Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Hiiumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
13.08.03 peitsid oma 10-nda aarde Helen, Samuel, Kondor ja Janne. Aarde nimeks sai kohapeal Metsavahi. Kuna Eestimaal on juba üks Metsavahi aare olnud, mis kahjuks ei ole enam kättesaadav, siis meie aare on Hiiu Metsavahi aare.
Aardepurk sisaldab:
logiraamat, 4 pastakat, helkur, märk, embleem, kreem, võtmehoidja, võtmekott, Euromuunturi, kamm, sigarett, õnnekivi.
Aarde peidupaiga läheduses (8 m) on üüratu kuusk (säilinud on veel kuuse tüvi koos alumiste raagus okstega), aare ise asub vähe väiksemate samaliigiliste puude all.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: metsaonn (3), telkimiskoht (2), soovitan (2), lumega_raske (1), lõkkeplats (1), piknikukoht (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCRMEG
Logiteadete statistika: 120 (88,9%) 15 5 1 1 0 0 Kokku: 142
Väga hästi hooldatud ja muidu kah kena laagripaik koos kaminaga majaga. Tänud
Korralik majake see siin. Soovi korral oleks täitsa ööbima võinud jääda- lõkkeplatsil chillisid võõramaalased, kuid kuna olid bussiga, siis nad ei olnud eriti sellist nägu, et tahaksid metsaonni hõivata. Ehk lähenesime onni poolt, geokuhi jäi silma 20 meetrit ennem nulli (58 59.499; 022 41.294). Näljaseid parme tiirutas suht korralikult, seega suurt kuuske otsima ei läinud. Peitjale tänud!
Väike abi eelmiselt leidjalt suuna osas ja lõpuks kirja ta sai
Leitud, logitud. Leia üüratu vana poolik kuust, astu umbes 8 meetrit eemale ja otsi ringiratast ümber selle kõndides geokuhja. Majakesse ei saanud, seal oli seltskond ja ei hakanud neid segama. Tänud peitjale!
Tiirutada sai seal ikka üsna mitu ringi, aga leitud ta sai, tänud aarde eest!
Aardekirjelduse vihjest on nii palju rohkem kasu kui koordinaatidest, mis paratamatult metsas tiirutavad.
Üllatusena saabusin aardeni otse läbi peremehe hoovi, kes külastajatega praeguseks vist küll harjunud on. Viipas rahulikult metsamajakese suunas ning niitis muru edasi.
Majake on igati euro. Talvel oleks siin päris luksus ööbida. Sain kaevust vee filtreeritud ning võisin oma eluga edasi liikuda.
Siin oli tore kohtumine Lääne-Viru jalgsi matkavate geopeituritega. Jutustamise kõrvale tegime siin kiire õhtusöögi ja peale järjekordset väikest vihmahoogu oli meil aeg edasi liikuda.
Tänan peitmast.
Kell oli juba üle kesköö, kui me siia kõrvale RMK platsile keerasime. Pimeduses suurt näha polnud, seega ei tea, kui hea see veidi tiiruga mööda märga heina valitud lähenemistee sai, aga kohale see viis. Seal puude all jooksutas geps ikka jupp aega ringi ja olime juba loobumas, kui taskulambi valgusvihk sellel üüratu kuuse jäänustel maandus. Nüüd oli vähemalt pidepunkt, millest mingis raadiuses tuhlata. Ja me tuhlasime. Mitu tiiru sai ümber kuuse lähemalt ja kaugemalt. Ja lõpuks, juba minekule astudes, jäi valgusvihk millelegi sätendavale. Aardepurk vahtis vastu. Ma arvan, et oli selle Hiiumaa geotiiru kõige rahuldust pakkuvam leid. Järgmine kord ei ole asja siia eikuhugi ühe iidse purgi järgi. Peitjatele aitäh ja aardele pikka iga.
Aitäh aarde eest!
Kuigi ühelt poolt saab viisaka teega lausa onnini, siis otsustasin mina hoopis jalutamise kasuks.
Väga ilus mets ja ilm olid ju minu poolt. Jalutasin mööda matkarada ka ilusasti korras talukompleksist mööda, kus sain ka juttu puhuda natuke.
Meie geotuuri viimane leid. Jällegi väga mõnus koht, kuhu teinekord ilmselt ehk niisama puhkama tagasi tuleme ;) Nüüd aga jäi Hiiumaale veel vaid neli leidmata aaret :) - aga seeme peab ju alati olema, siis on põhjust ikka ja jälle tagasi tulla :)
NB! kuupäev (22) logi juures on improviseeritud - templi komplekti 2-d on lihtsalt kõik kusagile ära kadunud.
Ööbime siin kõrval RMK metsaonnis ja aaret käisime otsimas kahel päeval, enne kui täiesti lageda peal Tiidule silma jäi. Tegime geokuhja natuke suurema, sügis ja talv ju tulekul. Aga 8 meetrit on natuke liiga suur orientiir.
Teisel korral leidis Nils. Seekord oli geokuhi peal. 7meetrit umbes kuusest. Ütlen kohe ära, et keegi end segi ei otsiks.haha.
Vurasime kohale, vaatasime onni üle ja otsustasime, et siia võiks õhtuks tagasi tulla. Kõik on ju täna mere ääres, niiet lootus on, et onnile pretendeerijaid ülearu palju pole. Nii siis tehtud saigi, õhtuks siia tagasi. Lätlased siiski jõudsid hetk enne meid, aga saime sõbralikule kokkuleppele: nemad telgis, meie onnis. Igati mõnus olemine oli. Tänan.
Hiiumaa aaretest üks viimasemaidmaardeid mis oli meil veel leidmata. Täna ilusal päiksepaistelisel päeval tuli leid suht kiiresti.
Null kõndis siia ja sinna,laiendasime piirkonda, siis veel veidi ja alles siis leidsime. Tänud
Kõigepealt sõitsime Googlemapsi järgi kuhugi eravaldustesse, kust oleks pidanud pikema matka läbi võssi ette võtma - see tundus kahtlane ja nii suundusime tagasi ning üritasime ise kaardi peal paremini näpuga järge vedada. Õnneks olid ka teeviidad olemas, mis Google jaoks täiesti olematuid teid pidi oluliselt õigemasse kohta juhatasid. Onni juures paistis olevat suurem seltskond, aga meie suundusime teelt läbi heina kirjeldatud kuuski otsima. Suutsimegi tuvastada ja peale mõningast kammimist leidsime ka geokuhja ja purgi. Nimed ajaloohõngulisse logiraamatusse kirja ja edasi, või siis tegelikult tuldud teed tagasi. Suur tänu!
Otsisin õige kuuse üles ja siis õigelt kauguselt kõik ülejäänud. Tänud !
Päeva viimaseks vahepeatuseks valisin selle huvipunkti, mis nõnda üksinda täitsa keset suurt Hiiumaad ära eksinud. Jah, põhjalikuma tutvuse järel muutub kõik suureks, isegi väikese Eesti väikseim maakond. Eest leitud metsaonn osutuks üheks lahedamaks, mida ma üldse näinud (ja ega neid enam palju nägemata ole ka). Idüll! Emotsioonid viskas üles, aga nende tundmiseks peab tulema kohale ning olema õigel lainel. Aarde eest aitäh peitjale, ristiisa Mikile ja napid 3 päeva pärast mind jälle peitjale!
Peale pikka ja väsitavat matka läbi soo ja raba jõudsime hilisõhtul metsaonni. Hommikul sai üles otsitud ka aare ning boonusena leidsime samast paigast ka kena hulga kukeseeni. Varasematest logidest oli aarde otsimisel palju abi, vägev kuusk paistis silma.
Jõudsime teisipäeval kell 22 Hiiumaale ning eesmärgiks oli kolmapäeva õhtuks saada leituks kõik ilma paadita leitavad aarded, mis ka reaalselt alles on. 3/11
Hommikul ajasime kargud alla, tegime turbokad soojaks ning päevaks esimeseks aardeks ehk soojenduseks tulime siia otsima. Olen alati imetlenud, kui häid kohti oskas Helen aasal 2003 geopeiutuses tutvustada ning seegi polnud erand. Kahjuks on see koht liiga kaugel tavalisest marsruudist ning kuiva ilmaga eelistame edasi Sääretirbit. Aare aga vajas üles leidmist ning pisut oli probleeme. Lugesime Aljaste logi ning siis mõne aja pärast leidis Liisi aarde üles. Mõõtsin ka uued koordinaadid, loodetavasti püsib meeles siia lisada.
Enda suureks üllatuseks leidsimegi justkui eikuskilt ühe ilusa tare. Aare jäi sellest küll nõks eemale. Aastad teevad oma töö ja väiksemad kuused kasvavad suuremaks. Aarde leidsime tõesti ca 6-8m kaugusel väga suurest kuusest.
Maja juures askeldasid mugud ja üks hakkas mind krossikaga taga ajama, kui ma ümber pööradin. Jäin siis tee äärde seisma, kuid selle peale keeras tema noka ringi ja pani plehku.
Läksin siis metsa ja leidsin suure kuuse. Aga see oli surnud ja pooleks ja pikali maas. Kas siis ikka on õige? Hakkasin kammima ja kui 3 tiiru ümber puu tehtud, siis võtsin kõne sõbrale appi. Ta viitas, kuniks ka aare välja tuli. Aga jällegi, ma ei tea, kas ma kasutan mingit teist meetermõõdustikku, või aare vahepeal jalutama kukkunud ja endale parema pesa hankinud, kuid mina sain puu ja aarde vaheks max 8 meetrit. 15-20 vs 8 on nii suur vahe, et ma lihtsalt polnud sealt vaadanudki. Aga aare tuli, mis kõige tähtsam. Tänud :)
Mnjaa,on alles uhke onn keset Hiiumaad ehitatud.Seekord siia ööbima ei jäänud,tiba vara oli veel ankrusse jääda.Lappasin väheke külalisteraamatut,päris palju välismaalasi on siia tee leidnud.Viimane kanne oli matkasellidelt USAst- Coloradost.
Egas midagi,aare vaja nüüd üles otsida.Õnneks kaua ei pidanud ringi ukerdama,geokuhi paistis kenasti silma ja nimi sai purki kirja pandud.
Ja selles metsaonnis tahaks ka ööbida miskil ajal.Tänud tutvustamast
Selle aarde logisid lugedes kartsime, et siin võib kaua minna. Väljas aga sadas ning me mitte ei tahtnud liiga kaua märjas metsas aega viita. Lähenesime aardele erinevaid radu pidi ja veel enne kui suure kuuseni jõudsime, jäi veäike geokohi ja läbi selle kumav punane purgikaas mulle silma. See käis küll nüüd kiirelt.
Metsaonn ise on väga uhke. Peaaegu, et oleksimegi siia öömajale jäänud. Ainus viga, et leviga on siin marukehvasti. Kuna aga tahtsime õhtul kindlasti Eesti naiste võrkpallimängu vaadata, siis oli meil levi vaja. Seega liikusime edasi, küll aga jätame selle onni meelde, siia tasub tagasi tulla. Täname aarde eest!
Metsaonn oli rahva poolt juba hõivatud, seega selle juurde ei hakanud minema, läksin hoopis otse metsa. Üüratu kuuse leidsin üpris kiiresti, aare aga ei tahtnud enda asukohta üldse reeta. Kirjelduse abil panin siiski piisavalt täpse territooriumi paika ja sain leiuga lahkuda.
Hiiumaa leid # 22. Üübersuure kuuse leidmine oli aeganõudev. Aga nimi sai vihikusse.
Metsaonni tahtsin juba ammu vaatama tulla, kuid kuidagi ei juhtunud siiakanti. Täna juba aarde tõttu väike metsatripp. Aarde null näitas aiateibaid, otsisime vihje järgi. Õnneks olime viiekesi, mis teeb kokku 10 silma. Helena omad leidsid geokuhja. Aitäh aarde eest ja põhjuse eest siia naasta.
Kuna tekkis 2 vaba tundi laevani, siis proovisime selle aardeni ligineda, kuigi metsaonni kodulehel seisis hoiatus, et autoga ligi ei saa. SAI KÜLL! :)
Peaaegu drive-in isegi, aga aare jäi lihtsalt veidi võssa... Waze ja Google ei teadnud teetöödest midagi :P
Ilma vihjeta oleks tõesti sinna otsima jäänudki, õnneks geokuhi jäi silma...
Kruusateed meie autole ei meeldi, aga siiski otsustasime selle aarde ööpimeduses ette võtta. Mudased teed meie autole ka ei meeldi, seega jäi auto 1 km aardest eemale ja edasi läksime tipa-tapa. Mina olin seal ühe korra aasta tagasi suvel otsinud, aga ei leidnud. Nüüd sain aru, et täitsa valest kohast sai tookord otsitud. Aare tuli tänu heale taskulambile, heale lugemisoskusele, heale puude tundmisele ja teravale silmale. Aarde mitte leidmisest oli suurem hirm see, et me ei oska metsast välja minna. Pime oli ju. Õnneks leidsime nii aarde kui tee koju. Aitäh!
Tänu vihjele kiiresti leitav, muidu läheks ilmselt väga palju rohkem aega.
Aarde peitmisviis või siis mittepeitmine oli väga omapärane. Natuke otsisime selle üüratu kuuse juurest, kuni mu geonina õigesse kohta juhatas.
Nauditav teekond, loodus, metsmaasikad ja metsaonn. Kõik oli tõesti vinge, välja arvatud mingid väikesed kärbsed, kes hammustasid kui parmud. Ei saanud kauemaks jääda seda ilu nautima. Igatahes punamütsike leitud, logi kirjas ja kiirelt praamile. Aare heas seisus. Tänud selle koha näitamise eest!
Tubala vaia juurest keerasin metsateele ja sain seal kõvasti sõita, enne kui aardeni jõudsin. Sain oma kümme minutit seal tiirutada, kui purk mulle silma kargas. Jah, kargas, sest punane purgikaas oli metsas kaugele näha. Üritasin pärast veidigi aaret maskeerida. Onni kahjuks vaatama ei läinud, sest seal parajasti grilliti. Aitäh!
Leidsin. Suhteliselt kiirelt. Aga mets on siin mõnus. Jäin ööseks onni.
Mõnus matk ja koht. Aaret otsisime ikka veidi, lõpus jäi kogemata silma maa seest paistev purgikaane serv. Mingit maskeeringut või tähistust ei olnud. Jätsime veidi märgatavama geomärgistuse aarde katteks.
Leid tuli üllatavalt kiiresti. Ilus ja mõnus koht. Aitähh
Oi kus siin läks ikka aega... vahepeal juba mõtlesin, et ei saagi enam militaarjunnide juures kaduma läinud geoõnnel sabast kinni. A no lõpuks ikka õnnestus geokepikesega õiget kuhilat tabada... uh tuju paranes ja tekkis motivatsioon veel mõnda aaret otsima minna. Ka onn oli täitsa superluks... miski aeg geotuuri planeerides mõtlesin siin ka ööbida, kuid mugavus sai seekord võitu ja bronnisin muu majutuspaiga. Tänud!
Praegusele aastaajale kohaselt rahvast ees ootamas polnud, nagu ka eeldasin. Vaatasin onni üle ja suundusin otsima. Leidsin kuuse ja mõningase otsimise järel ka aarde. Imestasin veel, et nulli kõndides otsa ei komistanud. Juhtub, kui nina ekraanis kinni nullini kõndida. Vahepeal oli ka kuulda kellegi vestlust ja automüra, kuid onni juurde tagasi jõudes oli jällegi plats puhas. Mõnus koht, kuhu uuesti tulla, tänan!
Seda aaret ootasin suure huvi ja põnevusega, sest koht tundus paljulubavalt tsivilisatsiooni rüpest üsna kaugel olevat. Sõit sinna seda ka kinnitas, sest teed muutusid üha väiksemaks, üle tee silkas rebane jne. Kohapeal tabas küll ebameeldiv üllatus onni asustanud mugude näol. Ega sellest muidugi midagi polnud, sest ööbima polnud kavas sinna jääda ja aarde otsimist nad ka ei seganud. Samas oleks ikka tahtnud onni üle vaadata ja otsimise ajalgi kostus meieni jõmmide jorin ja tibinate kilked. Nii et ürgne vaikus jäi saamata. Metsas sai päris kaua aega veedetud, ümber erinevate suurte puude tiirutatud ja imelikku geokuhja otsitud. Liigset tempot taga polnud, aga eriti palju optimismi kiire leiu suhtes ka mitte. Õnneks kaaslase terav silm märkas õiget asja. Mõnus vanake, kuigi üleni porine. See oli ka plaanitud geotuuri viimane aare, edasi jäi üle vaid paar esimese päeva mitteleidu likvideerida. Tänan!
Õnneks sai aarde lähedale ikkagi autoga. Algust sai lähtutud valest kuusest, aga varsti leidis kaaslane õige kuuse ja siis selle järgi otsitud. Lõpuks geokuhi end ilmutas. Minu mõõtmine andis kauguseks kuusest 27m.
Tänud!
Kaiffisime pool õhtut metsas ja sussitasime oma viimast kahte grillvorsti. Uskumatu müstiline paik, üks meie lemmikuid Hiiumaal :)
Oi, kui uhke metsaonn! Hiiumaal kohtasime üldse väga ägedaid RMK platse. Aaret ise andis veidi metsa all ringi tiirutades otsida, enne kui õige puu leidsime. Aitäh!
RMK metsaonn oli vägev. Aaret otsides tiirlesime ringi, leidsime suure kuuse aga kulus aega õigete väiksemate tuvastamiseks. Jätsin taskulambi.
Mõnus maastik lummas meid sinna sõites. Just selline 4x4 rõõmud. Ja muidugi koht ise...super. Kindlasti on minu valikus number üks, kui taas Hiiumaale satun. Aardega läks natuke aega, aga kambakesi leitud ta sai.
Kuusk oli muljetavaldav tõesti… Aga no seda õnnestus meil näha alles siis, kui olime hulga aega vales kohas ringi tuianud, koordinaatide pakutud nulli ta kindlasti ei jäänud. Ja karpi ennast ei leidnud me väga kiiresti ka peale kuuse leidmist :D. Aga lähedusse jäävast metsaonnist oli küll lihtsalt võimatu mööda vaadata, super ikka, et RMK meile neid lahedaid kohti korras ja kõigile tasuta kasutada hoiab :).
Super mõnus koht kuhu tahaks kohe ööseks jääda. Peaks Hiiumaal uue sündmuse korraldama, oli meil esimene mõte kui kohta nägime :P
Minigrippi parajat kaasas ikkagi ei olnud. Kuid tegelikuses tahaks ehk terve karp vahetust ja võiks rippuda ka mõne puu küljes. Nii varjatud kohas ei ole küll vaja seda maha matta.
Uudistasime metsaonni ja otsisime aarde üles. Aitäh!
Minigrip jäi loomulikult maha, aga õnneks aare märjemaks polnud läinud, oli kergelt niiske. Kilekott aarde ümber mingit kasu küll ei anna. Aitäh kutsumast!
Sander käis siin üksi jõulude ajal, aga loobus peale mõnda aega otsimist. Kõige otsemad ja kiiremad teed olid tal nüüd teada juba. Suure puu leidsime, samaliiglisi pisemaid samuti. Kohe hästi palju. Nulli taga ajamisest polnud kasu. Kui lugesin, et geokuhi on imelik ja peitmisviis üldse veider, siis oskasin juba täpsema silmaga vaadata. See imelik geokuhi jäi siis paari minutiga silma ja imestasin, et me sellele juba enne polnud otsa koperdanud.
Kõigepealt vaatasime majakest, siis leidsin kuuse ja lõpuks ka aarde. Pärast tutvusime veel majakesega. Aitäh peitjale.
Eile käisime asja uurimas. Tundus lihtne aare olevat. Oma Geocivicu ajasime suure hädaga kuhugi lagendiku serva. Rohkem edasi minna ei tahtnud. Mõtlesime, et kilomeetrike jalutada, pole hullu. Metsavahel sai kiirelt selgeks, et oleks võinud autoga siiski ka edasi minna, sest tee läks paremaks. Tagasi enam autoni minema ei hakanud, laps rõõmsalt vankris kaasas ja pressisime end kuuseni. Ei leidnud midagi. Täna proovisime uuesti. Seekord sõitsime autoga RMK majani välja ja suundusime jälle metsa. GPS jooksutas meid pikalt ühest kohast teise. Lõpuks aga paljastas end aare natuke kummalise geokuhja alt. Igastahes, aare leitud ja ju see kuhi peabki selline olema.
Siia punkti jõudmine oli selle päeva kõige raskem ja vaevalisem. Koht väga kena ja vaikne kunagi kindlasti tagasi pataarikuid laadima. Kuuse leidsin ja aare samuti. Leitud, logitud. Tänud.
Kunagi olen mingi kohaliku ERNA retke raames siit läbi käinud ja onniga tuttavaks saanud. Täna oli ilm kaunis kahtlane ja seega jäi ka käik siia üsna lühikeseks sest aarde leidsime mõne minutiga. Jätsime endast maha kõik nii nagu leides oli, kuigi see tundus pisut veider. Oli meil selle võrra lihtsam, on järgmistel ka.
See oli küll üks korralik tempo, mis selle aarde juurde kulgedes sai tehtud :)
Aare oli täiesti paljas. Pisut panime katet ja lendasime tagasi autoni.
Täname!
Siin läks juba spordiks. Kuna praam oli ootamas ja Geolambrole liivateed pole sobilikud, siis tuli valitud teeotsast jala tulla., sai küll suhteliselt lühike matk. umbes 5 km aga kiomeetri ajad olid 8 - 9 minuti kanti. Liivase pinnase kohta kõndides pole ju paha. Aare oli kohe täiesti paljana maas, lahkudes küll veidi kohendasime, aga kas see peabki nii seal olema ei tea. Praamijärjekorda jõudsime, isegi liiga vara, eks siis tuli veidi poes vahetuskaupa teha. Nägemist Hiiumaa seekord. Mõned kollased tulukesed siiski jäid meid tagasi kutsuma.
Esimene teeots Kapasto poole oli terve aeg hirm, et nüüd kuskil vajun oma madalapõhjalisega liiva sisse kinni. Tean aga Dakari ralli kombel, et seisma ei tohi jääda ja kiirust ei tohi alla kindla piiri lasta. Tänu sellele vedasin ennast ilusti metsavahele ära. Kapasto metsaonn oli väga kihvt. Uurisime maja, ma harjutasin kaevust vee võtmist ja siis suundusin aaret logima. Sellises kohas - mis on põhimõtteliselt ei kusagil tahaks küll kunagi aja maha võtta ja lasta peal üleliigsetest mõtetest tühjaks joosta. Äkki peitub nende taga mõni avastamata anne. Tänud siia juhatamast!
Ekslesime erinevatel radadel enne kui õige üles leidsime. Ka mööda seda läks tükkaega enne kui soovitud sihtkohta jõudsime. Ja koht oli hämmastavalt kaunis. Imekombel polnud kedagi kohal. Piilusime veidi ringi ning seadsime sammud suure puu juurde. Kui seda nägime oli selge millest jutt. Edasi veidi ringi vaatamist ning saime ka nimed kirja. Aitäh!
Vau. Kui Miki selle taasleidis ja esimesed logid ilmusid, hakkas vaikselt kujunema arvamus, et see saab üks puntra-N olema. Õnneks ei olnudki. Kirjeldet kuusk oli tõeliselt äge, metsa all otsimisele kulus siiski omajagu, kuni leidsin logi, mis soovitas otsida logi, kus kirjas viide logile, kus kirjas vihje. No see vihje ikka aitas omajagu, Triinu leidis kohe. Siis võtsime maja logi ette, seal saab ju suisa uurimismaterjali. Sõbrad hollandlased kiitsid maja, aga imestasid, et kus on siis matkarada - keset seda mittemidagit ... Ja kui seda pikka teed tagasi venisime, anti etendus nr 1: sookurg in action, kihutas teine tee kõrval varbaidpidi vees ja jälitas kedagi. Äge. Aitüma!
RMK viidasüsteem on tasemel. Majakeseni ja aarde külje alla viis täiesti viisakas tee, mis sobis ka linnaautole. Vaikselt liikusime mööda teed maja suunas. Õnneks kaugel metsasüdames asuvas majas suvitajaid ei olnud. Seal asuvat külalisteraamatut lehitsedes võib tõdeda, et maja on külaliste seas väga populaarne ja naljalt külastajateta ööd ette ei tule. Toreda maja juurest suundusime metsa. Suur kuusk on muljetavaldav. Metsa all tatsasime päris suures ulatuses pikalt ringi, kuni viimaks leidsime ka otsitava. Aare on tõepoolest vanakooli metsakas. Ei saa just öelda, et sellised meie lemmikud oleksid. Kuid märgike omast ajast on ta kindlasti. Tagantjärele logisid lugedes võib Miki tegevust ja saavutust aarde otsimisel pidada täiesti hämmastavaks. Suur kummardus. Aare oli seest veidi niiske. Aare asub suurepärases kohas, mida võib kõigile soovitada. Ilus ümbrus ja majake ning täielik eraldatus muust maailmast.
CMXXXIV. Tere jälle, Hiiumaa tolmused kruusateed. Kui kodust lahkudes oli auto säravvalge ja Läänemaal sai see sopaga määritud ja nägi välja nagu üks õige eesti tõugu musta-valge-kirju lehm, siis tänaseks on jaapanlane saanud lihtsalt ühtlaselt halli päevituse, mis iga ukse paugatusega viskab lendu pilve. Juhtus ka nii, et Laulupeo juurest siia sõitsin vaid esimeses astmes oleva tagaluugiga, nüüd on see lendlev mass katnud ka juba mu asjad.
Metsa siin saarel ikka jagub, kuskilt täna lugesin, et 2/3 sellest on eravalduses - rikkad inimesed. Koht oli siin ilus, onn, uus grilliplats ja puha, kuid silma KARJUSID uued ja kaasaegsed prügikastid. Täiesti sobimatud siia keskkonda - RMK, kus on teie kunstimeel ja looduslähedus? Aga aardest: Tuhisesin jälle metsa süüvimata aarde vanusesse ja selle loosse. Kui nullis miskit tarka välja ei tulnud lugesin läbi vajaliku logi. Edasi läks suht nobedasti, geokuhi ei olnud küll teab, mis arvestatav aga leitud see purk sai - kõik korras. Tänan mind siia kutsumast!
Geps küll pisut keerutas, kuid leid tuli kiirelt.EVEJ.
Kuna meil oli Miki kaasas siis seda ma ei kartnud, et aare leidmata jääb. Enda gpsi numbrite järgi sain parimaks tulemuseks 18 meetrit. Ja ega sellises metsas poleks ka vihje eriti aidanud. Ühesõnaga leitud ta sai ja praegune geokuhi on muljetavaldav. Pärast uudistasime ikka onni ka. Tundub, et on päris talvekindel teine. Ehk peaks proovima.
Tegelikult tuuseldasin siin juba teist korda. Eelmisel korral oli aega napilt (tea kas oleks üldse nende koordinaatide põhjal leidnud, mis mul olid) ja jäigi leidmata. Seekord oli tugev tagala ja aega ka rahulikult ümbrust uurida.
18/28 Hiiu metsavahi 22 August 2013 11:17:00 Found it See, et otse ei ole mõtet minna vaid, et RMK on oma onnid Hiiumaal korralikult ära tähistanud oli meil juba selgeks saanud. Auto parema säilimise nimel igatahes kasulik meeles pidada. Nii me siis sõitsime nagu kassid ümber palava pudru kuni juhatava sildini. Täitsa super, et see aare Miki poolt maapõuest välja sai toodud. Reisijututoaga olime seda ennegi otsinud, kuid minu mäletamist mööda küll mitte seal kus ta nüüd oli. Otsisime ikka majale oluliselt lähemal tookord nagu dix ilma gps-ta seekordki. Tema leidis igasugu topsikuid, notsikuid ja kultuurkihti. Mina kaugemal gps-ga leidsin aarde. Kutsisin dixi ka seda uhket vanakest vaatama! Lahe. Aare oli veidi niiske seest, kuid mitte katastroofiliselt. Arvata võib, et selle niiskuse saab süüks ajada purki ümbritsevale kilekotile (kogub kondentsi ja külma sooja muutudes poetab selle purki, välja ei lase tuulduda). Vahetasime nänni, võtsime kaevust vett, pildistasime ohtralt ja jätkasime ringsõitu mööda huvitavaid kohti/aardeid. Täna on selline pikemate vahemaadega päev. Aitäh ja jõudu Helenile oma igapäevatoimetustes.
Kohale sõitsime paraja ringiga ja ega see tee moodi asi nüüd päris tee ka igal pool ei olnud, aga kohale viis. Väga lahe koht, tänud juhatamast!! EVEJ.
Tänu Maku vihjele ja silmatorkavale maskeeringule oli aardeleid kiire. EVEJ
Tõrvaninast hakkasin mööda Käina maanteed siiapoole tulema. GPS tahtis ühest kohast ära pöörata, siis järgmisest, aga kõik need teed olid mingid väiksed metsateed ja mul oli meeles, et sinna läheb korralik kruusakas ka. Kust, ma ei teadnud, sest atlase olin ma koju unustanud. Õnneks olid suuremad teed peal ka RMK telkimisalade kaardil ning seega sai õige tee leitud. Teeotsas oli silt "ostame mustikaid" ning ümberkaudsed metsad olid kõik korjajaid täis. Lisateenistus. Üks hetk keerasin väiksemale teele, sõitsin veidi aega ning jõudsingi onnini. Mul oli millegipärast meeles, et aare on onni juures. Aga nii hästi mul siiski ei läinud. Läksin alguses väikese ringiga nulli. Otsisin natuke. Ei leidnud. Siis läksin juba georada pidi ratta juurde. Leidsin jala pealt puugi ringi ronimas. Lugesin logisid ja sain kellegi logist vihje, et maku logis on vihje :) Siis läksin tagasi. Ei leidnud ma ka vihjes mainitud objekti. Lõpuks-lõpuks leidsin ma siiski geokuhja nullist kõvasti eemal ja pärast seda märkasin ka vihjet :) Igal juhul aega läks palju ja mulle ei meeldinud :( Tagasi läksin natuke teist teed, et rutemini suure kruusaka peale tagasi saada. Vahepeal oli see nii liivane, et ratast oli isegi käe kõrval lükata raske. Huh, tehtud...
Issi äratatud, supp söödud ja uuesti aardeid otsima. Aarde juures selgus, et tagumine rida tudib ja Priit jäi lapsi valvama. Läksin siis neid väikesid kuusealuseid läbi roomama. Vaadates aarde peitmise aastat sai selgeks, et need puud ei ole enam nii väikesed midagi. Korra käisin auto juures logisid lugemas ja siis oli juba kiire leid. Kokku kulus aarde leidmiseks 15 minutit. Lastel sai uinak läbi ja uudistasime metsaonni. Vahva koht, aitäh juhatamast!
Tegime enda arust kodus korraliku eeltöö, jätsin maaameti kaardi meelde ja kohale sõites selgus, et sellest kaardist pole mingit kasu...Tõesti leia kuuske kuusikus :) Aga siis sundisime kõige noorema geopeituri mööda kuusealuseid tuuseldama ja nii ta leitud saigi. J: HK sõrmuse.
Onnist aarde poole suundudes leidsin puugi ja kaotasin suures rohus kuldse pastaka. Gps tõrkus puude all. Lugesin suurest puust vajaliku kauguse ja asusin võimalikku peidupaika otsima. Ei aidanud. Eesmärgini jõudsin varasemaid logisid ülelugedes. Vana hea geokuhi.
Telefoniga metsa all täpne null paika saada, oli võimatu ettevõtmine. Leidsime selle üüratu suure ja ka veidi väiksemad. Aga et nende alt midagi leida, oleks adraga traktorit vaja. Lugesime veidi logisid ja õnneks oli [maku] selle aarde enne meid leidnud ja hea vihje andnud. See maha kukkunud oks/puu oli ikka veel roheline. Tekitasime sinna kerge geopeiturile ehk aimatava geokuhja. Tänud!
Siin oli oluline teevalik, mis kooskõlastust ei leidnudki. Vaatamata vaidlustele jõudsime siiski kohale ja jälgisime eemalt, kuidas metsaonnis äsja ärganud seltskond terassile hambaid pesema tuli. Aare oli ka seal, kus teda esiti otsida ei soovinud ja leidsin metsaalt muudki põnevat ;) Tänan.
Selle päeva viimane, kuid mitte vähetähtis
Silmad polnud uneliivased ega taevas tähti
Alles aarde manu selgus, et aega vähevõitu
Ent metsa vahel ometi ei saanud kiiret sõitu
Lõpuks kohal siiski olime ja aega juba nappis
Kõik logid olid loetud ning tiimitöö meil klappis
Kes tormas aarde poole, kes auto ringi pööras
Ja juba leid see tuli - nobedam kui meri Vööla
Tuldud teed me tagasi sama aeglaselt saime
Kõigil meeled pinevil ja mõttedki täitsa kained
Kas jõuame me ometi või aitame hädalise välja
Ja Hiiumaal me ühiselt telefonid lülitame välja :-)
Meil pole nende vana kooli aaretega tavaliselt kiiresti läinud, nii et mõtlesime siia ööbima jääda. Lähenesime minu gepsu soovitatud teed mööda, mis viis meid naabrimehe hoovi. Tee iseenesest oli imeline. Kõrval rabas õitsesid villpead, nii et kaugelt tundus, et lumi on maas. Peatasime auto ja imetlesime neid nii palju, kui sääsed lasid. Naabrimehega läks lihtsalt. Ta oli väga sõbralik ja küsis, kuhu me teel oleme. Metsavahi onnist kuuldes lausus ta, et ühed just kihutasid ratastega sinna, et magada seal vist ei saa. Aga tee pidavat hea olema. 40 sisse ja kihutage aga. Nojah. See saarte huumor. Kinni me igatahes ei jäänud ja võibolla paar hetke oli kiirus 40 lähedal... aga võibolla ka mitte. Maja lähedal väljudes oleks olnud vaja Kagu-Eesti piirivalvurite võrkmütse või -kleite. Sealne kihulaste arv oli üüratu. Võibolla oli kohalikke lendureid täis õhk ajanud ratturid minema, aga meie ei lasnud ennast segada, toppisime vaatamata kuumale ilmale pikad riided selga ja suundusime metsa. Nüüd täname Makut, tänu kelle logile (võibolla ka sutikesele õnnele) leidsime aarde umbes 2 minutiga. Väljas oli valge, aga kell näitas midagi kümne kandis, nii et jäime ööseks siia. Linnud rõkkasid laulda ja kaevus oli vesi, karu ei tulnud külla ja maja oli kena, nii et see oli väga lahe koht ööbimiseks. Aitäh!
Üks iidvana aare, mis meil Aarega oli veel leidmata. See oli meie viimane plaanitud aare enne kui Miki viimase praami peale pidime viima. Vuhkisime läbi metsde aarde poole ning 2 km enne aaret küsis Miki malbelt tagapingilt, et kas me nüüd praamile hiljaks ei jää? 2 km enne aaret pole seda mõtet küsida, geopeitur tagasi ei keera! Kohale jõudes jooksime aarde poole, Aare keeras auto ringi ja tuli meile järele. Aare kiirelt leitud-logitud ning sadama poole minekut! Kuna Hiiumaal üks karm punase peaga naispolitseinik pidada olla, siis kiirust ka ületada ei julgenud. Miki panime sadamas maha umbes 5 minutit enne praami väljumist. Peale teda jalutasid veel kaks tädi praami poole, nii, et kõik oli kontrolli all. :D Täpsustasime ka aarde koordinaate ning palume adminnil nad päises ka ära muuta.
Tänu Maku logile tuli leid suht lihtsalt. Koht on supermõnus ja lihtsasti ligipääsetav. Millegipärast oleme arvanud, et see aare sisaldab endas kilomeetritepikkuseid rännakuid läbi puugivõsade. Tegelikkuses on asi hoopis lihtsam ja ees ootas hoopis ülilahe metsaonnike koos kuivade puude ja koogukaevuga. EVEJ
Esiteks mainin, et see ei ole geopeitus kus pead metsaalusel künnitöid tegema kui gps loobib igale poole ja sul ei ole aimu kas aare on nullist 5m,10m või lausa 20m. Meenus siin vaid aeg kus geopeitusega alustasin ja tegime esimese tripi Hiiumaale siis seda aaret ei leidnud ja pole ka mingi ime. Minul oli aare 13-18m nullist ja et kõik teised natukenegi kergemini pääsevad siis hetkel on aarde juurde maha kukkunud käsivarrejämedune kuusk või oli see suurem kuuseoks. Aare on umbes 2m selle puu tüvest.
Hiiu metsavahi seostus minule ikka pärapõrguga keset eikusagilmaad. Ja kummaline austus Miki vastu, kes selle eikusagil asuva teadmatus olekus aarde välja tuhnis. Ootamatult aga viis metsavahikoha juurde täiesti viisakas tee ja majake ise oli ka kui tsivilisatsiooni sümbol. Puudus vaid suits korstnast ja põllega perenaine uksel. Peremeest ka polnud kahjuks näha...
Aare ise... no teate, peab ikka olema kannatust ja tahtmist nii olematut asja otsida. Respekt leidjaile. Nii vanakoolikas, et ülesanne otsida kuuske kuusikust või kaske kaasikust tundus ka kergem. (Rinu ;) ) Ja vaatasime me kudapidi vaatasime, siis mingit eriti adekvaatset juhatust edaspidiseks teistele ikka ma anda ei oskaks. Maku poolt mainitud jäme oks on parim vihje. ;) Või oli parim. Nüüd ehk koordinaadid täpsustatakse...
Vihjepastakas oli kenasti karbis ja leidmise hetkest läks tagasi oma peremehe valdusesse, st. taskusse. :)
Uurisime veel majakest, sammaldunud õunapuud ja söötsime sääski. Ilus, vaikne õhtupoolik oli.
Aitäh legendaarseile peitjaile! Ja Mikile, kes selle aarde taas mängu tagasi tõi! Aare korras.
Autoga sai päris lähedale, kaesime ka läheduses asuvat majakest ning veekaevu. Kuna olime kursis peitja varem peidetud aaretega, eeldasime ka teatavat teostuslahendust. Aga sellest rohkem ei räägi. Räägin hoopiski, et eelpool mainitud suure kuuse juurest leidis Matis helkuri ning aarde lähedusest metsast geocachingu märgistusega pastaka. Kuna aardes olnud pastakas ei töötanud ning eelnevalt puu otsast leitud töötas, siis jätsime leitud pastaka aardesse ning mittetöötava võtsin kaasa. Aarde otsingule kulus vast tund aega. Mikk leidis enda pealt kõndimast ka esimese selle aastase puugi. Teel aarde juurest ära valisime kõige halvema tee (mis tundus GPSi järgi lühim), hea, et summuti liivavallidesse maha ei jäänud! EVEJ Aitäh! (10/21)
Ilm oli ilus, tee oli läbitav, kuused endiselt okastega kaetud ja leidsime purgi. EVEJ. Täname
Kui nüüd taaskord kõik ilusasti ära rääkida, siis möödunud sügisel käisime lastega [leigrid] seal kaks korda "seenel" ja aardekarp ei ilmutanud end meile. Lisavihjeid aga ei julge me ise küsida. Kui keegi juhuslikult poetab mõne terakese, siis see innustab ja kannustab tegutsema.(ainult alati ei pruugi me sellestki õigesti aru saada). Seekord oli õnn meie poolel. Natuke tiirutasime seal kuuskede all, kui sinine pastakas end ilmutas ja sealt juba purgini ei olnud pikk maa. Aare heas korras! Tänud! V:helkuri J:"teeme ära" rinnamärgi Pastaka jätsime samale oksale omanikku ootama või järgmistele teed näitama! Juhhuuu!
Vaadates Suure Seiklussõidu pidulikul lõpetamisel sellest aardest juttu tehes eelmiste leidjate "väga pikki" nägusid ja lisaks tehti meile ka väga kahtlase sisuga liigutusi, siis midagi head see aare ei tõotanud. Aga aega meil oli ja aardeid me ju otsima tulimegi :) Peale Kärdlat keerasime autonina metsa poole ja minek. Metsavahi lagendik oli päikest ja kevadet täis. Mõnus. Jalutasime mööda matkarada aarde poole ning leidsime kuused. Siin oli küll väike vandumise hetk - kui tore on otsida kuusemetsast aaret, kui vihje on kuusk :) Aga . . ei hullu midagi. Väiksed ringid päripäeva ja siis vahelduseks vastupäeva. Lootsin, et ma vähemalt Margust siia metsa ära ei kaota. Hoidsin tal ikka silma peal. No igaks juhuks, kõige kallim aare mul. Ja siis hüüdis Margus, et tule siia. Täitsa tore on aardeid leida, kui nad on tähistatud nii Suurepärase Geopeituse Pastakaga :) Pärast mandril kuulsime, et väga väärt riist ja omanikul hoopis kaduma läinud. Metsas arvasime, et nii peabki olema. Geokuhjasid nüüd küll selles metsas ei tasu ületähtsustada. Kuused taga, kuused ees, koordinaat hüppab ja küll see mets ka ise oma geokuhjasid kujundab. Näiteks laseb mõned kuused upakile :) Mina teeksin sügava kummarduse Mikile. Täitsa uskumatu mees. Aare on 7 aastat leidmata ja tema läheb ning leiab. Väga vahva!
See aare on täiega mõistatus, mitte tavaline minu arust.Talv ja kuused olid teinud maskeeringu täielikuks, koordinaat kurat teab kus jnejne.Mingi hetk hakkasin värvilisi lindikesi siduma juba läbi otsitud kohtade juurde aga ka hoolimata sellest sai krt teab kui palju kordi samu kohti kontrollitud.Tunnistan, et leidmine oli puhas juhus, sest ühtegi viidet?geokuhja? või muud "loogilist" kohta seal küll ei olnud :(Kas me sellist peitust tahamegi?Teen ettepaneku aare tõsta leitavasse kohta ja olen valmis seda ise tegema looduse huvides.Ootaks eelkõige "ristiisa Miki" ja Märdi arvamust.Järgmistele jätsime korraliku vihjena geokuhja. P.S.kui mu pastakas seal kellegile silma jääb, siis see pole lisavihje :) p.s.s.50 % arvamust käes ja lähiajal lähen korjan lisavihjed ära ning taastan leidmise eelse olukorra.Vabandust kui kellegil otsimisrõõmu rikkusin vahepeal :)
Kuna Ungru Krahvi aardeotsinguni oli veel aega siis sai tehtud otsus et proovime ka seda aaret otsida. Autost väljudes küsis Alex, et kaua otsime, kas pimedani välja ;) Oh oleks ma siis vaid aru saanud kui saatuslikud võivad sõnad olla ;). Ok , päris pimedaks ei läinud, aga no tubli 1,5 tundi tammusime me mööda seda metsa ringi küll. Vahepeal sai ikka nii villand, et üritasime telefoni kaudu end positsioneerida. No aga kui üks räägib aiast ja teine naaberaiast siis on ju võimatu midagi aru saada. Aarde leidnuna saime takkajärgi aru küll ,millest meile räägiti kuid otsimishetkel polnud sellest mingit abi, aga tänu meie mittetaipamisele saime selle kohaga ikka väga põhjalikult tuttavaks :P. Nii me siis muusika saatel( majakase juures oli lustijaid) metsas tammusime ja aina uhkemaid tiire tegime. Kui asi juba üpris lootusetu oli ja mina juba valmis olin loobuma, hõikas Alex mind- ta oli lõpuks varandusele "otsa koperdanud". Hää ,et me sinna ööbima ei pidanud jääma. Kohal seistes aga rahunes ka gps ja no täitsa enamvähem numbreid näitas. Kohendasime geokuhja ja üritasime suuri jälgi teha järgmiste otsijate elu lihtsustamiseks. Meist mitteolenevatel põhjustel otsustas Alexi pastakas selle aarde juures oma uut , iseseisvat elu alustada.
2051.
Iga-sügisene-georetk Hiiumaale sai seekord võrreldes eelmise aastaga varem tehtud. Lihtsalt olemasolev aarete valik oli täpselt selline, et pigem nüüd kohe kui päike lagipähe sirab, mitte hiljem kui hambad külmast klõbisevad. Et praamid on omas graafikus, siis sai otsus - keskööd kohale ja hommikul vara tegutseme juba. Tegutsesime jee... Ca. 01.00 paiku metsaonni juurde jõudes võttis vastu õnnis rahu ja vaikus ning magama mineku asemel oli juttu jätkus kauemaks. Hommik algas väikese käiguga aarde juurde - kui ca. tund oli tehtud hommikusi terviseringe umber kuuskede ja siis sain abivihjeid leidmaks seda "õiget". Peale 1.5h sai leitud. Igatahes oluliselt vähem kui logiraamatu järgi algaja tiimil.
Peale tunnikest otsimist pidime tõdema, et ikka ei saa omal jõul hakkama, infovahetus Lauriga viis meid lõpuks võiduka lõpuni, kuigi ka sealt saadud teabe põhjal ei läinud just lihtsalt :P.
Loksusime pika tee läbi imeilusate seenemetsade, mul oli nuga mõttes püsti käes, ja siis... mida lähemale aardele, seda vähem seeni. Juba oleks tahtnud viriseda :P Onnis oli noorteseltskond, kes teatas, et pidutseb seal neljandat päeva, eks nad vist olid siis ka juba mitmeid imelikke näinud, kes saabuvad ja kaovad metsa. Aga siis kadusid nad ise auto peale. Liiga kaua tammusime seal neid radu laiemaks ja torkisime okkaid maas, no mulle igatahes meeldib, et (normaalsed) aarded enam niimoodi peidetud ei ole. Püüdsime Algajalt vihjeid küsida ja lõpuks isegi kuulsime teda (siin tegi Elisa EMTile ära), aga ka täpsustatud koordinaat viis ikka samasse nõiaringi tagasi. Ja siis muidugi, kordi läbi sõtkutud kohas see aare oligi. Nojahh, leitud.