Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Tuhala mõisaga seoses tasub meelde jätta kahe selle kunagise omaniku nimed. Krahv Ludwig August Mellin oli esimese Liivimaa atlase koostaja aastal 1798 (atlase faksiimilet on aegajalt poodides siiani saada) - see kunstiteos võiks igale geopeiturile tuttav ette tulla. Paul von Lilienfeldt-Toal oli sotsioloogia rajajaid tsaaririigis ning valiti 1895 koguni rahvusvahelise sotsioloogide ühingu etteotsa, asepresidendiks. Aga ega talupojadki härradest maha jäänud. Krahv Mellin olla kirjutanud: "Tuhala talupojad on oma kombelisuses, jõukuses ja hariduses teistest talupoegadest terve sajandi võrra ette jõudnud, ilma et sellest kuni praeguse ajani mingeid kahjulikke tagajärgi oleks tekkinud, mida omavoli ja privileegide kaitsjad nii väga kardavad ja ennustada tahavad."
Mõisast endast suurt enam järgi ei ole, aga mõisasüdames ringi vaadata tasub ikka. Ja et aare lihtsalt skoorimiseks ei kujuneks, peidame otsa vette. Kuula, kuis vesi kohiseb. Vaata, kuidas ta kohisema hakkab ja nullist sinu poole voolab. (9.5.12 alates) Nüüd tõsta pilk - pöetud peaga vanakest näed? Nii natuke paremal otsejoonest? Mine tema juurde ja sukeldu, vähemalt küünarnukini, vee poolt. Said? Peaksid saama ...
(VANA MÕISTATUS, AJALOO HUVIDES: Astu paar sammu ette-vasakule. Nõjatu vasakule, toeta ennast rinna või õlaga julgesti ja mugavasti. Hoia end parema käega kinni, siruta vasak välja kaugele ümber nurga ning haara aardest. Ulatasid? Mina ulatasin. Kui ei, mine ringi ja proovi sealt, aga see pole pooltki nii mugav.)
Vihje: pole
Lingid: http://www.mois.ee/harju/tuhala.shtml
http://maaritnomm.blogspot.com/2009/05/tuhala-mois.html
Aarde sildid:
soovitan (1), lumega_leitav (1), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC35G8K
Logiteadete statistika:
133 (87,5%)
19
6
5
3
0
0
Kokku: 166
Sattusime juhuslikult aardest mööda sõitma ja - ehmatasin kangeks ennast. Tiigiäärne võsa puhta maha võetud, könt kah maha saetud ja peidukas istub nagu see dementne naine Hendrik Groeni raamatus jalad laiali ja näitab oma salalaegast. Kartsin, et nüüd on aare ka läind, aga ei, karp oli täitsa omal kohal, kangesti avalik seal lisaks muule. Olid saemehed säästnud teda. OK, kui saemehed arstisid tiigikallast, eks ma siis pean kirjeldusse köndi asemele ühe pügatud peaga vanakese sisse arstima :)
Ei ole ta kuskile läinud, istub oma augus ja ootab. Kurb on muidugi see, et peitmise ajal tubli mehejuraka pikkune keerdus könt on täitsa vastu maad kulunud. Mistõttu paneme vihjepildi ka, ehk aitab.