Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Raplamaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kui me alustasime geopeitusega, oli mul kohe alguses selge, et kui me ise oma esimese aarde peidame, saab see olema just sinna Vana-Vigalasse.
Nimetaksime seda hoopis multi-mõistatusaardeks, sest et leida õige aare on vaja natuke arvutada ja suunduda siis alles otsingule, mis viib läbi Vana-Vigala ja läbib kahte punkti.
Auto jätke antud koordinaatidele ja minge uudistama mõisaparki, näljamüüri, Uexküllide kalmistut ja ohvrikivi jõekäärus. Kalmistu juures tehke peatus ja arvutage veidi, et leida järgmise punkti koordinaadid.
N 58 xxqq,9<br />
E 24 yy
zz,1
xx = kui te liidate Elisabeth Sieversi sünni- ja surmaasta numbrid kõik eraldi kokku ja liidate veel 5.
yy = kui suur oli B.J. von Uexkülli ja tema abikaasa vanuse vahe?
qq = yy + 1
zz= xx-1
Nüüd kui koordinaadid käes võite sõita autoga edasi(Auto saate jätta Hirvepargi sildi juurde) või jalutada.
Kui teil on õiged koordinaadid peaksite jõudma vaheaarde juurde, mille logiraamatu esimeselt lehelt leiate lõpp-aarde juhised.
Nautige loodust ja varuge jalutamiseks aega. Kevadel-sügisel on kummik õige jalavari.
NB! Kuna tegu on kaitsealaga käituge vastavalt, ärge kaevake ja turnige, seda pole vaja.
Aarded on plastkarpides, mis omakorda on mustadesse prügikottidesse pandud.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Algus | Parkla | 58° 46.7567' 24° 15.5533' |
Aarde sildid: soovitan (6), vaatamisväärsus (4), pikem_matk(>1km) (1), matkarada (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC2HXZE
Logiteadete statistika: 97 (89,8%) 11 18 2 0 0 0 Kokku: 128
Umbkotid ja Achilleuse kand.
Seda aaret on juba mitu aastat tagasi lahendama hakatud. J sellest on saanud minu tõeline Mahamatma Gandhi. Käisin kunagi haual ja arvutasin koordinaadid, näitavad keset põldu. Eksole. MIdagi me tädipojaga häkkisime ja saime koordinaadid kuskile lähedasse puisniitu. Rammisime, mis me rammisime, seal vihmasajus tunniga sai isu otsa. Jalad läbimärjad. Siis olen korduvalt üritanud kodus neti teel seda uuesti lahendada, no ei leia neid õigeid kuupäevi. Nüüd tagasiteel Uunikumide talverallilt võtsin selle aarde jälle kätte, 2 aastat on piisav aeg, et uuesti isu tekiks.
Jõudsin haudadele ja hakkasin arvutama, bljaad, jälle kuskile kesk põldu. Arvutasin korduvalt ja korduvalt üle ja no ikka, tee, mis sa tahad, ei saa loogiliselt kätte. Ja siis jalutasin ringi ja sain aru, et siin on nüüd keegi teinud rämeda vea, infotahvli ja haudade endi kuupäevad ei jookse teps mitte kokku. Viga parandatud ja sain juba oluliselt paremasse kohta koordinaadi.
Ja tee, mis sa tahad, järgmisest kohast tunniga ei leidnud ma midagi. Eks seal võpsikus gps signaaliga on pigem väga pahad lood, täpset nulli paika ei saa ja siis otsisin juba kõik läbi. Kui ma lõpuks olin puuriidad ka ümber ladunud, siis loobusin ja jalutasin pigem ringi. Aga mida võimast kohta on teine punkt, ah? ma ei teadnudki, et siin on lõkkekohad ja saaks telkida. Kevadel lilleõites vist ikka puha paradiis. Tuleb tagasi tulla, aitäh.
Need sääsed seal paduvihmast ei hoolinud. Jääb teiseks korraks.
Saime oma koordinaadid kätte, näitas loogilisse kohta vanasse parki. Aga seal polnud mitte kui midagi. Vihmasajust läbimärgadena otsisime ka kõikjalt lähemalt ja kaugemalt. Lõpuks olime nii märjad, et otsustasime, et peab kõrgemal olema, kuigi raskusaste seda ei näidanud. Seal palja kõhuga ronides (tiris särgi üles), sain punased sipelgad endale püksi ja nad tegid mulle ata-ata.
Jäigi leidmata ja logimata. Tuleb tagasi tulla, miskit koordinaatides ikka mäda.
Müttasime vaheaarde juures korralikult, kuid ei leidnud. Ilmselgelt olid koordinaadid valed. Kuid ka mitmekordsel ülekontrollimisel on koordinaadid ikka samad. Nüüd on meil veel üks teooria, kui see ka ei toimi, jääbki see leidmata meil :(
RR 2014. 191 km
Matkatee Rumbast Vana-Vigalasse oli valitud ikka nii, et karju või appi. Katend koosnes peenefraktsioonilisest puistematerjalist, mis minu ratta tänavasõidukummid enda embusse haaras nagu kahepoolne teip. Kuna olin laagriplatsile juba kolm tundi hiljaks jäänud, üritasin kiirustada, et veel süüa saada. Sellega tegin muidugi saatusliku vea. Vana sõber põlvevalu, mis juba eelmise päeva 30-ndalt kilomeetrilt alates sünge varjuna minuga kaasas käis, muutus ühtäkki talumatuks. Viimase kilomeetri karjusingi juba appi, ainult et hääletult. Mingist aardeotsimisest ei tulnud enam midagi välja. Lasin põlve natukene putitada, seejärel kebisin telki ja jäin magama. Järgmisel hommikul olin ma aga enesehaletsemisega sedavõrd ametis, et aardeotsimine ei tulnud pähegi. Nii see tops minust leidmata jäigi.
DCCCXXIX. Vana-Vigala minu jaoks täiesti käimata koht, ei ole vist läbigi sõitnud. Aare tegi asja täna vähe selgemaks, päris hea tutvustus. Juhtus aga see, et vaheaarde asemel leidsin oma arust kohe lõppaarde, imelik! Takkajärgi ja logisid lugedes tuli küll väike kahtlus hinge, kas see ikka oli nii? Küll aga oli logiraamat, seal ilusti logid ja FTF kirjas, selle eest uusi kordinaate/juhendit edasiseks ei näinud; karbi peal olid teised kordinaadid kui mina arvutustega sain. Kui tee peaks mööda viima, kontrollin.
Logija palvel muudetud mitteleiuksVahe aare leitud aga lõpp punkt jäi leidmata, sest geps otsustas tühjaks minna. Koordinaadid sai vähemalt kirja ja eks siis teinekord ka lõpp punkti poole teele. Muidu väga lahe koht kuskil metsa sees. Täitsa äge.