Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Päris torniks seda ehitist vist nimetada ei saa. Pigem on see kahe korruseline vaatlusplatvorm.
Vaade selle asja otsast on igatahes väga maaliline. Selline tunne võib tekkida, et see Tõramaa puisniit ongi üks elav kunstiteos.
Kui vaatlemisest isu otsa saab, võite üles otsida aarde. Kui kohe ei leia, saate torni lähedal lõket teha ja vorsti küpsetada. Katusealusega pikniku koht on seal olemas.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (15), 2010_aasta_aarde_kandidaat (2), lahe_teostus (1), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC2A368
Logiteadete statistika:
167 (98,2%)
3
6
2
1
0
0
Kokku: 179
Autosid oli palju, aga õnneks mahtus ka meie oma. Jube tuul puhus, aga lapsed tulid ka torni vaadet nautima. Aare tuli õnneks kiirelt peidust välja. Aitäh!
Käisime V hooaega kanuudega nautimas ja tagasiteel sai ka aarde järgi mindud. Õnneks oli meid 2 ja seni kuni ma kirjutusvahendi järgi autos käisin oli aare juba peidikust välja võetud. Mul ainult nime kirja panemise vaev. Aitäh.
Sellel talvel on Soomaal imelised uisutingimused. Tulime meiegi neid Tallinna mailt nautima. Auto sai pargitud torni juurde ning lõunapausi ajal tegime ka seal ühe tiiru. Minu selliste anomaaliate otsimine ei õnnestu aga Svenil on nendele palju rohkem silma. Leitud, aitäh!
Tuul tahtis täna tornist minema pühkida, hea et leid kiirelt tuli. Vahva koht ja minu õnneks hetkel inimtühi. Tänud peitjale juhatamast
Tänud!
Sellise ilmaga ei olnud siin hingelistki ja sain tornis ilusa vaate kõrvale rahulikult õhtusööki süüa.
Kuna ilm oli ilus ja 5. aastaaeg veel veidi kestab, seadsime auto Soomaa poole. Rahvast oli oma jagu. Seni kuni mehed kanuud maha sikutasid, tegi Margit kiire visiidi torni ja otsis anomaaliat. Leitud ja logitud. Tänud!
Saatsime kanuutajad veele ka tulin vaatasin selle väiksekese üle.
Laulupidu, mis laulupidu, Anna geomobiili arvestades, jäi Siim koos sellega päris kaugele. Nullis käis ka pidu ja huvitav oli näha jalgrattureid jääl. Uisutajaid oli ka arvestatav kogus. Aga vaated olid suurepärased. Tänud!
Opaaaaa, mis laulupidu siin toimus. Me pidime oma auto jätma 600m peale, sest teeserv kuni tornini oli parkivaid autosid täis. Autode asukad olid pillapalla mööda luhapealset jääd laiali erinevate vahenditega. Uiskude ja tõukekelkide vahel oli ka jalgrattureid näha. Meie torni enda juures oli vaikne ja saime rahulikult toimetades nimed kirja pandud. Tänud!
Kedagi siin segamas ei olnud ja sai rahulikult ringi vaadata, peagi oli kavalus leitud, aitäh :)
Ega eriti ei lootnud leida, aga arvasime, et vaatame koha ikka üle. Leid tuli siiski mõistliku aja jooksul. Tänud aarde eest!
Leidsin kavala peiduka. Väga ilus koht. Kuulsin, et kunagi sai seal talvel uisutatud.
See aare on mitu korda otsingutest välja jäänud, seekord võtsin kavasse ja põikasin teelt kõrvale. Kuna kohapeal levi ei olnud, aga helistada sain, siis küsisin geopeituse lehel olevat aardeinfot tütrelt. Saigi leitud vaatluse teel. Aitäh!
Lootsin, et pühapäeva õhtul siia tulles on plats puhas. Nii aga ei olnud. Üks auto parkis vaatetorni juures, kuid selle autoga reisivad kahejalgsed ja neljajalgne olid veidi eemal põllu peal. Turnisime siis Exega torni ning jälgisime kõrgusest toimuvat. Vahepeal tegi veel üks auto pikal sirgel ausirge ning ilmselt nähes, et lõpus on palju rahvast, loobus ja lahkus tuldud teed pidi tagasi. Varsti peale seda lahkus ka esimene seltskond ning saime silmadega edasi otsida. Jäigi silma! Aitäh sinise mutrivõtme eest, rõõm oli tühja logiraamatusse kirjutada! (850) Aitäh!
Täna õhtul võtsime ette sõidu-jalutuskäigu mõnede Soomaa kandi aarete juurde, alustuseks oli meil möödarääkimine, kas me valisime nüüd siis Vaatleja IV või Vaatleja VI oma esimeseks. Kui Indrek hakkas juba kohale jõudma, oli minul veel hulk kilomeetreid sõita. Saime siis selgeks, et ikka VI võtame ja IV jääb üldse mõneks teiseks korraks.
Vaatlusega alustasime kohe alt - nii ümbritsev kena loodus kui ka vaatetorn ise vajas põhjalikku ülevaatust. Ei läinudki kaua kui õige ese tuvastatud. Logiraamat on kaanest kaaneni täis, oma nimed mahutasime veel kaane peale kuidagimoodi ära.
Tänud peitjale!
Minu teine päev Soomaal. Sama kuum kui eelmine. Jalgsi enam ei jaksanud. Sain laenuks võõra jalgratta. 25 km rattaga ja 5 km jalgsi. 6 aaret. See viimane aardeleid tänasel päeval. Ja koht, kus sai tuule käes mõnusalt istuda, lamada ja piknikku pidada, kus ei olnud putukaid. See oli päeva parim osa! Nautisin seda kohe kaua! Mitte ühtegi hingelist ei olnud läheduses. Ja aarde leidsin üllatuslikult ruttu. Võib olla seepärast, et sättisin ennast just aarde kõrvale mõnusalt istuma. Aitäh toreda aarde eest!
Leidsime tegelikult juba ammu, logisse sai kirja pandud 21.04.2021. Nüüd olen jälle siin ja registreerin ka elektroonselt. Väga kaval on lisada sümmeetriasse pisut ebasümmeetriat! PS! Topsisolevad pliiatsid on kõik ilma tinadeta - vajavad teritamist.
Reps leidis selle juba mõnda aega tagasi vaatluse teel nagu lubatud oli, aga ei raatsinud näppida. Täna lõpuks tekkis nii palju muguvaba aega et saime julgelt ära logida.
Parklas oli mitukümmend autot. Kõik nendega tulnud inimesed olid kas kanuuga sõitma läinud, sõidus või juba tagasi tulnud. Õnneks torn neid väga ei huvitanud. Sai rahulikult toimetada. Tänud
Tegime töökaaslastega Soomaale mõnusa väljasõidu kanuumatka, tavalise matka, sauna ja muu selle juurde kuuluvaga :) Siin vaatetorni juures alustasime ja lõpetasime oma kanuumatka. Suur osa laevatatavast veest oli kahjuks jääs ja nii pidime sõitmise ajal jooksvalt ka jääpurustamisega tegelema, lõbus oli. Aare oli ka hästi peidetud ja igati äge, kaasasolnud Gurumugud olid hämmingus :) Aitäh peitjale!
Enne uuesti sohu minekut haarasime paar lihtsamat ka. Kõigepealt Vaatleja IV, kus mina nii 5 aastat tagasi käinud olin, ning siis selle. Mina läksin kohe üles välja, sest vaadet tuleb ju ka vaadata ning eks ka aarded seal end tihti peida. Lõpuks oli ikkagi Kallol kiirem-õigem vaist ja terasem silm. Aitäh!
Päris sellist rohelist vaatepilti kui aardekirjelduse juures oleval pildil, me aastaajast tulenevalt ei näinud. Küll aga nägime lumist niitu ja ilusat taevast, isegi päikest oli kohati näha. Aarde leidsime ka, osavalt maskeeritud paigast. Nii kui olime omadega lõpetanud, saabus uus seltskond, kellele tegime torni vabaks. Aitäh.
Juhtumisi oli vaja torni ümbruses mõned tunnid ringi tuiata. Huvitavalt oli kahe peale kaasas üks paar kummikuid, mida siis vee ületustel üksteisele viskasime.
Vahepeal sai siis ka aaret otsitud. Rahulik vaatlus ja torniehituse põhitõdede üle mõtisklemine viis edule.
Õnnestus saada ka läbimärjaks vägevas vihmatuisus. RMK külastuskeskus aitas kuivada. Seal nägin mumifitseerunud nahkhiirt.
Vaatlesin veidi ringi ja panin nimed kirja. Lindude asemel pakuti täna veiseid vaatlemiseks. Tänan.
Jäi kergesti silma. Maskeering on vist natuke lagunenud ja igatahes selle tõttu tõmbas tähelepanu. Ka logiraamatut sai pikalt sirvida enne kui tühi koht kätte jõudis. Aga vaadelda seal tõepoolest tasub.
Kuna see kohake on suurest teest veidi eemal ja mingit suurt atraktsiooni siin pole, siis polnud siin ka ühtki inimest. Inimeste asemel oli üsna tugev ja külm tuul. Otsisime kähku aarde üles ja tegime tuult trotsides ka väikese pikniku.
Selle aarde otsimisega läks ikka parasjagu aega, eelnevatest logidest oli palju abi. Samas edaspidised geokrahvi aardeleiud tulid tsipa kergemini.
Sellest sai laupäeva viimane leid. Kell oli parajalt jälle niikaugel ,et päike hakkas vaikselt horsondi taha vajuma ja meil oli aeg autonina kodupoole seada. Kuna väljas oli juba märgatavalt jahenenud siis otsimisele ei tahtnud ülemäära kaua aega raisata. Õnneks jällegi märkas minu geosilm midagi mis taaskord osutus aardeks. Kaval - mis muud ;) Suured tänud Soomaa - sinu seltsis sai jällegi üks imeline geopäev mööda saadetud :)
Peale pikka ja väsitavat Sandra küla matka suutsin sõbra nõusse rääkida, et läheme ja naudime päikeseloojangut veel ilusas kohas. Ja oli ilus tõesti, sookured väljas kraaksumas, päike juba loojas, kuid taevas punane. Ja see koht inimtühi. Aare tuli hops välja, silm eristas kohe vajaliku. Mõnus idee siiski, kuna mulle endale selliseid väntasid ka meeldib peita, siis eks seda kodusem ja lihtsam oli. Nautisime siin ilu ja vaikust ja rahu. Ja lõpetasime selle Geopäeva ära. Peace.
Realiseerisime koroonakarantiini puhul soovitatud sotsiaalset distantseermist Soomaal kanuutades. Päevaplaani tehes said välja vaadatud ka mõned sama kandi aarded. Päev oli imeilus kuid tuuline ja peale vee pealt tulekut pugesid lapsed kohe autosse sooja. Ka täiskasvanud pidasid isekeskis endaga aru et kas tasub nina taas õue pista, aga uudishimu sai võitu ja läksime ikka otsima. Ise ma eriti entusiastlik ei olnud, korrutasin ainult teoreetilisi (ja juhuslikult õigeid) näpunäiteid jagada, kuni G aarde leidis. Väga tore aare. Teritasime ära aardes olnud pliiatsi.
Igati kena koht silmaringi laiendamiseks ja looduse ilu nautimiseks. Seal olles hakkas ka kuu tõusma ja ümbrus muutus müstiliseks... Aitäh!
Üle mõne päeva ilus ilm ja tekkis soov kuskile matkarajale jms. Kodulähedased juba lugematuid kordi läbi tuuseldatud ja võtsime suuna Soomaa kanti. Siin mitmeid aardeidki leidmata, niiet win igati. Mingil segasel põhjusel arvasin, et ka siin matkarada ja kuna leidmata aare, siis esimene peatus. Selgus, et tegu hoopis drive-in aardega :D. Täna olid poisid ka kuidagi väga geomeelestatud ja hakkasid kohe torni poleerima. Pundi peale tuli leid suht kiiresti, nautisime vaadet ja edasi ja loodetavasti järgmises punktis ikka rada ka. Aga väga kena koht ja elamus, aitäh!
Kohale saabudes olid vaatlejad platsis. Vanapaar piilus läbi binokli kaugusesse. Õnneks istusid nad pingil ja torn oli vaba. Seega sain mina rahus oma vaatlust teha. Terav silm leidis õige asja kiirelt üles. Püüdsin olla nii vaikne kui võimalik ja teesklesin vaatlejat edasi, samal ajal aaret logides. Taastasin selle kergelt ajahamba poolt räsida saanud peiduka ning kihutasin edasi Soomaa aardeid noppima. Jõudsin vaevalt asfaldile kui auto põhja alt kostus räige vilin. Kiirelt seisma ja asja uurima. Nujah, üks rehv oli töss. Olles selle alt maha keeranud, selgus et rehvi sisekülg oli läbi kulunud ja pirakas auk irvitas vastu. Oli niikuinii plaanis enne sügisvihmasid vanad kaunad välja vahetada ja uus jooks alla panna, aga see aeg jõudis nüüd küll kiiremini kohale. Õnneks oli kell veel piisavalt vähe, et jõudsin Pärnu uue jooksu järgi. Aga abiratta paigaldus oli vaevaline. Nagu oleks täpselt parmupesas seda teinud ja neid tiirutas pea kohal igas suuruses. Oleks siis ainult tiirutanud, kippusid ju teised ka lihakäntsakast tükke kaasa haarama. Seega see aare jääb nüüd pikaks ajaks meelde. Tänud vahva teostuse eest.
Päris hästi peidetud. Peitjale tänud!
Suundusime vaatlema suurt laulupidu kanuudele ja kogemata komistasime otsa ühele lätlasele, kes tegeles logiraamatu täitmisega.ühesõnaga nii kiiret leidu pole varem olnud.
Oleks teadnud, et pool Eestit sel nädalavahetusel Soomaale kokku voolab, poleks küll oma jalga sinna tõstnud. Õnneks vee peal oli siiski ruumi ja kui kanuutamine tehtud, oli ka vaatetorni ruumi tekkinud ja saime aaret vaatlema minna. Kõle tuul puhus niiskunud ihust läbi, nii et ega väga kaua seal olla ei tahtnud. Õnneks tabasid kõigi pilgud väikeste vahedega ebaloogilise detaili ja saimegi konteinerile küüned taha. Tagasipanemisel kommenteeris kaaslane, et seda võiks küll noorgeopeitur teha, mina nägevat selle tegevuse juures üsna koomiline välja. Igatahes polnud me sel päeval esimesed logijad. Selles kohas polnud ma tegelikult varem käinudki. Aitäh!
Objekti ümbruses oli ikka korralik laulupidu, aga õnneks vaatlemine kedagi peale meie seal eriti ei huvitanud ja nii sai täitsa rahulikult seal vaadelda. Ega väga kaua ei läinudki kui õige asi oli välja vaadeldud ja sissekanne tehtud. Tänud peitjale!
Algaja geopeiturina oleks mul siin ilmselt väga kaua aega kulunud, võibolla tulnuks esimesel katsel sootuks leiuta lahkuda. Aga olles varasematel aastatel juba paljude Geokrahvi superteostustega tutvunud, omasin vaimusilmas teatavat ettekujutust ning pääsesin mõne minutiga logiraamatu ligi. Igatahes jällegi väga hea asi, absoluutselt! Tänan ja soovitan.
Siin ei olnud teel kohatud tihedast udust jälgegi. Pildil olev looklev sinine oli hetkel natuke juba võsas peidus. Peale leidu tegime väikse tee ja võileiva, päike soojendamas selga. Tänud peitjale.
Rabamatka alguspunktiks-kohtumispaigaks oli planeeritud vaatlustorn, sujuvalt nihkus küll esialgne kohtumispaik Meiekose laagriplatsile, kust siiski varsti siia siirdusime ja matkapäeva ametlikult mõnusa teepausiga avatuks kuulutasime. Loomulikult imetlesime ka vaadet ja ega aaret ei saanud ju ka siia leidmata kujul ootama jätta. Aitäh peitjale!
Leppisime geokaaslastega enne rappa minekut kohtumispaigaks just selle kauni vaatega kohta. Sain neist jupike varem ja no tõepoolest, oli, mida kuldses sügiseses päikesepaistes vaikuses imetleda!
Aga ega sellele imele enne pühenduda ei saanud, kui aare käes:) Leidsin ta pärast paari üles-alla käimist vaatlemise teel - vahva peidik, aitäh! Siis sai rahulikult päikest ja vaadet nautida. Mõnus algus vahvale Soomaa päevale!
Siin käis küll kähku. Ma jõudsin vaevalt otsima hakata, kui Reet juba leidis. Tänud, tore peidik!
Läks ikka aega mul. Talvel siin mitmeid x uisutamas käinud, rahvast palju ja ei ole otsima hakanud. Täna siis tehtud, tänud toreda peidiku eest.
Kuna meil oli veel natuke aega, et teisi järgi oodata, siis põikasime ka siia sisse. Kus oli autode meri siin parklas. Kogu rahvas oli õnneks jääl ja nautisid talvemõnusid. Kes uiskudel, kes tõukekelguga. Meie saime rahus toimetada ja leid tuli ka kiirelt. Väga kenasti tehtud peidik, meile väga meeldis. Tänan.
Mõtlesin, et jätan auto käma, et tulede valgel hea otsida. Lõkke ääres aga 1 mees. Otsustasin riskida, et kes ikka julgeb varastada. Kuid koheselt astus ta ligi ja küsis, kas ma läen torni, et olgu ma hästi ettevaatlik. Ma vastasin, et mängin Geopeitust ja ma olengi hästi ettevaatlik, sest muidu Geokrahvi aaret ju ei leia. Ja nüüd see algas. Ta teadis Sveni, ta teadis, et on sinna jh midagi peitnud ja et teine mees eemal teab kindlasti veel rohkem, sest tema on mänginud.
Edasi oli nii, et mul oli 2 taskulampidega turvameest ja mina kõõrutasin, sirutasin, olin kõhuli ja teate mulle oleks aaregi kätte näidatud aga leidsin täitsa ise.
Pärast pakuti mulle teed, mis oli küll kohvi värvi narkots aga selline turgutus kuluski ära pärast hullu laheda seltskonnaga 20 km rabatuuri. Loba oleks võinud jäädagi ajama, Jaanilaupäevani...Tervitused siinkohal Soomaa.com meestele ja Svenile, sest sellist otsimist mul pole kunagi olnud, et peitja on 2 turvameest mulle abiks saatnud. Oi see geomäng on tore!
Rahvusvaheliselt lehelt sain hea vihje ja siis väga palju enam läinudki.
Tänud aarde eest!
Peale öist metsas ja mudas müttamist oli hea ka mõni lihtsam aare endale korjata
Siin olen käinud ikka mitmeid kordi ja mitmekesi püüdnud vaadeldavat objekti eristada. Mitte tühjagi pole meist kellelgi see korda läinud. Kui oli järjekordselt kaua ja pingsalt vaatlemisega tegeletud. Püüdsin abi leida teravama pilgulistelt. Seekord tuli vastus Viini kesklinnast ja see kinnitas, et püüame leida õiget asja, aga kus see on tuleb ikka vaatluse teel endal tuvastada. Vaatlesime siis veel ja oi-oi, kui suur oli meie kõigi rõõm, kui lõpuks saime aarde kätte. Nüüd on rahulolu tükiks ajaks. Tänud peitjale.
Kaupo leidis esimesena, aga lasi ka meil mõistatada. Geopimedus oli ikka päris hull. Leiuga läks tubli mitu minutit. Aitäh!
Siin oleks vist kaua läinud aga oli õnne ning vaatluse teel jäi õige koht silma. Kõik torni ja vaatlusplatvormi aarded on pinnud pees. Peidukaid on alati nii palju ning ürita siis seda nõela heinakuhjast leida.
Vaatlesime, logisime. Kummaline oli muidugi sellist vaatepilti seal vaadata 25 detsember- 5 kraadi sooja, päike paistab ja palju vett.
Siia navigeerides tahtis navi meid üle jalakäiate rippsilla saata. Aga on jah ilus koht. Isegi hallil sügishommikus. Ja aare ka parajalt peidus ja mõnus. Kiitus meistrile.
Vaade oli tornist hea. Puisniit suurtest tammedest on vast üks uhkemaid. Lemmjõe tamme juurest kogutud tarkustega imestan, et siin nii palju neid püsti on. Uhke oleks muidugi kui Eesti oleks üleni kaetud tamme metsadega nagu aastatuhanded tagasi. Vaate nautimisega mul ühtegi peidupaika silma ei jäänud. Läksin siis allakorrusele istuma ja keskendusin oma silmadega hoopis veebilogidele. Ei saanud küll ühtegi otsest vihjet aga siiski nii palju targemaks, et uuel ringil sain nägijaks. Väga hea peidukas, aitäh!
Vaatlesime ülal ja vaatlesime all, vaatlesime tüki kõrvaltki. No muidugi geokrafi aare. Vaatlesimegi peidikut ja kiitsime. Logi kirja . Tänan
Ümberringi mõnus vesine. Torninigi jõudmiseks oli juba väääga suurt sammu vaja. Nautisime vaadet, leidsime aarde. Aitäh !
Pärast Tipu looduskooli külastamist otsustasin tagasiteel mõned aarded üles otsida. Vaatleja oli esimene, mille söandasin ette võtta, kuigi kartsin pikka otsimist. Õnneks on vist geokrahvi tehnika juba enam-vähem teada (mõningate üllatustega muidugi), nii et väga pikalt ei pidanudki seal turnima. Kõige keerulisem oli kättesaamine ja logimine, kuna külmast kanged käed tahtsid asju vägisi maha pillata. Tänud juhatamast. Tuleb veel tulla.
Kena tee aardeni ja mõnus vaatlemise koht. Vaatlesin mis ma vaatlesin aga aarde leidis Levia üles.
Väga äge aardepaik! Peab tunnistama, et siiski esimesel katsel ei leidnud üles. Veidi kommentaare siit lugedes aga saime targemaks ja teravama pilguga käisime uuesti torni juures. See oli elamuslik ja üllatav kogemus!
Soomaal olid veed taas valla. Kutsuti siia kanuudega seda vaatama. Enne kanuusse ronimist kiikasin korraks nutifoni ja see näitas 5 m kaugusel aaret, olematu telefonilevi tõttu ei saanud enam infot ja hea oligi (sest muidu poleks vist vetelkulgeda saanud) Siis kandsid tulvaveed ja naistepäeva tugevad tuuled meid 9 km allavoolu. Vaatamata tagasihoidlikule üleujutusele saime siiki mingigi aimu viiendast aastaajast. Olles sedasi saanud päeval hea hoo sisse tulime muidugi peale kanuutamist siia tagasi ja tuvastasime lõpuks ka konteineri asukoha. Naistepäeva puhul lasin Piial selle leida (noh reaalsuses olin ma küll mannetum) Vahva lahendus ja selle leidmine tõi imeilusale päevale veelühe naeratuse juurde
Tee oli väga libe, sügavad kraavid ka ähvardavalt ootamas, läks õnneks. Tänud!
Kui geopeituse kümnendat aastapäeva tähistav aare leitud ja tõdetud, et ka teest kakssada meetrit eemal asuv aare võib väga keerukaks osutuda, oli käes aeg kuuenda vaatleja otsimiseks. Minu kaardil nulli ühtegi teed ei viinud, aga kuna loogika ütleb, et kui on vaatetorn, siis peab sinna ka kuidagi saama, ajasime välja Rudolfi masina. Selgus, et saab küll teed mööda ja täitsa korralikku pealegi.
Pimeduses vaadet ega vaatlejaid ei olnud ja asusime ise vaatlema. Veidi sai ikka tiirutatud, aga peitja käekiri on praeguseks juba nii tuttav (või nii me arvasime), et varsti saime ka aarde kätte. Taas suurepäraselt teostatud ja mõttega peidetud aare, kahjuks jäi jah, vaade seekord olude tõttu imetlemata. Aitäh!
Enne kohaleminekut jäi logikirjeldus põhjalikult logimata ja põrutasime oma madalapõhjalisega otse torni kõrvale. Teel ei paistnud vähimatki häda olevat. Kõigepealt ronisin torni, vaatlesin veidi ümbrust ja torni ja peagi tuvastasin ka kahtlusaluse. Edasine oli vaid vormistamise küsimus. Taastasin esialgse olukorra ja suundusime järgmise torni poole. Aitäh peitjale.
Vaatlesime ümbrust, varikatuse ette püstitatud telki ja torni. Tänud juhatamast.
Tee kuuenda Vaatlejani on tõepoolest kenasti korda tehtud- lausa lust oli kohale sõita. Ja aare... No selles on sisu ja stiili ;) Tänud autorile :)
Hetkel on tee sinna suurepärases korras ja madalapõhjaliste autode omanikel ei maksa küll karta! Aarde leidmiseks peab aga tõesti väga tähelepanelikult vaatlema! Tänu peitjale!
Super kaval aare! Soovitan soojalt see kõigil üles leida :) Minu jaoks ka tähtis aare, nimelt minu 100s aare :) Mugud tegid süüa ja võtsid päikest samas :)
Võiks nimetada drive-in aare :) Hetkel viib sinna kena kruusatee. Huvitav oli lugeda varasemaid logisid, kus madala põhjaliste autodega võis kinni jääda. Aeg on edasi käinud ja ausalt öeldes ega seda nüridat pikka sirget poleks eriti viitsinud jala marssida...see tundus lõputu :) Nautisime vaadet ning asusime otsima. Olin saanud eelnevalt Pärnus kokku kasutaja Koit46-ga, kelle käest endale räätsad muretsesin. Ning pannud kõrva taha tarkusetera, seoses geokrahvi kvaliteet aaretega, teadsin juba kuidas ennast ette valmistada. Seega minu poolsed kiidusõnad, väärt peidetud aarde eest.
See koht oli meie pere jaoks uus. Pole siin piknikku pidanud ega tornist vaadet imetlenud. Tore, et veel üks uus paik Soomaal meie jaoks juures on. Aaret päris esimese ülesronimise käigus ei leidnud, kuid natuke siia-sinna käimist ja see torn sai ka võetud. Aitäh!
Sai treppi sõidetud teed mööda,mida gps is polnud olemas,tore aare tänud :)
Eelmine kord paistis teehöövel ligisõiduteed siluvat. Ei hakanud sinna vahele trügima. Tänaseks oli tee valmis saanud ja tornini sai kiiresti. Konteiner peaaegu sulandus ümbritsevasse, minu jaoks õnneks "peaaegu". Talve-eelne vaade luhale pole väga kiita, vaate saamiseks tuleb varakevad või puude kolletamise aeg valida. Tänud vahva aarde eest.
Vot. See tee on tõesti huvitav, liiv segatuna munakatega, kohati alles ainult geotekstiil, ja kõige tagumine ots kenasti siledaks hööveldet. Mõne aja pärast on päris sile. Sõitsime nulli välja ja pidasime seal pisukese pikniku - pisikesed tahtsid kosutamist peale Riisa ringi. Ja aare ise - vat see on tõeline ooper, mitte mingi, hm, tõrvaaugu külakapell, selliste pärast siiakanti tullaksegi ju. Kiitus!
vaatlesime seal nii kaua, et järsku märkasime kitse üle aasa lippamas. ilus koht oli
super! aega läks, aga asja sai. kõvasti oli ka abi eelnevate vaatlejata juurest saadud kogemustest. kui vaadeldav oli juba lõpuks silma jäänud, tekkis natuke tunne et "no kuidas seda siis kohe ei näe.. see on ju NII silmatorkav!" :p aga iga hea mõistatus tundub lihtne kui sa vastust juba tead!
tänase väikse soomaa-tripi viimane aare, ja aarete keskmine tase oli täna tõeliselt kõrge.
Tee oli täitsa sõidetav, otsisime ka kaht kaardil lubatud sihti, mis võinuks 10 a geopeituseni viia, aga need oskasid end väga hästi meie pilgu eest varjata. Aarde leidsime vaatluse teel, asja täpsustamisel jäi konteiner ootamatult näppu. Ja vaade tornist on lausa lummav. Aitäh!
Kümme aastat geopeitust juures jäin seisma. Kraav. Edasi hein. Unustage ära :) See tee torni juurde oli mingite metsamasinate poolt üles küntud, nii et eriti mugav ei olnud. Aga koht ise oli seda väärt. Tõsiselt ilus. Tegin lõunapausi ka ning imetlesin veel pikalt vaadet, pärast seda kui aare oli leitud. Paras pähkel tundus algul, aga lõpuks jäi ikka silma üks kahtlane koht ja voilaa. Jällegi super asi! :) Aitäh!
Siia torni juurde sai kenasti autoga kohale. Kadri, Peep ja Mariann jätsid mind omapäi otsima ning pärast üles-alla käiku ja mõningast silmadega skaneerimist tabasin peidiku. Hästi tehtud, tänud! Järgnes piknik ja heinateo vaatlemine, mille käigus sai selgeks, et küllap palka makstakse nendele traktoristidele kilometraaži järgi. Muidu ju nii "otse" ei sõidaks ikka.
Siin me oma kanuud veest välja vinnasimegi. Jooksuga keskusesse, sealt auto koos käruga ja tagasi tavaari järgi!
Algul arvasime, et aaret me seekord küll ei leia. Pärast selgus, et me oleme vale teejupi otsa sattunud. Pärast leidsime õige tee ja ka aarde.
Tee aardeni oli põnev, aga keegi kinni ei jäänud ning õnneks ka vastu ei tulnud. Nullis ootasid Janne ka Kaido ning kohe peale meid jõudsid kohale ka Mari ja Siim. Koos siis otsisimegi ning kui olime veendunud, milline peaks olema konteinerit varjav õige maskeering, siis koos leidsimegi.
Suurepärane teostus, tänud peitjale!