Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Järvamaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Mäo teeristilt kilomeeter edelas on lagedal väljal kuusetukaga kaetud küngas, kuhu pärimuste järgi on maetud 1573.a. Paide piiramisel langenud 3000 Vene sõdurit. 1886.a. püstitati künkale lihtne paekivist obelisk. 25. septembril 1604.a. toimus Mäos veel üks suur lahing, kus Poola väed võitsid rootslasi.
Vihje: pole
Lingid: http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=53
Aarde sildid:
lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC2RTKD
Logiteadete statistika:
243 (97,2%)
7
7
1
1
0
0
Kokku: 259
Ümberringi lokkasid sellised viljapõllud, et minul polnud südant minna neid talluma. Tulen tagasi, kui vili koristatud.
Käisin seda uhket obeliski kaugelt kaemas. Kuna nii vahva viljapõld oli ees, siis seekord ei võtnud otsustavat forsseerimist ette ning jätsin põllud trampimata. Kaart näitas, et Mäo poole ei peakski nagu tagasi keerama ja otse kuskilt Tarbja kandist saab ka uuesti Tallinn-Tartu maantee peale, aga tegelikult suubus kruusatee sujuvalt hoopis mingisse sõnnikuhoidlasse. Eh Odessa, ikkagi tuli ots ümber keerata ning Mäo kaudu minna.
05/02/2015 You couldn't find [Traditional Cache] Liivi sõja Visit Log Tegime mööda küla ja põlluteid aardele ringi peale. Talivilja minna ei tahtnud. Kõrrepõld oli juba must muld. Ehk see aare on ligipääsetav vaid nahaalsetele, lendavatele asjapulkadele või sesoonselt. Hetkel meie ei näinud legaalset liginemisteed.
Maanteelt tulles näitas silt monumendile ja rõõmustasime, et selgelt õige koht. Sõitsime mööda teed edasi, kuni navi ütles, et oleme kohal. Tuvastasime samba sadakond meetrit paremale, üle põllu. Olime juba eelnevalt empiiriliselt kindlaks teinud, et põld on pehme ja mudane, lisaks oli käesolev kaetud värske rohelise taliviljaga. Selge - otse ei hakka lõikama, tuleb leida mingi parem lähenemistee.
Sõitsime edasi, kuni tee muutus vaikselt üsna läbimatuks. Jõudsime järeldusele, et oleme tupikus ja tuleb tagasi minna. Suure häda ja tossupilvega sain ümber pööratud ja järgnes: "ole nüüd korraks tasa", keel hammaste vahele, teine käik, põhjagaas ja elu eest roolikruttimine. Tulime läbi :) Hiljem Paide kesklinnas selgus, et mõnusate poritükkidega on kaetud nii auto küljed, klaasid, kapott kui ka katus. Lisaks üks heinakõrte küljes rippuv kamakas vasaku peegli küljes, mis terve õhtu jooksul peeglisse vaadates naerma ajas. Aga jah, seekord aardeni ei jõudnudki.
Sai päris kaua otsitud, aga aare jäi siiski peitu
Sõitsime viidete järgi monumendi lähistele, kuni tee otsa sai ning ees oli vaid hoone ning lumevall. Autost välja astudes, ei kutsunud teekonda jätkama, haukuvad ja lõrisevad koerad. Seekord jäi asi katki, kuid ega see asi nii ei jää.