Chilli varjus õrnas kleidis

7 august 2024 leidis Viive ja Raivo [raivo]

Soe ja vaikne ilm, vesi poolde säärde. Tulime kohale, matkasime soovitatud ringi ja leidsime kolm aaret. Aitäh!

12 juuli 2024 leidis Mai-Riin [mairiinriit]

Leitud

10 veebruar 2024 kommenteeris karuonu, muhujan ja [caro]

Mõtlesime minna proovima, kas jääteed mööda Kõinastule saab. Sai küll, nagu jalutuskäik pargis oli. Tegime saarele ka ringi peale ning proovisin enda aaret leida. Kahjuks oli peitja olnud vähese geokogemusega ning aare ilmselt lume all. ;) Ilusad vaated merele saime ikka.

24 aprill 2023 leidis Krissu, Dauno, Ove ja [peakas]

Kui lõuna paiku saabus kõne, et tuleb muhule minna, siis oli üsna kohe selge, et tuleb minna ja nii saigi. Peale mõningast logistikat olimegi mõned tunnid hiljem kenasti ühte autosse pakitud ja teekond võis alata. Muhule jõudes tegime teel ühe aardepeatuse ja peagi olime mere ääres. Ainuüksi see vaatepilt oli vaatamist väärt. Peale meeleolukat meresõitu ja Kõrbesafari logimist jõudsimegi selle aardeni. Tops ennast kaua otsida ei lasknud, panime nimed kirja ja võtsime suuna tipu poole. Tänud aarde eest!

24 aprill 2023 leidis Krissu,Dauno,Ove, Priit [yksk6ik]

Hommikul saatis Ove mingi kuivanud teega pildi. Uurimisel sai selgeks, et see hoopis Kõinastu laiule minev autotee. Korra käis arutelu, et täitsa kuivalt saab veel hetkel. Mul kohe küpses plaan, viskasin selle ka teistele mõtlemiseks ja saigi külastus plaani võetud. Peale tööd korjas Dauno Priidu peale, Ove minu peale ja saime keskel kokku. Sealt uhasime praamile. Ilmateade lubas mitte enne sadama hakata, kui me laiult tagasi saarel. Väga vinge tee tuli siia. Tänud aarde eest

22 oktoober 2022 kommenteeris Merle [meteta]

Kõinastu jääb mulle geopeituses ilmselt üheks meeldejäävamaks paigaks, sest esimene külastus oli aardejahi mõistes tõeline apsakas – kuidas teisiti saaks nimetada olukorda kui sumpad põlvini vees suurte seljakottidega kohale, viibid saarel kaks päeva ja lahkud ilma geokaarti avamata. Olid ajad… geopeitus oli veel lihtsalt chill mäng, mida aeg-ajalt kodumaal ringi rännates harrastada (kui meelde tuli).
Kõinastul oli ka ilma aardeotsinguta mõnus chill olemine.

Paar aastat hiljem oli geosõltuvus juba tekkinud ning Kõinastu retk supilauaga sai plaani võetud eesmärgiga leida siinsed aarded. Muidugi lisaks ka mõnusalt aega veeta. Retk oli meeleolukas ja kaks aastat kripeldanud aarded said leitud.
Kõinastul oli mõnus chill olemine.

Kolm aastat hiljem olen taas Kõinastul. Seekord hoopis sügisel ja plaan siin kaks päeva ringi uidata. Kohtun saabumispäeval kalameestega, kes on taas edutult lante loopinud. Hiljem selgub, et mõned kalad siiski paari päeva peale kätte saadi ja need maitsesid värskelt küpsetatuna ülihästi. Teen mitmetunnise retke Kõinastul. Mööda mereäärt lonkides põikan ka kadakate vahele, pärast ringi ümber väärikalt vana objekti panen ka logiraamatusse taaskülastuse kirja. Karbi põhjast kallan pisut vett välja, tuulutan kergelt niisket logiraamatut ning jätkan oma kulgemist piki mereranda. Kõinastu on mõnus chill koht.

31 august 2022 leidis Annika ja [meryt]

Oi, mis huvitav objekt siin peidus on.

31 august 2022 leidis Meryt ja [koovitaja]

See tuulik oli küll niimoodi peidus, et enne ei näinud, kui nina ees end püsti ajas. Tänud siia toomast!

7 august 2022 leidis Velbasjänes [velbasjänes]

Leitud, logitud.

21 august 2021 leidis Maret [madkool]

Leitud, logitud, tänan!

23 juuli 2021 leidis Mihkel [speedsta]

Kõrgema prioriteediga ülesanne oli niidurüdile soodsama elupaiga loomine ehk kadakate raiumine leetseljakul ehk leel. Vesi oli oodatust madalam ja töö edenes ka hästi va lehmad kes veidi pulli tegid. Teoorias oleks pidanud 170? pealine kari olema kusagile mujale aetud aga tegelikult olid keset tööplatsi ning varsti oli kõik kohad uudishimulike lehmasid täis. Sahmid kadakate vahel võsalõikajaga ja siis avastad, et oled ümber piiratud suurtest niiskete silmadega tegelastest. Kerget ärevust tekitas vaid see, kui väikese linnaauto mõõtu ühest silmast pime pull tuli oma karja inspekteerima. Lõpuks kaotasid meie vastu huvi ja läksid omi lehma asju ajama. Töö tehtud, siis sai võetud suund laiule endale. Grupp oli jagunenud ja ise võtsin ka teistest erineva tee ning panin aarde suunas ajama. Küla piiril kuulsin jutuvada ning läksin uurima, kes ja mis ning kas saab ehk klaasi vett juua. Osa meie seltskonnast oli jõudnud "Mehed ei nuta" talu õuele, kus külamehed tähistasid peatselt algavat nädalavahetust. Filmist tuttav ait ja kelder on säilinud, maja enam mitte. Kuna ma oli endast nii välja viidud, et võtaksin kasvõi 25g konjakit, oli nõus külameestega ühe suutäie rukkimahla jooma. Jutud aetud ja nägemiseni jäetud, võtsin suuna aardele. Leidsin tuuliku ja aarde, läks ladusalt. Edasi saare teise otsa, et järgmine aare tabada, et ikka saaks puhas plats. Pärast teist aaret jalutasin tagasi mööda randa, kohtasin oma grupi inimesi ja leppisime kokku, et vee ääres näeme. Kuna aega oli, läksin jälle külameeste juurde. Rääkisime elust ja olust ning võtsin viisakusest veel paar pitsi ka. Üks meestest oli päris kohalik, tema isa laiul sündinud, teine oli ka saarlane ehk üsna kohalik. Rohkem kohalik mees rääkis nagu ehtne saarlane, esimese asjana tuli meelde Kreisiraadio skets Svjatoslav Toonekurg: https://www.youtube.com/watch?v=qW6ZPGV6dUQ&ab_channel=kreisipriee Ehk siis oli väga meeleolukas laiu külastus, kaunis loodus, toredad inimesed ja tore mälestus.

17 juuli 2021 leidis Tiina, Marat ja geokoer Enzo [tinntinnest]

See oli meie geopäeva põhieesmärk - jõuda Kõinastule :) Ja me jõudsime, matk oli mõnus, vesi äärmiselt soe ja õnneks ka puhas - nautisime kogu teed - eriti muidugi geokoer, kes hea meelega oleks taga ajanud kõiki linde kes silmapiiril aga kahjuks tal seda teha ei lubatud. Aarde koht ise oli väga äge, ilmselt ilma geopeituseta oleks see kena tuulik täitsa tähelepanuta jäänud.

16 juuli 2021 leidis Marit ja Juhan [randomize]

Tulime kajakiga, mõnus laid, kiire leid.

5 juuli 2021 leidis Romm, Remo ja [silver0]

Juba mitu päeva varem käisime seda teekonna algust poistega piilumas. Neile see mõte meeldis ja oleks juba kohe teele asunud. Päris nii lihtsalt see siiski ei käi, aeg oli hiline ja suundusime hoopis oma Saaremaa lemmik ööbimiskohta Ninanuki metsaonni. Paar päeva hiljem olimegi tagasi platsis. Pumpasin ennetavalt supilaua täis ja asusime teele. Veetase oli meie käigu ajal madal, vaevu 10cm. Lausa lust oli mööda liivast põhja jalutada. Meri oli megasoe ja päike kuumutas samuti mõnuga. Iga kord kui palav hakkas, piisas vaid korra külili keerata ja ennast meres vähe rullida. Kõinastule kohale jõudma hakates, jalutas üks kaader meile vastugi. Puhusime natuke juttugi. Enamus selle sisust oli muidugist see, kui andekas lahenudus mul oli varustust hõljuva lauaga kaasas vedada. Tegelt oli laual hoopis teinegi eesmärk, karta oli et mingi hetk väsivad poisid ära ja tuleb neidki samuti kaasa sikutada. Ega see moment enam väga kaugel ei olnudki. Kui kaldale jõudsime, pidasime maha väikse pikniku ja veendusime, et mööda saart liikuda on ikka megapalav ja parem jätkame ikka mööda merd. Merepõhi muutus aga mudaseks ja kiviseks, ning kiirelt olid poisid juba laual peesitamas. Ise alla anda ei kavatsenud, tõmbasid surfipapud jalga ja teekond sai jätkuda. Päris aardeni nii küll ei jõudnud, kuid lähemale küll. Kohalikus sadamas randusime taas. Poisid said järgmise toiduportsjoni ja nutiseadmed ette, ning mina panin aarete poole plagama. Oli tõesti kuum, keha oli peagi higist märg. Hea, et taipasin oma soni vähemalt eelnevalt meres märjaks kasta. Teel aardeni lugesin veel viimaseid logisid, kus juttu oli, et supelriietes võib probleeme tekkida. Just see mu munder oligi, kuid sain edukalt finaalülesandega hakkama. Poisteni tagasi jõudes olid nad juba piisavalt väsinud, et tagasiteel laualt maha nad eriti ei tükkinudki. Ainult siis, kui laua põhi hakkas ikka väga vastu maad käima, tuli neid vahepeal maha kamandada. Naastes päris viimased 500 meetrit olid selle koha pealt just need kõige keerulisemad. Meri oli vahepeal puhta ära kadunud ja nüüd ei jäänud muud üle ,kui oma ujuvlauda lihtsalt mööda liiva lohistada.

Väga lahe seiklus oli, soovitan soojalt. Ühtlasi ka hea koht päevitamaks neid piirkondi kuhu tavaliselt päike ligi ei pääse. :P Suured tänud.

25 juuni 2021 leidis Mikk, Jaanika, Kirke, Kusti [silmsirkel]

Jalad said täna märjaks. Põlved said märjaks pritsmete tõttu, muidu oli veetase 5 - 20 cm. Palavaga hea jahutus. Saarel tegime skeeme vaadates plaani läheneda mööda suurt teed, nn otsetee oli rohtunud ja puuke ei kavatsenud me täna koguda. Mõnus varjuline paigake, aardega oli ka täna kõik korras. Aitäh!

11 juuni 2021 leidis Kristel [satiire]

Aitäh!

11 juuni 2021 leidis Kristel & [laur]

Kasutasime samuti võimalust ära käia Kõinastul kuiva "jalaga". Muidu vist poleks isegi hakanud mina, kuid kuna stardi kohas käivitas kohalik just traktorit ja oli saare poole teel, siis sai temaga natuke juttu puhutud ja andis julgustavaid sõnu. Igaksjuhuks jagas ka oma numbrit, et kui miskit peaks valesti minema. Õnneks probleeme ei tekkinud ja peagi olime saarel. Väga lahedat kohta tutvustab antud aare. Tänud!

7 juuni 2021 leidis Siim [metsmaa]

Esimest korda Kõinastul. Veetase maas ja laiule käis päris tihe liiklus.

31 oktoober 2020 leidis Maris, Aive, Krista, Heldur [heldur]

Tänud peitjale aarde eest! Ja tänud Kristale, kes sügisesse merre jalutama kutsus!

31 oktoober 2020 leidis Aive,Maris,Heldur,Krista [krista]

Alles see oli, kui Piret matkas noortega Kõinastule pool teekonda liivasel põhjal ja vihmasajus. Meil oli täna saarelt saarele matkamist madalas merevees, päike soojendamas selga. Tagasiteel oli poolele teele väike palja liivaga ala tekkinud. Huvitav, et nii vähese ajaga taandus merevesi me teel. Karbi juures nägime vahvat vanakest ja palju notsude poolt üles tuhnitud maapinda. Edasi kulgesime kivisel Suur pangal Kõinastu tulepaagini. Tänud peitjale.

31 oktoober 2020 leidis Krista, Aive, Heldur, Maris [max]

Kuidas tundub mõte - jalutada meres saarele ja teha seda oktoobrikuu viimasel päeval - kõlab ahvatlevalt :) Ja täpselt selle mõttega tuli Krista lagedale. Tundus nii jabur, et raudselt tuleb teoks teha. Tegelikult olen Kõinastu plaani pidanud ikka üsna mitu aastat. Kuid pole nagu olnud sobivat hetke. Sel suvel, juulis, oli isegi kuupäev paigas, aga läks nii, et läksime lastega hoopis Kuramaale seiklema. Jälle tuli Kõinastu plaan edasi lükata kuni Krista trumbid lauale lõi - madal veetase, olematu tuul ja mõnus ilm - ning saigi üks väga mõnus matk. Tänan aarde peitjaid ja matkakaaslaseid!

31 oktoober 2020 leidis Krista,Maris,Heldur,Aive [sunflower]

Meie chillisime küll aga seekord jopedes.Aitäh!

21 oktoober 2020 leidis Piret, Mart, Ivo ja noored matkajad [sylli]

Neljapäevane matk noortega Saaremaal. Kolmas päev - matk Kõinastule. Oli väga vinge ja samas sürr ka - kamp noori koos täiskasvanutega täiesti vesihallis ümbruses rahulikult tulemas-minemas laiule kalamehekummikud jalas. Kohati oli vesi taandunud, kohati ulatus pahkluuni. Aitäh aarde eest!

22 august 2020 leidis Eda, Kaido, Gordon, Patrik [tumevalge]

Tänase päeva eesmärgiks oli Kõinastu. Pisut pelgasime küll, et läbi vee kohale jalutamine võib 5 aastasele raskeks osutuda, kuid ta sai suurepäraselt hakkama. Aardeni jalutasime rahulikult ja sel ajal kui teised kiigu juures keha kinnitasid käisin ise kiirelt logimas. Aitäh aarde eest.

17 august 2020 leidis Andres [elektrik]

Leitud. Hea, et siin aare oli, muidu poleks vist kõrval olevat objekti märganudki.

16 august 2020 kommenteeris Carolina [caro]

Nii ilusat logi pole ammu lugenud, kus reaalselt kujutled ja tunned, kuidas päike nahka põletab. Aitäh, Airi! :)

16 august 2020 leidis Airi [airce]

Sellest on märkamatult möödas 11 aastat, kui ma esimest korda Kõinastul käisin. Ideaal on tugev sõna aga täna oli siia jalutamiseks tõesti ideaalne ilm. Soe päike, jahutav tuuleke, kuid muidu vaikne ja peaaegu sile merepind. Nautisin igat päiksekiirt, mis mu nahka põletas ja igat sammu vees, mis jalgu jahutas. Imetlesin millimallikaid ja uurisin madalas merevees toimuvat elu. Vee tase oli maksimaalselt 30 cm, kui sedagi. Saarel kohtusin ka kohalikega, kes lahkesti infot jagasid, mis ja kus siin asub. Ning ma tabasin end tundelt, mida ma polnud enam mitu aastakümmet kogenud. Ma ei kartnud koera, kes mulle vastu jooksis, et mind tervitada ja üle nuusutada, see on selline tunne, mida ma ei oska sõnadesse panna ja sellest saab ilmselt aru ainult see inimene, keda koerad on kunagi rünnanud. Ühesõnaga ma tundsin seal saarel end taevalikult ja kogu rännak oli lihtsalt lust ja lillepidu. Tänud Sulle Caro selle aarde eest!

12 august 2020 kommenteeris Inge, Ove ja Marko [markosu]

Taaskülastus 10 päeva hiljem. Kui eelmisel korral tulime jalgsi, siis oli vesi põlvini. Nüüd kajakiga olles oli vett nii vähe, et kohati oli mõistlikum sõidukist välja astuda ja seda kas lükata või tõmmata.

12 august 2020 leidis Inge, Marko ja Ove [ove]

Start Kõinastule oli vaevaline kuna vett oli kiilu all vähevõitu. Aga peagi saime sügavamasse vette ja siis sujus sõit juba ladusalt. Peagi hakkasid kajakkide ümber veepinnal plahvatama mullikesed, niimoodi tervitas meid pikalt kalaparv. Peale aarde logimist sõitsime mandrile (loe Muhumaale) tagasi Orisaare poolelt. Seal muutus vesi veel varem liiga madalaks ja viimase kilomeetri pidime kajakkide kõrval vees kaldani astuma.

12 august 2020 leidis Ove, Marko ja Inge [aunad]

Kui kajakid olid olemas, siis tuli neid ka kasutada. Me otsustasime Kõinastule ringi ümber teha ja nii me juhtusimegi aardele hoopis mere poolt lähenema. Rada läks küll keerutades ja ringiga, kuid jõudis kenasti aardeni välja. Kokku tegime siin 10km ringi, milles nii 10% maast tegelesime kajak aeru otsas kõndimisega :D Kalade parv tegi ka tagasiteel meie ümber tralli ja lisas liikumisse vürtsi. Tänan peitmast.

2 august 2020 leidis Marko [markosu]

Nüüdseks oli päris selge, et kõiki varem logimata Saaremaa ja Muhu aardeid siiski selle külaskäigu jooksul leida ei jõua. Küll oli vaja veel kindlasti ära käia Kõinastul, seniks kuni veel vesi piisavalt soe on. Ostetud praamipiletid tähendasid aga väga nappi ajagraafikut. Vesi oli valdavalt kogu teekonna vältel põlvini. Varasemalt laidu külastanud Erko ütles, et eelmisel korral polnud vett peaaegu ollagi. Nüüdne sügavus oli aga piisav takistus, mis ei lasknud eriti kiirel tempol edasi liikuda. Vaikselt aga tuli laid lähemale, kuniks saime jalad kuiva maa peale. Kuna kell surus peale, liikusin aarde suunas valdavalt joostes. Leiu endaga läks pärast õigest kohast sisse põikamist õnneks kiirelt. Aitäh! Kümme päeva hiljem oli aga aarde läheduses tagasi...

26 juuli 2020 leidis Helen ja SalmeS [helen]

Nädal Muhus on möödunud puhates ja mängides (Geopeitust). Magusamad palad, nagu matk Kõinastule, jätsime lõpetuseks. Millal siis veel, kui mitte südasuvel läbi vee sinna laiule minna. Auto jätsime Muhusse ettenähtud parkimiskohta, pakkisime seljakotid ja asusime rännakule. Vesi oli kogu teekonna vältel umbes poolde säärde ja mõnusalt soe. Kui kindel siht silme ees, siis 2,5 km soojas vees astuda polegi väga raske katsumus. Kui merel oli ka tuult, siis laiule jõudes võttis meid vastu suur kuumus. Uurisime kaarti, panime laiul liikumise marsruudi paika ja hakkasime aarde poole liikuma. Lähenesime läbi erakordse metsa, nii uhkeid tammesid pole kuskil näinudki. Varsti hakkasid paistma ka majad ja olimegi aarde juurde jõudnud. Aarde leidsime kergelt, kahjuks oli karp seest märg ja sisu niiske. Kuivatasime karbi ja logileheks olnud märkmepabri. Et aare ikka aarde moodi oleks, siis panime sinna uue logiraamatu ja GP juhendi minigrip kotiga. Jätsime ka 2 kirjutusvahendit. Väga tore koht aardele, täname peitjaid! Peale väikest puhkepausi liikusime edasi teise aarde poole.

20 juuli 2020 leidis Marko, Birgit, Reimo [jazzy]

Kõinastul on korra aastal 2009 käidud, kuid siis oli liivariba väljas ja sai autoga mindud. Seekord aga ilm soosis, vesi oli soe ja otsustasime jala minna. Kuna seda aaret ei ole keegi 9 kuud leidnud, siis tekkis väike kahtlus, kas ikka aare olemas. See meid aga ei takistanud seda retke ette võtmast. Kaardilt paistavad väiksemad laiud, kuid läbi nende minna ei tasu, mullikad naudivad seal oma igapäevast elu karjustega aedade taga ja vaatavad uurivate pilkudega. Kõinastule jõudes tegime väikese peatuse ja valisime kaardilt otsetee, mis oli üsna võssa kasvanud. Aarde leidsime täitsa õigest kohast, oli teine kenasti nullis. Üllatuseks oli aga aardekarp jälle vett täis, nagu ka eelmiste leidjate logides. Kuivatasime karpi, võitsime kokku roostetanud sodi kaasa ja logisime. Nüüd saime siis lähedal asuva külakiigega kiikuda ja inimtühjas rannas ujuda. Tagasi liikusime kaardil soovitatud teist teed mööda, kus nägime ka laiult lahkuvat külalistega paati, mis sõitis Saaremaa poole. Tagasitee peaks tavaliselt lühem olema, kuid seekord tundus teisiti. Üks ots jala on siiski 2,8km läbi vee. Oi me lootsime, et äkki tagasiteel sõidab keegi oma sõidukiga mööda ja võtab meid peale, aga ei näinud me ühtegi hilngelist. Ainult luiged ja tiirud saatsid meid. No oli ikka hea tunne lõpuks auto juurde jõuda. Tänud peitjale. See koht väärib külastamist ja ei ole selline kiiruga võetav aare vaid tasub nautida terve päeva!

19 oktoober 2019 leidis ÜRÕP [tsiklist]

Igasügisese kogunemise käigus sai väisatud Kõinastut süstadega. Meri möllas, vihma kallas, mõnus oli. Aare vajaks vist veekindlamat hoidlat.

9 august 2019 leidis Merle [meteta]

Kõinastu on tõesti chill koht. Oli kaks aastat tagasi ilmselt eriti chill, lausa nii chill, et siia sumbates ja laiul olemist nautides, unustasime tookord aarded üldse ära..
See äpardus kripeldas 2 aastat, kuni tänaseni. Täna siis jälle ülimalt chill olemine, kahjuks küll ilma eelmise korra kaaslasteta, sest lapsed ei taha tunnistada, et jalgsimatk läbi mere oli nii äge, et seda võiks korrata..

Täna olin dilemma ees, kas tulla jalgsi lee kaudu või üldse mitte, juhuse tahtel jäi minu auto hoopis Orissaarde ning jõudsin laiule hoopis paadiga. Kalastamispausiga sõit koos lõbusate seltsilistega oli väga vahva, ainus miinus, et tagasi pean siit ise saama ja mitte lühimat teed, jalutades piki leed Muhule, vaid Orissaare sadamasse. Aga sellele mõtlen hiljem..:)

Laiule jõudsin, tuul tõusis, eemal ähvardasid äikesesähvatused, aardeni jalutades sain kaela segi kerge vihmasabina. Chill oli ikkagi olla. Uudistasin aarde kõrval asuvat väärikat objekti ja kuivatasin pisut karbi sisu, hetke õhuniiskuse tõttu väga palju ei saanud logiraamatut päevitada, eks ta pisut niiskeks jäi, kasuks tuleks ka korralik minigrip, praegu oli logiraamat keeratud õhukesse kilekotti.

Venitasin, mis ma venitasin siin olemist, kuid lõpuks oli aeg alustada tagasiteed. Läksin korjasin oma kodinad teiste õuelt kokku, jõime mõnusa tassikese teed ja mind saadeti teele, naljatledes, et ikka jälgitakse, kas ma omal jõul minema aerutan, ega jälle mõnd paadimeest ürita hääletada.. Polnud seekord kedagi hääletada, võtsin ise suuna Orissaarele.

Tuul oli võrreldes paari tunni taguse ajaga pisut vaibunud ja äikesepilved taandunud, kuid ausalt öeldes natuke küll kahtlesin, kas suudan külglaines otse piki lahte autoni supitada. Mõtlesin juba välja backup plaane, kalkuleerisin, et kui lainega aerutada ei jaksa, siis Koguvasse ikka jõuan, muiates fantaseerisin ka omaette, kuidas praamilt saabuvad virukad mind väikese väina tammi äärest laual hulpimast leiavad ja ehk üles korjavad..
Asi polnud siiski nii hull, Koguva sadam tundus küll kaua ahvatlevamalt lähemal ja Orissaare ei tahtnud kuidagi läheneda, aga loojuv õhtupäike paitas mõnusalt selga, mõtlesin omi häid mõtteid ning vaikselt aerutasin sihtsadama poole.
Ainsad veidi ebakindlad hetked olid pärast vastukihutavate paatide möödumist, sest nende tekitatud lained panid tasakaalutesti tegema. Päike ja soe merevesi isegi ahvatlesid, et võiks vahepeal vette kukkuda, aga otsustasin siiski püsti jääda ja kuivade riietega edasi seilata.

Kui Kõinastult saadeti mind teele eeldusega, et aerutan vähemalt kolm tundi, siis tegelikult kulus 8,5km läbimiseks aega veidi alla 2 tunni. Rahulolu ja õnnetunne valdasid mind supilauda Orissaares paadisillale sikutades. Viskasin end korraks pikali ning nautisin hetke. Chill. Mõni minut hiljem tuli kontrollkõne virukatelt, kes olid just praamilt maha jõudmas ning plaanisid võtta suuna Orissaarele. Hea ajastus. Jäi täpselt aega veel oma kraam kokku pakkida ja jäin kaaslasi ootama.

Aitäh peitjale, mul oli Kõinastul kahekordne põnev seiklus! Mis sest, et eelmine kord jäi aardeta, meeldejäävad olid mõlemad retked.

2 juuni 2019 leidis Arvo [arvoaljaste]

Tulin süstaga siia, rannas kohalik mees näppis oma traktorile lauakoormat selga ja temalt sain info, et vesi on põlveni. Samas lainetab suur veteväli ees, meri nagu meri ikka. Ja mina ikkagi hüppasin süsta ja hakkasin minema. Oo jah, täiesti mõttetu! Süsta võimatu juhtida, sest laine pillub siia-sinna suunaga, kui tahab, aer tabab iga löögiga põhja. Ma oleks kiiremini ja valutumalt saanud, kui oleks tõesti püsti tõusnud ja jala minema hakanud. Süst on siia täiesti üleliigne, kuid just nii mina edasi-tagasi ära käisin. Teised - olge targemad! Siit minnakse läbi jala :)

Veidi tahtis kuivatamist, kallasin üleliigse vee ka välja.

28 aprill 2019 hooldas Carolina [caro]

muhukalvi - Tegime kerge hoolduse-kuivatasime. Ehk ei vaja siis hooldust? Kui vajab, pange aga julgelt uus teade. :) Aitäh muhukatele!

4 november 2018 soovis hooldamist Mihkel [sookoll]

Aare ja logiraamat läbi vettinud.

4 november 2018 leidis Raul ja [sookoll]

Tänase päeva kõrghetk, autosõit Kõinastule. Meretase oli pigem madal, keskmiselt vist 30 cm. Alguses ikka võttis selle tunde sisse, et "hästi see värk ei lõppe". Kui siin kinni jääd, siis ise kuidagi välja ei saa. Ankrut pole, seega pole ka vintsi kuhugi kinnitada. Sõitsime siis merele. kerge lainetus tuli diagonaalis eest. Ja see keeras ajud täiesti krussi, tekitas tunde, et auto sõidab külg ees, pidevalt üritasin vastu roolida. Ja kui seisma jäin, oli tunne, et auto ujub külgsuunas edasi. Ikka tükk aega läks, enne kui sellega ära harjus. Sõit saarele kulges viperusteta. Edasi mööda teed, mis oli korralikult sigade poolt üles küntud. Kõinastu küla oli maha jäetud, ju on elanikud oma talvekodudesse ära kolinud. Aare tuli kiirelt kätte. Oli teine pea silmini vett täis. Ka logiraamat läbi vettinud. Endal midagi kaasas polnud, seega suure vee valasin ära aga kuivaks seda asja ei saanud ja läks nii kokku tagasi. Vajaks hooldust.

https://youtu.be/oEeusSa-g6s?t=992

13 mai 2018 leidis Upitaja [hdhunt]

Kuiva jalaga saarele! Chill! Tänud peitjale!

13 august 2017 leidis   [tunk]

Muhul kujutasin ette, et võiks olla äge magamisvarustus seljas kaasa võtta ja Kõinastul ööbida. Noh et siis hommikul chilliks varjus õrnas telgis või nii. Suhteliselt kõrge veeseisu tõttu heitsin selle plaani siiski kõrvale - seljakotti oleks pidanud pikalt pea peal kandma. Mõnus kadakane tee Kõinastu aarde juurest siiani tõi kinnituse, et laiu peal suvel elu käib. Inimesed tegelesid oma asjadega, kitsed kitseasjadega, lehmad lehmaasjadega ja kärbsed ... lehmaasjadega. Tagasitee seadsin läbi mõnest majapidamisest koosneva külakeskuse ning kui uuesti vees sumasin, siis päike parasjagu loojus. Tuul oli tuurid tublisti maha võtnud, igati chill juba :o)

21 juuli 2017 leidis 15 sõpra ja Janar [matkymbereesti]

Peale naaber aarde leidu käis seltskond meres veemõnusid nautimas ja kui see toiming sai tehtud, võtsime suuna siia. Kohale saime suurema vaevata, aga otsimine võttis veitsa aega. Sellel korral suutis Sven aardel otsa vaadata ja ilma selle leidmata sealt lahkuda. Kui mina teisel tiirul sinna tulin sain siis leiu kirja. Tänud sellisesse mõnusasse kohta kutsumast. Väga äge koht.

21 juuli 2017 leidis Juta, Janar ja veel 14 külalisgeopeiturit [jutsi]

Vähemalt tuli leid kiiremini, kui eelmises kohas. Kuigi leitud sai sealt, kust korra juba varem vaadatud. Edasine teekond kulges mööda teerada, oli palju muhedam kui pilliroog. Tänud!

13 mai 2017 leidis Kristjan [sportlane]

Kuna vett ei olnud, siis oli peaaegu drive-in. Päris nulli ei hakanud trügima, tänud.

26 juuni 2016 leidis Karl [zdrk]

Kõinastu võtsin ette eesmärgiga kasutada seda kui peaproovina enne võimalikku Vilsandi külastust. Vahemaa lühem ja vesi madalam. Kui sellega hätta jään, siis pole Vilsandi poole mõtet ronidagi. Ennem starti sain Koguva külast infot, et autoga pole mõtet minna ja sain näpunäiteid kust poolt on mõistlik jalgsi läheneda. Kohapeal paistis see ainuke loogiline variant. Autode rööpad ja inimjäljed läksid ainult lõuna poolt laide. Koheselt ei suutnud ära otsustada, kas peaksin liikuma paljajalu või sandaalidega. Kuna olin need kaasa tirinud, siis tahtsin esmalt proovida jalanõude varianti. Poolel maal sain aru, et haardetegur liiga suur ja iga sammu järel pean jalga mudasest liivast välja kiskuma. Edasi kulgesin paljajalu kuni Kõinastuni. Ära märkimist vajab vee soojus. Kui õhk oli 27 kraadi, siis vesi oli sellest tunduvalt soojem. Vahepeal tekkis tunne, et vesi lausa kõrvetab. Teekond oli kohe tunduvalt pikem kui ma arvasin. Kodus planeerides ei pööranud tähelepanu mõõtkavale. Mulle paistis, et kiire suts saarele ja tagasi, ehk tunniga saab isegi hakkama. Kõinastule jõudes oli stardist möödunud juba see planeeritud kogu tund. Nüüd sain aimu, et ka see saar pole naljaasi. Teekond kuni sadamakaini paistis lõputult pikk. Asustuses liikudes hakkasid alles meetrid iseenesest kaduma. Eeldasin, et inimesi saarel ei kohta aga kohe mitmes hoovis olid inimesed tegevuses. Lõpus olev ehitis oli meeldiv punkt esimesele etapile. Aitäh!

25 märts 2016 leidis Lembit [polekala]

Kuna tuul tundus olevat täiesti õigest paigast, otsustasin proovida. Igaks juhuks haarasin ka kummipüksid märsiga selga ja seadsin sammud Kõinastu poole. Märsis olevaid vahendeid aardeni jõudmiseks aga tarvis ei läinud, praeguse veeseisuga oli kummikutest rohkem kui küllalt. Aarde asupaik superluks lahe, tänud!

24 august 2015 leidis Raina, Ivo [voks]

Kuna meri oli ära kolinud, siis peaaegu drive-in aare.

23 august 2015 leidis Co ja [evakene]

Kui juba Start Kõinastule võetud, siis muidugi ka Kõinastu laiul olevad aardedki tuleb üles korjata :P Seltskond oli siingi meil veel 13-liimeline ;)

23 august 2015 leidis Co, mopeed ja [fxz]

Kui juba Start Kõinastule võetud, siis muidugi ka Kõinastu laiul olevad aardedki tuleb üles korjata :P Seltskond oli siingi meil veel 13-liimeline ;)

22 august 2015 leidis Lembit ja Katrin [pikk999]

Leitud.

22 august 2015 leidis Katrin ja Lembit [katrin]

Leitud!

22 august 2015 leidis Tanel ja Pilditibi [phantom]

See aare oli tükk aega peaaegu kättesaamatute hulgas minu jaoks. Täna sõitsin temast ootamatult mööda ja kui juba nii lähedal olin, siis jalutasin ka kohale. Oli küll juba üsna pime, aga lamp aitas siiski hädast välja. Lahe koht igatahes. Aitäh peitjale .

20 august 2015 leidis Tarvo, Reet (kassikakk) ja Vanda [berti]

Mulle meeldivad sellised matkad ja veel nii oivalise ilmaga. Tore oli arutleda kas oleme juba kaardi jäegi maa peal vüi ikka merepõhjas. Üldiselt läksime mööda tolmavat merepühja, võtsime päikest ja nautisime saabunud suve. Kõik kes tahavad Kõinastul teha kähkukat, siis praegu õige aeg!

20 august 2015 leidis Vanda (berti), Tarvo ja Reet [kassikakk]

Tänase geotuuri põnevam osa võis alata! Meile ei tulnud pähegi, et laiul käiaksegi autoga, seega asusime teele teadmisega, et vähemalt vees solberdada tuleb aga lained just üle pea kokku ei löö. Astusime ja astusime kui tagant tuli üks punane auto ja möödus meist. Edasi nägime kuidas merepõhi tolmab, ja nii surusime alla soovi tegeleda täppisteadusega ehk tagantjärele oiata et oleks ikka pidanud ... Teise saare aarde juures kuulsime ühelt suvenautijalt, et tema isa olnud vene ajal loomaarst ja käinud autoga ülepäeva Kõinastu vahet. Vahva rännak ja päevitamine!

25 juuli 2015 leidis Märt [porandaalune]

Leitud Muhu jalgrattamatka käigus. Kui juba Muhusse tulla siis tuleb ikka Kõinastul ära käia, kas pole. Rattad jätsime maha ja pool teed jala ja pool traktorikastis (et oleks toredam) Kõinastule. Kleidiga meist keegi küll polnud (nö jalgrattasportlased ikkagi), aga aarde leidsime kenasti.

25 juuli 2015 leidis Mari [marx303]

Kleiti ma ostma ei hakanud, võtsin kätte ja käisin niisama edasi -tagasi ära. Viie kandis alustasin ja pool kaheksa olin autos tagasi. Lehmadega rääkisin, hobustele lehvitasin. Eelmisel korral käisime laiul perega, siis sai piisavalt tšillitud. Aardepaik oli tuttav. Aitäh!

24 juuli 2015 leidis Maarja ja kajakilised [maarja]

Leitud kambakesi igasuvise kajakiretke käigus, mis seekord tuulte tõttu planeeritavast sootuks erinevaks kujunes, ent oli siiski ülitore :)

21 juuli 2015 leidis Meeli&Kaupo [lepalind]

Tegime jalgsi rännaku saarele. Vesi oli 20-40cm sügav. Esimesel laiul oli lihaveised, kes meid vaatama tulid ning korraks ka 360kraadi ümber olid. Viimasel laiul oli 30 liikmeline hobustekari, 3tk oli uudishimulikud ning tulid lähedale vaatama, ülejäänutel oli savi. tagasi minnes nägime elanikke, kes olid arvatavasti ka jalgsi tulnud. Gps juhatas mööda teed, kuigi oli kõrge hein. Huvitav saar.

3 juuli 2015 leidis Tiia,Einar [pagarid]

Eelmise aasta meeldivate Hiiumaa laidude külastus ei jätnud kaksipidist mõtlemist,teeme ära. Teel laiule oli ees kolmes kohas veetõke ületus, õnneks vesi üle põlve ei ulatanud, ja veise- ning hobusekarjaga kohtumine. Ründasime, nagu ikka, otse mööda metsasihti. Teele jäid mõned majad ja ühes isegi olid inimesed kohal. Aardeleid tuli kähku, aga karp oli poolenesti vett täis. Jätsime kõik kuivama kuni Kõinastu aarde juures ära käisime. Tagasiteel vestlesime kohalikega ja need soovitasid mööda teed minna. Oli natuke pikem küll, aga nägime ära, et nemad olid laiule paadiga tulnud. Kokku kulus edasi-tagasi aega neli tundi. Täname.

24 oktoober 2014 leidis Tanel [timix]

Seda poleks ma tõesti uskunud, et ma sellisel aastaajal seda aaret otsima lähen. Aga kui isa ütles, et temal on reedel Muhus korstna paigaldamine plaanis, siis polnud kaua vaja mõelda, sest kui tihti ikka saab prii transpordi Muhku ja õhtul tagasi ka.

Hommikul läks nagu läks, ehk väljasõit toimus muidugi pool tundi hiljem planeeritust ehk 05:55. Pärast bensiinijaamapeatust lülitasin siis gepsu sisse ning Virtsu saabumist näitas ta 07:59, praam läks 07:55. Tegin siis pidevalt arvutusi ka kandsin ette, kui suur see kiirus peab olema, et selle praami peale jõuda. Lõpuks läks nii, et saabusime sadamasse 07:53 ning saime veel kõige-kõige viimasena praamile. Huhh, vastupidine oleks tähendanud üle tunni aja ootamist. Praam kõigutas kõvasti ning poole tunni pärast olimegi Kuivastus. Aitasin isal üles panna tellingud ja siis võtsin oma seitse asja ja hakkasin väntama. Kuigi mitmelt poolt oli tulnud signaale, et ma olen arust ära, siis see ei kõigutanud mind. Mina tahtsin Kõinastule minna, sest kogu ülejäänud Muhu on mul nukralt roheline. Jõudnud mere äärde, tabas mind meeldiv üllatus, merd polegi. Tegin veel eelmine õhtul prügikottidest kummikutele pikendused, juhuks kui laine pritsib. Tegelikkus oli aga see, et ma sõitsin põhimõtteliselt kogu tee mööda külmunud merepõhja saareni. Vahepeal oli ka üks kiilasjääga koht, kus selle 15 m/s tuulega oli päris raske püsti püsida, õnneks oli tuul vähemalt tagant ja sõit oli enamast nagu asfaldil, seal 20 km/h ringis. Tee omanikule võib-olla märkuseks nii palju, et natuke konarlik oli see asi. Vahva ka, et väikseid saarekesi karjamaadena kasutatakse. Muhu-poolses otsas oli ka üks auto ja läksid jalajäljed. Oleks ju võinud ka autoga minna? Saarel sõitsin kohe selle aarde juurde ning leid oli muidugi kiire. Viskasin mütsi ja kindad ratta peale, aga siis hakkas kohe chilli, nagu nullkraadisele temperatuurile kohane. Aare korras ja tore vaatamisväärsus ka aarde juures. Aitäh peitjale!

7 august 2014 leidis Kristo, Marit, Rasmus, Romek [rassiss]

See saar on ka minul kordi ja kordi meeles mõlkunud ja alati on aega vähe või merd palju või külm vms. Seekord jõudsime kohale ja tõesti merd oli kuidagi vähevõitu, aga meie autole piisavalt palju, et saares 3,75km kaugusele parkida. Kõige pisem oli suurest praamisõidust väsinud ja plaanis magamist ja seega ütlesin mina Maritile, et lähen jalutan natuke, et vist jääb ka seekord aega väheks, et jalutamisega ja kõige muuga kulub ikka oma 2h ära kui mitte rohkem ja vaja veel igalepoole jõuda. Vees jalutades tuli järsku meelde, et kiiremaks saarele jõudmiseks on võimalik ka joosta ja see vabastab mõte sundis mul plätud kätte haarama ja järsku saarepoole punuma pistma. Ehkki ma eriti pikemaid jooksumatku kui 100m ei armasta oli kuidagi vabastab õnnistunne ja nii ma siis lidusin saare poole vahepeal mööda liiva vahepeal mööda vett. Vahepeal pritsis mudane-liivane vesi vahepeal oli lihtsalt hea joosta ja vahepeal pidi peatuse tegema, et mõni ogalik jalaküljest lahti harutada. Saarele jõudes ei osanud midagi oodata, aga seal ju puhta teed ja tsivilisatsioon. Aarde endaga läks kohe otsinguteks ja muudkui otsisin ja otsisin ja oma 20minutit otsisin. Muutusin juba närviliseks, et pagan sellise maa maha jooksnud ja nüüd veel aaret ka ei leia siis on ikka jõhker lugu küll. Õnneks vist seoses hingamise taastumisega hakkas hapnik ka ajudesse voolama ja mõte hakkas kohe tööle, et kuhu siis selliseid aardeid on mõistlik peita ja tänu sellel siis jalutasin kiiresti õigesse kohta ja sain oma suureks rõõmuks logi kirja. Sealt edasi järgmise aardeni näitas gps 782m. TÄnud peitjatele selle aarde eest.

30 juuli 2014 leidis Hannes, Triinu, Kaur, Mammu, Liisi [kaurp]

Leitud

30 juuli 2014 leidis Hannes, Triinu, Kaur, Mammu, Liisi [hpalang1]

Tjaa. Sürride sürride sürr, on lühike kokkuvõte sest asjast. Kõinastu on ammu silmapiiril vilkunud, aga kunagi pole niipalju aega olnud, et seda pikka vesimatka ette võtta. Seekord panime plaani maha just nii, et üks Kõinastu-käik kenasti sisse ära mahub. Plaanisime parkida pisikesed mere äärde ja ise Kauriga dessant ära teha, aga ei olnud sel plaanil ette nähtud täide minna. Jõudsime randa küll, aga - meri polnud kodus. Oli teine kuskile kaugele-kaugele ära läinud. Pisikesed ei jõudnud ära imestada, suured ka ei jõudnud. Ja autod sõitsid mööda merepõhja, nii et tolmupilv taga ... Lõpuks ikka said pisikesed oma mereäärse pikniku ja meie matkasime Kauriga ka - autodega sõideti suisa hooneteni ja edasi tulepaagini välja. Tore koht, oleks endal kleit, chilliks isegi ;) Aardega oli ka kõik jonksus. Tänud kutsumast, hea, et lõpuks käidud sai.

21 juuli 2014 leidis Reigo [reix]

Kajakiga ümber Muhu - päev 1, aare 3. Chillimiseks väina ületus just ei kujunenud, tuul ja laine täpselt vastu. Kiirus langes 2 km/h. Rannal oli küll üks õrnas kleidis naisterahvas, korraks vaatas, kes see nüüd merelt kollase banaanikoorega tuleb, aga siis jätkas kivide korjamist. No ehk leidis midagi ilusat. Aare korras, mina tahan tänada oma esimene külastuse eest siia laiule. Seiklus jätkub....

19 juuli 2014 leidis Indrek [indreq]

Geopeituse positiivne külg - satub kohtadesse kuhu muidu ei satuks. Negatiivne külg - sinna saamiseks tuleb 2 km jalgratast seljas kanda, kui ei raatsi seda kaldale põõsasse peita. Aare ise nõudis veidi otsimist :)

14 juuli 2014 leidis Peeter ja Piia [piuks]

Oli küll väike hirm, et peame pärast bussiga tagasi sõitma aga läks ikka õnneks ja auto oli matkalt tulles alles ;)
Suured tänud, meile väga meeldis!

14 juuli 2014 leidis Piia, Peeter [blondiin]

Meie aardeotsing algas üksjagu omapäraselt - auto parkimisel tuli juttu tegema mees kes kirjeldas kohalike hobuste kombeid - eile olevat need kaks autot ära söönud! Arvasime et mees on omadega soe, aga selgus et ise olime arusaamisega pidurid - hobused olid vaid uudishimust autosid näksinud. Meie liikurit lubasid kaitsta ja seega saime rahumeelselt matkale kulgeda. Hobuseid nägime kaugelt, küll aga olid lehmad väga ülbelt oma valduseid kaitsmas, hoidsime siis targi veidi kaugemale. Tegime savisesse pinda jäljeradasid nii kõrvuti kui üksteise sisse. Noh ja nii see matk aardeleidmisega premeeritigi. Kleit oli meil ka kaasas (Piia kanda), vist ikka seelik, aga noh vast kannab stiili välja, Tagasiteel saime näha kuidas tuul veetaset kiiresti tõstab. Suured tänud maka juhatamast

9 juuli 2014 leidis Mihkel [mihkelp]

Perioodil 6-9 juulini leidsime 26 aaret Muhumaalt, Virtsust, Kesselaiult, Viirelaiult, Kõinastult ja Tallinn-Virtsu maanteelt. Suured tänud kõikide aarete peitjatele!

Kallasime aardest vett välja ja vahetasime kaupa.

20 august 2013 leidis Marje & Paavo [speedy]

Mul savi, kas meeldib või tuleb mögin
Selle aarde mina ikkagi pikemalt login
Sest matk oli üks lahedaimate killast
Muljeid sadu kordi rohkem kui linnast

Alles äsja naasnud olime Uuluti laiult
Meeles veel on ninani vetevälja laius
Siin seda ohtu polnud, hästi teadsin
Kõinastule teist korda samme seadsin

Auto jäeti kuivale kaldale kui's peabki
Läbi vee, mööda maad samme seangi
Keegi tuleb mööda veepiiri meil vastu
Me kuival maal, vestlusse me ei lasku

Üks hetk viis tee ka piki elektrikarjust
Kaugel veel õrnas kleidis chilli varjust
Prooviks käeselg vastu traati puutus
Ossapoiss, kuidas ihu elavaks muutus

Ei ole mina enne saanud sellist sirakat
Et maast õhku tõuseb mu keha pirakas
Vaatan korraks oma kärsanud käekarvu
Tahtmatult kostumas on vägisõnu harvu

Kuival maal muutub maastik õige maruks
Selline võsa ja räga, mida ei läbi ka karu
Ent geopeitur läbib, pole targem loom ta
Veel üks tapjakarjus - hoian maadligi ma

Lõppeks paistabki oodatud tsivilisatsioon
Veel viimne võsake, midagi ohvriks ei too
Aare on käes ja tühjenev pildimasin pihus
Logida, aaret hooldada, pildistada vihun

Kerget hooldust vajabki, on niiskust täis
Ohoo, alles juunikuus Pioneergi siin käis
Kuivatame, õhutame, tuulutame, pakime
Aardesse koera, naela ja pastaka sätime

Kiired pilgud veel laiule, tagasitee ootab
Ihu ning hing õhtule peagi saada loodab
Enne seda aga valime veel hullemad teed
No ei võta mul oid, no mis sa hulluga teed

Ühe nähtamatu suuruluki ilge raginaga me
Tegevuste keskelt äkki võssa pagendame
Õnneks oli ehmatus kahepoolne ja edasi
Seame omi radadel samme kumbki sedasi

Veel viimased karjuvad elektrid, veel üks
Juba natukene hõõrub kubet märg püks
Ja saabki läbi me seiklusrikas merematk
Aitäh!!! Põnevam kui keskmine suguakt

http://www.endomondo.com/workouts/233476316/1392188

20 august 2012 leidis kimkuul [kimkuul]
Mida teha ühel ilusal augustipäeval? Läheks vallutaks ühe väikesaare:) Ühtlasi nopiks ka mõne geoaarde:D Leitud ta sai. EVEJ

17 august 2012 leidis Triin & Hanno [hanno5000]

Ma mäletan, kui see veski oli veel heas korras ja palju asju sellel saarel oli teisiti, ilusad mälestused tulevad meelde. Kasutasime ära kerge vihmasabina ja tundsime end siin väga mõnusalt. Aitähh!

17 august 2012 leidis Hanno ja Triin [trine]
Pehme merepinnaga soe veematk oli kena soojendus järgmiste päevade pikematele jalutuskäikudele. Mul oli siin laiul vaid üks aare leida, kuid alustasime kaugemast. Ja täpselt nagu kaks aastat tagasi, tõusis teise saare otsa jõudes tuul ning tumesinised äikesepilved kihutasid meie suunas. Nii saime siin aarde juures pikemalt vihmavarjupoolsel küljel tšillida. Sellel kohal oli selline aardelõhn juures, et jõudsin karbi leida enne, kui Hanno gepsu sisse lülitas. Õnneks päris vihmale ei läinud ja saime peagi edasi jalutada. Inimesi me oma neljatunnisel teekonnal ei kohanud, isegi töötava mootoriga traktor heinamaal oli täiesti tühi :D

13 august 2012 leidis Alex ja [pekadrip]
Chillimine Kõinastul oli selle päeva suur eesmärk. Mööda singerdi-songerdi mõõdetud teid jõudsime sinna, kust edasi viis juba meretee. Maarotile nagu mina oli see uudne kogemus, kuidas ületada esialgu mõõtmatuna ja hirmuäratavana tunduvat vetevälja. Et meri võiks olla nii madal, et autojäljed võiks olla merepõhjaliival näha, et vesi üle põlve ei ulatugi... see kõik oli üllatus. Valmisolek märjaks supluseks jäigi vaid valmisolekuks. :P Esialgu maa-ametilt valmis vaadatud trajektoor tundus kohapeal mõistlik ümber teha ja rajada hoopis oma rada. Minnes kõveram, tulles juba tunduvalt sirgem. Ja kõige mõnusam oli kõndida jalanõud näpus, sest nii oli lihtsalt väga hea. Ei kive (no neid oli vähe ja nähtavad), ei hirmsat muda... Jalutuskäik veepargis, koos looduskaunite vaadetega hobustele ja veistele laidudel. Ilus. Super. Olin tänulik geopeitusele, sest raudpoltkindlalt ma niisama sinna sattunud poleks.
Algselt hiiglama pikk tee läbi mere sai ühtäkki otsa ja kindel pind jalge all, suundusime tsiviliseeritud inimeste kombel teed mööda aarde suunas. Avanevad miljööpildid- tuttavad, nagu kuskil nähtud... äratundmisrõõm mõne majapidamise juures... jaa, sõbrad, kõige tähtsam on leida paat! :P
Eesti filmiklassika silme ees, üritasime jõuda ikka aardeni. Minu geps otsustas taas tembutada (üleüldse talle saarte kivine ja kadakane keskkkond ei tundunud väga meeldivat) ja suunas mind hoopis teise kadaka manu. Alexi navi viis ta kohe aarde juurde. Küllap siis ikka drive-in aare, kui autonavile sobis rohkem. ;)
Täitsa vahva koht sel aardel ju, pole häda miskit! Tänud peitjatele! Aardest eemaldasime mõned niisked asjad.
Ning siinkohal nõustun Alexiga, see retk on kordamist väärt küll! Kõik klappis, ilm, sitikate suvepäevad kuskil mujal maakonnas, mõõdukas tuuleke ja paitav päike. Ei midagi ülearust, ei midagi puuduvat. Täitsa chill...
Siit läksime edasi Kõinastu aarde suunas...

13 august 2012 leidis Koos Kadriga [alex]
Seda matka olen ma nõus kordama samadel tingimustel!Isegi paati ei taha ega muud kaasaegset...lihtsalt chill!Suured tänud sellisesse kohta juhatamise eest ning aare...see oli juba lihtsalt boonuseks :)

10 august 2012 leidis Sjoma [sjoma]
Kui selle aarde ligi hakkasin jõudma, kuulsin läheduses inimhääli. Koha peal oligi üks mugupere suvitamas, aga õnneks aardest piisavalt kaugel ja sain aardelogi kergelt kirja.

29 juuli 2012 leidis jandra [multifoon]
saaremaa tripist päevakene muhu sanatooriumis punanuna tuli peale tunne, et peaks jälle mõne uue saare vallutama. köinastu oma kahe aardega tundus ideaalne sihtmärk. siseinfost teadsin, et saarele on kõige parem jalutada laidude kõrvalt, kus madala veetasemega on lausa liivaväljad. kahjuks jäi täpsustamata küsimus, kummalt poolt laide peaks minema ja nagu selgus, valisin vale poole, sest aeg-ajalt vajusin peaagu põlvini savisesse pinnasesse. nii et infoks järgmistele geopeituritele - lähenege köinastule laidudest vasakult, seal saab mõnusalt paljajalu jalutada. köinastule jõudnuna oli järgmiseks mureks aarde juurde tee leidmine. regio atlase järgi tundus, et parempoolne teeharu viib otsemini aarde juurde. see oli järjekordne viga, sest see tee viis tupikuna ainult kellegi maja juurde, kus geps ütles, et aare on 800 meetri kaugusel hoopis teises suunas. läksin siis teed mööda tagasi niikaua, kuni tee suund enam-vähem õige oli ja siis hakkasin otse läbi murdma. suureks imestuseks läks minu ees vähemalt kahe inimese poolt tekitatud rada, mis täiesti õiges suunas kulges. kas tõesi georada? aarde juurde see mind igatahes viis. aarde leidmine pärast kõike seda käis igatahes imelihtsalt

14 juuli 2012 leidis Kaja ja Bruno [kajaliis]
Varahommikuse praamiga laekusime naabersaarelt ning soojenduseks olime juba võtnud Rabajänese. Treeningdress seljast loobitud, selgus, et ühe plätud on koju jäänud. Seega tuli leppida kummikute ja koti küljes kaasa veetavate matkaketsidega. Tuul keerutas pilvi ja puhus ähvardavalt. Ka paistis Kõinastu kohal olema korralik piksepilv. Just nii igaks juhuks tuli kotti-selga mõned veekindlamad asjad toppida, meretagust värki arvestades käis pähe ka müts. Ja siis me läksime. Kohe päris tükk aega. Ühel saarel olid hobused, teisel lehma moodi elukad. Vastu tuli ka kohalik traktori-takso. Ja siis me tegime selle saatusliku vea ja otsustasime minna otse, linnulennu-trajektooripidi, nagu GPS juhatas. Sealt meie hädad algasid. Maastik, mis näis talutavana, muutus korraga pehmeks mülkaks, täis auke ja "kooke" ja muidugi karjaaedu elektrilise tõrjega. Viimast ületades tuli ennast piinliku täpsusega mõõta, kas ikka mahub. Pooled riided ja kott tuli seljast loopida. Välistamaks erinevaid tervisekahjustusi teatud piirkondadesse (tegemist oli ikkagi kahe traadiga aiaga), tuli pugemisava ka pisut avardada kummikus jala ja näpu otsas kõlkuva marjapotskaga. Planeeritud tegevus tagas ideaalse õnnestumise. Astudes üle, sattusime aga korralikku sohu, seejärel väga märga metsa, mille läbimine plätudes ei olnud kõige mõnusam. Sigudike künnitöö oli vähemalt vaatamisväärne ja muljetavaldav. Meie kohal tiirles kalakotkas. Selle rägastiku läbinuna meie piinad veel ei lõppenud. Järgnes üle nina kasvav heinamaa mille tagant tuli välja õnnis tee, või õigemini sellelaadne asi. Aardeni me jõudsime ja keegi tubli oli ka veski ümbert muru ära niitnud. Logisime. Kuna viimasest leiust on pea aasta kohe mööda samas, talv ja vihmad oma töö teinud, siis oli täiesti mõistetav, et see ka seest pisut märg oli. Tuulutasime kuniks ja astusime edasi järgmise Kõinastu aarde suunas. Tagasi suurele saarele jõudes olime kokku läbinud 11km. Täname elamusterohke seikluse eest! EVEJ

17 august 2011 leidis Rita, Lauri [algaja]
Solberdasime kokku ligi 5 km põlvini vees. Kui sinnaminnes olime ainsad siis tagasiteel oli asi juba Viru tänava mõõtmed võtnud. Bussi häält polnud veel kuulda aga rahvast tundus küll sama palju olema. Kohapeal läks asi kiirelt, polnud ühtegi hingelist näha. Või noh tegelikult mingit putukad ikkagi olid. Tee peale jäid ka õunapuud mis peale meid olid tibake kergema koorma all. Lõpuks maa peal olles tegime söömingu ja avastasime, et üle kolme tunni läks nagu niuhti. EVEJ. Pärast uurisime mis vahet on chillimisel ja hängimisel ning saime aru, et meil küll chill polnud. Napilt ehk venitaks hängimise välja.

14 august 2011 leidis Urve ja Hannes [jussike]
Mõnus jalutuskäik läbi vee ja seejärel kadakate vahel kuni jõudsime peaaegu kohale ja avastasime, et lähedalasuvat kõrget ehitist parasjagu remonditakse. Segasime töömeest pisut ja ajasime kordamööda temaga juttu, et teine saaks logida. EV, J: 2 väikest päikest ja nööbid (3+3).

13 august 2011 leidis Miki, Merle, Liia [miki]
Ilmselgelt suutsime me kõige hullemat teed mööda kohale saada. Kõrkjad, muda, karjaaiad, võpsik ja kõik see uuesti ning uuesti. Aare oli õnneks piisavalt lihtsas kohas, leid tuli kiiresti ära. Kõige hullem oli mõelda sellele, kuidas tagasi saada, kuid.. meil vedas vist kohutaval kombel. Nimelt sattusid mööda "minema" kohalikud härrasmehed, kes olid parasjagu muhumaa poole teel ning olid valmis meid hetkegi kõhklemata kaasa võtma. Sel hetkel ja ka praegu tagasi mõeldes ei oleks paremat liikurvahendit osanud oodata ega ette kujutada. Kõige paremini ilmestab seda ilmselt lisatud Klipp teekonnast :) Samuti pakkus meie teekond palju nalja vastu tulnud mugudele :)

13 august 2011 leidis Liia [groll]
Hakkasime küll liikuma kolmekesi, aga nooremad persoonid võtsid mu soovi väikese edumaa andmiseks pisut liiga tõsiselt ja nii ma siis jõudsin kohale paterdada, aarde leituks märkida ja tubli pooltunni veel rannas lesida enne kui Miki väga tungivalt mind hüüdma hakkas. Lootuses, et noored ei suuda aaret leida ja et lähen aitan, lippasin kohale. Asi päris nii siiski ei olnud ja ilmselt pajatab seltskond, kes traktorikopast meile turismibussi korraldas oma logis ka tagasiteest, mis oli tõepoolest võrratu elamus.

13 august 2011 leidis Joonas [joonas444]
1844.

12 august 2011 leidis Leanika, Hannes & [alksy]
Kõinastu paadireisi esimene aare. Merereis läks rahulikult ja umbes 1,5 tunni pärast olime laiul. Paat kinnitatud ja keps käivitatud hakkasime vaikselt esimese aarde poole liikuma. Ämblikud olid oma võrgud ikka pea igale poole kudunud. Kohale jõudnuna tegime ringi ümber kõrgema objekti ja võtsime aarde oma peidukohast välja. Aardest sai omistatud täring ja asemele pandud õhupall. Tänud aarde eest!

7 august 2011 leidis Neeme [neeme]
Hea lihtne leid. Nautisin veel veidi päikeselise mere võlusid ja hea meelega oleks sinna ka telkima jäänud, aga päev oli alles noor ja mõne aja pärast leidsin end juba mööda merepõhja Muhu poole jalutamas.
Suur aitäh peitjatele!

7 august 2011 leidis Triin, Liisa & Triin [linnapreili]
Aarde peitjad on tundlikud seega mida arvan sellest aardest, tahaks jätta kirjutamata. Kui kirjutaks Leitud siis tuleb teine poleemika - miks nii. Seega läbi lillede öeldes... 2004 sellise peitmisviisiga aare on mõistetav aga 2011 ja arvestades peitja otsimiskogemust on peitmisviis ... Talvel selle leidmine on paras "jõudu tööle" teema ;) Aga arvestades peitmise põhjust, siis ei ole midagi ka imestada. Kokkuvõttes värvisime täpi roheliseks ja sammusime läbi saare tagasi Muhu poole.

31 juuli 2011 leidis sull ja ikea [sull]
operatsioon "muhu puhtaks!" võidukas lõpp. nüüd on muhu siis (mõneks ajaks) tehtud. kiire leid ja jälle edasi! edasi jäävad ainult veel laiud... tack!

25 juuli 2011 leidis Maku [maku]
Panin ennast koos oma "sõbraga" proovile ja saime edukalt hakkama...

23 juuli 2011 leidis Kalvi, Jan, Janne [muhukalvi]

Jalutuskäik oli ikka mitu kilomeetrit aga kuna seltskond oli lihtsalt nii hea, siis lendas see linnutiivul. Tänud peitjale

23 juuli 2011 leidis Jan, Janne ja Kalvi [muhujan]
Päike, tuul ja merevesi, need me sõbrad kolmekesi. Viimatinimetatut oli küll vast ainult 10 senti. Kena jalutuskäik ja hea lihtne aare. Ja Kõinastus võib aasta jooksul ka mitu korda käia.

23 juuli 2011 kommenteeris Märt [mart]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".