Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Faehlmann ise sündis Aos, mõisavalitseja pojana. Aga ka mõisavalitsejad on kuskilt pärit, nagu nende nimedki. Friedrich Roberti vanaisa Abraham, sünniaastaga 1725, on pärit just siit, Väälma talust. Selle koha müüte on elus hoidnud kultuurigeograafist järeltulija Hannes, kes kirjutab nii:
Käisin sel sügisel veel kord Väälmat vaatamas, müüte meenutamas. Võtsin kaasa paar Belgia tudengit. Saime autoga üsna kaugele metsa, siis otsisin tuliuuelt raiesmikult hulk aega õiget teeotsa. Lõpuks leidsin. Veronique ja Irmine ei uskunud esialgu, et igal lagendikul oli kunagi olnud talu. Aga saare- ja vahtrapuude all on majavundamendid, karude küünistatud õunapuud, tikrid... Soosild, lepik, siis lagendik ja korsten võsa vahel. Ja need katusekivid... Mu vanaema jõudis õnneks talu loo enne oma surma üles kirjutada, tean vähemalt niigi palju. Aga see on vaid lugu, mälestus, olnu.
Praegu on Väälma võssakasvav lagendik Kõrvemaa servas, kus vana põlistalukohta meenutavad vaid hoolsalt riita laotud vanad katusekivid, poolteist palki sauna, kaevuauk ja natuke vundamenti põlispuude all. Mamma kolis sealt ära aastal 1963, kümme aastat hiljem võttis onu Kosti maja koost lahti ja vedas Rakverre, Tuule tänavale.
NB Aare asub Ohepalu looduskaitseala territooriumil. Liikumispiiranguid ei ole, piiranguvööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon -- looduskaitse, bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine).
Vihje: Elu on lühike, ideaalid on igavesed
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://www.eki.ee/km/place/pdf/KP2_06palang.pdf
Aarde sildid: soovitan (4), maasturiga_huvitav (4)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC2XBHF
Logiteadete statistika: 84 (95,5%) 4 7 1 0 0 0 Kokku: 96
3 kuud tagasi siit lahkudes arvasin ma, et mitte kunagi enam pole siia karulaande mul asja. Kuna meie ekspeditsioonigrupist kahel oli see aare leidmata, siis võtsimegi uuesti selle teekonna ette. Karupaanikat seekord polnud, metsatee oli endiselt mülkaid täis ja nüüd veel lainetas nendes kraatrites sügav vesi. Nagu kevadveed vuliseks metsa vahel. Aga muidu see ümbruskond ei tundunudki enam nii õudne ja mahajäetud, täitsa vahva matk taaskord Faehlmanni vanaisa radadel.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Igakevadine valduste ülevaatamine. Madala autoga saab endiselt Kaerassaare taha lageda serva, kui tahad. Sealt edasi on Mäe-Välma omad talvel metsa võtnud ja tee on tümaks sõidetud. Eriti kahju on muidugi oja sillast, seal on nüüd korralik kummikumülgas, aga kuidagi saab läbi ikkagi. 73ndast aastast püsti seisnud korsten, mis viimased 10 aastat aaret valvas, on kunagi eelmisel sügisel puuga pähe saanud ja pikali visanud - sestap see karp seal laiali oli ka. Ehitasime uuele karbile uue pesa 8 m eemale - kusjuures eelmine vihje pädeb endiselt oma kurioossel moel :) - kuigi väga paksu lumega võib nüüd tiba raske olla. Karusid ega hunte ei trehvanud seekord, ainult põdra- ja kitsejälgi, ja üks rebane vaatles paar talu eespool.
Mõnusat müttamist!
Läksime poistega valdusi üle vaatama/näitama, kui ema sellest kuulis, küsis ka kohe kaasa, oma lapsepõlvemaid kaema. Kui mitte peljata, saab praegu madala autoga endiselt Kaerassaarde, ja sealt läheb juba täiesti jalutatav metsatee Kuusele/Mäe-Väälmale, sealt edasi on rohtu jah omajagu, aga see on lagendik, mis seal enam. Aga noh, see oli tagasitee. Läksime mööda piirinurki ja see teekond on küll sihuke, mida ilma hädavajaduseta ette ei võta, ikka kangesti vesine oli. Kuda pagan need lehmad seal omal ajal sisse ei vajunud ... Aare oli kenasti omal kohal, eemaldasime kasutatud linnupesa ja vaatasime logiraamatu üle, kõik jonksus