Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 3.5, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kuna esimene versioon üht Nõmme huvitavamat nurgakest tutvustavast aardest oma aja ära elas ning seda taastada esialgsel kujul on pea, et võimatu, sai väikese mõttetöö, jalutuskäigu ja näputöö abil valmis lähedusse uus ja ajakohasem aare.
Aarde leidmine ei ole keeruline. Selleks peaksid liikuma mööda kaardil kujutatud rada algusest lõpuni, seadma rajal esinevasse järjekorda pildilehtedel kujutatu. Liikumist alusta selle aarde kirjelduses olevatelt koordinaatidelt.
Kui kõik pildid on leitud, oled saanud tähtedejada, milles igale tähele vastab tema järjekorranumbri üheliste koht. Näiteks, kui pilt Ä on järjekorras kolmekümne neljas, siis Ä=4.
Nüüd mine koordinaatidele:
N 59° 2G.SVT'
E 24° 3Y.VFE'
ja leia info, mis sind aardeni juhatab. Aare ise asub koordinaatidel:
N 59° 2_.___'
E 24° 3_.___'
Meeldivat aardeleidu!
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 27/128 |
![]() |
Vahepunkt | Geokontroll 69/713 |
Aarde sildid:
välimõistatus (1), soovitan (1), lahe_teostus (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC2WQPB
Logiteadete statistika:
62 (66,7%)
31
4
1
0
1
0
Kokku: 99
Hullude aarete roheliseks jalutamise päev ¼.
Ma olin seda aaret ka varem lahendada püüdnud, päris mitu korda lausa, nii omapead kui koos Lauriga. Aga kõik need katsed päädisid varem või hiljem kuskile sinna kaardil nähtavatesse teekeerdudesse toppama jäämisega, viimasena umbes sellesse kohta, mis ilmakaarditähiku S-tähe all näha on. Sest edasi lihtsalt ei osanud, ei maastikku pidi, ei piltide järgi, ikka kiskus errori sisse mõni tabelisse lisatud pilt, mida loodusest üles ei leidnud… Nu ja siis 31.03 tuli meil ühischatis Marise, Marianni ja Karliga see aare jutuks (selgus et Mariannil samuti leidmata), ning Maris ja Karl, kelledel mõlemal aare kunagi varem juba leitud, lubasid raja meiega kaasa jalutada. Või mis lihtsalt jalutada, Karl käis eelnevalt ka kogu raja veelkord läbi ja vaatas üle, mis olemas ja mis lüngas ning pimpis aarde juures oleva notsukaardi leitav/leidmatu/maybe skaalal meile punakollaroheliseks… Ja siis, niimoodi varustatult, me pühapäeval läksimegi, Merilin koos kaaslasega liitus meiega samuti ja kui kuskil pigisse jäime, saime lisaks Karli kaardile ka Max-Mariselt nõu, kas meie järjekordne käik on ikka sobiv või kuidas kunagi asjad olid…
Kõigest ülejäänust on siin juba kirjutatud, mul on lisada siia vaid seda, et kahtlemata Mariann oli see, kes kõige suurema põhitöö tegi numbrite kokku arvutamisel ja kui ma õigesti mäletan, siis märkas esimesena ka vahepunkti infot. Lõpus aga oli jah karbi sisu karbist välja kallatud ja karp ise lehtedega täidetult veidi eemale vaatamiseks välja pandud, logiraamatut üldse ei kusagil… Panime Karli uhkele rajakaardile siis kui ajutisse logiraamatusse oma nimed kirja ja Mariann võttis karbi peitja palvel kaasa ning peale natukest arupidamist lossi kõrval parklas siirdusime juba järgmisi aardeid roheliseks värvima…
Juba paar nädalat tiksus plaan, et võtame varemleidnu kaasa ja proovime selle aarde ära lõpetada. Aasta või rohkem tagasi käisime ka proovimas ja ega me ikka lahendusele väga lähedale ei jõudnud. Infot oli kas puudu või nii palju muutunud, et leidmine oli üpris võimatu. Mitte täiesti võimatu, nagu näha, sest mõned on ikka vahepeal sellega hakkama saanud :) Igatahes nüüd käisime kogu oletatava raja läbi ja kogusime nii palju infot kui võimalik. Ring tehtud, laotasime pildirea laiali ja hakkasime infot kokku lappama. Karlil olid puuduolevad lülid olemas, niiet geokontroll oli meil kohe kaasas ja aitas välja kui midagi õigesti, midagi valesti. Peagi oligi täiesti ok koordinaad käes ja saime vahepunkti minna. Seal läks otsimisega natuke aega ja selle aja sees saime suusatajatel natuke riielda, kuid peagi olid numbrid koos ja saime lõppu minna. Täitsa kena kohake aardel endal. Polegi seal nii jalutanud. Väga loodan, et nüüd kui plats puhas on, siis see koht ilma aardeta ei jää. Ja muidugi loss ja park ise samuti. Lõpuga läks meil jah natuke kehvasti...või noh, lõpu endaga oli kehvasti. Kõigepealt leidsime peidukast hunniku nänni. No selge geonänn. Väiksed mänguasjad jne. Muud aga mitte midagi. Natuke eemal puunajal nägin aga karpi. See oli geokraami asemel täidetud puulehtedega. Panime siis asjad omavahel kokku ja üritasime ka logiraamatut leida. Kahjuks see ei jäänud enam kusagil silma. Paberit meil oli jah tegime siis karpi viimase ajutise logiraamatu. Varem olime pakkunud ka varianti peitjatele, et võime rajal uued pildid teha, kuid arvamus oli, et see aare on oma aja ära elanud. Eks lõpu olukord kinnitas seda ka ja peitja soovi tuleb austada :) Igatahes oli päris hull mõistatus kokkuvõttes ja kujutan ette, et ega see alguseski nii väga lihtsalt ei võinud sujuda :) Ja loodus tühja kohta ei salli, niiet jääme uut jalutuskäiku sinna ootama :) Tänud kaasseiklejatele ja peitjatele!
296
Kaks varemleidnut võtsime kaasa - ühe aarde algusaegadest ja teise viimaste leidjate seast. Lisaks oli natuke kõrva taha pandud peitja jutust. Kõike igatahes paika ei saanud, aga kohale me jõudsime. Leidsime? Kuskilt tuli välja hunnik nänni ja mõni meeter eemal kolme oksaga geokuhja taga oli ka karp. Logiraamatut ei leidnud, aga kuskil lume all võib ta seal veel olla. Võtsime igatahes kogu kola kaasa. Põnev oli küll, aitäh!
Kui kuulsin, et ollakse Hohenhaupti vallutama minemas, ei saanud sappa haakimata jätta. Sisetunne aimas juba ammu, et selle aardega on midagi mäda – kuidas on võimalik, et normaalsete raskusastmetega Tallinna aare on 550 päeva leidmata? Täna käisime teekonna läbi, leidsime, mida leida andis ning suuresti tänu varemleidja Karli abiga saime numbrid kuidagimoodi klappima. Ehk teised räägivad täpsemalt, mis ja kuidas oli.
Igatahes oli mõnus pühapäevane jalutuskäik meeldivas seltskonnas ja kirsina tordil saime pärast maitsta Lauri poolt valmistatud imehead kooki. Suur aitäh kaaslastele, tänu kelle ettevõtlikkusele see aare viimaks leitud sai!
Oeh oeh oeh :)
Muidugi meeldib mulle siin pargis jalutada-joosta,aga päris igat kändu taga ajada on ikkagi tüütu.Eks selle mõistatuse lahendamine meenutab lennuõnnetuse eelse olukorra taastamist.Lennuki nina,tiibade ja saba asukohad tuvastasin,kuid miskit osa aitasid ikkagi head geokolleegid paika sobitada :) Aga tänud siia aaret peitmast!
Selle mõistatusega alustasin eelmisel sügisel. Mitmed korrad käisin rajal, aga ikka jäid osad pildid leidmata. Nüüd sügisel sai siis uuesti ette võtta. Pildid Kaupo logis aitasid ja Allanilt sai osadele piltidele õige koha leida ja lõpuks sai veel kännud ka kuhugi vahele paigutada. Nii jõudsime rohelise geokontrolliga vahepunkti ja sealt lõppu. Kaua tehtud kaunikene. Ja jalutada on seal jätkuvalt mõnus, tänud.
Ma arvan, et ma solvusin antud aarde peale kui ma olin alles algaja. Selja taga oli ehk paarkümmend leidu ja läksin pärast ülikoolipäeva heas usus seda aaret otsima. Välja olid prinditud nii kaart kui ka pildid. Juhtus aga see, et ei saanud mitte midagi aru, puudus loogika ja ühtegi piltidel kujutatud asja ei leidnud. Üle tunni aja kondasin ringi. Alles mitu kuud hiljem avastasin väikese vimka. Pärast seda pole ma kordagi isegi mõelnud uuesti proovimise peale. Aega mööda ilmunud logid aina kinnitasid mulle fakti, et ei ole mõtet.
Uuele katsele pani aluse Anne, kes ütles, et on nõus jalutama kogu raja läbi ja näitab kus mis on. Ma arvan, et muidu poleks ma sinna läinud ka järgneva viie aasta jooksul vabatahtlikult. Kaasa saime lisaks ka endise tartlase ja nüüdse tallinlase Martini. Jalutasime raja läbi tagurpidi ja Anne näitas meile igasugu eksitavaid kohti ja veendusime osade punktide olematuses. Ehk võib öelda, et kõrvalise abita on seda mõistatust võimatu lahendada ja aare vajaks värskendust piltide näol või tuleks otsijatele ette sööta osaliselt lahendatuna. Kui olime enamus pilte läbi käinud, siis jõudsime vahepunkti, mida me aga ei suutnud leida. Anne umbes mäletas kus see oli aga kamba peale seda kätte ei saanud. Lõpu koordinaat oli meie heal kaaslasel eelmisest korrast olemas ja suundusime siis hoopis edasi sinna. Seal olime kõik võrdsed - kellelgi polnud seda veel leitud. Otsisime päris laia ala pealt, ei tahtnud kuidagi välja tulla see karp. Lõpuks toppisin enda käe kuhugi ja tundsingi enda sõrmedega kauaoodatud plastikut. Ei oskagi väga midagi kosta. Eks selle leiu ausus ole nagu ta on aga tehtud. Aitäh!
Olin just Loogiliste värvide ja disko esimesed punktid ära lahendanud, kui helises telefon ja Anne uuris talle ainuomase entusiasmiga, et kus olen ja mis teen. Noh, et võsas ja naudin täiega. Et aga minu võsa oli temast ja Karlist vaid mõne kilomeetri kaugusel, siis võiks küll koos jalutada ja aardeid otsida.
Erinevalt kaaslastest polnud mina selle aardega eeltööd teinud. Õnneks olid Annel kaasas otsitavate piltide ja rajakaardi väljatrükid, nii et muu jutu sees jõudsime ka raja läbi jalutada, piltidel olevaid kohti tuvastada ja ühtlasi selle aarde lahendamise ajalooga tutvuda. Mingid asjad jäidki leidmata, aga taas oli õnneks Annel vajalik info olemas ja veel mõningate eksirännakute järel leidsimegi end lõpu ümbruses turnimas. Kiiresti just ei läinud, aga kolme GPS-i ja mõõduka kaevumise koostöös sai Karl lõpuks karbile jälile - geokuhi oli üllatavalt naturaalne.
Minu poolt kummardus Anne ja Karli ees, kes olid kogu raske kohtade tuvastamise ja vigade otsimise töö juba ära teinud. Mina tulin "turistina" ja sain nautida mõnusat jalutuskäiku heas seltskonnas, boonusena põnevate detailide tuvastamine. Aitäh ka peitjatele, kes selle jalutuskäigu kokku panid!
Alustatud sai selle aardega 3 aastat tagasi. Olen siin käinud kohe mitmeid kordi ja igakord erineva kaaslasega või siis õigem on öelda, kellega ma poleks siin käinud jalutamas..... Logini ei ole neist ühegagi jõudnud. Väljaprinditud piltidel numbrid iga uue kaaslase näol muutusid ja muidu minu tugevad orienteerumisoskused ja kaardi lugemine ja mõõtkava tundmne osutusid siin väiksemaks kui null.
Lõpuks sai villand, küsisin abi ja lahkelt selle ka sain, jõudsin vahepunkti. Siin algab jutt otsast peale st et käisin siin taas mitmega, kuid logini ikka ei jõudnud.
Tänaseks väljavalituks sai Karl, sest selgus, et ka temal puder ja kapsad selle aardega. Ja kui lisandus värsket verd ehk Martin, siis oli lootus ükskord lõppu jõuda. Jalutasime ringi ja ütleme, et kui mul üldse enne jäi 2 või 3 pilti puudu, siis täna olime üliedukad ja pooled leidsime!
Aitas küll sellest 3 aasta naljast, ju siis oli tore kui ikka ja jälle ma siia jalutama sattusin, punkt.
Lõpuks leitud! Aarde reetis peidukoha juures maas vedelev gp kleeps. Tänud peitjale!
Suvel proovisin, aga lõin kohe käega, tundus võimatu. Nüüd hakkasin uuesti peale, tegin kaardiga eeltööd ning printisin kõik välja. Tegin tiiru ning märkisin marsruudi peale, kus miski asus. Sama teed pidi tulin tagasi ning leidsin veel mõne üles. Kodus sai igatepidi proovitud aga kuidagi ei saanud pihta. Interneti abiga sai veel mõni koht määratud. Imestasin, et pildil R olevad oksad suutsin leida. Võtsin ühendust viimase leidjaga ning sain abi. Lõpuks sain vahepunkti teada, seda käisin kaks korda otsimas sest esimesel korral ei vaadanud loogilist kohta. Kodus sai uuesti pommitatud ning loogika väliselt paar arvu pandud. Lõpuks õnnestus ning läksin rattaga lõppu kohale. Ei leidnud esimesel korral, kuigi olin katsunud õiget kohta, aga looduslik maskeering oli väga loomulik. Täna läksin Jõmmiga kohale, lähenesime lõuna poolt ning karp sai leitud, aga oli kinni külmunud. Kodust sai toodud termosega tulist vett ning õnnestus karp kahjustamata kätte saada. Aitäh peitjale ja Marile.
Lisan mõned pildid tänapäeva punktidest. Andke teada, kui liiga palju reedan vms. Kevadel tuleks täielik uuendus teha.
Eks ta selline mitmepäevane üritus ole. Algselt kui aare tehti oli kindlasti kordades lihtsam.
Kakskümmend pilti tulid lepase reega, üks puhta loogikaga. Üks pilt oli osatud kuidagi nii teha, et tundsin selle ära alles siis kui netist sama asja pildi leidsin. Üks teine koht oli, aga tundmatuseni muutunud, vanu ja uusi pilte kõrvutades sai seegi koht tuvastatud. Neli pilti jäigi tuvastamata, neid puid ja kände ilmselt ei eksisteerigi ammu, aga üks pilt ei anna mulle rahu… kammisin netis päris hoolega ringi, kuidagi uskumatu tundub, et seda objekti ka enam pole, aga google ei teadnud kahjuks ka sellest midagi. Noh, mis siis ikka, tähed ritta ja arvutusi tegema… kõigest seitsmendal katsel sain geokontrolli roheliseks, jess!
Seadsin sammud vahepunkti, kohe jäi silma midagi kahtlast, aga kuna sellele sõrmi taha ei saanud panna ja oma tarkusega otsisin midagi muud, siis otsisin edasi. Peale mõningast tulutut tuulamist tõid mu jalad mind tagasi selle kahtlase asja juurde, vaatasin seda ja otsisin ikka mujalt edasi. Enne otsingute lõpetamist tõid mu jalad mind veel kord selle kahtlase asja juurde, aga ei mõistnud ma midagi sellega peale hakata. Mõni aeg peale vahepunktis lahkumist lõi mul lambikese põlema, krt, see ju oligi just see sama asi mida ma leidma pidin! Ots ringi ja tagasi. Jäädvustasin leiu ja koju arvutusi tegema. Alusmaterjalis parandused sisse viidud, näitas ka geokontroll kenasti rohelist tuld.
Täna sai siis lõppaare ka kenasti leitud. Pole ammu nii kuiva ja korras aaret näinud. Kokkuvõtteks oli see üks väga tore mõistatus, ka praegu täiesti lahendatav, hoolimata, et osad objektid kadunud või muutunud. Suur tänu mõnusa jalutuskäigu eest kenas paigas.
Grand Finale!
Lõpu koordinaadid olid nüüdseks teada ja nulli suunas me oma jalad siis seadsimegi. Oli juba pime (sügisene iseärasus!), aga õnneks olid kõigil taskulambid kaasas. Peatusime nullis (niivõrd, kui see null seal paigal püsis) ja hakkasime lampidega vehkima. Aeg-ajalt tegime “tasa!, lambid kustu!” ja ootasime mugude möödumist. Siis jälle lambid põlema ja otsingud jätkusid. Leid aga ei tulnud ega tulnud. Noorgeopeitur juba küsis, et miks ma pimedas otsustasin tulla? Ei osanudki vastata, küllap mõtlesin, et siis keegi ei näe. No vot, nüüd ei näe isegi :) Turnisime seal ikka päris kaua, ajasime seda maastiku raskusastet ka omajagu ikka üles- ja allapoole. Ei midagist. Lõpuks, kui ma olin juba kõige viimase koha üle vaadanud, nägin ma midagi, mis muige näole tõi. Väike (mitte väga) märgike geopeituritele! No ja seal see oligi, väga hoolsalt peidetud! Aarde karp ise oli väga heas seisukorras. Peidukoht samuti.
Mis siin siis lõpetuseks öelda? Eks ta tõesti üks pika tööpäeva pikkune mõistatus ole. Vahet pole, kas lahendad seda siis välitingimustes või pool väljas, pool arvuti taga. Sellest viimasest vist ei pääse, kuna paljusid objekte looduses enam ei eksisteeri. Neid leiab ainult internetist piltidelt ja sealtki mitte kõikki. Hea ettekujutlusvõime tuleb siin väga kasuks. Teine ja viimane punkt on selle eest ideaalses korras. Selle kõige tõttu, on hetkel see peidukoha raskusaste ühe palli võrra kindlasti suurem, kui alguses oli mõeldud. Aga midagi võimatut siin hetkel ikkagi ei ole, lihtsalt aega kulub rohkem, head õnne on tarvis ja samuti head ettekujutlusvõimet.
Me täname peitjaid selle põhjaliku Glehni pargi ja Nõmme ajaloo tutvustamise eest!
Talvel põrusime selle aardega totaalselt, täna oli Madise tädil hea silm ja aare tuli ruttu välja. Aitäh!
Järjekindlus viib sihile! See on siiani minu suurima ajakuluga aardeleid. Kõigi katsete peale kokku umbes 9 tundi reaalset tööd, sellest lõviosa kenas pargis jalutades, ei tea kas muidu oleks nii palju püsivust jagunudki. Vahepunktis vihjet otsides võttis vahepeal juba päris nõutuks, aga tegelikult on seal kõik korras, peidukoht ka igati mõistlik, lihtsalt ise olin kolm korda juhm :o)
Eks sedasorti mõistatus läheb ajaga järjest raskemaks. Kaks objekti olid täielikult puudu juba siis kui talvel alustasin. Nende järjekord sai tuletatud osalt loogika abil, osalt katse-eksitus-meetodil kaardi ja geokontrolliga mängides. Lisaks on 3 pilti tuvastatavad vaid ülimalt hoolikal vaatlusel, sest iseloomulikest detailidest on tänaseks säilinud ainult pool. Glehni lossi lähiümbruse maastikukujunduse tööd kestavad käesoleva aasta oktoobri keskpaigani - ilmselt jällegi muutuseid kaasa toov protsess. Pärast seda tasuks küll uued fotod teha ja mõistatuse sisu värskendada. Siis soovitan kindlasti, sest kontseptsioon mulle isiklikult väga meeldib, park muidugi ka. Aitäh.
Oi kus selle tegelasega sai ikka vaeva nähtud. Geokontrolli päris roheliseks ei saanudki ning eks ma veidi ehku peale sinna paika läksin. Miski aeg olin saanud sellised koordinaadid, mis näitasid kohta, mis ei jäänud utoopselt kaugele, nagu teised variandid. Täna läksin kohale ning poleerisin ja urgitsesin erinevaid paiku. Venitasin enda saadud nulli veidi suuremaks ning bingo - näkkas. Karpi väljasikutades õnnestus mul kahjuks karbipõhja auk siisse saada. Kohmakas kobakäpp nagu ma olen. Selle eest miljon vabandust. Pidevalt kordan endale, et talv ei ole õige geopeituse aeg, aga rumal ja järjekindel sõltlane ronib ikka ja jälle toast välja.
Lahe aare! Karbi kätte saamine osutus natuke problemaatiliseks. Tagasi sai pandud vähe inimlikumalt. Tänud!
Augusti lõpus üritasin seda aaret kirvega võtta, kuna teekonnast midagi eriti välja ei tulnud - eelkõige seetõttu, et GPSi polnud siis veel. Tänaseks aga olin välja nuhkinud aarde asukoha (ma ei kujuta küll ette, kuidas osad seda kirvega leiavad :D) ning sai ka see kollane täpike ära värvitud. Kui nüüd Moskva puiestee ning Aegna aarded välja arvata, siis see oli mu viimane Tallinna aare. Nii et palun juurde peita neid! ;)
See on siis minu 100. leid. Ja sellega sai üksjagu jamatud. Park on läbilõhki tuttav ja õige teekonna tuvastamiseks erilist pingutust vaja polnud. Aga need pildid... Suur osa sai kiiresti ritta, aga paar kiuslikku kändu ja postikest ei tahtnud ennast kuni lõpuni ilmutada. Kui olin raja juba kolm korda läbinud, siis andsin alla ja järgisin kirvemeistrite õpetussõnu. Eks ta piinlik ole...
Kõndisin raja läbi, kummardasin, võtsin aardekarbi ja logisin. Lihtne. Peidiku kohal võetud koordinaadiga saatis kontroll mu kukele. Aitüma - igavesti äge jalutamine oli eile, pisikestel oli üks tore pealelõuna.
Aarde otsimist sai alustatud juba eelmine aasta mingi aeg, siis jäid päris mitmed pildid leidmata. Nüüd eelmine nädal sain pildid paika! Eile sai ülesotsitud vahepunkt ja täna sain selle aardega ühelepoole, kui logisin pool tundi enne päevalõppu logiraamatusse nime sisse :) Kes tahab, see leiab ka selliste piltidega üles, puhtsalt oma viga, et viimase pildiga nii kaua läks. Mõni asi lihtsalt võib jääda kahe silma vahele. Igatahes tänud mõnusa vigureid täis aarde eest. EVEJ
Täpselt sama siin. Siin olin vist kolmandat korda. Kuid jällegi, see lumi on üks tüütus ning karpi kätte ei anna. Nüüd kui lumi oli lõpuks ometi ära sulanud, sai ära logida. Tänud!
Et mitte liigselt lobiseda, siis login seekord numbritega: 21. sajandi 11. aasta 5. kuu 22-l päeval peidetud Hohenhaupti aarde, numbriga 1618, otsimiseks-leidmiseks kulus n+ 1 päeva, korrutatud tambovi koefitsendiga. 21. sajandi 12. aasta 9. kuu 11-l päeval otsisid 2 geopeiturit seda 1 aaret x+2 minutit, käisid läbi y – 1 meetrit, kõrguste vahe oli 0-st tunduvalt suurem, nähtud mugude arv lähenes 0-le, sest mugu eemaldus, aarde ligiduses oli z–1 võimalikku peidukohta, lendas ka 1 kirves, kuid ei tabanud 10-sse... Tsipake ka 2X2 silma kasutamist, 2x2 jala väsitamist ja lõpuks saigi 1 karp, 2.-st peidikust välja 2-e käega ja 10-e sõrmega sikutatud. EVEJ 1000 tänu selle 1-e aarde eest. Läbisime 100xX meetrit ja olimegi taas 4-rattalise juures. Sel hetkel sai 1 tore geopeitusepäev otsa. Oli aeg lahkuda Tallinnast. Selja taha jäid 1000-nded (ja kindlasti 3 lisaks veel) 1 ainsat pealinna valgustavad tänavalambid. 1-e punase auto 2 esituld valgustasid teed 1-e külalislahke majakese poole... Päike? See oli juba selleks hetkeks loojunud...
Nii...selle aardega sai minul kannatuste-õndsuse jms. rada otsa ning kõik tänaseks päevaks aktiivsed mõistatusaarded on lahendatud, otsitud ja leitud!!Tundub, et hetkel on neid 312tükki.On jäänud veel paar multit ja siis saab ka nendega ühelepoole.Selle aarde otsingud olid rasked ja aega ning korduvaid külastusi nõudvad nii füüsiliselt kui ka vaimselt ning palju õnne neile kes selle kirvega leidsid.Tilk-tilga haaval aga sai ämber täis ning info kogunes.See piirkond igal juhul risti ja põigiti, serviti ning lapiti läbi käidud, sõidetud, libisetud.Eriline tänu seekord kaaslasele ilma kelleta ei oleks täna seda leidu toimunud!Tänud aarde peitjale ning palve kõikidele teistele peitjatele:palun uusi mõistatusi!!Seekord...0 :P
No nüüd siis viimane kiire koduümbruse aare ka tehtud...
Läks ainult terve suvi. Kevadel alustasime jalutuskäikudega värskes õhus ja sügisel lõpetasime kiire logimisega karges sügisõhtus. Vahepeal jäi teema kuskile "kivi" taha kinni, millest päästis üks sõbralik müks. Aga muidu Nodsutuursile kohaselt üks korralik sigadus - sai kulutatud sõrgi ja määritud kärssa. EVEJ
Leitud enne kui maailm mudamülkaks muutus...ikka vikati abil, ikka vikati abil. Kes on parim vikatimees, sel on surres rohkem aardeid...
Leitud koos Taunoga. Tänud!