Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 3.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kõik lahtine on siit minema viidud. Isegi kattekruus on läinud, sellega parandati vallateid. Need suured hallid alasti betoonmürakad olid kunagi Koltsi raketibaas ja varjasid endas maa-õhk tüüpi rakette. Kasu ei ole neist enam kellelegi. Varjaku siis niikaua aaret kuni betoonihunt nad ükskord killustikuks teeb.
Ümberringi on aga mõnus mets ja merigi siinsamas.
Vihje: pole
Lingid: https://infoleht.keskkonnainfo.ee/parandobj/-1296040143
Aarde sildid:
soovitan (5), militaarobjekt (4), mahajäetud_ehitis (3), tiimitöö (1), ronimine (1), lumega_raske (1), lumega_leitav (1), ettevaatus_vajalik (1), erivarustus (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC37QQ7
Logiteadete statistika:
138 (85,2%)
24
2
1
1
0
0
Kokku: 166
Sai ümber baasi mitu tiiru jalutatud ja sobivat kohta otsitud, aga kuna abivahendit kaasas ei olnud ja looduslikud abivahendid peaksid veel 10 aastat kasvama, jäi ääre seekord leidmata.
Geoaaret me ei leidnud,kuid leidsime hulgaliselt tavalisi ja vähemtavalisi seeni. Kunagi ammu on siin korduvalt käidud, sest siin on palju maasikaid, vaarikaid ja seeni. Aarde asukoha tuvastasime, hindasime oma ronimisvõimet rahuldavaks,kuid saime aru, et sellest ei piisa. Tuul oli väga tugev ja kohati oli tegu niigi, et ümber ei kukuks.
Saime just kohalikelt teada, et sel suvel jalutab siin regulaarselt ringi emakaru kolme pojaga! Kui isegi tahad poegadest eemale hoida, siis ei pruugi see õnnestuda, sest pojad ise uudistavad inimesi ja kõiki muid uusi asju. Seega olge kohtumiseks valmis ja tähelepanelikud! Tänud siia kutsumast!
Siin jäime ka hätta. Peitmiskohti oli palju.
Ei hakand mina sinna ronima. Mul oli puudu see ja see ja veel ka see. Muidugi raketisahtis oleva külmkapi abil oleks ju aardeni jõudnud. Selleks jäi aga pealehakkamisest puudu. Panin telgi 20m kaugusele aardest ja läksin magama. Lisaks kõigele on seal hoitud igasugu hirmsaid mürke. Mida sellest arvata on juuresolevalt pildilt näha.
Meil jäi see aare täna kahjuks võtmata. Mõtlesime välja loogilise koha, kus see olla võiks, kuid meie tänasele meeskonnale ei olnud see maastiku raskusaste jõukohane. Kats on viimast kuud rase ja ilmselgelt ise ei valluta selliseid maastikke hetkel ning lisaks on hormoonide möllu tõttu paras paanikameister, mistõttu ei luba ka mehel igale poole ronida. Tuleme tagasi ;)
See maastik 3,5 polnud minu jaoks. Sel ajal, kui tugevamad aaret leidsid, nautisin mina konnakontserti.
Tulin ka siit korraks läbi, aga tutvudes logiteadetega, sis seekord otsima ei hakanud, kuna eelduslikult oleks see võtnud liiga kaua aega ja pimedas ei oleks tahtnud Võsule tagasi jõuda. Lähenemisteid eeldatavale otsimisterritooriumile tundus olevat aga täpselt üks, mille ka ära katsetasin. Teine kord otsin. Selleks korraks siis kahepäevase 96 km jalgsi ja tõukeratta-tuuri viimane objekt.
Hakkasin siis mööda rannikut Võsu suunas tagasi liikuma ja peab ütlema, et Google Maps on ikka väga ebatäpne selles kohas. Üsna normaalne rada läheb veidi teisest kohast kuni Võsuni välja, alguses üritas Google juhtida mind mülkasse. Palju oli metssigade tegevuse jälgi ja muud huvitavat. Jõudsin Võsule, istusin autosse, sõitsin koju ja jõin ära kaks liitrit Coca-Colat (mida ma normaaloludes mitte kunagi ei joo) ja toppisin pitsat kurgust alla. Luksus, mida selliste pikkade jalutuskäikideta ei oska ehk hinnatagi.
Ei leidnud, asukoht teada aga päevavalgusest jäi vajaka. Tuleb teinekord tagasi tulla.
Kui nüüd ausalt siis olin mina ka täna seal,üks kes Kristat upitada aitas.Ei olnud kasu gepsust ega ka upitamisest.
Kuna olime ilmselt kogu oma energiajäägid Älvile jätnud, siis lihtsalt fikseerisime objekti ja võtsime nõuks eelnevat kodutööd teha, et seda aaret tulevikus vallutada... Koht iseenesest igati väärt avastamist- seega mõni teine homme teeme asja ära ;)
Tegin tiiru ümber objekti. Käisin majas, sattusin ka teisele korrusele aga kõige üles ei pääsenud. Proovisin maja tagant mööda kaldteed üles. Jõudsin poole peale ja siis lõin araks ära. Ei olnud soovi kusagilt alla kukkuda või ennast tõsiselt ära kraapida. Jõuronimise jätsin ka vahele kuna on kogemusi. Kui on palju rattasõitu, siis ronides tahavad jalad krampi minna. Otsustasin sellest ettevõtmisest tuleviku heaolu nimel loobuda
Meie abivahendid olid väga viletsad nii,et külastame seda aaret mõni teinekord.
Loomulikult tuleb geopeituse tutvustamiseks valida 3.5 maastikuga aare ning selle juurde sõita suure ringiga. Koha peal oli palju suuri ja magusaid metsmaasikaid. Korduvalt oli kuulda "Enne me ära ei lähe kui aare leitud saab" Lõpuks ikkagist läksime. Sellele otsusele aitas kaasa, et objekti juurde sõitsid kaks autot. Kahju, et kohta prügimäena kasutatakse...
Üsna mannetu ja depressiivne koht, kuid huvitav ka omamoodi, et selliseid kohti väikeses Eestis ikkagi on hulgim. Aga tuju langes veelgi, sest taas ei midagi.
No ei saanud asjale pihta. Lugesime logisid ja nagu olime ka õiges kohas, kuid näha polnud midagi ja aru ka ei saanud, mis peaks üldse näha olema. Veetsime tunnikese seal ja tüdisime. Eks tuleb tagasi tulla.
Ainuke aare, mis täna leidmata jäi. Võibolla kunagi uuesti sinna. Koht iseenesest väga põnev. Kuskil ruumis jäi silma ajakiri aastast 1984, kahjuks küll vene keeles (kahjuks ma ei mõista sellest keelest eriti midagi).