Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Hiiumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Orjaku muuli matkarada valmis 2010. aasta kevadel, kuid 2019 aastaks pole sellest palju enam järgi. Korrastatud Orjaku sadam, mille territooriumilt viib tee muulil oleva Veeloodi majani, on avatud 24/7. Nagu ka Veeloodi maja ise. Selle seintele on üles riputatud pildid ja infotahvlid Orjaku sadama ja küla ajaloost. Samas on ka aarde peidupaik. Hoia koht ka järgmistele külastajatele puhas ja korras!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (18), lahe_teostus (6), ilus_vaade (5), lumega_leitav (2), lastesõbralik (2), lemmikloomasõbralik (1), laudtee (1), vaatamisväärsus (1), pliiats_kaasa (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC2YFV8
Logiteadete statistika: 239 (97,6%) 6 8 9 3 0 0 Kokku: 265
Uus logileht. Sai veidi rohmakas, aga mis teha, kui silmamõõtu ei ole. Jätsin lähedusee ka paar pliiatsit. Tundub olevat viimasel ajal sealkandis suur probleem, et pliiatsit pole kaasas.
Pitsu vaatasin ka üle. Mõned kruvid küll logisesid, aga sai neidki pingutatud. Koormustesti läbis ka edukalt. Tsenter ja natuke puuda peale ei ole probleemiks.
Esmalt jäi abivahend näppu ja edasi oli juba teada, et mida vaja teha. Paneks nimed paberile, haarasin pastaka ja käsi potisinine. Pastakas otsustas, et hakkab taskus olles teisest otsast plöga välja ajama. Tore. Aga kirjapulki oli rohem kui üks kaasas, seega logimata ei jäänud. Kaval värk, huvitav majake, peitjale tänud siia juhatamast!
Sadamas õngitses üksik kalamees, kes ei paistnud minust suurt midagi arvavat. Kui künka tagant välja jõudsin ja Veeloodi maja nägin, siis see vaatepilt jättis päris sügava mulje. Onn ise pakkus hulga lugemis- ja avastamisrõõmu, enne kui kenasti teostatud aarde logitud sain. Kvaliteetne aare huvitavas kohas, aitäh!
See Tuu-Tiki supelmaja on meile alati väga meeldinud! Aga varemalt pole me selle peale lihtsalt tulnud, et midagi kuskilt otsida. Muutuvad ajad - muutuvad kombed!
Tänud meeldiva elamuse eest!
Aasta siis oli 2019 kui esimest korda siin olin. Kõik oli täpselt meeles, sain gepsuvabalt hakkama. Aitäh!
Ainult üks noorgeopeitur oligi nõus minuga aarde juurde jalutama. See jalutuskäik oli väga vahva. Kassaril ei ole ühtki nii laia teedki, kui lai oli see muul, mida mööda kõndisime. Täitsa drive-in võimalust pakkuv koht :)
Aare oleks minul vist leidmata jäänud, aga noorgeopeitur tõmbas selle kiirelt õigest kohast välja. Aitäh nii toredat kohta tutvustamast!
Sügisene aardehooldus peale kuuma suvist turismihooaega. Uus logiraamat, järjekorranumbriga 4 paigas. Peale 11. aastat paigal püsimist ja 226. geopeituse leidu. Olge lahked logima!
Juba kaugelt vaatame, mega palju autosid. Kohale jõudes saime aru, et polegi folk vaid ilusate inimeste pulm. Pikka iga neile! Meie aga läksime selle toreda majakese juurde ja logisime aarde. FP laheda teostuse eest ja siia mõnusasse kohta kutsumast!
Aitäh kohta tutvustamast!
Oleksin logiraamatu ära vahetanud, aga olid ainult mikrologirullid ja siis juba suured logiraamatud.
Tuttav koht autoorienteerumisest. Kiire leid. Tänud!
Selles kohas on varem mitu korda saanud käia. Seiklusorienteerumisel on siin kontrollpunkt olnud, nii et koht tuttav. Aarde otsimine läks kiirelt - siin just palju kohti suure kamba jaoks läbi vaadata vaja polnud. Aitäh peitjale!
Väga tore pisike muuseum. Ise ei oskakski sellist kohta märgata. Aitäh juhatamast.
Anomaalia kiirelt tuvastatud. Lahe koht, tänud näitamast. Tervitused Viljandist. Tänud ????????????
Olles siinse piirkonna peitmiseripäradega juba lähemalt tuttav, siis pikemat otsimist siin ei toimunud. Putka ise väga asjakohane ning sadmahooned samuti au ja kiitust väärt. Suur tänu karbi eest.
Ilma geopeituseta poleks sinna vist kõndinud. Tänud peitjale!
Orjaku sadamast oleme korduvalt mööda sõitnud aga kunagi pole sadamasse sisse põiganud. Täna sai see viga parandatud. Vaatasime natuke sadamas ringi ja seadsime sammud muulile. Majake on küll väga vahvalt ehitatud. Kiire leid väga huvitavas majas. Aitäh!
Ilus koht ja armas majake, aga liiga palju ämblikke.
Aitäh!
See oli väga armas majake, kus algul sai ajalugu uurida ja aaret otsida ning pärast trepil istudes võileiba nosida ning vaadet nautida... merd ma armastan.
Tänan peitmast.
Kui loogika ei vea alt siis leiad ülesse. Jee, meie esimene aare.
Jalutasime mööda jääd ja vaatasime, mida purjetajad jääl teha oskavad. Aardega läks nii ja naa ehk mitte just kõige kiiremini. Aega veetsime seal päris tublisti, aga koha enda pärast. Miki rääkis seal ühe saladuse välja, mis teeb selle koha veel erilisemaks! Aitäh!
Siin näitas Dauno meistriklassi,kuidas ühe käega aare välja võtta ja ka tagasi panna. Väga hästi tuli välja. Tänud aarde eest
Eelmisel Hiiumaa tripil jäi leidmata, sest minu loogika ütles, et "neid asju" ei tohi ju puutuda:D Sel korral oli ainult logimise vaev.
Muulil jalutatud, loodimajas käidud ja aare leitud.
Autot parkides tabasime end täna juba tuttavast olukorrast. Valmistuti järjekordseks suursündmuseks, seekord pulmaks. Hiilisime majast mööda ja jalutasime üle lagendiku muuli otsani. Kivilt kivile hüpates olime peagi kohal. Meie saabudes oli maja uks pärani lahti ja mõtlesime, et kas seal on keegi juba toimetamas, kuid majake oli tühi. Peale kiiret objekti ülevaatamist leidsime kõigepealt abivahendi. Järgmiseks leidsime kaks pliiatsijuppi ja siis juba logiraamatu enda. Seejärel uurisime veel veidi infostende ja suundusime tagasi auto juurde. Väga hästi läbimõeldud teostusega aare, tänase päeva üks lemmikutest.
Tulin kaardi järgi ja arvasin teadvat umbes mida otsin, telefonist kontrollisin vaid vihjet. "Torgib" - hmm... Asjaolu, et loetud vihje käis Telliskivi rahu aarde kohta, selgus tegelikult alles tagasiteel :P Õnneks pole vähesegi kogemusega geopeituril siin pikalt otsida midagi. Minutiga sain logi kirja ja "kasvuhoonest" välja, tänase kuumaga sinna infot lugema jäädes oleksin üsna ruttu üleküpsenud, kindel pauk. Lihtsate lisadega teeb tavalisest aardest nii erilise :o) No see on ju tõesti väga hea! Ning koht ka igati super, aitäh!
No oli see alles pähkel. Käisime, katsusime, koputasime, mõtlesime ja kordasime neid tegevusi mitu korda. Otsustasin siiski veel teatud kohast katsuda ja leidsin pliiatsid. Siis oli selge, et aare on lähedal. Loomulikult saime meiegi tünga, kuid lõpuks siiski aare käes. Juhhuuu. Väga nutikas teostus.
Auto jätsime sadamasse, kus mitmed suviseid veesporte harrastasid, ja kõndisime sealt putkani. Olingi kaugemalt vaadanud, et miks see küll seal niimoodi on. Täiesti ebaloogiline koht majakese jaoks. Eks tänu aardele sain teada. Aarde enda otsimisega läks naeruväärselt kaua. Nimelt vaatasin logiraamatule esimese hooga otsa, kuulutasin selle koha tühjaks ja otsisin edasi. Nii 10 minutit jätkus see jant seal, enne kui Kristjan uuesti sinna vaatas. Oh mind küll. Vahel ikka olen pime. Aitäh!
Mõned aastad tagasi käisin seda aaret piilumas. Siis oli rutt ja midagi ei leidnud. Seekord vaatasin, uurisin , ronisin, katsusin. Lõpuks sai mu geopeitusevastasel kaaslasel kõrini ootamisest. Kutsusin ta appi ja tema kiire vaatlus tuvastas kohe ebakõla. Leitud ta sai. Muumitrollide supelmaja päikeseloojang oli imeilus. Tänan!
Väga huvitav majake. Uskumatuid asju meil siin ikka Eestimaal ehitatud. Tänud aarde eest!
Sai algselt küll eemärgiks käia seal kandis ujumas aga kui aare ise ka enneast seal juba peitis, siis tuli ka see üles otsida. Tore majake ja mõnusat lugemist seal jagub.
Seda aaret esialgu plaani ei võtnud, kuid õhtu lõpuks tulime ikka siia, sest lootus oli saada kirja märgiline tähis - ühe päevaga saime kõik (hetkel aktiivsed) Kassari aarded kirja. Tore majake, tutvusime ajalooga ning saime teada ka tänapäevasema funktsiooni - kohalikud neiud käivad siin muuli otsast ujuma minemiseks riideid vahetamas - vaat kui tähtis roll majakesel praegu. Meie tegutsemine oli kiire - ikka enne tüng ja siis aare. Tänud!
Mõnus mahe briis paitas kulme... Kivid on libedad. Toas on märksa soojem.
Aare üle vaadatud, uus logiraamat lisatud, samuti pliiats, mille leiab aarde lähedusest.
Leitud. Natuke asfalti, natuke laudteed ja siis kive. Natuke pusimist ja käes ta oligi.
Huvitav, et muul on üpris kaua siin olnud, aga mina siia varem polnud jõudnud. Igatahes sai tänu aardele see viga parandatud. Aare tuli pigem lihtsalt, küllap mingi geovaist on siin mõne aastaga tekkinud. Ütlesin Mardile, et kuule, seal raudselt. Mart punnis vastu, aga mis sa teed, kui naistel on alati õigus. Aitäh peitjale mõnus aarde ja jalutuskäigu eest!
Mere ääres on vist alati tuuli, aga siin oli täna kohe ekstrakõva tuul. Sadama akvatooriumis ei lasknud kalamehed end sellest segada. Ega ei tea, äkki näkkaski just selle tuule hästi. Me aga jalutasime neist mööda, muulile ja tegelesime oma bisniz'ega. Majakeses lugesime huvitavast ajaloost ning panime nimed ka kirja. Ukse taga pääsupesas olid pojad ema ootamas. Pojad veel üsna väikesed, kas näeme see aasta pikka sügist?! Aitäh aarde eest!
Auto jätsime parklasse ja tegime jalutuskäigu muulile. GPS näitas et jalutasime mõõda vett. Nimed kirjas tutvusime ka Veeloodi maja ajalooga. Sai rahulikult uudistada keegi ei seganud. Tänud peitjale.
Esimesest lähenemisteelt sattusime eramaja juurde, keerasime otsa ümber ja parkisime sadamasse. Väike jalutuskäik ning hakkas otsimine pihta. Aega ikka läks, aga sai see lahe aare leitud. Ajalugu oli huvitav, meeldivad sellised kohad.
Tulime sadamasse sööma ja kui anti mõista, et pannkookidega läheb veel vähemalt veerand tundi aega, siis kasutasin võimalust ja tegin kiire jalutuskäigu. Laudteest polnud enam haisugi aga maa kandis ka piisavalt hästi. Mõned kalpsatused veel kividel ja kohal ma olin. Korraks oli hämming, et kuhu siin peita saab, aga siis hakkasid asjad hargnema kuni võiduka lõpuni.
Lahe teostus, tänud.
Ega seal liiga kaua ei läinud, aga peidukas mulle meeldis. Koht oli ka tore, tänud peitjale!
Leitud. Aitäh. Sõime jäätist ja jalutasime. Päike kõrvetas ja praadis, aga mis meil sellest - muudkui kepsutasime oma sihi suunas. Saime tünga ja siis logisime. Kepslesime tagasi ja läksime vägilasele patsu lööma ja muuseumisse. Tublid turistid nagu me oleme.
Koht ise oli väga huvitav ja maja ajalugu põnev, tee sinnani üsna mudane, õnneks kohalikule kopamehele ette ei jäänud. Aitäh!
Laudteed olid alles vaid 10 sammu jagu. Maja ise oli alles ja uudishimu viis sihini. Aitäh!
Olin siin enne geopeitusega tegelema hakkamist käinud, siis sai see laudtee ja muul edasi-tagasi läbi käidud. Nüüd oli keegi kahjuks toreda laudtee ära võtnud ja ühte kuhja visanud. Aare ise õnneks heas korras ja kohale saab vähemalt praegu kuiva jala ja puhta jalatsiga. Tänud!
Hiiumaa leid # 21. Kohale jõudmist takistasid kaevetööd, tuli kasutada lähenemiste nr 2. Kohapeal 3 sekundi lugu.
Leidsime Airbnb kaudu endale öömaja Orjaku sadamasse... pisikesele jahile! Ah, mis lahe kogemus! Eks natuke kitsas oli, aga lained uinutasid rahulikult pärast Saunafestivali möllu meid unele, ning öine kõva tuul ja vihm tekitasid kohe päris suurel merel olemise tunde. Vinge! Hommikul solberdsime läbi sadama ehituse savi muulil oleva majakeseni. Tasus tulla! Väga ilus ja põhjalik tutvustus seintel ning üllatus-üllatus, milline aare:) Selle leidmisega läks ikka veits aega. Suurim tänu!
Jalad jäid kohe täiesti kuivaks, tünga saime ka. Aitäh, väga ilus koht!
Oli siin alles vastik tunne, logi kiiresti kirja ja lasime jalga. Tänud peitjale.
Ilus koht! Otsimisega aega läks, aga loogika päästis. Tänud!
Siin tegime vigade parandust. Olime siin juba kunagi käinud aga tookord jäi pliiatsi puudumisel logimata...nüüd siis töö kiire ja korralik :)
Lippasime kohale. Väga korralikult tehtud muul. Täname, vahva koht.
Vahva maja, leid kiire. Veetase oli hetkel madal. Tänud juhatamast.
No ikka pidime oma 10 minutit otsima. Aga leitud ja logitud sai
Talvel on jube hea minna. Kõnnid rahus otse, teadmata, et kõnnid jääl ja talla all on meri. Päris huvitav majake. Koliks või sisse. Tutvusime ajalooga ja leidsime ka geopeituse abivahendi. Tänud!
Tegelikult sai see leitud juba kaks suve tagasi, aga tänasel Hiiumaa reisil tuli meelde, et veebis logimine oli tegemata.
Laudtee oligi osaliselt vee all, kuid mitte niipalju, et üle poleks saanud. Meri oli vaikne-vaikne ja vihm hakkas ka üle jääma. Aitäh siia juhatamast. Meeldis nii aare kui ka koht.
veelood oli lahe ja eriti lahe oli peidukas, mis siis, et 10 sekundiga leidsin. Idee meeldis.
Väga lahe matkarada tõesti, sellist ei osanud arvatagi, et on. Täname!
Väga lahe matkarajake tõesti, suur tänu siia juhatamast! Veeloodi majake oli ka nunnu ja informatiivne. Aare meisterlik ja andekas.
Vahva sadam ja vahva rada ja väga armas majake. Aare on ikka eriti kavalalt maskeeritud. Suur tänu, meeldis!
Orjaku sadamas olen nii 1999. aasta paiku ööbinud. Oli tore näha, kui elavaks on see toona väga üksildane koht muutunud. Lasime pubis hea maitsta, rõõmsalt üllatasid ka toidu hinnad, pärast seda kui eelmisel päeval Kalanas sai kirutud hinna ja portsu suuruse ebakõla :) Käisime muuli otsas ära ja kui loodimaja juurde jõudsime, astus sinna just üks muguseltskond sisse. Küll nad lugesid ikka kaua neid põnevaid stende :) Kui mõned juba välja tulime, astusime ka sisse. Üks lapsega mees ei tahtnud kuidagi lahkuda ja muudkui luges. Ehk ei olnudki mugu? :) Peidukoht oli üllatav, aga kui natuke loogiliselt mõelda, siis kergesti tabatav :) Aitäh toredat kohta näitamast!
Väga ilus sadam ja sadamahooned ja muud ehitised on siia rajatud. Eemal oli kohvik rahvast tulvil. Loomulikult - juulikuu-puhkusekuu, soe päike.
Aardeni läks ilus kivimuul, ka karbi saime ilusasti kätte.
Jätsin ratta sadamasse ja matkasin aardeni. Väga tore putka on seal. Aitäh!
See oli meie esimese päeva viimane aare.Sealt suundusime kiigemäele ööbima.Täname
Uus logiraamat. Jätsime pliiatsi käeulatusse. Täname usinaid logijaid!
Ümberhiiumaa reisil kulus seekord enamasti kogu energia rattasôidule. Mitmes kohas sai ainult möödasôites môelda, et siin on veel leidmata tops kusagil ja valutava alakehaga edasi vändatud. Orjaku oli ainuke koht, kus tingimused otsimiseks olid ideaalsed. Otsida väga vaja ei olnudki, asukoha tuvastasime kiirelt. Kätte saamine tuli aga järgmiseks hommikuks edasi lükata, kuna mugudest oli pea järjekord putka ukse taga.
Hommikul sai rahulikult pilte vaadata ja logi kirja panna. Kuna kirjutusruumi enam ei olnud, siis lisasime tüki paberit ajutiseks lahenduseks.
Aitäh peitjale nutika lahenduse eest ;)
Siia sattusin RohelisteRrattaretke raames, mis seekord toimus Hiiumaal. Mina osalesin sellel üritusel esimest korda. Teise päeva laagripaik oli Orjaku sadamas. Kuna mina sõitsin teisel päeval lühemat rada pidi, siis jõudsime laagripaika varakult kohale. Panime telgi püsti ja läksime ümbrusega tutvuma. Siin majakeses parajasti otsides tulid sisse veel kaks tegelast kellest üks oli varemgi geopeitusega kokku puutunud. Tema selle aarde üles leidiski. Mina siis muidugi meelitasin teda omale ka kontot looma. Tore mäng ju ikkagi:) Aitäh aarde eest, oli kavalasti peidetud!
Kasutasin vahvat abivahendit, samal ajal pidas kaaslane vahti ja andis teada, kui muguvoog majani jõudma hakkas. Vahepeal katkestasime otsingud ja tegime nägu, et juba tegelikult läbi loetud ajalookirjeldusi näeme esimest korda. Kui mugud lahkusid, siis käisin kõik vähegi maastikuga sobivad kohad läbi, käega, silmaga ja telefoni kaameraga, aga aare on kas väga kavalalt peitu pandud või vehkat teinud.
Ei saanud logida :(
Aare oli aga logida ei saanud, kuna oma uimasusest jäi pastakas maha :(
Vot selline aare mulle meeldib- satud ilusasse kohta, vaatad avatud meelega ringi ja leiad muguvaba hetke, et logida. PS. Kui meie käisime, läks paat alles noorpaarile järgi, aga bänd tegi juba hääleproovi.
Sadamas oli pulmapidu just algamas ja noorpaar saabus merelt purjekaga. Meie jalutasime mööda laudteed ja muuli aardeni. Leid tuli kiirelt. Tänud.
Üks minu lemmikaardeid sel päeval. Kohale jalutasime karjavärava tee kaudu. Muulil siblis mugusid, aga tillukesse majakesse poleks neid peale meie nagunii mahtunud, nii et saime rahulikult ringi vaadata. Tutvusime põhjalikult sealse ajaloolise infoga. Tore ja soe oli tunnetada, kuidas külarahvas oma kodupaika külalistele tutvustab. Kõigepealt hakkas silma pitsu ja seejärel tabas kaaslase terav silm ka muu ebakõla. Kaval, muud polegi öelda. Tagasi läksime juba mööda matkarada, mis viis meid otse kunstinäitusele. Väga positiivse mulje jättis see koht. Aitäh siia juhatamast!
Äge putka keset merd. Aarde leidmiseks kulus pisut aega kuni silm jäi pidama ühele ebaloogilisele detailile.
Tänud!
Veeseis oli päris kõrge, kohati oli lausa rada vee all. Õnneks siiski mitte palju. Kohapeal pettis maskeering esimese hooga ära küll, lõpuks tuli ikka mõistus koju. Aitäh peitjale.
Teiat korda aarde juures olles juhtusime suhteliselt kiiresti õigesse kohta vaatama. Ilmselt on vahepeal kogemust juurde tulnud.
Hiiumaa naeratama 47/57. Nii mõnus laudtee viis aardeni ja peidukoht meeldis meile ka. Täname.
Sinna läbi värava ja üle aia, tagasi juba mööda laudteed. Ettevaatust uksega: kui hooga avada, võib end (või siis uksetagust) merest leida. Aitäh!
Vinge putka ämblikute jaoks. Leid tuli kiiresti. Aare heas seisus.
Äge majake ja veel ägedam rada sinna! Ebameeldiva üllatusena olid majakese vallutanud ämblikud. Neist hoolimata sai Anneli aarde kätte. Aitäh!
Panime ilusti kummikud jalga ja valmistusime korralikumaks matkaks. Tee osutus kuivaks ja väga lühikeseks :) Mõned pildid sai tehtud ja aaregi logitud.
Kaks aastat tagasi sai seda kohta külastatud. Siis jäi kahjuks leidmata, kuna oli hoolduses ja märkasime alles peale pikemat otsimist. Nüüd oli ainult vormistamise küsimus. Aga koht kaunis ning külastamist väärt.
Mõnus jalutuskäik pärast õhtusööki ja ilus koht. Majakeses polnudki varem käinud, lisaks aardeotsingutele ka harisime ennast veidi. Tänud!
Teel aardeni kohtasin palju surnuid kalu ning aarde juures palju elusaid ämblikke. Aitäh!
Veeloodikas jäi mulle saaretripil leitud aaretest üheks lemmikuks, combo lähedusse jäävast puhtast väikesest sadamast, kõrgete kõrte vahele kaduvast laudteest, ootamatult nähtavale ilmuvast muljetavaldavast kivimuulist ja kavalalt peitu pandud aardest ei jätnud tegelikult muuks ju võimalustki… Mina igatahes soovitan seda aaret kindlasti kõigil saarekülalistel vaatama minna, ka sildiga :).
See oli ikka üks väga väga lahe koht, suvel kindlasti elu täis, hetkel üpris üksildane. Ja boonuseks oli ka aare täitsa mõnus :) Suured tänud peitjale!
Leidsime üsna hea lähenemistee, aarde saime ruttu kätte. Aitäh!
Uisutavad lapsed andsid märku, et parklast saab otse üle vee lõigata ja aare ilmutas ka ennast põhimõtteliselt esimesest kohast, mis mõttes oli. Tänud peitjale :)
Tulime Sääretirbilt ratastega. Meie sõbrad, kes tulid tirbilt autoga, olid Orjaku kohvikus juba einestanud ja ootasid meid ärevusega, et koos minna otsima Vesiloodi aaret (esimese aardeotsimise elamuse said nad tirbilt).
Muuli olid meie kaaslased ka varem külastanud,meie Silveriga olime siin esmakordselt. Vägev ehitis ja mõnus rännak alguses mööda laudteed ja hiljem mööda kive. Vee seis oli madal, laudtee kuiv ja puhas. Meie tahtsime alguses minna lõppu ja „zoomida“ lähemale kormoranide kolooniat. Kuid teised vedasid meid kohe vesiloodimajakesesse. Meie lugesime alles stende, kui teised majakest nii seest kui väljast läbi otsisid. Mina püüdsin ära tunda võimalikku abivahendit,mida kusagil logis mainitud oli. Aga Silver märkas oma meheliku pilguga kohe ebaloogilist detaili ja tõi aarde lagedale. Logiraamat oli nii väike, et ei hakanud sinna kõiki nimesid üles lugema, lubasin seda teha arvuti logis. Teistele oli tõeliseks üllatuseks, et aardeid saab nii kavalalt peita ja kuidas Silver selle avastas! Jälgisime veel mõnda aega kormorane ja tagasi sadama kohvikusse. Saatsime teised ära ja jäime Silveriga veel einestama. Enne kojusõitu (Käinasse) otsustasime vaadata üle ka Linnutorni aarde.
Aitäh ilusa jalutuskäigu ja uute kogemuste eest! Tänud aarde eest!
Korra olen siin käinud, tookord polnud ma lähedalgi leidmisele. Seekord oli Sander kaasas, kes kohe loogika tööle pani. Aitäh, lahe!
Peale Orjaku pubis lõunatamist jalutasime muulil ja ühtlasi vaatasime ka majakese üle. Aaret kahjuks Henrikoga kahekesi koos olles otsida ei õnnestunud.
Normaalselt märgistatud abivahendid ja väga äge peidukas. Leitud, logitud. Tänud.
Hommikuse päikesetõusuga võetud aare. Koht igati mõnus. Õhk oli lindude häältest paks. Kohapeal läks mõni minut, enne kui kavalpea asukoha välja peilisin. Igati mõnus koht ja superluks teostus. Tänud!
Küll lastel on ikka isu sõrmi igale poole torkida:)
Väga äge aare, ilmselt muidu ei oleks sinna sattunud!
Kõige suurem ämblik oli kassi suurune aga õnneks ta magas ja me saime logitud
Väga supper lahendus :) Ämblikud peletasid teised minema, mina toimetasin logimisega. Minu 200 aare!
Kristiinile meeldisid suured ämblikud :) Jürgen pidi nende võrkude vahelt aaret otsima.
Mõnus hommikune jalutuskäik mööda laudteed ja kive majakeseni. Ivar oleks peaaegu järjekordselt vees/mudas ära käinud kui poolunisena astunuks peaaegu laudteelt välja. Arvatavasti päästis teda see, et ei olnud jalas ühtegi kuiva jalanõud ja saatusel on veel õelamad ideed soolas. Geopeiturile loogiline peidupaik jäi kiiresti silma. Pärast oli hea tuulevarjus vaadata pilte ja lugeda antud hoone ajaloost. Tänud!
Otsimine võttis ikka natuke aega. Nägime tõeliselt suuri ämblikke. Pärast leidmist tõdesime, et väga lahe peidukoht. Aitäh!
Väga tuulise ilmaga väga äge koht. Natuke mõtlemist ja käes!
Kiir-Kassari visiidi kiir-otsimine. Natuke turnimist ühel- ja siis teiselpool seina ning käes ta oligi! Kirjapulk on puudu, kuid seda asendab eduliselt ka põlenud tikk.
Parkisime auto sadamasse ning kasutasime laudteed. Tuul oli päris kõva ja oli a lainetus aga sellest hoolimata olid mõned kalurid veepeal. Aardeni saime kuiva jalaga :) Nautisime majas natuke tuulevarju ning saime ka samal ajal nimed kirja. Aitäh juhatamast!
Alles siis kui kõik kohad olid enam vähem läbi uuritud ning ka vastav abivahend leitud, tuvastasime, et aare ajutiselt kättesaamatu. Tuled teine kord uuesti tulla.
Me ei teadnud, et aare remondis on. Otsisime ja võimlesime ligi tunni ja ei leidnud peale tõmmeka kahjuks midagi asjalikumat.
Jaanipäevareis Hiiumaal (ja mandril) 51/64. leitud
Jaanipäevareis Hiiumaal (ja mandril) 51/64. Läksime läbi aia, kummikutega tagumisest väravast mööda. Lambad jälitasid meid lühikest aega. Huvitav aare, meile meeldis. Vajas veidi tähelepanelikkust :)
Kunagi kihutasin sealt mööda ja mõtlesin, et küll ma tagasi tulen.. tulingi.. Esimese sopsuga ei leidnudki, kuid uuesti "geomõtlemise" stiilis asjale pilku heites avanes uus vaatepilt, mis oli väga lahedasti teostatud! Selleks korraks aitab küll.. nüüd tagasi Saaremaale!
Eriti lahedad on need aarded, kus mugud niisama vaatavad ja jalutavad aga geopeiturid jagavad suurt saladust.
Hiiumaa tuuri järgmine aare. Lähenesime karjavärava kaudu ja pärast lahkusime laudraja kaudu. Superilus ja päikesepaisteline sügisilm oli! Aarde leidmisega läks veidi aega. Lasin noorgeopeituritel ise mingi aeg otsida. Ja kui ma ise vaatasin, siis nägin kohe, kus võib aare olla. Selgitasin noortele veidi loogika kasutamist. Nad olid väga üllatunud koha suhtes! :) Tänud vahva koha ja aarde eest!
Väga uhke sadam, kena teostus ja lahe tee aardeni, tore, tänud!
Aarde leidsin küll kohe. Koht oli aga minujaoks üks Hiiumaa vahvamaid paiku. Kivimuul, veekohal asuv laudtee, kaugemal õgarditest kormoranid oma mustja väega. Lisaks päikesetõusune hommik. Tänud peitjale
Ei lugenud eelnevalt kirjeldust. GPS näitas 6m vette. Uurisime väljast ja seest. Hakkasime juba loobuma, aga kuna me ei salli lahtiseid otsi, siis leidsime ka aarde. Tänud peitjale.
Ämblikke on seal piisavalt. Ja aare tuli muidugi 4. kohast alles välja.
Aare end kaua otsida ei lasknud, juba teisest vaadatud kohast tuli teine pisut tõrkudes välja. Kui nimed kirjas, tutvusime ka majakeses sees oleva näitusemoodi infoga ajaloo kohta ning nautisime niisama vaadet muulil ja roostiku vahel. On küll jah euro laudtee, aga näed, Karolini jaoks on laudade vahed siiski lubamatult suured: vee kohal oli tema arvates ohtlik ise laudadel käia. Ja lisaks krooksus või kraaksus roostikus mingi väga ohtlik elajas.
Selle logisin kahe Linnutorni otsimise vahepeal. Kirjeldust ma lugenud ei olnud nagu ikka ning läksin läbi värava, pärast nägin, et laudtee läheb kah, tüüpiline minu puhul :) Koos minuga sammus aarde poole ka üks isa oma pojaga. Mõtlesin, et no nüüd istuvad raudselt kuskile aarde juurde, aga õnneks poiss uudistas natuke objektil ja läks isaga kala püüdma. Mina sain siis logida, kaua aega ei läinud. Tore teostus. Aitäh!
Priit jäi lastega autosse ja mina läksin tuult trotsides aaret otsima. Majake oli tühi ja peidukoha leidsin koheselt aga aaret kätte saada ei olnudki nii lihtne. Aitäh!
Siin tuli oodata järjekorras kuni eelmisel loodimaja külasid majast väljusid. Peidik oli ilmselgelt aimatav aga pakkus võimalust aaret esimese korraga mitte leida.
Ei leidnud, kasutades jalapikendust isegi mitte. Ju siis napib pikkust või nutti.
Olin seal juba varem käinud, väga ilus koht ja hea meelega läksin tagasi. Kuid üksi ma seda aaret kätte poleks saanud, liiiga palju kaheksajalgseid. Väike paanika tekkis, kui neid kõiki nägin..
Teekond aardeni kulges mööda karjamaad karjavärava kaudu. Kaval süsteem oli sinna ehitatud – inimene saab läbi aga loom ei saa. Mööda muuli jalutades räägiti mulle, et vanasti oli Abruka sadama muul samasugune. Mina kahjuks seda aega ei mäleta. Nulli jõudes vaatasin mõned kohad läbi, kuid aimasin juba, kus aare võib peita. Erinevalt linnutornist ei olnud võimalikke peidukaid just eriti palju. Tänase päeva üks kiiremaid leide. Aitäh aarde eest!
Väga mõnus jalutuskäik aardeni. Õnneks polnud muulil palju rahvast ja saime rahulikult otsida. Kõigepealt vaatasime lihtsamatest kohtadest. Seejärel avastasime miljonid aardevalvurid - ämblikud. Enne suure õhinaga polnudki neid märganud. Arahnofoobikutel soovitame sellest kohast VÄÄÄÄGA kaugele hoida. Aga aare paljastus ootamatust kohast. Väga tore teostus. Tänud!!
Parkisime auto ära ja asusime teele... Vee ääres oli otsekui õpikusituatsioon "lollike ühes otsas, ussike teises otsas"- noormees leotas lanti (või õnge?, midagi igastahes ;) ), kuid saagianumat näha polnud. Lootsin, et tagasiteel on mõni kala ka näha, mille endale saaks kaubelda...
Laudtee vee kohal kõikus nii vahvalt, kuid varbad jäid kenasti kuivaks. Ja muul... sa saadana sitikas, kui ilus ja korralik käsitöö see oli. Olime just paar päeva tagasi ühel kaasaegsemal muulijupil turninud ja kirunud seda "kirvetööd", mis muulipealse lootusetuks kivihunnikuks jätnud oli. Ei mingit mõnusat teerada. Siinsel oli lausa lust kõndida.
Aarde endaga läks mul pisut aega... kuigi õige koht jäi ju kohe peaaegu näppu, siis oli ikka vaja natuke koristada ka- eemaldasin peaaegu kõik pruudiloorid majakesest. ;) Alles peale seda võis aarde ka välja võtta. Logileht hakkas täis saama, kuid nüüdeks (pea kuu hiljem kirjutan ju seda logi alles) on peitjatel hooldustiir juba tehtud. Tublid! Aitäh teile Kaja ja Bruno!
Tagasiteel selgus tõsiasi, et kalad on vist lollikese koos ussikesega nahka pannud. Kaldal valitses tühjus... Lootus saada Hiius ka värsket kala süüa kustus lõplikult.
Olin seal varem käinud, mõned nädalad enne aarde tekkimist! Nüüd sattusin taas Kassarisse. Koht oli muidugi tuttav. Aarde asukohta sai ikka veidi nuputatud. Kohapealne vihje oli ikka väga hea! Peidukas oli ka vahva! Tänud!
Ämblikuvõrgu kuningriik! :D Päris nutikas, meile meeldis! Aitäh! Mikk leidis. Huvitav, kuidas need surnud kalad sinna laudteele ikka satuvad... Minnes lükkad vette tagasi, tulles on uus laip juba asemel... (8/21)
Sai vaadatud ka siin ilusat vaadet, jää sillerdas ja päike silitas põski. Aare sai kiiresti leitud.
Läks enne aega kui abivahendi avastasime edasi oli lihtsam juba!
Käisime siin mummiga tihti jalutamas, nüüd siis logisime endale ka. Täname!
Aarde lähedal asuvas kohas sai käidud keha kinnitamas ning aare end kiiresti kätte ei andnud, sest nii loogilisest kohast ei oska kohe otsidagi.
Milleks minna lühemat teed pidi, kui saab ka pikemalt. Nii tegimegi. Vahva teostusega aare. EVEJ