Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
... raudbetoonsild 1904.aastal – Kasari vana sild, mis on 307,8 meetri pikkune sild üle Kasari jõe. Sild koosneb 13 sildest, ühe silde pikkus on ligikaudu 21,4 meetrit ja sild on 6,95 meetrit lai. Sillasambad on tahutud graniitplokkidest. Silda ehitati jaanuarist septembrini 1904 ning oli pärast valmimist Euroopa ja Venemaa pikim raudbetoonsild. 1928/29 aastal tehti kapitaalremont, II maailmasõjas purunenud kaks sillet taastati 1947.a esialgsel kujul. Aastal 2000 avati üle saja aasta vanune sild täielikult renoveerituna, autosid unikaalsele munakivisillutisega kaetud sillale ei lasta. Öösiti töötab sillal dekoratiivvalgustus.
Palun võtke kirjutusvahend ise kaasa!
Võimalusel registreerige leid ka geocaching.com-is. Tänan!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
vaatamisväärsus (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC2WPEH
Logiteadete statistika:
328 (95,6%)
15
4
3
3
0
0
Kokku: 353
Aare ilmselgelt kadunud - arvatava peiduka kohal on näha vaid jäänuseid konteineri kinnitusest.
Arvatavasti on tops jälle lahkunud, sest abivahend on veel kohapeal olemas.
Kasari vana silla juurde olen kord või paar varemgi sattunud aga nüüd sai kogu munakivides osa esimest korda ka edasi-tagasi läbitud. Aaret otsisime ka aga ei leidnud midagi.
Otsisin ka kõrgematelt maastikelt ja lähiümbrusest kuid veerand tunniga miskit silma/näppu ei hakanud
Koordinaatide ja logide järgi olime justkui õiges kohas ja otsisime ka õigest kõrgusest. Paraku aaret aga ei leidnud. Kas on ehk võimalik, et jalga lasknud?
Ei leidnud. Tuul oli väga vali. Äkki lennutas minema :)
Peale silla kooli mitteleidu tegime kohe teise mitteleiu ka jutti ära. Nullis olev objekt oli nagu täitsa aardele sobilik, aga paraku midagi aardelaadset me sealt leida ei suutnud, laiendasime veidi otsinguala, aga paremaks see olukorda ei teinud. Eks teinekord tagasi. Tänud juhatamast!
Ma vist pimedusega löödud, enne ja peale segasummat otsisin, pimedaks hakkas juba minema, no ei leidnud.
Jõudsin silla juurde umbes kesköösel. Väljas oli tohutult tuuline ja sadas vihma, olin läbimärg ja külmunud. Preagu oli mu ainuke soov saada sooja. Tegin kiiresti lõkke üles, siis süüa ja sättisin end magama. Mõtlesin, et kuhu see aare ikka kaduda saab. Nagu ühes vene multikas Ivan ütles : "Hommik on õhtust targem." Hommikul, kui sain oma toimetused tehtud, ronisin silla alt välja ja avastasin oma halvaks üllatuseks, et aarde juurde oli parkinud 2 autot. Läksin küsisin mugude käest teed, sain oma küsimusele vastuse, aga peale vestlus läks mugu autosse tagasi ja paistis, et minu juuresolek ei häirinud neid. Otsustasin natuke aega parajaks teha, et äkki nad lähevad minema. Jalutasin kõrval aarde juurde , aga kuna sinna oleks pidanud ujuma, siis jäi selle aarde otsimine täna ära. Natuke ma seal silla all veel ootasin ja lootsin, et äkki nad on juba lahkunud, aga kui ma siis sillale tagasi tulin, avastasin, et need 2 on alustanud... jätame selle osa vahel. Asusin teele. Aga väga äge sild. Eks ma pikemalt sodin oma muljetest blogisse kunagi.
Saanud indu oma esimese aarde leidmisest, suutsin mehele augu päe rääkida, et proovime teepealt veel ühe aarde üles korjata, kuna hammas oli juba verele saadud. Kiirel pilgul blogiga tutvudes, tundus, et väga loogiline ja lihte asukoht. Maa-ameti kaardi järgi (kuna gps- ei ole)paika pandud aarde asukoht, asusin siis aaret otsima (oma elu teist), tutvusin ümbrusega ja kuna esimeste loogiliste paikade juurest midagi ei leidnud, siis järgmine loogiline asukoht tundus võsas ja sinna ma ka oma lühikese kleidi ja plätudega ka sukeldusin. Kohtasin seal nõgeseid ja igasugu muid ohakaid, kuid aaret siiski mitte. Nagu härrasmehele kohane, elas tee ääres mu võsas tuhnimisele kaasa ka mees ja hüüatas korraga, et vaata mis ma leidsin. Ronisin võsast välja tema kahtlase leiuga tutvuma ja ütlesin, et pane tagasi kust võtsid, see ei saa küll õige asi pea, paistis pigem käsigranaadi moodi välja. Sukeldusin veel korra võssa ja käisin ohakapõllul jalutamas ning jäi arusaamatuks, kuidas kõigile teistele see nii lihtsalt kätte on tulnud - jalutades ja sirutades :)! Lõpuks loobusin. Taas autosse istudes asusin põhjalikult blogidega tutvuma ja sain aru, et see üks oli ikka see õige ning olin päris õnnelik, et ei öelnud mehele, et viska see võssa, see ei saa küll õige asi olla. Seega järgmine nädal saan minna tagasi ja logi ka kirja panna, hetkel ei saa aaret leituks pidada, kuid oma kohal asub ta küll.