1 oktoober 2024 kommenteeris Carolina [caro]

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Omaniku palvel.

24 september 2024 kommenteeris Neeme [neeme]

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Tegin sügise alguse puhul retke aarde juurde. Üpris nukras seisus oli. Võtsin karbi kaasa ja peitsin kõik tegevusjäljed, leida sealt hetkel enam midagi ei ole. Kuri kahtlus on, et see aare läheb arhiivi ja koht jääb vabaks uutele toredatele aaretele. Paari nädala jooksul saab selgust.

4 veebruar 2024 leidis Piia ja Peeter [blondiin]

Tegelikult tahtsime juba paar nädalat tagasi siia kulgeda lõunapoolt aga puude ja lumega üleujutatud teed ütlesid meiele otse - EI, teine kord. Täna otsusasime, et see kord on nüüd. Alustasime oma kulgu Hundisaare suunas ja sealt siis pea otse mingi 7 km siia. Teeolud olid ju head aga ikkagi raba - päike oli mõnes kohas kavalalt oma töö teinud ja juhtus, et jalg poolde põlve pinnasest tuli välja sikutada. Külmunud veega alad ragisesid jalge all pidevalt ja teinekord purunesid ka täielikult. Ka rabajõed olid voolama hakanud ja ühes kohas pidin mina roomamist meenutama.
Kalkuleerisin kellaaaega ja lootsin, et suudame ikka enne pimedust tagasi jõuda. Päikeseline raba muidugi kogu oma ilus, mida talvel võimalik. Jah, soojemal ajal on ilusam aga ega geopeitur ju talveunne ka suuda jääda.
Konteineri kaas oli eemaldunud ja seega oli karbiümbrus ja ka veidi sisu jääd ja vett täis. Piia korraldas kuivatamiskuuri ja pidime peagi tagasi keerama. Ka sellel kulgemisel tundsime enda raja ära vaid pragunenud jääpindade juures. Päike kobis kõigepealt horisondil oleva pilveviiru taha ja siis sealtki allapoole. Veidi võistlesime selle paratamatu hämaruse kasvuga. Siiski auto juurde jõudsime nii, et taskulambid jäid läitmata. Kulgu oli seljataga umbes 22 km. Esimene osa avatud õllepudeli sisust, mis kurgust allapoole liikus.... see oli jumalik.
Aitäh matkale kutsumast.

4 september 2022 leidis Tanel [phantom]

Maassaare juurest liikusime edasi selle aarde suunas. Ühel hetkel sai tee üsna otsa ja jätkasime jalgsi, igaks juhuks räätsad ka kaasa. Sihi ääres palgihunnikut silmates tekitas see meiski omajagu küsimusi, ei jõudnudki järeldusele, mis segastel asjaoludel see hunnik siin vedeleb. Siin oli rabas kohati isegi niiskust, aga räätsaga sai üsna sirgelt minna, ühes kohas vaid tegin väiksemat sorti looga. Mida nullile lähemale, seda fantastilisemaks vaatepilt läks. Uskumatult kena koht ikka, niimoodi võib lausa raba meeldimagi hakata. Esimese hooga ei tahtnud aare silma jääda. Lugesin veidi logisid ja kui aru sain, et ei tasu nina nii püsti ajada, siis oli kohe varsti ka aare leitud. Pärast logimist sai veel mõnda aega sealsamas chillitud. Aitäh peitjale.

4 september 2022 leidis Epp ja Tanel [rabaepp]

Küll oli maaliline matk! Tanel eeskujulikult räätsadega, mina sedakorda vaid kummikuis. Raba oli siiski jalasõbralik ja pidin vaid üksikud korrad läbimatuse tõttu väikseid kõrvalepõikeid tegema. Janu kustutas imeliselt selge laukavesi. Aare sobis ümbritsevaga suurepäraselt! Nimed kirjas lesisime veel mõnda aega mändide all ja nautisime vaikust ja ilusaid vaateid. Peagi oli hulgaliselt sulelisi meid uudistamas. Võrratu!

Suur tänu peitjale kohale kutsumast!

10 oktoober 2021 leidis Jane [reps]

Leidsin! Kiitus peitjale nutika aardekirstu eest! Söön jõhvikaod Su terviseks!

19 september 2021 leidis   [tunk]

Muidugi tuli kasutada võimalust piirangute välisel ajal siia laugaste vahele tulla. Lähenesin mööda lõuna poolt tulevat sihti, kus seisisid üle kraavi riita laotud palgikuhjad. Välimuse järgi õige mitu aastat tagasi lõigatud. Küsimus tekib, miks need niimoodi metsa mädanema jäeti?

Null paistis kaardi pealt väga armas - tore siniseid laigukesi täis külvatud muidu ühtlaselt pruunikas rabapealne. Nagu siinkandi kvaliteetrabad ikka, puhtatõulised ning looduslikult kaunid. Kogu retk sujus vahejuhtumiteta, kuid miski sada meetrit enne pärale jõudmist suutsin ikkagi ühe jala kuni hargivaheni maa alla pista. Pealtnäha täiesti süütu koha peal, suurtest männijuurtest läbipõimunud kõva maa. Aga näe, leidsin ikka augu üles! :o) Kui lirtsuv olek juba saavutatud, siis tagasiteel astusin üpris hooletult, lausa soodustades veelkordset läbivajumist. Seda siiski ei juhtunud - Murphy seadus võibolla. Igati kordaläinud retk järjekordsesse ilusasse rabasse, aitäh kutsumast!

16 veebruar 2021 kommenteeris Neeme [neeme]

Aitäh kõigile aardeotsijatele, kes väikest vaeva ei peljanud ja aarde üles otsisid! Samuti suur tänu toredate logide eest! Tundub, et meie kaunid rabamaastikud ei suuda vist kedagi päris ükskõikseks jätta :)!
Praeguse seisuga teeme siis jälle väikese vahe sisse - nii umbes 1. augustini. :)

14 veebruar 2021 leidis Margus, Ove ja Airi [airce]

Peale Waidmanns Heil aarderetke sõitsime ühest maakonnast teise aga raba jäi ikka samaks. Räätsad võtsime kindluse mõttes kaasa ja hakkasime astuma. Jäine tuul puhus vastu ja sihtmärk justkui üldse ei lähenenud. Kasutasime aarde juurde jõudmiseks kellegi teise sisse tallatud rada aga tegime sellega kena kaare sisse. Kui kohale jõudsime selgus minule üllatuseks, et aare ei ripugi puu otsas ega lehvita kaugelt vastu. Tuli hoopis lund kühveldama hakata. Margusel oli labidas kaasas, tema vehkis sellega. Mina toksisin loogilisena paistvaid kohti rabamatka kepiga. Ove haaras telefoni ja hankis infot. Ühel täiesti lootusetul hetkel hakkas mulle midagi lume alt piiluma ja aare oligi leitud. Imetlesin lahtiste lehtedega, kuid igati hea tervise juures olevat logiraamatut ja kribasin meid sisse. Tagasitee otsustasime sirgemaks tõmmata ja panime taas räätsad jalga. Päike siras, lumi helkis. Mõnusas vaikuses sai otse üle laugaste astutud, millel sile jääkaan seljas. Tagasitee kulges mõistlikus tempos, enam ei üritanud ma meestele järgi jõuda, sest teadsin, et see mul ei õnnestu. Nemad ootasid aegajalt mind järgi ja ühe sellise peatuse ajal joonistasid lumele sõbrapäeva sümboli. Aitäh peitjatele ja geosemudele, mulle meeldis!

14 veebruar 2021 leidis Airi, Margus ja Ove [ove]

See oli tänaseks plaanitud teine rabaaare päev enne liikumiskeelu perioodi algust. Kui esimene rabaots oli 8 km-ne jalutamine, siis siin ootas ees poole lühem jalutamine. Parklast läksid aarde suunas nii räätsa kui mootorsaani jäljed ning sammusime mööda jäljerada aarde poole. Sissetallatud jäljed liikusid suure kaarega aarde poole aga otsustasime siiski jälgi mööda edasi liikuda. Jäljerada viis meid peaaegu aardeni ja ise tuli ainult sadakond meetrit uusi jälgi teha. Laugaste vahel oli üldse jälgi palju ja tundub, et siia korraldatakse palju rabamatku. Aarde enda otsimisega läks lume alt üksjagu aega, küsisime ka abistavaid vihjeid ja lõpuks leidsime aarde üsna sealtsamast kust kohe alguses olime juba otsinud. Tagasiteel autoni panime räätsad alla ja kulgesime sirgjoones autoni viiva metsasihi algusesse. Meil oli täna tore sõbrapäev rabas matkates!

30 jaanuar 2021 leidis Marko [markosu]

Nagu jalutuskäik pargis. Aitäh!

30 jaanuar 2021 leidis Inge [aunad]

Vahepealne sula oli hulga kõhklusi tekitanud, kuid eelmise päeva Tuula-Keila terviseraja lumekoorik oli hulka entusiaasmi jälle juurde andnud. Lõpuks sai otsustatud, et ikka proovime. See oli igati õige otsus. Nii lihtsat rabakat pole ammu olnud. Koorik kandis räätsa ilusti ja selle peal olev nii 5-7cm paksune pehme lumi andis lihtsalt talve tunnet. Ka lumevaibaga kaetud laukad osutusid tugeva jäälisteks ning nõnda see jalutuskäik pargis aardeni ootamatult kiirest möödus. Nullis peale pisikest tiirutamist ja kanarbiku tuustide tuulutamist avaldas end peagi ka aare ning sai nimede võrra rikkamaks.

Tagasiteel tuli meie vastu suurem seltskond soomaa.com räätsamatkajaid. Nende rada jäi meist paarkümmed meetrit lääne poole, kuid metsa seerva tagasi jõudes saime nende korralikult sisse tambitud rada mööda muretult parklasse kulgeda. Oli meeldiv rabamatk. Tänan peitmast.

17 jaanuar 2021 leidis Anna, Kallo ja Loona [paulaloona]

Jätsime auto teekäänakul lumest lahti lükatud kohale ning hakkasime mööda kraavi äärt raba poole minema. Võrreldes eilsega oli siin vähem lund ning maa paremini külmunud. Vaated olid absoluutselt imelised. Kuna tegemist oli suhteliselt jalutuskäiguga, siis ahmisin ümbrust nii, kuis jaksasin.
Laugasteni jõudes läks asi eriti lihtsaks. Külm oli korraliku jääkihi peale tekitanud ning mööda neid aarde juurde tatsata oli ainult lust. Nullis oli aga päris keeruline. Kindad kätte ja kaevama! Kahjuks suutis Kallo ühest kohast jala läbi astuda, kuid õnneks valis õige koha, sest leidis sealt kõrvalt ka aarde.
Tagasiteel tuli vastu seltskond räätsadel, kes laugasteni tahtsid jõuda. Mitte vist küll aaret leidma, aga niisama talveilu nautima.
Aitäh imeilusasse kohta kutsumast!

17 jaanuar 2021 leidis Anna, Loona & [kallo]

See aare sai ette võetud külma ilma tõttu ning teisalt ja selle ajaliste piirangute tõttu. Hetkel mahtusime veel ilusti õigesse aega, seega ei mingit muret. Ka ilma poolest oli hästi, sest raba oli külmunud ning ka laukad olid tugeva jääkaane all. Seega saime muretult kõikjal liikuda ja peagi olimegi aardepaigas. Vihjest lähtudes teostasime oma otsinguid ning õnneks väga kaua ei läinudki, kuigi lund oli omajagu. Tore peidukas, mida on suvel kindlasti kergem leida kui lumega.

Tagasiteel tuli meile vastu neljane räätsadega seltskond, kes uuris, kas käisime laugastel. Kostsime, et käisime jah. Oli selge, et nende eesmärk oligi laugateni jõuda, mitte aardeni. Eks jah, sellised ilmad ajavad paljusid omadega rappa ning arvan, et see on ainult hea. Tänud aarde eest!

9 jaanuar 2021 leidis Mikk, Jaanika [silmsirkel]

Päeva eesmärgiks valisime ühe Viljandimaa aarde, mis pool aastat end meelde ei tuleta, aga teise poole viimase kodumaakonna täpina silma riivab. Külma oli parasjagu, kuid rabaserv oli veel vesine. Õnneks oli lund veel nii vähe, et rabal käies sai vastavalt vajadusele kas suvise või talvise käimisrežiimi sisse lülitada :) Laukad olid jääs ja kergendasid teekonda, ka päike puges pilve tagant välja. Tagasi autosse jõudsime umbes tunni pärast, nii et otsustasime seiklust jätkata. Aitäh!

12 detsember 2020 leidis Eneli ja Arvo [valeloom]

Päris uhke tunne sellist aaret leida, mille viimasest logist rohkem kui aasta. Saime veel ka 2020 numbri sees nimed kirja. Praeguse ilmaga oli leidmine siiski pigem kerge kui raske. Arvo kirjutas pikemalt ja mina ka tänan!

12 detsember 2020 leidis Arvo ja Eneli [arvoaljaste]

Ei ole just aare, mida väga tihti väisataks. Seda enam sai see meie päeva ainsamaks ja ülimaks eesmärgiks. Sest kui juba Saunja laht Haapsalu lähedal oli nii korralikult jääs, et sai uisutada, siis peab ju ometi sisemaal olev rabalaugas ka kandma. Selline oli igastahes meie mõte ja nii me Tallinnast ennast autosse pakkisime ja aarde poole sõitma hakkasime. Kõva 2+ tundi hiljem jõudsimegi kohale, kohalikud kruusateed jumala jääs, kuid sai autoga täiesti aarde ligidusse, linnulennult näitas aardeni 2km. Juba oli pealelõuna, sättisime end valmis ja vaatasime, et kraavis vesi lahti. Tükk aega mõtlesime, et kas raisk tassime neid uiske kaasa, või mitte. Et tükk kola jälle juures, pikk matk kah. Aga lõpuks viskasime pea kulli ja kirja ja langes ikkagi sellele meie otsus, et kui kohale jõuame ja laukad on kenasti jääs, siis kirume end maapõhja. Sest no pole see talv enne olnud uisutamisvõimalust, kas seda ka enam tuleb.

Hakkasime siis koos uiskudega marssima. Kõik oli nii kõva, et kalpsa kui mööda linnatänavat ja lihtsalt võta suund aarde poole ja oledki voilaa kohal. Kohale jõudes polnud küll mingitki isu jääle astuda. Kõik nägi klaassile välja ja polnud võimalik aru saada, kui sügav jää on. Sest lihtsalt oligi nii ideaalne, et jää paksust silmaga mõõta ei saanud. Vahepeal nägime jää all veeputukaid ja siis võisime hinnata, et ju ta selline 5-6cm paksune oli. Hüppasime ja trampisime kalda ääres, ikka ei paindunud. Ja nii kikivarvul hakkasime hiilima keskele poole. Ikka hinge kinni hoides. Lõpuks saime aru, et kalda äärde hoides on asi igati ok ja läksime aardeni. See leid tuli kiirelt, nimed kirja, võtsin isegi helkuri ja jätsin asemele geopeitusele sobilikke magneteid mõned. Seejärel tegime aga teepausi ja vaatasime seda jääd, mis kutsus ja hirmutas samaaegselt. Ja viskasime jäärauad jalga ja jääle. Ja see, mis edasi järgnes, võib põrgu ja taeva skaalal sinna viimase alla liigituda. No lihtsalt paremat asja pole olemas, kui süllekukkunud talv, ideaalsed jääolud ilma lumeta ja uisutada -1 kraadi juures tuulevaikuses keset rabamassiivi, kus mitte kedagi pole. Lustisime oma tunnikese ära, kui teepausi tehes kuulsime äkki hääli. Ja tõesti, meiega olid liitunud inimesed. Mina olin kohe põnevil, et kes ikka muu siia satub, kui geopeituse inimesed. Aga pidin oma kindel olekus kaotajaks jääma, nimelt hetked hiljem tuhisesid nad jääl kohutava kiirusega ja saime aru, et me polnud ainukesed. Et siinsed laukad oma huvitavate süsteemide ja keerdudega meelitavad teisigi huvilisi. Ja nii saigi meid 5 inimest keset ei midagist järgnevateks mitmeks tunniks. Ära läksime siis, kui konkreetselt pimenema hakkas, enne lihtsalt ei raatsinud.

Väga äge aare, meile mõlemile korralikud matkad meeldivad ja teeme neid täiesti vabatahtlikult ka ilma aareteta. Aga sel korral oli ikka väga lihtne ja lustlik aardeni liuelda ja samas saada selline võimas looduselamus ja vaba hingena siin liuelda, et oi oi. Oli võimas tõesti. Aitäh peitjale meid siia kutsumast.

6 oktoober 2019 leidis Jakob, Oskar, Dagmar, Mari, Madis, Marko, Yannik, Elisabeth, Catarina, Piret, Meelis, Stella [poldek]

Leitud lihtsalt. Oli ilus laukamatk! Aitäh aarde eest!

15 veebruar 2018 kommenteeris Neeme [neeme]

Selleks korraks on siis jälle piirang peal ja seiklejaid aardepaiga ümbruse rabasse ei oodata. Aga oleme kannatlikud, suve lõpul on jälle võimalus :)!
Aitäh kõigile, kes retke ette võtsid ja seda nautisid!!!

21 jaanuar 2018 leidis Mari, Krista, Heldur [heldur]

Teen logisid korda. Ülimalt mõnus! Tänud peitjale!

21 jaanuar 2018 leidis Mari,Heldur,Krista [krista]

Võimas rada oli eilsetelt laugaste külastajatelt aardeni rajatud. Päike soojendas mõnusasti selga, lumi sillerdas ja tore jalutamine justkui pargis viis laugasteni. Suur kask seal lauka serval oli omaette vaatamisväärsus. Tänud peitjale.

21 jaanuar 2018 leidis Heldur, Krista ja [marx303]

Alguses oli meil plaan laupäeval Soomaale tulla, aga Heldurile see ei sobinud, nii et lükkasime plaani päeva võrra edasi. Kahjuks ei saanud Piret meiega nüüd ühineda, kuid tema asemel ühines meiega imeline ilm. Juba autot parkides säras päike rõõmsasti ja saime suhelda meie taha parkinud bussist väljunud noormeestega. Nad arvasid naerusuiselt, et oleme samal eesmärgil siia tulnud, aga suundusid hoopis läände oma geoloogilisi instrumente hooldama. Meie kõndisime rõõmsalt mööda geopeiturite eilseid jälgi laugaste suunas.
Rabas oli nii ilus, et selleks ei jätku mul sõnu. Päike sillerdas igal pool. Laugastel kulgedes hakkas suu laulma. Leidsime probleemivabalt aarde ja Kikepera kooli nulli, kus aaret ei olnud. Lähedal kasvas võimas kask. Selline on rabas tõeline vaatamisväärsus! Pildistasime ja nautisime ilma ja inimesi ja lõpuks tuli sammud tagasi auto poole pöörata.
Aitäh aarde eest imelises paigas!

20 jaanuar 2018 leidis Anne, Kaupo, Allan, Kleone, Reino, Vanda, Tarvo, Mari, Ilme ja [ingrid]

Jälle üks tore matkake, hulga kergem kui eelmised tänased rabakad ja välja saime ka parajasti enne kui pimedaks läks. Tänud peitmast.

20 jaanuar 2018 leidis Anne, Kaupo, Ingrid, Kleone, Reino, Vanda, Tarvo, Mari, Ilme ja [thunder]

Järgmise päeva seltskonnal vedas ilmaga rohkem.Päikesepaistel on raba hoopis teistes toonides.

Meie saime oma matka napilt ennem pimedat aega tehtud.Tänud siia kutsumast.

20 jaanuar 2018 leidis tore seltskond ja [berti]

Võrreldes Kuresooga oli see lihtsalt kuki-muki jalutuskäik, tänud aarde eest!

20 jaanuar 2018 leidis Anne, Kaupo, Allan, Ingrid, Kleone, Reino, Vanda, Tarvo, Mari, Ilme [lepalind]

Siin oli kergem kui Kuresool. Kui gps hakkas juba alla 30m näitama, siis mõtlesin, miks küll juba aare silma ei hakka. Ka 1m pealt ei hakanud. Õnneks teistel oli teravam silm ja nägid seda lumega_raske peidukat. Sellega saime 4,2km juurde eelnevale 15km matkale.

20 jaanuar 2018 leidis Anne, Kaupo, Allan, Ingrid, Kleone, Vanda, Tarvo, Reino, Ilme ja Mari [marihen]

Meil Ilmega oli kökimöki see väike sutsakas ära teha kuna meie saime vahepeal piisavalt puhata ja ei käinud ka me tammikus jalgu leotamas. Sellele vaatamata olid meil jalad juba märjad, sest autosse sisse välja käies sulas lumi saabastel ning niiskus tungis läbi. Aga keda see heidutab? Igatahes mitte geopeitureid. :D Tänan.

20 jaanuar 2018 leidis Anne, Kaupo, Allan, Ingrid, Kleone, Reino, Vanda, Tarvo, Mari, Ilme [nuffi]

Ausalt, no ei viitsinud minna aga lubati metsasihti ja see andis lootust lihtsalt läbi liuelda. Tutkit ma lihtsalt sain, sihti oli puhastatud või siis just puhastamata jäetud langetatud puudest. Metsaalune vähemalt kandis, tore.

Siis tuli kraav, mis polnud enam nii tore, sest näha oli vett. Seda me olime juba täna saanud ja ausalt, enam ei soovinud. Jälle saatsime Kaupo proovima ja sai tema üle, sain ka mina. Ülejäänud maastik oli kukimuki. Laukad külmunud, uisutasime lausa.

Aitäh kutsumast, ma poleks siia never vist tulnud!

20 jaanuar 2018 leidis Anne, Kaupo, Allan, Ingrid, Kleone, Vanda, Tarvo, Mari, Ilme ja Reino [errvee]

Teine tänastest matkadest. Rabale pääses lihtsalt ligi, mööda sihti. Külmunud raba lubas igalt poolt otse minna. Geopeituri silmale tuttav peidik köitis kohe tähelepanu. Tänud kutsumast

20 jaanuar 2018 leidis Ingrid, Kaupo, Allan, Anne, Reino, Vanda, Tarvo, Mari, Ilme ja Kleone [kleone]

Läti luha vaatetorni juures tegime peatuse ja arutasime oma edasisi plaane. Kuna valget aega jagus ainult 2 tunni jagu siis oli valida 4 km ja 6 km matka vahel. Suuremetsa laugaste kasuks osutus selle hooajalisus. Parkisime autod Maasaare aarde juurde viiva sirge algusesse ja tahtsime suunduda mööda sihti rabasse. Kahjuks olid saemehed just äsja sihil puid ja võsa langetanud nii et rabani kõndisime mööda metsa alust. Peagi olime rabas ja raba kandis kogu ulatuses kuni aardeni. Veidi nautisime jäiseid laukaid ja asusime viimase valgega tagasiteele. Aitäh.

15 veebruar 2017 kommenteeris Neeme [neeme]

Alates tänasest on aardepaiga ümbrus jälle ainuüksi selle piirkonna põliselanike päralt. Aga külalised on oodatud uuesti juba suve lõpul, kui raba end oma täies ilus näitab ja oma suursugususega külalisele kordumatut elamust pakub.
Aitäh kõigile, kes aardeotsimise teekonna ette võtsid!
Ja logide järgi võib aimata, et pettunuid ei olnud :)!

13 veebruar 2017 leidis Karl [zdrk]

Vaatleja parklas kõhklesin peaaegu 5 minutit, et kas minna või mitte. Kaalusin positiivseid ja negatiivseid fakte. Ei tea mis see viimase põntsu pani. Kas ilus ilm, päikeseloojang või peatselt aarde kättesaamatuks minemine aga otsustasin minna. Suure kiirustamisega ei pannud aga tähele, et GoogleMaps mind sel korral alt veab ja jalgsi teekonna pea kilomeetri võrra pikemaks väänab. Seda märkan alles nüüd kodus teisi kaarte vaadates. See on ka siis põhjus miks eelmiste otsijate jälgi ei olnud. Kohapeal ei olnud aega sellisesse pseduprobleemi süveneda. Aja võitmise eesmärgil otsustasin pärast pikka väsitavat päeva hoopis joosta. Takistusjooks kestis kuni metsaveo tee otsa sai ja tee asendus jäise kraaviga. Seal oli liiga libe. Terve minu tee rabani möödus täpselt pikki huntide radasid. Oli näha ka märgistamise jälgi. Loodetavasti nad ei pahanda, et nende territooriumit külastasin. Rabas võtsin hoo maha ja hakkasin vaateid nautima. Ei oleks osanud eal arvata, et kõikidest rabadest Eestimaa peale, saab just Suuremetsa raba olema mu esimene päikeseloojangu raba. Ebanormaalselt kaunis oli. Absoluutselt ei kahetsenud oma otsust päeva lõpuks siia i-le täppi peale panema tulla. Aarde juures nägin, et eelmiste otsijate jäljed tulid peaaegu vastassuunast. Ka siis ei saanud aru, et mis mäda oli. Rabast oli lõpuks väga kahju lahkuda. Metsa vahele jõudes oli koheselt päris hämar ja auto juurde jõudes juba pime. Sellega lõppes üks mõnus ja pikk päev Soomaa rabades ja jõgedel. Aitäh!

12 veebruar 2017 leidis Tiia,Einar [pagarid]

Tänase päeva eesmärk. Tiia läks edasi Maassaarele ja mina sohu. Vaevalt sain nina metsa pista, kui Ain ja Margit vastu tulid. No täitsa meeldiv keset metsa samasuguseid mättakeerajaid kohata. Gepsu panin hoopis tasku ja teritasin silma, et jäljerada ära ei kaoks. Keset sood ristusid jäljed kahe hundi jälgedega ja natuke maad eemal olid kolleegid isegi mööda neid käinud. Tagasiteel tegin kindlaks, et oli sama paar. Näha, et neid Soomaale jätkub. Siin jällegi aitab praegu vähene lumi leidmisele kaasa. Aitäh.

12 veebruar 2017 leidis Ain, Margit [maky]

Hurraa! Ära tegime! Siia laugaste juurde plaanisime juba möödunud hooajal matka ette võtta, kuid tegudeni jõudsime alles täna. Olime ühe lühema lähenemistee maa-ameti kaardilt välja valinud ja lootsime paari tunniga hakkama saada, kokkuvõttes saime ka. Loomulikult soosis meie minekut praegune aastaaeg, soojal ajal oleks kuivemat kohta, kuhu jalga maha oleks saanud panna andnud ikka otsida. Metsa all märkasime alguses üksiku rändaja jälgi, mis peagi kuhugi haihtusid, seega lootus, et keegi on seal lähipäevil käinud ja meile jäljed ette teinud luhtus varsti. Raba aga on ilus nagu alati, vahet pole millisel aastaajal sa sinna satud. Kõhedust tekitasid ainult hundikarja jäljed lumel, aga lootsime, et need ei ole sinna täna tekkinud ja saame ikka rahulikult aarde juures ära käia. Tagasiteel kohtusime järgmise mängijaga, siinkohal tervitused /pagaritele/, kes nädalavahetusel Soomaa aardeid olid otsima tulnud. Täname väga peitjat meid siia laugaste vahele kutsumast. Aardega on kõik korras.

1 august 2016 kommenteeris Neeme [neeme]

Augustikuu jälle käes ja aardepaiga kaunis ümbrus kõigile huvilistele avatud. Tõsi, enda plaanid veidi muutusid ja matk sinna kanti lükkub veel edasi.
Eemaldasin aardekirjeldusest vihje, oli täiesti ebaoluline.
Meeldivat retke!

15 veebruar 2016 kommenteeris Neeme [neeme]

Aitäh neile, kes retke ette võtsid ja aarde üles otsisid. Nüüd peame siis veidi plaani ja suve lõpul uue hooga edasi :).

31 oktoober 2015 leidis Levia, Hannes & Hanno [hanno5000]

See täpp oli juba pikemat aega Soomaal seemneks ootamas, aga ei paljune need aarded seal enam... seega, kui kutsuti, läksin pikemalt mõtlemata. Aitähh!

31 oktoober 2015 leidis Hannes, Hanno ja Levia [hpalang1]

Hea aeg on. Räätsad vedelevad autos, korralikku vihma pole olnud juba kuid ja metsad ja sood on nii kuivad nii kuivad. Mis sedasi viga mööda rabasid roikuda. Seda asja siin olen piiunud ikka hea mitu korda, aga küll on keeluaeg, küll seltskond mitterabavõimeline. Peale eelmise nädalavahetuse Öördi-seiklusi panin plaani maga, et kas nüüd või ... järgmine kord. Kaarti uurides oli tekkinud täiesti pädev marsruut, mis ei sisaldanud mingeid kraavideületamisi ega muid kangelastegusid, sihuke lihtne tavaline matk. Läti silla eest on keelumärk ka lõpuks maha võetud, sead sindrid olid teed küll kündnud, aga ei midagi kapitaalset, hea lihtne lähenemine. No ja edasine on klassika. Jätsime Triini kuskile rabaserva jõhvikale, panime kolmekesi räätsad alla ja läksime logisime selle aarde ära ;) Raba tiba kahutanud, kandis mis kole, õõtsus ainult natuke ja ragises. Ja nii jämedat kaske, nagu seal laukasaarel kasvab, pole mina veel kuskilrabas näinud. Tagasi jõudes ootas Triin juba jõhvikatega - kõigile jagus ... üks ;) Ühesõnaga - tänan väga juhatamast, tore matk ja väga kena kant!

17 oktoober 2015 leidis Karin ja Lembit [polekala]

See aarderetk sai juba eelnevalt, miski nädal-paar tagasi juba enda peas paika pandud ning nüüd oli kuupäev käes ja sai autonina aarde poole keeratud. Start oli Tallinnast ning igaks petteks olid kaasa haaratud ka kaks paari räätsasid. Etteruttavalt võib öelda, et oleks saanud ka ilma nendeta, kuid nendega oli vast rabale mõnusam ja ka meil endil veidi elamusterohkem paterdamine seal. Igal juhul oli ilm superluks ning nulli jõudes oli selline tunne nagu oleks riietega saunalaval istunud. Juba enne aardeni jõudmist tekkis Karinil ketserlik mõte laukasse ujuma minna - minul ei olnud loomulikult midagi sellise algatuse vastu :). Küll aga lükkasin seda teostust veidi edasi, et saaks ilma kahepoolse kopsupõletikuta ikka logi kirja panna :). Logi kirjas, hakkasime vaikselt tagasi paterdama ja siis miskil hetkel - ilmselt miski meelepette ajendil - otsustasime siiski laukas ujumas ära käia. Öeldud tehtud - tegelikult täitsa mõnus elamus. Kel soovi, siis proovige, jää tekkimiseni on veel veidi aega - kiirustage härrased geopeiturid-sügissuplejad :). Peitjatele miljon tänu maalilisse paika juhatamast - ja teekond sinna oli sellise ilmaga puhas rõõm.

1 august 2015 kommenteeris Neeme [neeme]

Augustikuu jälle käes ja aardepaiga ümbrus geopeituritele ja muidu loodushuvilistele avatud. Ise ei ole veel jõudnud aarde seisukorda kontrollimas käia. Kui keegi ette jõuab, siis tagasiside on igati teretulnud :)!
Mõnusat rabamatka!

15 veebruar 2015 kommenteeris Neeme [neeme]

Tänase päeva seisuga on retked Suuremetsa raba laugaste juurde jälle ajutiselt lukku pandud. Suhtume siis hoolivalt nendesse, kellele see kant pesapaigaks on ja hindame kõrgelt nende kodurahu.
Aga kõiki matkalisi oodatakse sellesse mitmeilmelisse ja kaunisse paika jälle suve teisel poolel.
Kohtume laugaste vahel :)!!!

1 august 2014 kommenteeris Neeme [neeme]

Aardepaik matkalistele jälle avatud. Toredat rabaretke ja avastamisrõõmu kõigile uutele ja vanadele rabamatkahuvilistele! Kuna suvi on oma täit jõudu näitamas, siis ärge piisavalt suurt joogipudelit kaasa unustage võtmast!
Ise ei ole veel aaret külastanud, aga arvan, et see kenasti tervise juures on. Lähinädalal on plaan retk ette võtta ja aare üle vaadata.
Meeldivaid matkaelamusi!!!

15 veebruar 2014 kommenteeris Neeme [neeme]

Aitäh kõigile, kes ei pidanud paljuks teha matk rabas ja otsida üles seal laukaserval asuv aare! Loodan et saite päris vahva elamuse osaliseks!
Nüüd teeme siis jälle väikese vahe sisse ja plaanime uued rabamatkad Suuremetsa laugaste juurde alates esimesest augustist, mil sealne liikumispiirangu aeg läbi saab.
Kohtume laugaste vahel :)!!!

8 veebruar 2014 leidis Maku [maku]

Esimene tõsine katsumus mul siis selles päevas. Teekonna planeerisin sama, mis eelmine otsija aga et teekonna algusesse jõuda, pidin ikka mõnuga ringi sõitma, sest esiteks olen liikluskuulekas ja vanade väsinud sildadega ma jõudu katsuda ei soovi, sest tagajärjed võivad olla päris tõsised, kuigi ma olin kindel, et sealt võiks ka pea tankiga üle sõita :P Lõpuks jõudsin kohale ja sain suusad lahti pakkida ning nendega "kihutama" hakata. Kohe tuli kaks kraavi ületada suuskadel, need läksid edukalt siis sain hakata harrastama paaristõuget. Tõukasin, mis ma tõukasin ja mõtlesin, kas suuskadest on kasu või aitavad nad mind ainult rohkem väsitada :P Siis ma jõudsin horisontaalsete puudeni, millest esimestest üritasin suuskadega üle ronida kuid peagi sain aru, et targem oleks suusad jalast võtta ja neid käes vedama hakata. Nüüd jõudsin kraavini, mis oli mõnusasti jääs, jälle suusad alla ja hakkasin tõukama. Krt, küll oli see tegevus võimatu, sest kepid mitte ei tahtnud jäässe tungida. Nii ma jõudsin jälle metsa, suusad jalast ära. Sik-sakina rammisin metsast läbi ja jõudsin lõpuks rappa :). Suusad alla ja mätaste vahelt lund otsima, tuli päris hästi välja, sest kiiresti jõudsin aardeni, nati uurimist ja käes ta oligi. Tagasitee oli lihtne, võtsin oma jäljed ülesse. Suusad võtsin jalast metsa jõudes ja neid enam jalga ei pannudki. Nii ma jõudsin autoni, kilomeetreid tuli alla 7 aga tunne oli super, sest seda aaret ma kartsin kõige rohkem ;). Tänud külmunud raba eest, nii nad mulle vaid meeldivad :P

http://www.endomondo.com/workouts/294498565

22 jaanuar 2014 leidis Kaire,Riina,Arvet [arweto]

Rabavallutuste kolmas päev ja see jäi päeva ainukeseks raba aardeks.Kaardilt valitud parkimiskoht ei sobinud kuna sinna ligipääsu takistasid murdunud puud teel.Uuest valitud kohast tuli edasi-tagasi teekonna pikuseks 6,8 km.Raba ilusti külmund aga suutsin ikka leida koha kus on võimalik vööni sisse vajuda.Väga kena koht tänud peitjale.Aare ok.

13 oktoober 2013 leidis Kaja ja Bruno [kajaliis]

Soomaa viimane teadaolev raba-aare sai siis tänasel päeval leitud. Juhhei!! Aga tegelikult oli ääretult kena sügispäev ja rabas rändamiseks parim aeg. Täname peitjat huvitava räätsamatka eest.

7 august 2013 leidis Riho [riho476]

kena

7 august 2013 leidis Joonas [joonas444]

2179.

1 august 2013 kommenteeris Neeme [neeme]

Aardepaiga ümbruse kaunis rabamaastik on nüüd siis jälle matkalistele avatud.
Toredaid looduselamusi!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

15 veebruar 2013 kommenteeris Neeme [neeme]

Nüüdseks on siis aeg jälle tiksunud sinnamaale, et jätame selle raba põlisasukad rahulikult omi toimetusi toimetama ja rappa seiklema olete kutsutud uuesti alates augusti algusest.
Kohtumiseni!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

6 oktoober 2012 leidis Kristjan ja Lauri [kristjant]

Ilm ilus ning aare heas korras. Väga hästi valitud asukoht. EVEJ. Tänud peitjaile!

12 august 2012 hooldas Sm. Jaan Kask ja Neeme [neeme]
Tegime sm. Jaan Kasega (kellega siis veel) väikese rabamatka, et aarde seisukord üle vaadata. Ega suurt midagi vaadata ei olnudki peale kaunite rabavaadete :). Kõik oli kõige paremas korras, isegi kõik laukad olid alles, uusi matkalisi ootamas.
Eelmisel aastal aardesse jäetud sm. Jaan Kase (kelle siis veel) geomündi vahetasime uue ja uhkema vastu, asendasime niiskusimejad värsketega ning siis suundusime lõuna poole naaberriigi geopeiturite rabakat kaema.
Meeldivat rabamatka kõigile huvilistele!

1 august 2012 kommenteeris Neeme [neeme]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Mõnusat retke kõigile rabamatkade huvilistele! Lähiajal on plaanis ka endal tiir laugaste juures teha ja aare üle vaadata. Eelmise aasta kogemusele tuginedes peaks kõik kenasti korras olema.

15 veebruar 2012 kommenteeris Märt [mart]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

7 veebruar 2012 leidis Kalle [sookoll7]
Peale 30-ne kraadiseid külmakraade, oli -20 juba kevade moodi. Kena päikseline hommik, tegi meele rõõmsaks ja vaimu tugevaks, et täna saab see tehtud ja laugaste juurde mindud. Abivahendeid, liikumiseks maastikul oli kaks: suusad ja räätsad. Valitud sai esimene variant. Eks suuski sai vahelduva eduga kasutatud, sest mahalangenud puud takistasid liikumist. Mingi hetk jõudsin suurema kraavini ja seal oli juba liikumine lihtsam ja suusad ka libisesid õhukesel lumekihil päris hästi. Enne mind olid aga hundid seal oma jälgi teinud. Kohale jõudes, oli seal päris kena vaade. Eks igal aastaajal omad head ja vead. Õige õunapuu tuvastamisega, läks ikka pisut aega. Aare ise korras. Aitähh peitjale!!

5 november 2011 leidis [unimilk] ja [mo]
Auto jätsime metsa äärde ja ise läksime rappa. Kõndisime mööda raba terve päev, kuid algul ei midagi. Vaatasime kõik männikud läbi ja see üks männik, mida me ei leidnud terve päev - seal see oligi. Kui oli logitud, oli päike juba loojas, sest sai terve päev otsitud. Enne lõunat sai mindud ja pimedas tuldud. Põdra jäljed olid lahedad. TÄNUD PEITJALE!

5 november 2011 leidis [unimilk] ja [mo] [unimuts]
Sügisel on rabamatkad kõige mõnusamad - ei ole palav ega pinise vereimejad sul ümber ringi. Siia ahvatles meid selline ime nagu raba-õunapuu. Kodutöö tehtud ja teele. Kohale sumades oli õige puu leidmisrõõm suur. Nägin, kuidas Markuse nägu särama lõi, Aile tardus ja minul vist olid silmad sama suured kui need "õunad" seal. Logisime väga korralikku logiraamatusse. Tagasiteel imetlesime romantilist päikeseloojangut laugaste kohal. Tänud õunapuu alla juhatamast!

5 november 2011 leidis Markus, Karl, koer Iiris ja [milkowitch]
See oli nii mõnus rabamatk! Unistasin sellest juba ammu, et saaks terve päev mütata laugaste vahel ja nautida päikeselist sügist. Seiklus algas küll mitte päris sealt, kus plaanisime, sest teeolud läksid väga nigelaks. Alustasime ühest kinnikasvanud metsasihist läbimurdmisega. Päris lõbus oli, sest meie koer jooksis ja turnis ja ajas põdrajälgi. Väikeseks takistuseks sai aga kraaviületus. Abi saime kopralt, kes oli ühe jämeda puu läbi hammustanud ja selle siis vee kohale vedelema jätnud. Natuke paigutamist Karli poolt ja sild oligi valmis. Olimegi naksti raba ääres. Siin aga pidurdasid meid õunasuurused jõhvikad, neid pidi ju ometi mugima. Edasi liikudes tahtsime gepsu tööle panna, kuid see ütles, et "kursori läheduses puuduvad sobilikud kohad" ja nii me siis lonkisime mööda raba - umbes, vaistu järgi. Käisime ühe lauka ääres, siis teise, siis kolmanda jne. Alustasime minekut peale 12 ja aarde leidsime koba peale alles päikeseloojanguks. Oeh! Uskumatu, kuid uitasime terve päev rabas! Hakkasime siis rutuga tagasi minema, sest ei tahtnud pimedas läbi metsa turnida. Markus oli selleks ajaks juba väga väsinud, kuid utsitasime teda kogu aeg, et ta edasi liiguks. See oli tema isiklik ERNA, nagu minul Sibula matk. Metsast väljudes oligi juba nii pime, et silm juba enam hästi ei seletanud, kuhu astuma peab. Nii napilt jõudsime autoni. Olime kõik väsinud, kuid õnnelikud, et auto leidsime. Lõpuks maiustasime kaasa võetud juustusaiadega ning termosest valasime kuuma piparmünditeed. Iirisele sai kaasa võetud kont. Seda närides ta vahel haugatas metsa poole, nagu oleks seal kuulnud kedagi tulemas. Me siis ka ei hakanud rohkem aega viitma ning panime autole hääled sisse, kõik pardale ja ruttu vehkat. Aare oli väga vahvalt peidetud! Kuiv ja korras. Sellest EVEJ. Aitäh teile nende ilusate vaadete eest seal laugaste vahel!

1 august 2011 kommenteeris Neeme [neeme]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Meeldivat ja muljeterohket rabamatka!
Kiirematel on vöimalus tabada peitja aardepaiga ligidal laukaserval juustuleiba mugimas :)!

14 veebruar 2011 leidis Triin & Paavo [speedy]
Kiusatus oli suur ja sellele tuli järele anda, muidu poleks saanud pool aastat rahulikult magada... Panime auto samasse, kus Miki oli ukerdanud. Maapind oli sinnani auto jaoks piisavalt kõva. Kell oli palju ja väljas pime ning hirmus külm, alla -15C ikka. Nii külm, et ripsmed jäätusid omavahel kokku. Kuna senine tee autot kandis ja jalajäljed läksid edasigi, otsustasin ka jalgsi ilma räätsata sammuda. 60 meetri järel mõtlesin ümber ja teekond jätkus Triinu kõrval juba võrdses tempos. Järgisime mikide jälgi, kuigi oleks tõesti otsem saanud. Saime muretult kohale, Miki huntide jutt tuli alles peale leidu meelde, kui väljas juba väga pime oli..
Kohapeal sai kaevatud omajagu, kõik puuümbrused olid lumest õgvendatud. Telefonide akudel rauges ramm ja nii tuligi veel enne viimset piiska ja kriipsu teha üks hädaabikõne. Selle käigus leidus ka õunapuu, moraalne tugi oli piisav. Veel veidi ja saimegi hetk enne [tsenseeritud] logida. Tagasitee oli tõesti hirmsam ja kiirem, sest hääled metsas ei võimaldanud pause teha. Vaid poolel tagasiteel sai viimne tilk selleks ajaks juba leiget teed sisse kallatud, misjärel ühe soojaga külma autosse tagasi.
Päevatöö oli tehtud. Kõik vajalik oli üles leitud ja kodutee võis alata. See oli pikk ja väsitav nagu ikka, ent midagi polnud parata, tuli sellegagi otsast alata.
Aare heas korras ja jäi meist taasavamisaegu ootama. Aardest ei võtnud, ei jätnud, sest nii külm oli sõrmedel juba ainuüksi logimisest. Aitäh krõbeda südaöise raba-elamuse eest peitjatele ja ärge siis palun pikka viha pidage :) Enam ei anna põhjust ka.

14 veebruar 2011 leidis Paavo ja Triin [trine]
Leidsime geoparkla ja võtsime üles mikide jälje, kuigi oli kiusatus kohati otse läbi metsa minna, oli see sihtepidi sinka-vonka rada tõenäoliselt mugavam. Nullis oli kõik nii jäine, et pärast nõutut kraapimist jõudsime igaks juhuks geokõne eelleidjatele teha, mille ajal siiski ka õunapuu endast juba märku andis. Ega pimedas ja -20C juures ole lihtne puuliike määrata. Logimise ajal vaatasin hääbuvalt telefonilt kella ja see näitas 23:59. Kuna Miki oli hunte meelde tuletanud, oli tagasitee juba päris kõhe ja seda mitte temperatuuri, vaid metsast kostvate raginate tõttu. Peale selle kippusid silmad kogu aeg kinni jäätuma, see on päris naljakas tunne. Puhaku need ragistajad nüüd geopeituritest ja tänud peitjatele!

14 veebruar 2011 kommenteeris Neeme [neeme]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Seoses liikumispiirangu algusega Kikepera sihtkaitsevööndis on aardekülastused seal selleks korraks lõppenud.
Lubame siis paiga karvastel ja sulelistel põlisasukatel rahulikult oma pereelu elada ning planeerime uued retked sinna kanti jälle alates esimesest augustist.
Seniks vahvaid aardeleide teistes huvitavates ja köitvates paikades :)!

12 veebruar 2011 leidis Miki ja Merle [miki]
Sõiduk jäi linnulennult 3,6km kaugusele, räätsad jalga ja suund aarde poole. Teekond ise lahe, aarde leidsime ka läbi kivide ja kändude üles. Tagasiteel nägime uudishimuliku hundi jälgi, kes oli vahepeal meie räätsarada kasutanud oma käikude hõlbustamiseks.. päike just loojus ja kerge hämarus lisasid vaid põnevust mõnusale matkale. Lahe teostus, tänud peitjale.

11 november 2010 kommenteeris Neeme [neeme]
Aare nüüd kättesaadav ka rahvusvahelisel lehel.

GC kood GC2HX27 lisatud päisesse.

7 november 2010 leidis Kadri ja Sven [geokrahv]
Esimesed sammud öökülma järgses rabas panid igal sammul imetlema selle ilu. Madalad põõsastaimed härmatisest valged ja metsa tagant tõusmas Päike. Esimene laukake sattuski kohe teele ja siis järgmine ja järgmine. Huvitav tähelepanek oli see, et kõrvuti asetsevatel laugastel oli ühel pea sentimeetrine jääkoorik ja teisel täiesti vaba vesi. Aardepaik superhästi valitud, täpsete koordinaatidega ja täiesti vihjele vastavas kohas. Lubatud vaated olid tõepoolest maalilised.
Aardest leidsime sm. Jaan kask poolt meisterdatud kuldse rändmündi, mille siis veel peitmata aardesse edasi toimetasime. Rändur pesitseb praeguseks hetkeks juba peidetud Hauaniidu raba aardes.
Võtsin aardest taskulambikese ja jätsin sauruse. Kiidusõnad peitjatele esimese ja sealjuures väga korrektselt vormistatud aarde eest!

7 november 2010 leidis Sven ja Kadri [pekadrip]
Plaan veeta päev Soomaal ühes teises rabas (Hauaniidu rabas) sai omad korrektiivid, kui Neemelt räätsi laenutades selgus tõsiasi, et just oli peitu läinud Neeme esimene aare. Rabasõltlastele sobivasse kohta- Kikepera rappa. Nii algaski meie Soomaa päev hoopis mingit kahtlast metsateed pidi Kikepera raba suunas kulgedes (madalapõhjalisega tasuks ikka mõelda, kui kaugele sõita!). Metssead pole just eriti aupaklikult teedevõrku suhtunud ja on käitunud nagu tõelised sead ning on omi "teeparandustöid" ette võtnud ulatuslikult ja lausa inimvaenulikult. Õnneks läks kõik õnnelikult ja matk mitmekesisel maastikul aarde suunas võis alata. Edukad veetakistuste (tänud kobrastele!) forsseerimised selja taga, avanes päikesepaistes ilusa vaatega raba:madalad männid, värvilised rohutuustid, punaseks tõmbuv sammal ja metsaviirg kauguses. Seda ilu oli tahtmine ka pildile püüda, seega liikusime teosammul ;) Lõpuks jõudsime ka õunapuu manu, mille alt leidsime aarde! Võib rõõmuga tõdeda, et esimene vasikas polegi aia taha läinud ja rabast, ilusa laugastiku juurest, võis leida väga korrektse ja südamega valmistatud aarde! Väga tubli ja loodetavasti ei jää see esimeseks ja viimaseks! Aardesse jätsime oma nimed logiraamatu esimesele lehele ja võtsime kaasa esmaleidjale jäetud auhinna ning ühe omapärase ja ainukordse rännuhimulise mündi, mis vahetas tänase päeva jooksul oma asukoha ühest rabast teise: Suuremetsa laugastikust Hauaniidu raba laugastikku ja jäi sinna otsijaid-leidjaid ootama. Suured tänud peitjatele selle rabaretke "korraldamise" eest! Meie suundusime seejärel Valgerappa... ;-)

6 november 2010 kommenteeris Märt [mart]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".