Rooduvarjendi

Peeter Suure Merekindlus püstitati Tallinna ja Mäkiluoto kaitseliinile aastatel 1912 kuni 1918. Eestis paiknevat kindluse osa nimetati Imperaator Peeter Suure Merekindluse mererindeks. See koosnes patareidest Tallinna lähedastel saartel ja neemedel, staabist, raudteesüsteemist, sideobjektidest, ladudest, ehitusjõududest jm. Suur osa mererinde patareidest asus praeguse Viimsi valla territooriumil: 19-st mererinde patareist asusid 9 patareid Naissaarel, 3 patareid Viimsi poolsaarel ja 2 patareid tollal Viimsi koosseisu kuulunud Aegna saarel.

Rae vallas asuv Rae positsiooni rooduvarjend kuulub III kaitsesektorisse. Kaitsepositsiooni projekt kinnitati 23.08.1916. Rae positsiooni rooduvarjend oli tugevaim ühtsesse süsteemi koosnevast 3-osalisest varjendist, mis võisid arendada koostööd, kuid vajadusel jätkata vastupanu iseseisvalt. Varjend oli ümbritusetud ühisest kaevikuvööndist, koosnedes omakorda neljast kaitsepunktist. Positsioonile nähti ette 15 suurt betoonvarjendit, kõik omavahel tunnelitega ühendatud. Sel moel võis ühest kohast teise liikuda kaitstult ja kiiresti. Kuid valmis ainult üks rooduvarjend välismõõtmetega 9x41 m. Tunnelite tegemiseni ei jõutud. Säilinud on ka kindlustatud punkti servadele rajatud kaevikuvööndi osi.

Kaitseehitise betoonlagi on 2,5 m paksune, sama kõrged on selle all asuvad ruumid. Fassaadi ette lõhati kahelt poolt kaldteena laskuv süvend, kust pääses uste juurde. Betoonkehandit kaitseb veekindel kiht, mis koosneb tõrvapapist, asfaldist ja selle peal olevast mulla ja muru kihist. Fassaadi märgumise vältimiseks paigutati selle ülaossa plekist pikk sadeveevari. Sissepääs on ehitatud välistades mürsukildude sattumist siseruumidesse. Akna- ja uksepiidad ning uksed olid rauast, lael asusid korstnaavad. Siseruumides kulges piki varjendit koridor, kust avanesid uksed tubadesse. Siselaed toetusid külg külje kõrval asetsevatele sirgetele või kaarjatele raudtaladele. Koridorist suundus käik ühendustunnelisse.