Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
29.11.03 peitsid sünnipäevalapsed Teele ja Arvo perede ja külalisteabiga kolmandat korda sünnipäeva-aarde, seekord sellisesse kohta:
Aardele lähenemiseks peavad olema head jalanõud, soovitavalt kummikud, pakasega sobivad ka saapad. Autoga, ka parimaga, ei saa lähemale kui umbes 1,5 km, aga jalgsi minek on lausa lust.
Aare on kolme kilekotti keeratud "lumemarja"-jäätise ämbris. Ämber ise on lauka serval jändriku männi all, samblaga kaetud. Õige mänd paistab objektilt.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (4), pikem_matk(>1km) (1), lumega_leitav (1), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCJ0M6
Logiteadete statistika:
166 (96,5%)
6
5
4
3
0
0
Kokku: 184
Nii ammu olen tahtnud siia Kõnnu Suursoosse jalutama tulla. Täna siis võtsime end kokku ja tulime kohe seltskonnaga. Oiii, kui raske see oli. Kui Kaksiksilla parklast Paukjärveni oli veel mingi rada sisse jalutatud, siis raba peal oli fresh snow ja pulss sellest läbi sumades laes. Aga nii ilus, päike paistis, mõnus oli olla. Eesmärk oli jõuda vaatetorni ja seal süüa ära kaasavõetud moon. Toidud soojas, läksime aaret otsima. Vaatasime nii ja naapidi, leidsime isegi puu otsast ühe rebenenud koti, mis oli tühi, kuid aaret ei leidnud. Võib-olla siis ei osanud otsida või on aare kotist pudenenud puu alla, mis aga paksu lumega kaetud ning esmase lumelükkamise peale end välja ei andnud. Vbl tulen siis suve poole uuesti. Tore oli ikka :)
Lauri lubas, et täna on tema uue geomobiiliga kõik aarded drive-in -id ja autoaknast võetavad. Mina loll muidugi jäin rõõmsasti uskuma ... ja õhtuks oli ikkagi sammumõõtja 18800 sammu suutnud kokku lugeda, mis on tõenäoliselt minu viimase paari aastakümne rekord.
Mis kasu on kummikutest kui neid ei kasutata ja autosse vedelema jäetakse? Laudteel oli hea kõndida küll aga jälle oleks pidanud juba eelnevalt aardekirjeldust ning logisid lugema. Ehk et kodutöö oli tegemata ning kui pea ei jaga, siis peavad jagama jalad - või kuidas iganes see kõlaski. Nii täpselt läkski, sest tavalise tossuga saaks seal jala ikka vägapalju märjaks. Mis ei oleks meeldiv.
Leidsime vaatetorni ning torni pingil istudes leidsime veel lisaks aarde koordinaadid, mis näitasid 100m keset laugast. Kahjuks ei olenud kaasas kummipaati ega säärikuid. Vantsisime vahvasti autoni tagasi ning olime muidu toredad.
Ei leidnud, maapind oli ka täiesti jääs muidugi. Jääb mõneks teiseks korraks . . . või siis mitte.