ei leidnud alguspunktis olevat karpigi, lõpuks astusin talle peaaegu otsa. :( Siis ta end varjata enam ei saanud. Algas operatsioon "pimedusega löödud" silmade abil karbi avamine. Uurisin ja puurisin ja meenutasin üht Viljandi turul kohatud taburetimüüjat sooja tundega. "Kui oskad selle tabureti lahti võtta ja kokku panna, siis saad endale..." No ei osanud, ei saanud, tookord. Siin, nüüd ja praegu jäi tänada ilma, mis oli soe, tuult, mis viis sääsed kaugematele jahimaadele ja kannatlikke kaaslasi, kes ilmselgelt nautisid toimuvat. Läks piisavalt kaua, kuid õnneks mitte hirmpiinlikult kaua, kuniks osavate näppude voor andis koordinaadid kätte. Uhh, läks õnneks.
Lõppu lasti mul üksi minna, seega varustasin end kummikutega ja kahetsedes, et pole maranate õitsemiseaeg, marssisin mööda radu aarde suunas. Lõpule lähenedes aga laskis GPS end segada mingitest mõjuritest ja pakkus mulle seinast seina suundi, kuhu ma võiks minna. Usaldasin vaistu ja leidsin aarde üles. Hoopis veidram oli aarde ligidalt leida võrguujuk, ei tundunud just kalarikas paik olevat.
Aare korras. EVEJ (kuigi korraks kaalusin autos ootavale tütarlapsele ühe ehte viimist, aga loobusin ikka- mis aare see ilma varanduseta siis enam on.) Leitud ujuki aga viisin sohvrile meeleheaks. Millegipärast vaimustust see temas ei tekitanud. :P
Aitäh Tõlinõmmele juhatamast!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Tõin logiraamatu kuivama.
Tuli veel meelde, et logiraamat oli sellel aardel kaunis märg. Meelitades sai pastakaga logida, aga midagi seal kiita küll ei ole.
Nädal tagasi ei osanud esimese punktiga nagu eriti midagi peale hakata, seekord läks palju paremini. Teekond lõpppunkti läks muidugi suure kaarega ja vastas maastikule 3.5. Kuna mul polnud sobilike jalanõusid, siis Meelis logis ja mina üritasin enam-vähem kuiva jalaga sealt ära saada. Tänud!
Meil oli esimeses vahepunktis valida, kas:
1) panna konteiner põlema;
2) kasutada kavalust;
3) verbaalsel teel veenda teda end avama
Järgmine leidja saab teada, millist kolmest lahendusest me ei kasutanud.
Kuna kohe tekkis kahtlus, et lõpp-punkt ei suuda eelnevat üles kaaluda, siis tegime asja enda jaoks pisut huvitavamaks. Mul õnnestus isegi üks kärestik ületada, Kristjan aga kalpsas Pokumaal (Veneetsia Edition). Hästi tehtud, sest lõpp oligi selline, nagu arvasin.
Natuke üllatunud, et eelmine kord polnud vihje konteinerit leidnud, ilmselt eelmine kord poleks nii palju kannatust olnud - ööotsa vihma käes ligunenud siis olime.... Ega ka seekord lihtsamini läinud, ütleme, et konteineriga oli ikka tükk tööd. Külmetasime tuules vähemalt 15 minutit, siis otsustasime autosse soojenema minna. Kuidagi õnnestus siis soojendatud näppude vahel koordinaat kätte saada. Aga lõppaarde logiraamat oli veidike nutune. Minigrippi ümber tal polnud, nii niiske, et lehekülgi pöörata ei saanud, oleks veel katki läinud. Limuski viskasime kaante vahelt välja. Logitud saime, aga uus logiraamat või vana põhjalik kuivatamine oleks väga teretulnud. Igakord siit lahkudes oleme päris mitu puuki leidnud, tasuks järgmistelgi end üle põhjalikult vaadata ;) EVEJ
Tore aare - esimeses punktis läks loetud sekundid, et lõpu koordinaadid kätte saada. Siis tipa -tapa mööda rada aardeni, logi kirja ja tagasi. Logiraamat märg ja omanikule info edastatud. Aitäh.
Esimesel korral pimedas ei julgenud lõppkoordinaatidele minna, seekord valges tuli leid kiirelt. Lahe teostus. V: täring J: mootorsaag