Conraduse küla

Klassikaline kahe-punktiline multikas Kostivere alevikus.
Kostivere kuulub nende põliskülade hulka, mida on nimetatud juba „Taani hindamisraamatus”. Küla valdajaks oli Conraduse-nimeline vasall. 1636. aastal olnud külas ainult kolm talu. Ka 1688. aastast pärineval kaardil on Jõelähtme jõe kurisu juures mõisast põhja pool märgitud kolm talu, mille peremeesteks olid Kusich Mart,Oha Mart ja Ara Andres. 18. sajandi lõpuks on mõis Jõelähtme kihelkonna mõisate hulgas neljas peale Maardu, Jägala ja Viimsi. Kostivere mõisale kuulusid siis Loo karjamõis, Parasmäe ja Vandjala küla ja 7 hajatalu. Mõisa piirkonnas oli 3 kõrtsi, 1 vesiveski kahe kivipaariga ja paemurd mõisahoonete jaoks, mil toimus suurim ehitustegevus. 19. sajandi lõpus ehitati Kostivere mõisasse suur viinavabrik. 20. sajandi algul oli mõisas friisi tõugu piimakari, yorkshire sead ning edendati linnukasvatust. Pärast Nõukogude okupatsiooni muudeti riigi mõis juba 1941. aastal Kostivere sovhoosiks, mis ajapikku kujunes ümbruskonna suurimaks majandiks.
Hetkel on siin lasteaed, põhikool, pood, raamatukogu ning postkontor.
Vaatamisväärsustest on siin tuntuim Kostivere karstiala, mis on Harjumaa suurim (pindala 125 ha). Karstialal neeldub Jõelähtme jõgi Kostivere asula juures ja tuleb maapinnale Jõelähtme vana silla juures. Sinna jääb ka Eesti Punasesse Raamatusse kantud väga haruldase alpi nurmika (Poa alpina L.) leiukoht.