Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 3.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Harku metsa loodusrada asub Harjumaal Harku vallas. Rada algab Harku metsa kirdeservas asuvast parklast vahetult Tähetorni tänava ääres.
Raja pikkus on 8 km ja see kulgeb mööda metsateid ja -sihte. Raja läbimiseks võib kuluda 3-5 tundi. Mitmete peatus- ja puhkekohtadega rada on tähistatud suunaviitadega ja sealt leiab 13 huvipunkti. Rada on ringikujuline ja jõuab lõpuks alguspunkti tagasi, olles läbitav ka lõikudena, nt Harku mõisani.
Rada tutvustab Harku luitestikku, erinevaid metsa- ja sootüüpe ning Harku mõisa koos liigirikka mõisapargiga.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://www.rmk.ee/teemad/metsakool/ppematerjalid/harku-metsa-loodusrada
Aarde sildid:
ronimine (2), lumega_leitav (1), lastekäruga_ligipääsetav (1), soovitan (1), piknikukoht (1), matkarada (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC34XH5
Logiteadete statistika:
248 (91,5%)
23
7
6
3
0
0
Kokku: 287
Suuremat sorti akrobaatika ja harkutusi sabale. Päris õel peidukas!
Mõnus puhkepaik. Ahvipoiss sai oma oskusi näidata. Tänud ????????????
Kuna olin paari logiteadet lugenud, siis ei olnud vaja palju mõistatada, mida täpselt aarde kättesaamiseks tarvilik teha on. Seda, mida vaja, sai ka tehtud ja nimi kirja. Aitäh peitjatele!
Õppeklassis ei olnud ühtegi õpilast ja saime rahus logida.Aitäh!
Astusime täna läbi ja likvideerisime ühe võla, mis oli juba kaks aastat hingel kripeldamas. Tookord oli juulikuu ja aarde vahetus läheduses herilasepesa, kus käis usin toimetamine. Taganesime seekord ohutusse kaugusesse ja loobusime. Seekord oli aastaaeg parem ning tundus, et ka herilaste suguharu mujale kolinud. Võtsime siis aarde ja pidasime mõnusas oktroobripäikeses ühe pisikese pikniku.
Selle aardega oli selline tore lugu, et kui ma tavaliselt vaatan alt pealt, kuidas keegi teine üles ronib, siis seekord saadeti mind sinna seda seelikus ise tegema. Üles sain, kätte sain ka, aga alla tulekuks istusin vist 20 minutit veel seal üleval ja julgust kogudes, kuidas ma nüüd oma koivad välja sirutan, et alla saada. Lõpuks ikka õnnestus. Vat sulle ronijat, edaspidi vist jään ikka ise alla.
Tegime õhtuse jalutuskäigu ja panime nimed kirja. Aitäh!
Täna oli selle aarde logimiseks istmiku jaoks piisavalt soe. Aitäh!
Käisime Heikko ja Rohtsaluga aardeid otsimas. Tegime eeltöö ürituse jaoks. Minul olid eelmised olema, kuni tulime siia söögipausi tegema. Aasta viimasel päeval oli minul sünnipäev, tähistasime seda pirukate, tee ja magusa koogiga. Ma ütlesin, et aare asub üleval, kõrgel. Peab turnima. Teised väga ei tahtnud seda uskuda. Seni, kui ma kotist toidukraami välja võtsin, ronis Rohtsalu üles. Samal ajal tuli suurem seltskond lastega varjualla vorstikesi praadima. Imestasid, miks Rohtsalu õrrel istub. Ma tegin kohe telefoniga pilte. Tulime ägedaid pilte tegema. Samal ajal, kui mees oli meile seljaga, praadis vorstikesi. Leidis aarde üles, märkamatult oli konteiner Heikko käes. Isegi ma ei märganud, millal selle jõudsid üles leida. Kiirelt tagasi. Sorry Rohtsalu, et sinust foto siia panen. Aga vähemalt küljega. Võib-olla ei vaata tagantjärgi logisid ja ei saagi teada.
Koht on väga mõnus. Eriti täna, muinasjutulises metsas, mis täitunud lumega.
Juba oli hämar, seega oli hea ja rahulik. Nii ma vähemalt arvasin. Seni, kuni ma mõtlesin seal, et kustkaudu kõige paremini sinna ülesse saaks, liikus ümberringi eemal vaid mõni üksik inimene. Veidi kaalusin, kas ikka lähen ronima- tanksaabastega tundusid need palgid päris libedad. Kuidagi ma end sinna ikkagi ukerdasin ning.. Just siis ilmusid eikusagilt pea et katuse alla paar mugu ning mind nähes- kaksiraksi lae all- eeldatavasti arvasid, et selle venna peas kõik ikka päris korras ei ole ning läksid minema. Mis seal ikka, edasi siis tops näppu, nimi kirja ning järgmist aaret jahtima. Peitjale tänud!
Siin sai ikka võimeldud. Esimese hooga otsisin mingit mõnusat kohta, kus saaks end üles vinnatud ja otsingutega alustatud. Lõpuks ikkagi see koht tuli ja siis läks juba libedalt. Natukene oli ikkagi kõhe, kuid see oli pigem hea kõhe. Aitäh aarde eest.
Selle aarde asukohta teadsime, aga kuna üritus toimus täpselt seal samas, siis saime nime kirja koos teistega.
Sündmus toimus siinsamas . Sai siis ka nime raamatusse. Tänud
Mina nägin, Margus käis järgi. Mina logisin, Margus viis tagasi.
Aitäh!
Mõte oli algul , kõrgus vajas otsimist, lõpuks leidsime ja veidi ahvi oskusi ja käes :)
Olime valmis puu otsas ronimiseks, aga nullis selgus, et ei olegi puud, kuhu ronida. Uurisime alguses kõik kergemad kohad läbi, kuid pidime lõpuks tõdema, et aare oli täpselt seal, kus ma olin arvanud. Tundus küll natuke raskena, aga võtsin end kokku ja pärast mõningast venitamist, rullimist ja sirutamist saime logi kirja. Aitäh!
Saime aarde teisel katsel. Tükk aega ei saand aru kuidas sinna üles ronida. Lõpuks Kenno tabas ära kuidas üles saab.
Teel aardeni eeldasin, millega võiks tegu olla, kuid kohale jõudes ettekujutus kinnitust ei saanud. Oli hoopis midagi põnevamat. Kogu rattaringi peale lemmiku asukohaga aare.
Natuke uurisime maapinnalt, kuhu ja kuidas täpsemalt ronida võiks ja siis algas akrobaatikatund. Talveriietes ja kummikutes ei olnud just kõige mugavam turnida aga tehtud ta sai. Logiraamat oli tsipake niiske aga muidu väga tore aare. Peale aardeleidu kasutasime objekti ka sihtotstarbeliselt. Puhkasime natuke jalga ja nosisime võileibu.
Ilm oli ilus ja kuhugi kaugele ei viitsinud minna ja nii saigi siia jalutama tuldud. Oletasin, et enamus aarded kuskil puu juurte vahel aga ei! Väga ilusad ja viisakad aarded kõik ja lausa lust oli leida. Kokku tuli täpselt 6km
3.5 tundus tänasesse päeva veidi hirmus kuna kohe mitte polnud ronimis riided seljas, otsustasin lihtsalt vaatama minna. Kuna ilm oli liiga ilus siis jalutajaid oli oma jagu, ühel hetkel läks korraks väga vaikseks ja mõtlesin, et proovin vähemalt ja järgmisel hetkel juba logisin aaret :D See aeg kui üleval olin jooksis mingi koer alla haukuma ja pere mees karjus lähedusest, et tule siia, tule siia... huvitav mida ta mõelda võis? koera hirm nii suur, et turnisin ülesse? ;D Õnneks kommentaare ei tulnud ja kui alla sain oli jälle vaikuse hetk, nii et väga paljudele vahele ei jäänutki, tänud :D
Ilma eeltööd tegemata jõudsime kenasti nulli, kuid seal tekkis nõutuse hetk. Veidi aja pärast kõik selgines ning saime nimed kirja. Vähemalt üks verivorst maha võimeldud. Tänud aarde eest!
Oi siin oleks ka teised maotäie naerda saanud, nähes kuidas Märt aarde järgi käis ja tagasi tuli. Suured tänud peitjale aarde eest.
Õnneks pääsesin raskest füüsilisest tegevusest, minu hooleks jäi seekord ainult logi kirja panna :)
Kõige huvitavam ronimine siiani, sai jälle need ahvidelt päritud geenid käiku lasta. :)
Ainuke Harku metsa aare mis oli veel logimata. Kunagi ammu käisin vaatamas, siis aga sumisesid seal keegid ja isegi ilma nendeta poleks julgenud aardele läheneda. Nüüd aga oli abi võtta ja tops nigu niuhti käes. Tänud, üks mõnus lõunane jalutuskäik tehtud.
Viis pluss abi oli kohe käepärast. Ainult taskulambiga vehkimisega liialdasin pisut. Tore aare, aitäh!
Aare, mis oli õigel ajal õiges kohas. Esiteks, mis geopeituse päev see on kui turnida ei saa :) Ja teiseks - see varjualune kulus marjaks ära kui järgmise aarde juurest paduvihma eest peitu oli vaja vudida :) Katus oli objektil küll selline, et meenus üks jänes: "Mis varjus see varjus." :) Tänud peitjale.
Hea koht lõunapausiks. Samalajal vaatasin ja uurisin, et kus tops ennast peidab. Mõtlesin, et jätan seekord proovimata, et tulen teinekord tagasi. Romet julgustas, et saan hakkama, lapsele ei saa pettumust valmistada ja pidin proovima. Paar nurjunud katset ja siis oli juba hasart, et mismõttes ei saa. Aga sain hakkama ja panin logi kirja! Aitäh!
Eelmisel aastal jäi otsimine pooleli kuna varjualusest möödus pidevalt mugusid ja aarde otsingut oli sedasi keeruline teostada. Täna oli rahvast vähem ja leid oli kiire.
Vigade parandus. Tulime seekord massiga. Tegime teepausi ja peale värskendavat teelonksu tekkis idee. Kontrollisime ja saimegi logida. Ühed kindad ja kampsun on seal omanikku ootamas.
Mõnus koht jala puhkamiseks ja keha sirutamiseks, täname!
Suvel oli luure tehtud , teadsin mida otsida ja oodata. Ega selles lörtsises ja libedas metsas inimesi suurt polnudki. Mõned siiski liikusid, kes koera, kes lambiga. Mul oli "sõber" kaasas, tänu kellele sai aare edukalt leitud. Pime oli küll ja pisut ebamugav ka, aga kogu see tegevus ongi ju oluline selleks, et ennast pisutki ületada ja õhtul peale kontoripäeva mugavustsoonist välja tuua. Aitähh, oli tore. Selles metsas on jalutamist veel mõneks korraks, aga nagu elu on näidanud, kus on sinna tuleb ( juurde).
Pimedas seda aaret otsida oli omaette seiklus. Mõnuds ülesanne lahendamiseks. Tänud peitjale!
Olin juba peaaegu auto poole suundumas, kui v6tsin veel korraks kaardi lahti. Raadius oli lubavalt l2hedal ja juba s6rkisingi nulli poole. K6rraks v6ttis m6tlema see 3,5 maastik aga see ju k6igest number :) Pealamp oli t66lepingu l6petanud nii et edasin otsimine k2is juba telefoni valguses. Nac aega p6rnitsesin puid, kuid kuna telefon v6ga kaugele valgustada ei suutnud proovisin m6elda mis veel sellise maastiku v2lja annaks. Tekkis teooria ja peale testimist osutus teooria ka vettpidavaks. Nimi kirja ja v6is eduka geop2eva l6ppenux lugeda. T2nud peitjale ;)
linnuke oli aaret valvamas, siis kui ta eest ära lendas tuli ka aare päevavalgele.
Kuna koht oli hõivatud, pidime ise ka aega veetma ja see on just sobiv koht väikese lõuna pidamiseks. Pärast lõunat natuke füüsilist tegevust ja käes see aare oligi. Meile meeldis.
Kui Herki maapinnalt lahkus, naeratasin mina mööduvale ratsanikule. Vot selline tööjaotus. Tänud!
Päriselt ka - neiu hobusega ratsutas mööda :)
Eelmine kord tundus, et ei ulatu aardeni. Aga seekord tahtis Robin ise ronida ja ulatus vabalt aardeni, kuigi ma olen pikem. See oli lihtsalt optiline vääratus. Aitäh peitjale :)
TFTC! Aitäh peitjale! Oli huvitav vaikuses istuda ja logida kui äkitselt ilmus matkaja sinna. Matkaja koer oli see kes pani mind peale paari minutit tähele ja häält tegi, õnneks aga matkajat ei huvitanud mis seal teen ning liikus edasi.
Kohale jõudes oli selge, kust otsima peaks.. õnneks ei pidanud pettuma!
Eelmisel korral jäi leid vormistamata akrobaatiliste võimete puudumise tõttu. Sel korral oli aga akrobaat kaasas, kes aarde logimiseks alla tõi. Aitäh!:)
Merilin näitas kus aare on ja mina läksin suure hooga järgi. Leitud ja logitud, aitäh! :)
Geopeitus ja turnimine hakkvad sünonüümideks vaikselt saama :) aitäh
Seekord oli Helise kord turnida ja herilastega maadelda. 12/19
Aarde körvale oli pesitsema sättinud end herilase pesa :) Kui olime ära loginud siis ikkagi mötlesin järgmiste geopeiturite peale ja tuima südamega surkisin selle pesa sealt alla. Jah, olen julm :) Tänud peitjale! 12/19
Talvel võtsime üksmeelse otsuse vastu, et jope ja saabasteta on kõrguste vallutamine meeldivam.
Pidas paika. Kiire leid.
Tantsivat meest banaanidega täna siiski ei tulnud. Aga ise sõime porgandeid ja pirukaid minipikniku käigus.
Aitäh ;)
Tänase terviseraja geomaratoni 10/13 aare. vihjest oli kasu. Paari jõu- ja ilu numbriga käes ta oligi. Tänud.
Hea peidukas :) Tänud! Pastakas jäi kahjuks maha, seega logiraamatusse jäi kanne tegemata.
Seda poleks küll osanud oodata, oli ikka tükk tegemist, paras pärdiku mängimine Rayneril, kätte ta saime!
Siin oldud mitu korda, kuid pole eelnevalt ju uurinud võimalikku aardeinfot. Seekord siis otse aardeleidmise eesmärgiga. Ja eks see leidus ka omas kohas. Muidu kena ja kobe, vaid pliiats tahaks teritamist (polnud kah parajasti ühtegi väitsa kaasas).
Selle aarde juurde olen juba korra jalutanud. Siis oli väljas pime ja libe ning mina täitsa üksi oma koeraga. Telefon sai kah tühjaks, ehk siis mõttekäik oli umbes selline - kui ma nüüd alla kukun, ma ei saa isegi kedagi appi kutsuda :) Täna varustasin ennast meespoolega kes trikke minust oluliselt paremini valdab, seetõttu saab panna kirja leiulogi. Tänud peitjale.
See jäi mu päevase Harku tuuri viimaseks aardeks. Õhtul tegin Jürikatega sama ringi (pluss veel natuke peale) uuesti läbi. :D
Kindlasti mu kõige lemmikum aare laupäevastest, sest sai ju korralikult turnida. :D
Selle aarde juurde jalutades polnud mul maastiku raskusest aimugi. Ongi hea, sest muidu ma poleks võib-olla isegi üritama tulnud.
Alguses tundus asi suht lootusetu, sest ma olen jupats ja hunnik riideid ei tulnud ka asjale kasuks. Üritasin mitmest erinevast kohast, kuid jopega oli libe ja üleüldse see segas ikka korralikult. Lõpuks koorisin riided seljast ja siis läks ronimine ludinal. :D Ma ütleks, et alla oli isegi raskem saada kui üles.
Suured tänud peitjale!
Siin oleks küll tahtnud, et redel kaasas oleks olnud. Ahvipärdikut polnud kerge mängida.
Loodusrada ei järginud, tegime oma kava järgi (gp-kava) matka, mis tuli ka peaaegu sama pikk. Aare sai ruttu tuvastatud, Pille küll keelas, aga logisime ikka.. Tänud.
Kuulutaja juurest lähenedes otsustasin lõpuks päris-GPS-i ja lambi kasutusele võtta. Viimase ka alles siis, kui ühe jalaga korraliku lurtsakaga mutta astusin. Pole hullu, edasi läks tee jälle täitsa tsiviliseerituks.
Seekord paistis õige koht juba kenasti 40 meetri pealt. Aarde tuvastamine käis kahe sekundiga, tõenäoliselt parima lähenemistee valimine järgmise kahega. Seni, kuni mina taskuid väärt kraamist tühjendasin, jõudis Arvo juba akrobaadiks hakata, mis jättis mulle ainult valguse näitamise, targutamise ja logimise rolli. Natuke kade olin, aga põhimõtte pärast eraldi ronimine tundus ka veidi jabur. Igatahes lahe koht ja lahe peitmisviis, aitäh!
See konteiner on olnud silme all juba vist 3 aastat, no ei kipu ronimine meeldima. Nüüd muretsesime lausa redeli. Ikka olid takistused. Kõigepealt vihmapilv, see oli täpselt nii et sadas parklas, kui liikusime paarasada meetrit Tellinn Keila tee poole paistis päike, liikusime tagasi sadas. Ja nii üle poole tunni. Treenisime kannatust, seejärel lihaseid. Nullpunktis kulges kõik ladusalt kuni hetkeni kui selgus et põikpalk seal kõrgemal teiste palkide peal polnudki kinnitatud, see asus veerema ja siis gravitatsiooni tulemusel langema. Õnneks oli redel toetatud ka üleval pool ja palgiteel keegi polnud. Piia sai korraliku ehmatuse. Ei teagi kellel oli mõistust jätta selline veerev mass peast kõrgemale tasemele kinnatamata. Kui keegi seda edaspidi kasutab kõrgusesse liikumisel, tooge pärast ikka allapoole tagasi ka. Selline mass võib ju kukkudes kedagi lausa äratappa
Päeva esimene aare! Noo oli mul vaja sinna ülesse ronida. Tükk aega püüdsin oma järgmist liigutust ette planeerida, viimaks päästsid mind mu pikad jalad. Aitäh! #115
Kadri tegi esimesena jõu- ja ilunumbreid ning noppis aarde. Mina ei saanud halvem olla ning tegin ilma otsese vajaduseta järele.
Nüüd tean, miks metsas on grillmajake, kus lõket teha ei tohi. Tänan.
Einar läks seda aaret üksi otsima. Tagasi tuleb üleni higisena ja sopsud värisevad. Mis juhtus? Seletab siis, et istun mina õrrel ja login, kui järsku mingi krabin. Kaks linnukoera olid jälje üles võtnud ja ta avastanud. Ruttu karp tagasi, aga alla ei julge tulla, seal lõugavad vahutavate suudega penid. Jalad juba tudisevad kui kostus ka inimhääl. Imelik ka, kui avastavad, et vanamees maa ja taeva vahel kõõlumas. Potsatas siis alla ja kaks neiukest kiljuvad, uih aih, kust sa siia said. Eks ikka sealt ülevalt ja näitab näpuga taeva poole. Kinnitasid, et ega koerad ju ei hammustagi, aga küllap nad pärast vist keerutasid sõrme oimukohal. Aga noh, ega see esimest korda ole. Aitäh!
Sellest kohast olen suuskade ja rattaga tuhisenud kordades mööda. Lõpuks sai siia ka maha istutud. Peidukas oli selge hetkega. Kätte saime kahe hetkega, sest ülekaaluline paks pidi mängima redelit kui kaunis siresäär otsingu eduka lõpuni viis. Tänud!
Ragistasime usinalt läbi metsa, GPSi järgi kõige otsemat teed, tegemata välja metsaradadest. Jõudsime kohale ja mingi vend istus seal ning laadis akupangaga mobiili. Nii läks esimene katse. Tegime siis ringi mööda matkaradu ja jõudsime varsti tagasi. Plats oli lage. Kiire sirutus ja nimed kirjas.
Hea kui kaasas on väledad vabatahtlikud, kes aarde logimiseks kätte ulatavad.
Plaan oli teha väike jalgsimatk Harku metsas.Üllatavalt palju inimesi oli metsavahel täna ringi liikumas.
Just sellist jalutuskäiku ja väikest võimlemist oligi kerele vaja peale mitut jõulupidu.Mina tänan!
Täna sain siis korraliku väliõppe tunni investeerimiste kohta. Tulin mina parajasti Kuulutaja aarde juurest ja jälgisin sinist täppi telefonis, kui hakkas heliseme telefon. Tundmatu number. Ok, vaatame, kes seal siis on. Ja see ok oli viga. Tavaliselt ma tundmatudi numbreid vastu ei võta. Mulle helistas Tsink Plekk Pang ja tahtis mulle inglise keeles tutvustada oma firma investeerimis tooteid. Külma ma püüdsin viisakalt ära öelda, aga nu ei saanud tast lahti. Lõpuks aitas ainult vale ja kiire telefon kõne lõpetamine. Ups ei tea kas see vastuvõetav kõne oli ka mulle tasuline, eks seda saab teada järgmise kuu arvega. Vau selline kena kohake ja nii heas kohas peidukoht. Tubli väga tänud koha tutvustuse ja aarde eest.
Loll pea on ikka kere nuhtlus küll. Kuidagi suutsin oma peas maastiku ja peiduka raskusastmed ära vahetada ja millegipärast arvasin lisaks, et tegu on multiaardega. Nii ma siis otsisin tükk aega 1,5 maastikuga kohast 3,5 vääriliselt peidetud koordinaati ja muidugi ei leidnud. Vaid üks kohkunud linnuke istus palkidevahelises tühimikus ja vaatas mind, aga keeldus aarde kohta midagi ütlemast. Lõpuks kogemata siiski märkasin aaret. Edasi läks juba suhteliselt libedalt. Kõigepealt proovisin abivahendiga, aga lõpuks tuli ikka oma loll liha kohale vedada. Nisanäpluse tõttu lausa kaks korda. Kuna vahepeal oli pimedaks läinud, siis läksin tagasi auto juurde. Lahedalt teostatud asi. Aitäh peitjale.
Täna vedas, plats oli otsimiseks meie päralt. Mulle väga meeldivad sellised aarded, kus natuke turnida saab. Peidukas täitsa viis pluss. Tänan!
Segajaid polnud, saime isekeskis tegutseda. Minut enne siiajõudmist hakkas vaikselt tibutama, seega jõudsime just õigel ajal õigesse kohta. Ei saa muidugi mainimata jätta, et pärast edasi liikudes enam ei tibutanud - siis sadas juba korralikult :)
Aarde leidis Karol kärmelt. Tänud.
Nüüd siis lõpuks logitud, kunagi olin siin käinud aga siis valitses tühjus. Tänud.
Lasteaias oli ronimine mul 5 piiiika miinusega. Seega midagi oli veel meeles kah sellest ajast (:
Siin näitas Stenn tõelist klassi ronimises. Leid tuli kiirelt, kuigi saime ka paar tünga enne kätte :)
Ilus koht. Vahva peidik. Mitmed naljakad pildid ronivast kaasotsijast. Mis sa hing veel ihata oskad! Tänud peitjale!
Kulgesime Kuulutaja juurest kohale. Peidukas jäi ruttu silma ja kättesaamine ei võtnud ka kaua aega.
Mina tegin esimese katse, kuid siis andsin Ettule kah võimaluse, tore oli õppida väliöppeklassis. Kursust kordama ei jäänud, aare leitud, tänan!
Tulles Kuulutaja aarde juurest saime juba eemalt aru mis siin ees ootab. Agu mängis natukene oravat ja käes see oligi. Ma arvasin, et hakkame minema, teisi aardeid oli veel ees ootamas, kuid Agu arvas, et ma võiks ka orava mängimist proovida. No mis seal ikka, kui aardeni ulatusin, tuli üks naine koeraga aga ta ei näinud millega mina seal tegelen, oleks mind huligaaniks pidanud ilmselt. Allasaamine oli keerulisem kui ülessaamine. Aitäh vahvasse kohta peidetud aarde eest.
Siia tulin tegelikult juba teist korda oma õnne proovima, ja vedaski. Üksinduses sai mõnusalt peale natukest turnimist leitud ja logitud. Aitäh!
Aare oli korralik.Mina vist olen selline inimene kellele meeldib ka aarde kättesaamiseks pingutada kuna pärast on lisaks leiu rõõmule ka uhke tunne.Uhkust sain tunda mis, sest et "tööots" oli lihtsamast lihtsam(vähemalt minu jaoks) Tänud!
Meie tänane Harku metsa aardejaht sai alguse just sellest aardest. Kõigepealt metsavahele jõudes tõdesime, et uiskudega oleks lihtsam ja saaks kiiremini. Aga neid meil kaasas ei olnud, seega uisutasime niisama. Kui asi väga hulluks kiskus, siis kasutasime toena looduse poolt pakutavat. Igatahes kohale me jõudsime, kusjuures käppa kordagi maha ei pannud. Objekti silmasime juba kaugelt ja veendusime, on null asub just objektil. Kiirelt sai objektile seest poolt ring peale tehtud - aaret ei leidnud. Võtsin siis taskust peegli - no mikrode paigutamiseks oli seal kohti sadu, aga silm igale poole lihtsalt ei ulatunud. Enne peegli käiku laskmist tuli mõte, et vaataks õige maastiku raskusastet ka! 3.5 nimelt! Panin peegli tasku ja järgmisena peatusid me pilgud ainuvõimalikul peidukal. Samas paistis ka aare ise. “Oh ei!”, laususime kui ühest suust. Kes läheb? Noorgeopeitur tahtis ise minna. Mina aga tegin kiired silmaga mõõtmised ja teatasin, et ta ei ulata. Seega pidin ise minema. Jope seljast ja … no ütleme, et kerge see mulle ei olnud, aga mingil hetkel ma seal aarde juures seisin. Aga pastakas? See jäi jope taskusse. Abivalmis noorgeopeitur organiseeris mulle õige pea ka pastaka. Nimed kirja ja siis lasin gravitatsioonil juba oma töö teha. Päris hästi tegi oma tööd, isegi liiga hästi. Aga see selleks. Ikkagi 1:0 meie kasuks. Järgmiseks Suur jalutuskäik.
Peitjale tuhat tänu, see hea koht tuleb meelde jätta!
Tööpäeva keskel täielikus üksinduses rahulik leid. Vaimusilmas kujutasin ette olukorda, kui logimise hetkel peiduka juures viibides peaksid ootamatult mugud ilmuma, asutama ennast mõnusasti jalgu puhkama ning võibolla väikse lõuna tegema. Siis oleks küll pisut täbarasse seisu jäänud :) Eriti veel kui juhtumisi poleks märgatud, siis ootadki seal vaikselt ja püüad nõiduda kuna muud pole teha :D
Igatahes on see lahe peidukoht ja superluks kinnitussüsteem. Aitäh!
Sellist kohta ma siit leida ei oodanud, väga lahe üllatus :). Logisid lugedes oli kohe selge, kuhu aare võiks peidetud olla, visuaalne vaatlus vaid kinnitas seda… Miskipärast see maastik 3.5 tuli mulle siin lihtsamalt kui Catberti mitteleid hoolimata ülimalt ebasobivatest jalanõudest, päevad ei ole ilmselgelt vennad. Õnneks :). Logiraamatu kohaselt olid viimased leidjad Oss ja Erin, logiruumi nad just kokku ei hoidnud aga vähemalt aarde panid tagasi... Aitäh peitjale, minul oli tore.
ohohoooo :D no see oli hea jaa, aga hakkama saime :) aarde konteineri kinnitus on vapustav ;) müts maha, tänud peitjale.
klassika, Alyona tahtis prillid aardesse jätta. Õnneks ei mahtunud.
Mugisin oma kaasavõetud kanapirukat ja proovisin silmadega tuvastada, et kus see aare end siis peita võiks. Kui aaret märkasin, sai minu ainsaks mõtteks, et oli mul seda nüüd vaja või?? Nojah, mis siis ikka, siia tagasi ei satu ju niipea. Kummikud kõige paremad akrobaatika jalanõud pole, eriti märja ilmaga. Õnneks sain sealt terve ja elusana minema. Vahva lõpetus tänasele retkele.
Tegime väikse rattasõidu, et näha kui lumine metsaalune on ja siis tuli meelde, et siinsamas kus ma kümneid kordi istunud olen on ju aare. Mäletan veel, et naersin, et sinna oleks hea peita.
Tanel arvas, et selline aare peaks mulle väga meeldima(ja oleme ausad, meeldis ka), niisiis suundusime peale 3 finger cache'i siia. Teepeal häirisid meid arvukad suusatajad) no on neil ka igale poole head rattateed rikkuma vaja ronida... tundus maastik täitsa... keeruline, aga pihta hakates polnudki see nii raske akrobaatika. Tore koht. Aitäh aarde eest!
Kohale jõudes oli juba pime. Õnneks olime lambi kaasa võtnud ja aare paljastus pärast ümbruse uurimist. Üks rasvatihane valvas aaret.
Mõnusalt ekstreemne aare :) Õnneks on mu mehel head akrobaatilised võimed :P
Tihaste kaitse all leidsime kulli pilgul.
Kui kohale jõudsime tegi nullis üks mugu teisele massaazi. Juhul muidugi kui tegu ei olnud geopeiturite soojendus-sessiooniga. Logidest tundub, et polnud. Ma küll virisesin, kuid lahkusime muudele jahimaadele. Jahimaadelt tagasi pöördudes läksime uuesti läbi. Tühjus hurraa. Korraks. Sest peagi tuli kohale perekonnatuttav oma koeraga. Mina mõõtsin jutupuhumise ajal pilguga asjaolusid ja tegin koreograafilisi plaane. Kui tuttav lahkus rakendus programm: kiiver peast, saapad jalast, sokid jalast, kindad kätte, ronimine, sirutus, kiiver pähe, sokid jalga, saapad jalga, hüpe. Eemalt võis vaatepilt, kuidas K mulle sokke ja saapaid jalga pani päris kukaltkratsimapanev olla. Päeva mõnusaim aare! Aitäh.
Väga leidlik aga leitud. Meie ei teadnudki et Harku metsas on selline tore koht.
XLIX. Tegin minagi korra jõu- ja ilunumbreid, mispeale aare andis alla.
Ledsime seltskonnaga aarde kärmelt. Oli meeldiv jalutuskäik. Aitäh!
Logiteadet seekord jätta ei saanud. Aga lähen kindlasti tagasi ja jätan ;)
Matkasin kohale Mõttetera juurest.Teel möödus minust küll jooksjaid ja rattureid aga aarde juures oli vaikne. Logimise ajaks unustasin isegi seljakoti maha panna.
Kui ma kohale jõudsin, siis ei uskunud ma oma silmi ja üritasin ikka teiste puude otsa ka kiigata. Aga tops ei kadunud oma kohalt isegi peale mitmekordset silmade kinnipigistamist ja uuesti avamist. Kogenud geopeiturina sain ma kohe aru, et ma pean sellele järele minema. Järgnes koreograafiline etteaste olematule publikule ja Catberti eelsoojendus sai tehtud.
Ma olin sunnitud oma üle tsentnerise kaaluga aarde juures alla vanduma. Mingil määral tundsin ka teksapükste pärast muret - kus oleks selle häbi ots ja äär kui peaksin lõhkise jalgevahega terviseradadel tagasi autoni marssima.
Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Tegin prouale pätti ja viskasin ta aarde poole. Niimoodi koostöös sai aare leitud ja logitud
Pidin veidi ootama, kuni kaks jalgratastega noormugu olid oma puhkehetke lõpetanud ja minema väntasid. Konteineri asukoht meeldis päris hästi, kribinal sai kribitud ja logi kribatud. Tänan meeldiva harjutuse eest!
Üks kord varem käisin seal Heleniga, siis jäi aare kättesaamatuks, kuna kumbki meist ei suutnud nii kõrgele pürgida. Seekord Aigar turnis ja kokkuvõtteks (pealt vaadates) oli see väga lihtne. :) Tänud, kena jalutuskäik soojas metsas.
Parkisime auto Tähetorni vana raudteeülesõidu juurde parklasse ja jalutasin poiss kelgul nulli. Aardetopsini sain vaevata ja logisin kiirelt. Markus jälgis mind ja ei saanud aru miks emme küll nii teeb. Pärast kelgutasime ja meil oli lõbus. Ilm ka super kena. Aitäh!
Geopeitust mängides saab palju noorust meelde tuletada :P Üks mugu suusatas mööda sel hetkel kui aktsioonis olin, aga pärast veendusin, et ta isegi ei näinud mind :D Aitäh peitjale!
Ootasin midagi palju hullemat, aga tegelikult oli väga mõnus väike akrobaatika :)
Seekord oli kohapeale jõudes vaid järjekordne akrobaatika vaev, et logi kirja saada. Eelmisel korral oli mu süsteem aardele lähenemiseks kuidagi sujuvam. Seekord tõmblesin seal päris palju, nii et võttis korralikult võhmale. Logides hoidsin aardetopsist ja seal leiduvast kümne küünega kinni, et ei peaks mittemingil juhul järele minema ebaõnne korral. Õnneks möödus see protsess sujuvalt ja sain logi kirja
Nii, akrobaatikat sai tehtud loogiliselt, kõige raskem ikka ülesse.
oli täpselt seal kus aarde numbrilisi parameetreid arvestades olema pidigi. mõnus mets, mõnus aare, tänud taastamast! :)
Sportlik hommikupoolik jalutuskäigu, akrobaatika ja aardeleiuga. EVEJ
Ei teagi enam mitmes kord seal käisime, kuid selleks korraks oli piisav koolitus selja taga ja sai tehtud rõõmu ja lustiga. Tänud!
Lõpuks õnnestus ka meil, enne on seal paar korda käidud niisama aaret vaatlemas.
Kohapeal polnud kahtlust, kus aare ennast peidab, aga mugavusest katsusin alguses ikkagi kergemad kohad läbi, enne kui päris vihjele vastavasse kohta otsima läksin. Päris huvitav kinnitus aardetopsi paigas hoidmiseks, pole varem sellist näinud.
Kuna just samal ajal tuli sahmaks vihma, siis oli igati mõnus aardeotsing seal varju all. Tänud!