Solguti kõrtsi

Olgugi, et ümberringi võimsad sood ja rabad oli Soomaa piirkond kunagi üsna tihedasti asustatud. Puudus tänapäevane teedevõrgustik. Soojal ajal üle tüma maa hobusega ei saanud. Talvel, kui külmunud maa hobust kandis, siis alustati kaubavedudega. Selleks võeti kasutusele juba väljakujunenud kohtades taliteed.
Taliteed said kulgeda seal, kus pind hästi läbi külmus, kus lumi kaua püsis ja kus ühtlasi jälg harilikult täis ei tuisanud. Seetõttu aeti taliteed alati võimalikult tuultest varjatud kohti mööda, läbi metsade, võsade ja puisniitude, üle kidura viserikuga kaetud madalsoode. Läbi asustamata tühermaade siuglevate taliteede ääres olid asja eest ka mõisate poolt ehitatud kõrtsikohad, kus sooja ruumi ja öömaja võis leida. Koldesoojus ja suuremates kõrtsides ka tuulevari hobustele oli tasuta.
Ka väikesel Solguti kõrtsil oli taliteede ajaloos oma väärikas koht.
Praegu selles paigas suurt midagi säilinud ei ole. Leida võib vaid rohtukasvanud vundamendi. Kunagi kõrtsihoonet ümbritsenud kuusehekist on välja kasvanud võimsad lühterkuused. Seegi vaatamisväärsus omaette.
Aarde leidmiseks maad kaevata vaja ei ole.
Meeldivat aardeleidu!