Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Jõgevamaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 4.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Arheoloogide leiud kinnitavad, et kalastajate peatuspaik oli Endla järve ääres juba enam kui 4000 aastat tagasi. Siinses loodusmaastikus on alati vähe inimesi elanud, suurte sõdade aegu on soosaartel varju otsitud ja leitud. Endla soostikus kulgeb omapärane, muinasaega tagasi ulatuv piir, mis kõiki riiklikke ümberkorraldusi trotsides on muutumatuna püsinud 13. sajandist siiani. See on üks väheseid pikka aega säilinud sisepiire Eestis. Algselt eraldas Põltsamaa (Mõhk)jõge ja sood mööda kulgenud piir muistset Järvat, Mõhut ja Vaigat, hiljem nii Poola ja Rootsi valdusi kui ka Eesti- ja Liivimaa kubermangu. Tänapäeval eraldab piir Jõgeva, Järva ja Lääne-Viru maakondi. Ääremaal ei kutsu looduslikud tingimused piire muutma. Praegu elab looduskaitseala lääneosas ainult 3 inimest, idaosa rabaalad on inimtühjad. Soosaartel asunud talukohad on hääbunud. Viimane perenaine lahkus Navalt 1974. aastal. Palkidest hooned hakkavad varisema, inimeste elupaiga võib ära tunda õitsva sirelipõõsa, karudest räsitud õunapuu või ammu istutatud nulgude järgi. Loodus võtab tagasi selle, mis kunagi raske tööga ülesse hariti. Luhaheinamaad on kattunud hõreda sookaasikuga, põllud metsastatud või võsastunud. Teed olid kehvad, ühendust aitasid pidada ka jõed ja taliteed. Üle Endla järve kulges Tartu-Tallinna talitee, kõrtsid olid Naval ja Haaval. Nüüd on vanad teed kinni kasvanud ning soostunud.
Aare ei asu liikumispiirangutega alas, aga otsima minnes veenduge, et lähenete sealt poolt, kus piirangud puuduvad.
Vihje: seal kus asub kartulisalv
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://www.keskkonnaamet.ee/?lang=endla
Aarde sildid:
soovitan (13), rabamatk (8), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC382KW
Logiteadete statistika:
56 (98,2%)
1
4
0
0
0
0
Kokku: 61
Huvitav kuidas seda tuleks nimetada, et kas vana arm ei roosteta või kuidagi teisiti, aga otsustasin jälle siia tulla. Ilm oli võrratu, mingisuguseid lendavaid ja roomavaid pahalasi teekohal ei kohanud, aga kitsi ja soolinde sai küll päeva jooksul nähtud.Üle kärestiku sai samuti üsna kerge vaevaga tänu madalale vee tasemele.Et lund ja sellest tulenevat vett oli üsna olematu hulk, siis raba samuti täitsa viisakas ja sisse vajumise oht puudus. Kes paadiga tahab tulla, siis neid ootab uus RMK varjualune Tammmäe künkal.Tee Sinijärvele on samuti sõidetav ja ei pea ilmtingimata dziip olema. Vaatan, et seda võrratut kohta on külastanud üsna tagasihoidlik seltskond, aga tasuks kindlasti see plaani võtta.
Mõtlesin, et käin täna Endla järvel ja hoog oli nii suur sees, et ennem ei saanud pidama kui Naval. Aare oli ideaalses seisukorras ja kuiv. Tänase päeva kohta tahaks öelda, et hetkel on parim aeg raba aarete avastamiseks.Lumi praktiliselt puudub ja kõik kraavid on ületatavad ja sõidetavad tõukekelguga. Sai seegi retk teha tõukekelguga.Autoga sõitsin Kärdelt nii kaua Endla järve poole kuni sügavas metsas tuli tuletõrje veehoidla vastu. Võtsin kelgu ja kohe peakraavi mööda Endlasse välja.Sealt siis üle järve Nava jõe otsa ja mööda seda kelgutasin juba Navale. Kusagil lahtist vett ei paistnud ja lausa lust oli sõita.Põltsamaa jõgi tundus aga kahtlane olema ja sinna ei riskinud minna. RMK mehed panid parajasti Tammemäe künkale uut varjualust üles ja kellel plaanis paadiga minna, siis võtku teadmiseks. Terve raba on nii kõva, et mingeid räätsasi pole mõtet kaasa tassida. Nii, et kellel plaanis minna, siis kiirustage- edaspidi lubab juba soojemaks minna ja kauaks seda jäädki siis enam on.
Tahtsin teiega jagada, et leidsin internetist vanadpildid.net kohast Nava elumaja foto koos järgneva lõiguga:
"Selline nägi välja keset soid ja rabasid paikenenud Nava talu eluamaja aastal 1955. Praeguseks on see metsatalu praktiliselt hävinud. Püsti on veel elumaja seinad, aga katus on juba aastaid tagasi kokku kukkunud.
Foto taha on kirjutatud, et 1941 aasta külm talv võttis ära kõik vanad õunapuud. Sindlikatus on männist.
Ennar Leppik fotoalbum"