Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 4.0, maastik 3.0 Suurus: suur Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kallid kaasmängijad!
Tere tulemast GK 100 otsingule!
Kogu aarde ülesehitus asub Viljandimaal Sakala tee matkaraja kõrval asuva Luite puhkekoha lähedal. RMK kodulehe andmetel on seal viis parkimiskohta autodele, lõkkekoht, piknikulaud ja telkida võib ka. Ehk siis suurepäraste võimalustega paik juhuks, kui aarde otsimine kujuneb pikaks-pikaks ettevõtmiseks.
Järgnev jutt lugege enne otsingutele suundumist hoolikalt läbi. Lugege seda aarde otsimise käigus ka. Võite selle omale isegi pähe õppida, sest igal lausel või selle osal võib olla väga oluline tähendus.
Teekonnal logiraamatuni ootab teid ees viis takistust. Need on aarde vahepunktid. Igas punktis tuleb lahendada üks väike mõistatus, mille lahendi tulemus näitabki teile järgneva punkti asukoha uute koordinaatide näol. Paberit ja pliiatsit teil vaja ei lähe. Lõpptulemuseni jõudmiseks abivahendeid üldse kasutama ei pea. Kui leiate, et mõne punkti lahendamiseks on vaja maha istuda, siis võite seda julgesti teha piknikulaua ääres. Seal on mugavam.
Mõni punkt peidab endas rohkem infot, kui teil otsimiseks tarvis läheb. Sellises punktis tuleb teha valik. Valesti valitud paigas ootab teid ERROR. Sealt enam edasi ei saa. Pöörduge tagasi sinna, kus teie arvates viga sisse võis lipsata.
Olge enesekindlad. Ärge kaotage pead. Õppige pilti kokku panema. Vaadake silma ja nähke läbi. Usaldage oma geopeituri vaistu. Ühegi vahepunkti leidmiseks maad kaevama ei pea. Võibolla õnnestub teil logiraamatuni ka jõuda.
Palju õnne kallid kaasmängijad, see aare on teile! Hoidke seda nii, et ka teistel oleks hea otsida.
Ärge unustage, et geopeitus on mäng!
Meeldivat aardeleidu!
Vihje: Kõik vihjed on aardekirjelduses.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://www.youtube.com/watch?v=YOmjWe-3FZM http://www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/puhkealad/sakala-puhkeala/1762
Aarde sildid: soovitan (41), lahe_teostus (19), 2012_aasta_aarde_kandidaat (16), lõkkeplats (6), piknikukoht (5), marjad (2), lastesõbralik (2), oandu-ikla (1), RMK_matkateed (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC3JJ2F
Logiteadete statistika: 100 (85,5%) 17 5 5 3 0 0 Kokku: 130
Kuna sattusime pooljuhuslikult siia telkima siis tuli ka aaret otsima hakata. Algus oli paljutõotav, noorgeopeitur äksi täis ja põnevil. Korraga..ei leia enam 2.punkti peale koordinaatide saamist. Otsime, peame pausi ja otsime veel, no ei leia rohkem kui ainult üks nöör ümber puu. Kirjutasime viimati leidnule ja hoidsime sõrmed-varbad risti, et vastus tuleks. Õnneks saabus abi öösel kella 2-3 vahel ja igati piisav, et jätkata edasist mängimist/aitäh veelkord nogravity :)/ Kui lapsed magasid veel siis meie otsisime hommikul 6-7 paiku imelises varahommikuses metsas peidukaid. Hr. K tegeles parasjagu sambla sees ühe mõistatusega ja korraga kostis selja tagant suur ragin ja kellegi hüpe kraavi ning kahtlane haugatus. Võimalik, et rebane, kuid teada me seda ei saanudki, kadus sama kiiresti kui tuli. Edasi aitasid mõningad logid vältida võimalikku errorit ning jõudsime aardekirstuni. Võti oli olemas kuid seesam ei avanenud ei nii ega naa. Juhuslikult oli pr.K töökohas varasemalt sarnast lukumehhanismi kasutatud ja sain siiski mõne prooviga kirstu lahti ning logitud. Aitäh aitäh aitäh toreda aarde eest , väga vahva oli :)
Enne rajale sattumist lugesin rajapeal erroritest ja olin isegi valmis selleks aga ei, kõik sujus nagu õlitatult kuniks ühel hetkel olin logiraamatu juures. Seiklus oli üli ägedasti kokku ehitatud. Väga supper lahe, aitäh :)
13 ja reede,see ju ainu õige päev seda aaret külastada.Esimesest punktist saime kenasti minema ja olime õnnelikud,et jõudsime teise punkti.Edasisel teekonnal saime meiegi 2 errorit.Need errorid lisasid lihtsalt vürtsi lahedale teekonnale.Selle võiduka lõpuga lõpetasime ka oma geopäeva täna.Aitäh!
Vot selline aare on see, mis teeb geopeituse ägedaks :) Täna olime siin metsas juba teist korda, sest eelmisel korral sai aeg otsa ning ühe errori juurest pidime koju tagsi kihutada. Nüüd otsustasime kogu seikluse ikka algusest lõpuni uuesti läbi teha. Oli väga äge seiklemine, otsimine, nuputamine.
Aitäh peitjale ja pikka iga aardele!
Esimesel korral ei õnnestunud esimest punkti leida, kogemata koperdasin kolmanda otsa. No mis siis ikka, vaatame mis edasi saab. Läks ladusalt viienda punktini, mis lõppes erroriga. Aga kahjuks ei olnud rohkem aega sellega tegeleda Täna sai mindud uuele katsele. ja oh imet, leidsime esimese punkti vaevata. Teise punkti errori korjasime ka oma pagasisse- väga lahe teostus. edasi läks juba libedalt, kuna lõpp oli ju tehtud. Ülisuured tänud teostajale. Ülivõrdes matk ilusas ja seene rohkes metsas.
Tänase päeva põhiprojekt, oodanud (minu) tulekut juba aastast 2020, mil meie Ikla-Oandu matka ajal esimese punkti leidsin aga täismahus otsimise toona eraldi projektiks jätsin. Ja hea oli, et jätsin, see multi täiesti väärib olla ka ainus leid geopäevas :).
Ma panin aardele preemiaks enda poolt kõik kuldse kolmiku sildid, sh AA-kandidaat 2012. Väga ilusad ja läbimõeldud teostused ootavad siin lahendamist kõikides punktides ning on seejuures nii ägedad meistri käsitööd, kuni ise loodud haak-kinniste ja lukustavate (korgi)keermeteni välja.
Aardeotsingu endaga läks meil nii, et esimest punkti saime mugavalt lahendada lõkkeplatsi laual, seejärel tegime endile vaheldumisi tünga ja kohest edenemist ning lõpus tuli täisraha eest aardekirjeldust lugeda. Sest enne ei hammustanud asja lihtsalt läbi… :D.
Väga meeldis see aare, aitäh Svenile kunagi valmis nikerdamast :). Ja kui ma ise samuti kunagi peaksin nii märkimisväärse verstapostini jõudma, tulen koostööjutuga ukse taha, plaan listi pandud.
Selle aarde külastamiseks võtsime väga pikalt hoogu. Raskusastmed juba sellised aukartust äratavad ja kuuldud-loetud jutudki, kus seda aaret otsitakse terve päev või lause mitmeid külastuskordi. Täna seadsime selle aarde üheks päeva peamiseks eesmärgiks aga ikka pidi veel kannatust varuma, et saaks minna. Pool päeva kestnud vihm õue ei meelitanud ja alles pealelõunal võtsime suuna metsa. Esimese punktis läks ilmatu aeg, sest koordinaatidelt ei leidnud midagi ja peale varemleidja infot, mida me täpsemalt otsima peame, hakkasime veel suuremaid ringe tegema ja siis õnneks leidsime ka. Riided olid juba sellest otsingust märjad ja vahepeal hakkas ka uuesti sadama, kuid me liikusime punkt-punktilt vapralt edasi. Üldiselt tulid kõik punktide leiud kiirelt ja ülesandedki mõnusalt nupukad ja tehtavad. Ühes kohas tabasime juba eos errori võimaluse ära aga tahtsime ikka näha, kuidas see välja näeb. Ja ühes teises kohas olime liiga sinisilmsed ja lasime end tõesti ära narritada. Eks siis tuli ka väike tagasijalutus viimati külastatud punkti. Aga natuke rohkem kui paari tunniga olime läbimärjalt aga üsna õnnelikult lõpuni jõudnud. Siingi oli natuke "seadistamist", et logiraamatuni jõuda, kuid õnnestus seegi. Tõesti, väga ägedad vahepunktid ja imeliselt hästi ajas kestnud. Väikseid kulumise märke konteineritel on, kuid kõik on leitavad ja toimivad ilusti. Nõustun kõigi eelnevatega, et supertore aare!
Väga äge pusimine. Saime leitud, peale väikese viperusi.
See oli igavesti äge multi.. aega läks, kuid asja sai. Paar errorit nägime muidugi ka ära.
Tänan peitmast.
Suurepärane teostus algusest lõpuni. Lisaks lisaks kõikidele edasi viivatele vahepunktidele õnnestus ka paar errorit ära näha, kuid eks need ole ka ju aarde osad :) Aitäh!
Kaks tundi koos kvaliteetaardega! RESPEKT, GEOKRAHV!
Vot oli see vast aare. Super lahe! Hea, et autos oli mõni tühi ämbrike. Pohla varu kohe olemas. Ja seened ka. Homne menüü paigas. Loomulikult pikendas see kõrvaltegevus ka otsimist/leidmist. Paar errorit tuli sisse. Meile meeldis. Tänud!!!
Oli see alles aare ???? Hull metsas edasi-tagasi müttamine, mõnus peamurdmine, pisut nõmedad errorid. Lõppkokkuvõttes läbimärjad ja õnnelikud.
Selle aardega oli üksjagu pusimist. Kõik vahepunktid olid omanäolised ja paaris kohas sain ka ERRORI kätte. Vahepeal tibas ka veidi vihma aga katuse all oli aarde vahepunkti elementidega muretu toimetada.
See vaba päev oli juba ammu määratud geopäevaks ja mulle usaldati tähtis ülesanne sihtkoht valida. GK 100 juba ammu kuidagi silma jäänud, aga esiti pidin ikka palju pitchima seda "kõigest" ühte leidu päevaks. Aga juba esimeses punktis olid kõik nõul, et tegu ägeda asjaga. Iga punkt oli tõesti lahe ja huvitav. Käisime ka kõik valed kohad puhtalt huvi pärast läbi. Väga lahe. Kindlasti üks top lemmikutest! Aitäh!
See päev oli kaua väljakaubeldud aardejahile ning selleks valisime ka ühe potensiaalse kvaliteet-aarde ja oii kui vägev see oli! Otsast lõpuni vägev teostus ja elamused! Väga, kohe väga kiidan ning tänan!
Leitud. Jätkus jooksmist lausa kaheks päevaks. Vot see oli ikka mõistatus. Saime "ERROR"eid ja valest kohast otsimisi. Mets on ilus. Ja meid päästis see, et mul on kombeks pilti teha. Väga andekas lahendus. Südant väärt värk. Tänud ????????
Teine katse ja võtsime rohkem aega, sest esimesel korral saime poole peale ja pime tuli peale. Ikka tore on leida naeraravaid nägusid, mis siis, et keel oli väljas. Tore ikkagi. Peitja siin kõvasti vaeva näinud, et otsijatele rõõmu pakkuda. Müts maha ja järgnevatele otsijatele soe soovitus, tulge otsima ja te ei kahetse. Elamus on garanteeritud ning värskes õhus liikumine boonusena ka veel. Kirjeldust on hea ka lugeda ikka aeg ajalt... Aitäh peitjale suure vaeva eest!!!
Pikalt pelgasime seda aaret ja ootasime ma ei tea mida. Kuidagi oli jäänud mulje millestki utoopiliselt keerulisest, aga tegelikult oli tegu küll aeganõudva, aga täiesti jõukohase aardega. Punkt punkti haaval jõudsime lõpule järjest lähemale. Algul küll olime tähelepanelikud errorite osas ja tundsime end väga targalt, kui ühe ära tabasime, aga ühe küüsi õnnestus enne lõppu siiski langeda. See lisas aga hoopis aardeotsimistuhinat juurde. Oli väga mõnus mõistatus ja tore jalutuskäik. Aitäh peitjale!
Mina polnud logisid lugenud, seepärast ei osanud midagi oodata ega karta. Aega meil oli ja sellepärast ei muretsenud. Juba esimeses punktis läksid silmad suureks ja nägu naerule, ootused tõusid kõrgustesse. Meil oli tore, tõeliselt nauditav aare ja koht. Isegi error tegi rõõmu, mustikatest rääkimata, nende tõttu venis multi läbijalutamine ilmselgelt pikemaks. Lahe teostus, mulle väga meeldivad sellised asjad, mis on looduses mõistlikult lahendatavad, samas eeldavad ka mõningast kavalust ning sisaldavad omamoodi krutskeid. Kiitused peitjale! Tõeliselt mõnus jalutuskäik.
Alguses saime asja reele ja suundusime rõõmsalt mustikaid süües edasi. Mõnes kohas saime ka tünga, aga see meie tuju ei muutnud. Ikka edasi kuni võidukas lõpp käes oli. Ka kõhud olid mustikatest täis saanud. Aitäh toreda seikluse eest!
Siin oli natuke pusimist. Kokku läks aega laekani jõudmiseks umbes 1,5 tundi, tänud.
Väga lahe ja korralik aare, algusest lõpuni. Väikese errori ikka saime, aga see eest olid mustikad boonuseks. Tänud!
Millalgi 2,5 aastat tagasi tegime Kaupo ja Marttiga esimese rünnaku siin metsas.Toona jäime kusagil punktis jänni ning jätsime otsingud pooleli....
Ingrid oli vähe varem kohale jõudnud ja tegi algust esimeste punktidega kuniks objektile laekusin.Koostöö sujus kenasti,väikseid äpardusi küll juhtus ennem aardekirstuni jõudmist.Lõpuks ikkagi nimed kirja saadud.Huvitavate lahendustega kulgemine kenas metsas,aitüma vaeva nägemast.
Saabusime Viljandimaale juba eelmisel õhtul, et täna minna selleaastasele Geojaanile. Ööbimiseks valisime just siinse Luite telkimiskoha. Teadsime seda kohta juba varasemast, kuna kunagi oleme siin koos poistega telkinud. Ühtlasi sai tookord ka aardega alustatud, kuid oli selline aeg, mil sääsed olid erakordselt tigedad ning jätsime siis asja katki. Täna mõtlesime, et jätkame poolepealt, kuna ühe vahepunkti koordinaat oli olemas. Otsisime siis, et sealt edasi saada, kuid ei midagi. Ei leidnud midagi, mis edasi viiks. Tekkis kahtlus, et ju sai tollal midagi valesti kirja pandud. Seega alustasime nullist ning ülla-ülla, jõudsime uuesti samasse punkti tagasi :)
Järelikult oli ikka kõik õige. Erinevalt aga pool tundi varasemast metsa kammimisest, jäi nüüd õige asi silma juba minutiga. Vat, tasus ikka asi õigesti ja korralikult ette võtta!
Oli huvitav kulgemine mööda metsa. Mõnel pool kergem, teisal raskem, aga jõudsime üsna lobedalt lõppu välja. Üks särgi peal ringi uitav puuk sai ka sõrmenipsuga metsa tagasi lennutatud.
Täname aarde eest!
Polnud siia varem sisse keeranud, kuigi mööda sõidan tihti. Lihtsalt oli väike aukartus selle aarde ees. No, et aega kulub palju ja raske on...
No lihtsalt super teostus. Meile meeldis nii väga, et käisime ja vaatasime ka kõik errorid üle, kuigi otsest vajadust ei oleks olnud. Geoinstinkt aitas koha peal ja seosed aarde kirjeldusega tekkisid alles hiljem. Võibolla tõesti, kui oleks teinud nii, nagu kirjeldus soovitab ja ka jooksvalt uuesti aarde kirjeldust lugenud, oleks vihjeid tabanud ka koha peal. Hästi veedetud aeg!
Krahvile kraaps ja kniks meie poolt!
Oi jeerum kaua siin aega läks. Vahepeal läks ka kaks korda errorisse aga lõpuks ikka leitud. Viimases vahepunktis ei suutnud leida ja tiirutasin seal 30 minutit kuni sain varemleidjalt infot, et aare on koordinaadist teisel pool kraavi. Võimas aare, imestasin et nii hästi on säilinud.
See aare on mul juba pikemat aega (no vähemalt aasta) plaanides olnud, kuid alati on mingid segavad faktorid takistusena ees seisnud. Küll ei jõudnud alguses minna, siis ei julgenud (sest aare oli keeruline ja mingi punkt ei tõotanud head), siis läks üldse ajutiselt puhkusele ning lõpuks ootas ta oma õiget hetke. Õiget hetke seetõttu, et minu aardeotsimise teel hakkas lähenema sutsuke ümaram number ning otsustasin seda tähistada just selle aardega.
Kohale veeresime lastega probleemideta, parkisime geomobiili puu alla ja läks otsimiseks. Algus oli väga ilus. Kolm pead on kolm pead ja nii need lahendused tulid võluväel. Esimene error lõi lastel tuju natuke allapoole, kuid lubasin suuri jäätised ja pidevalt mustikaid süüa. Siis läks tuju natuke ülespoole. Võsastusime korduvalt ja pikalt, korjasime endilt mitmeid jalutavaid puuke (õnneks külge vist ei saanud seekord ühtegi). Lõpupoole lasin ettevaatlikkuse ja ootuse, et küllap see peitja on mingi suli mulle teinud, alla ning teenisin ära oma teise errori. Napilt nutvate lastega naasin varasemasse punkti. Lõpp oli aga lahe, sellega haneks ei läinud. Olin juba varem õiget asja märganud.
Kokkuvõttes kulus meil 2,5 tundi, 1 purk sääsetõrjet, mis parmude vastu ei aidanud, kõvasti joogivett, peotäite viisi suuri ja mahlaseid mustikad, mõningad naerupahvatused, leiuhuilged ja ka vandesõnad ning jäätiseraha. Igavesti vägev aare, täiesti vääriline ootamist ja tähistamist numbriga 1000 aardeleidu. Aitäh Sulle!
Kuna Paunküla kandis tegid minuga koostööd ainult väikesed kalad, siis otsustasin teisele hobile ümber orienteeruda ning kimasin Eesti keskele. Anne oli eelnevalt teada andnud, et kui ma seda aaret otsima lähen, siis ta tahab kangesti kaasa tulla. Võtsin siis Anne Paide kandist peale ja vurasime nulli. Kunagi ammu - kusagil 2012 aastal käisin seda aaret korra mitteleidmas. Siis õnnestus juba esimeses punktis ennast kuidagi kokku-jooksutada. Nüüd oli aega aarde otsimise jaoks veidi üle 2 tunni käes ning hakkasin aga peale. Anne muidugi teavitas kohe, et tema midagi ei mäleta - mäletas aga küll, muidu ei oleks ta nii usinalt mind igas punktis eksitada püüdnud. Ja seekord lahenesid kõik mõistatused üsna kärmelt. Väga superluks teostusega asjandus ja seda otsast lõpuni. Rohkem selliseid värskes õhus lahendatavaid ning googletarkusele jalaga tagumikku löövaid mõistatusi! Peitjale ovatsioonid ja maani kummardused! Filigraanne teostus tõstis suuääred korduvalt kõrvuni. Aitähhid!
Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, mida ma tegelikult hästi tean: gepsu ei tohi pimesi usaldada. Päikeselisest kevadpäevast ja heast seltskonnast eufoorias olles läks see meelest ja nõnda jõudsime nullile "nii lähedale kui võimalik" ehk omadega täitsa rappa. Alul tundus kõik vastavalt peitja eraviisilises kirjavahetuses kirjeldatule: "Kaheveolise autoga lõkkekohta välja trügima hakata ei soovita". No meil ju neljaveoline, paneme aga edasi...ainult (nagu hiljem selgus) mitte lõkkekoha suunas, vaid paralleelteel, täpsem olles -sihil. Õnneks oli Riina teisest Eesti otsast ehk teiselt poolt lähenenud ja andis just siis õigest teeotsast märku, kui me tagasi tsivilisatsiooni olime tagurdanud:)
Ei noh tõesti - lõkkekohani viib suur tee ja viitki näitab! Et pidu võiks kiiremini alata, ei söandanud me küll mülkast üle sõita, vaid kandsime kogu piknikukraami mõnesaja meetri kauguselt kohale. Oma arga verd ja naiste alalhoiuinstinkti pidime juba poolel teel tunnistama, kui madalapõhjaline ülišeff Tesla mülkast sõna otseses mõttes üle hõljus. Ah, samme ongi täna vähe kogunenud:)
Oh seda ilu ja võlu! Kas tõesti on Viljandimaal sellised liivased männimetsad?! Nagu meil Peipsi ääres - imeline! Esimene ring kõhutäidet ja hanerivis esimest punkti otsima. Nii, muide, käis enam-vähem iga punkti eel: kõigepealt väike proviant (nii ju kirjelduseski soovitatud, et ikka piknikulaua äärest istumas käia:) ja pikutus päikeses ning siis jälle teele! Kõrvaltvaatajal võis see pilt päris kummaline olla, kuidas me üksteise sabas ringiratast tiirutasime (eh, siin me juba olime!). Pärast hargnemist ja silmade avamist oli esimene mõistatus käes!
Kõik edasi (nagu siianigi) oli ülitore kulgemine! Niimoodi võiks igast punktist jäädagi pikalt rääkima. Valiku tegemise kohtades viskasime näppu ja selle tulemusel käisime ikka kõigepealt ERRORis ära... ah, samme oligi ju vähe kogunenud:) Küll oli lõbus!
Kui lõpp-punktis olime samas kohas juba kolmandat korda ja isegi viimase (aastataguse) leidjaga konsulteerinud, hakkasin oletatavat logiraamatut ähvardama, et kui ta kohe välja ei tule, kirjutan peitjale (olles tegelikult kindlad, et mõni mugu on ta kaasa võtnud). Jõudsin just postkasti avada, kui Piret nägi ära! Palju õnne!!! Ah, kaval peitja, eriti osavalt olid ta paar päeva tagasi ära maskeerinud!
Meil oli tõepoolest eriliselt mõnus päev. Eelmisel aastal müttasime samal kuupäeval Kunda-kandis lumes, nüüd kaifisime männimetsa lõhna ja päevitasime liival. No tere, kevad!
Tead, andekas peitja, nii lahe, et selle aarde just nüüd päriselt korda tegid! SUUR-SUUR AITÄH!
See aare oli tänase päeva eesmärgiks, ülejäänud olid lihtsalt tagavaraks, kui üldse jõuab... Siia logisse oleks nüüd kõige parem panna gepsu träkk, mis ütleks nii paljugi :)aga kahjuks ei saa. Panen selle väga toreda ja lõbusa teekonna siia mingil lühemal moel kirja, sest nendest tundidest ja kõikidest emotsoonidest jutt tuleks väga pikk. Esimeses punktis oligi kohe ahahh,ei või olla, ah-niimoodi siis... Hetkega oli selge, tuleb tore päev :)Teises punktis vaatasin, et kas nii lihtsalt tulevadki numbrid aga siis avastasin, et neid numbreid saab teistmoodi ka lugeda. Ise nii õnnelik oma taibukuse üle sammusin kolmandasse punkti:) Väga ilusas kohas oli see boonuspunkt. Tagasi teise punkti ja oh üllatust variante on ju veelgi... Nii et sain kuidagi-moodi veel ühed koordinaadid kokku. Teine punkt vajab siiski remonti või tegelikult isegi uut abivahendit sest pragune on katki ja üks tükk ka puudu. Kolmandas punktis jällegi väga tore mõistatus, ei läinud kaua. Asjad olid juba kokku pakitud (seegi oli juba paras mõistatus) ja hakkasin minema, kui järku tekkis, oot-oot äkki oleks pidanud seda ka vaatama. Koordinaadid uuesti kokku ja olidki komakohad valesti. Napilt pääsesin järjekordsest boonuspunktist. Neljandasse punkti jõudes olin omandanud juba oskuse hinnata eesootava mõistatuse raskust aarde ümbruse tallamisintensiivsuse järgi. Siin oleks saanud muidugi pikalt ja mõnusalt aega veeta, kui ma vaid üksi poleks olnud. Viies punkt, no ei leia midagi, järelikult jälle boonus!? Neljandasse punkti tagasi, no mida ma siis siin veel nägema pean, midagi ei näe... Olemasolevate andmete pealt mõtlesin ühe kavaluse välja ja läksin teele. Tuli välja, et peitja nii kaval ei olnud ja mina sattusin järjekordsesse boonuspunkti, ei olnud midagi eriti ilusat, soo oli. Kui terve eelneva aja oli koguaeg olnud palju mõtteid, ole mees ja vali õige siis nüüd olid kõik täitsa otsas... minna neljadasse tagasi, eelmisse viiendasse või auto juurde...?? Nüüd tuleb selle päeva nael. Astun mina, nina norgus, veel teadmata kuhu kui järsku märkan, mingi kast vedeleb puu all. Ehheeee!!!Palju õnne, sa oled leidnud aarde! Vahel ikka võib juhtuda, täiega, 100-ga, keset metsa :) Peale aardeleidu käisin ja lahendasin ikka selle viienda mõistatuse ka ära :)
No küll oli mõnus otsida ja lahedada sellist aaret kuhu peitja on sisse pannud nii palju hinge ja armastust, lusti ja lõbu, põnevaid ideid ja mõtteid!! Suur suur tänu!
Geokrahvi aaretele lähenen alati teatava aukartusega. Noh ja kui tegemist on multiga, mille nimes sisaldub GK ning 100, siis millest me veel räägime! Sissejuhatuseks lugesin rahulikult kirjelduse läbi. Ühtlasi lubasin endale, et tegutsen metoodiliselt ja säilitan kaine loogika, ükskõik missugusi ahvatlusi vahepunktides esineb. Kui esimene konteiner käes, siis läksid silmad põlema ja üldse jube hea tuju tuli järsku - seda jätkus muide päeva lõpuni, nüüd tagantjärele meenutadeski veab näo naerule. Piknikuplats oli õnneks vaba, seal tuvastasin enda arust kõik vajaliku informatsiooni ja püüdsin igaks juhuks kohe veel midagi rohkemgi leida.
Teises punktis said head mõtted järsku otsa, mistõttu õnnestus ka üks ERROR ära näha :o) Eks ma adusin isegi, et põhimats jäi välja jagamata. Uuel katsel tuli tegelikult õige lahendus kiirelt ja edasi läks libedalt kuni lõpuni välja. Piknikuplatsilt sai veelkorra läbi jalutatud, nüüd pidas suurem seltskond seal viisakat moodi pidu. Ma vist ei suutnud suunurki all hoida, igatahes inimesed pöörasid pilku, naeratasid vastu ja olid justkui üllatunud kui omaette muheledes otsejoones mööda marssisin. Selja taga kõlasid mingid kommentaarid umbes nii, et tuleb mees metsast, käed taskus ning astub otsustaval sammul lihtsalt teisele poole metsa. No mis seal siis nii imelikku on? Ega neil polnud muidugi õrna aimugi, mis mul muige suule tõi :o)
See oleks ülihea aare juba siis kui koosneks vaid kahest punktist. Aga nii mitu nii andekat lahendust! GK 100 peaks kuuluma algajate geopeiturite kohustuslikku koolitusprogrammi. Sada tänu!
Mõnusad meeleolukad vahepunktid kaunil maastikul. Rohkesti mustikaid ja leidsime kukeseeni. Ilm oli ilus ja sääsed ei olnud segamas. Nugise nägime ka ära, lahe kui kiiresti ta kuuse otsa ronis ja peagi sama kärmelt ronis puu otsast alla. Iga vahepunkt oli vahva teostusega, mulle meeldis. Tänud peitjale.
See aare oli tõeline pärl. Lahe koht, mõnusad mustikad, vahvad lahenduvad ülesanded, parajad vahed punktide vahel. Tähistatud tüngad.
Teises punktis oli loomaaed. Keegi demonstreeris meile puu otsa ronimist ja sealt ülikiiret laskumist.
Vahepeal tibutas ja vahepeal korjasime seeni. Marjulistele jalgu ei jäänud ja teistele geopeitureile samuti mitte. Nautisime seal. Ilus oli. aitäh!
Siia tulime ööbima. Eelmine aasta sai siin käidud, kuid peagi komistasime ERRORi otsa ning ajapuuduse tõttu lahkusime. Täna võtsime asja rahulikult ning jõudsime lõppu. Ainus miinus oli sääsed, kui muidu väga-väga lahe ja super teostusega aare. Sildikesed külge ja värki. Aitäh!
Ahjaa, teine punkt oli jah katki. Piisaks täitsa pätiteibist, et korda teha.
Sõnadesse on seda raske panna kuivõrd hea ja põnev aare see on. Mina sain igatahes 2 tundi kvaliteetset ajude ragistamist ja meelelahutust.
Mõned väiksemad tähelepanekud vajavad siiski ära märkimist. Lahendades ühte mõistatust metsa sees põlvili maas, suutsin ära ehmatada ühe seenelise, kes jõudis endalegi ootamatult minust 5 meetri kaugusele. Ei tea mida ta küll mõtles, kui nägi mind põlvitamas ei tea kellele arusaamatute ohvriandidega. Teiseks need puud.. Käisin enamus ajast suu lahti metsas ringi. Kellelgi on kunagi ikka tõsiselt väga-väga-väga igav olnud. Niimoodi kõiki puid ära markeerida on utoopiline. Ühe sellise puu ma lükkasin vahepunkt 2 boonuse juures ümber, kuna paistis ohtlik olevat.
Igatahes suured kiitused peitjale, kindla peale üks mu lemmik aaretest! Ei tea ühtegi sellist aaret kuhu oleks sisse pandud nii palju häid ideid koos perfektsete teostustega. 5+!
Seda polnud üldse plaanis, sest logide järgi olid inimesed siin pikki tunde veetnud. Kuna see aga tee äärde jäi, siis mõtlesime, et vaatame esimese punkti üle. Ja siis selgus, et teine punkt siinsamas. No vaatame siis selle ka üle. Ja nii ei saanud arugi, kui äkki olime juba lõpus ja saime logima asuda. Väga ägedalt tehtud asi igatahes. Aitäh peitjale.
Esimene kokkupuude geopeitusega, tuli vist hästi välja tund 45 läks aega. Väga lahedad ülesanded olid, kiitused autorile!
Pikalt mõtlesin, milline sissejuhatus kirjeldaks seda aaret kõige paremini. Ja midagi tarka välja ei mõelnudki...selleks tuleb igaühel see teekond läbida. Ainult nii palju saan lisada: Kui olin juba kindel, et olen geopeituses nii mõndagi näinud, siis see mees suudab ikka ja jälle üllatada :)
Terve teekonna jooksul hoidsin hinge kinni, et äkki tuleb murdumise hetk ning jookseme ummikusse. Kuid väikesed tagasilöögid tõid samuti naeratuse näole, andis pigem vürtsi juurde. Samuti selle aarde koha valik oli super, vahemaad piisava jalutuskäigu kaugusel. Suured tänud taas kord silmaringi laiendamise eest.
Oo, jaa! Tegelikult ei olnud kavas seda täna üldse otsida, sest arvata oli, et sellega läheb kaua. Kuna aga Soldatikülas sai käidud, siis mõtlesin uuesti mööda tulles, et vaatan vähemalt esimese punkti ära. Metsa jõudes märkasin aga nina GPS-is tegelasi, kes hetke pärast midagi leidsid. Nii saigi pagarid, kes täna juba mitmes logis enne mind, teolt tabatud ja mina hoobilt vist kolmandas punktis. Edasi ühendasime jõud, pigem küll mõistuse. Asi oli lahe ja siit lõppu jõudsime ilma erroriteta. Igatahes soovitan ja kui uuesti siia kanti põhjust tulla, kavatsen ka alguse läbi teha!
Ühe errori juures õnnestus lausa kaks korda käia. Toimetasime parajasti kolmandas punktis, kui jõudu sooviti. Jõudu on, aga tarkust on juurde vaja. Edasi toimetasime juba koos. Lõpus selgus, et põhiabivahend oli metsas seiklemisega kaduma läinud. Õnneks ei olnud varuosa väga kaugel. Täname Reigot abi ja meeldiva koostöö eest. Muidugi tuhat tänu geograhvile meie jooksutamise eest.
Aega läks aga ikka leidsime. Leidsime ka ühe errori. Aitäh peitjale. Kõik punktid olid korras ja kuivad.
Esialgne plaan oli see aare juba eelneval päeval ette võtta, kuid siis oli koht okupeeritud. Täna oli aga õhk puhas ja võis tegudele asuda. Iseenda maskeerimiseks sai kaasas kantud kilekotti, kuhu otsingute lõpuks kogunes ka piisavalt kukeseeni, et õhtul kõhu täis saaks.
Lugesime alustuseks aardekirjelduse korduvalt läbi, üritasime läbi mõelda potentsiaalsed stsenaariumid ja mis sest, et ei olnud õrna aimu ka, mis ees ootab, kukkus juba esimeses punktis meie maailmapilt totaalselt kokku.
Parim viis seda otsimist kirjeldada oleks vist see, et siin ja kõikides järgmistes punktides oli pidevalt tunne, nagu oleks sattunud mingi põneviku stseeni, kus kangelased oma antagonisti jäetud juhtnööre kokku veavad. Igas uues kohas tuli ette midagi sellist, mida ei osanud oodata ja mis oskas ikka ja jälle üllatada.
Esimest korda sõitsime karile alles neljandast punktist viiendasse üleminekul, kui saadud numbrid viitasid kohta, kus lihtsalt mitte midagi ei olnud. Kasutasime juhust, et teha väike lõunapiknik, vaatasime üle, milline peaks üks ERROR välja nägema ja läksime neljandasse punkti tagasi. Kissitasime veidi silmi ja hakkasidki natuke teised numbrid paistma, mis juhatasid palju paremasse kohta.
Lõpuks umbes kaks ja pool tundi pärast alustamist seisimegi lõppaarde juures, mõlemad täiesti sillas läbielatust.
Suur suur aitäh! Mul on lihtsalt hea meel, et on inimesi, kes nii palju aega ja vaeva on pühendanud selle jaoks, et teistele head tuju tuua.
Mühühüü, seekordse retke suureesmärk, mis täitis kõik ootused ja millele mõtlemine veab siiamaani suunurgad kõrvade alla.
Eelmisel õhtul lootsime, et äkki saame nulli lähedale telkima jääda ja ühtlasi aaret otsida. Paraku oldi meist plaani esimese osaga ette jõutud ja polnud tahtmist teiste mõnusat olemist häirima hakata. Uuel päeval oli metsas küll seenelisi, aga puhkekoht oli ise täitsa vaba. Esiteks lugesime kirjelduse kohe mitu korda läbi ja suundusime erutusvärinaga hinges esimest punkti otsima.
Noh, juba esimese punkti mõistatus oli selline, et tahaks teostuse eest lemmikupunkte jagada. Ütlen juba etteruttavalt ära, et absoluutselt iga vahepunktikonteineri avamise järel ja mõistatust nähes valgus me nägudele õnnis koprofaagi-irve ja tekkis tahtmine autorile sügav kummardus saata. Igatahes hammustasime asja läbi ja suundusime teise poole.
Ühtlasi tuli mõte, et kui juba suuremaks metsas tatsamiseks läheb, tuleks kaasa võtta varustus seente korjamiseks. Küll aga ei arvestanud ma omaenda laiskusega, nii et Rudolf korjas küll aardeotsingu jooksul paraja koguse kukeseeni, mina toppisin lihtsalt peotäite kaupa mustikaid kõhtu. Teine punkt rabas taas äärmiselt nutika lahendusega.
Kolmandat tuli juba veidi aega otsida, aga lahendus oli jällegi meie jaoks seni kõige ühemõttelisem.
Neljanda juures hakkas aga viltu minema. Esialgu ei osanud üldse midagi teha ja esimene teooria ei viinud kuhugi. Viimaks saime siiski targemaks ja suundusime edasi, aga seal "edasis" ei olnud midagi. Kell oli juba nii palju edasi liikunud, et läksime tagasi piknikukohta ja kasutasime seda sihipäraselt lõunasöögi tarbeks. Kui kõht täis, suundusime teise punkti, eesmärgiga otsida üles ERROR, et äkki peaksime viiendast hoopis seda otsima. Leidsime otsitava, ajas naerma küll :D Nüüd läksime tagasi neljandasse ja kontrollisime uuesti kõik üle. Selgus, et me ei tunne veel hästi numbreid, olime ühte sellist suutnud valesti tõlgendada.
Nüüd saime viienda ilusti kätte ja taas lahenes kõik oodatud viisil. Lõppu suundusime kõige otsemat teed pidi ja saime ka natuke harjumuspärasemat metsamaastikku. Lõppkonteiner ise paistis juba kaugelt ja olime ka boonusülesande ette õigesti ära arvanud.
Tuleb tõdeda, et 100 aarde peitmise järel on tulemus ikka täiesti imetlusväärne. Meil läks koos söögipausiga aega umbes 2,5 tundi ja nautisime sellest iga minutit. Kõik on suurepärases korras ja loodetavasti peab veel aastaid vastu.
Kes veel seda aaret otsinud ei ole, siis soovitan soojalt, see on väärt ükskõik millisest Eesti otsast kohalesõitmist! Suur-suur aitäh peitjale!
Mu jaoks isiklikult selle aasta superleid... Jalad olid küll rabaretkest ikka veel vatti täis, kuid selline tatsamine mööda mõnusat männimetsa oli puhtaks boonuseks. vahepunktides sai kenasti mättale istutud ja mõistatusi lahendatud. Aega võttis, aga asja sai. Ja emotsioon on laes täiega. Tänud :)
Esimesed punktid läksid kiiresti. Alge esimeseks kokkupuuteks geopeitusega valisime just selle aarde ja tagantjärele vaadates oli see hea valik. Mida veel paremat tahta kui metsatukk täis kvaliteetaardeid. Viimase vahepunkti juures saime me korra ka ERRORi juures käia. Polnud probleemi, kraav oli kindlalt jääs ja sai otse. Lõpus oleva karbi avamisega tekkis algul nõutus aga kolm pead on ikka kolm pead ja Algel tuli meelde üks "pisiasi" ja pärast seda oli aeg logiraamatusse nimed kirja panna. Au ja kiitus aardemeistrile. GPS näitas lõpuks 4,7 km ja ajaks ligi 3 tundi.
Miskipärast algas tee selle aardeni 800 neetrit eemalt gaasitrassilt,aga ega kõik peagi kergelt tulema.Kuni neljanda punktini läks kõik sujuvalt.Aga asja harutades saime info kätte ka sealt.Kohustuslik külastus ka Errori juurde logima.Alla kolme tunni ja tehtud.Tänud
Saabusime poole 3-ks ja kujutasin ette, et jõuame enne pimedat- u 4 paiku läheb praegu pimedaks- kõik ära teha. Loomulikult nii ei läinud ja juba 4. mõistatust otsisime viimaste valguskiirtega. Kui sealt auto juurde tagasi saime, siis otsustasime, et edasisele jahile lähen juba üksi. Naised- lapsed jäid autosse ootama. Endalgi oli päris kõhe taskulambi valgel paksu metsa ronida. Võtsin lausa ettevaatuse mõttes noa kaasa. Puss vasakus käes, taskulamp ja gps paremas jalutasin siis padrikusse. Ja loomulikult läksin viiendast edasi esmalt tünga-aadressil. Hea vähemalt, et leiud ise tulid ruttu ja ei pidand pikalt kottpimedas komberdama. Samuti hammustasin peale tagasi minekut ka eksimuse ruttu läbi ja sain õige sihi kätte. Ka viimane punkt ei lasnud end kaua otsida. Pigem oli raskusi valgusega- kaasas oli tavaline taskulamp, aga tundsin puudust pealambi järele. Kokkuvõttes oli väga meeldejääv metsaseiklus. Ja aare ise väga hea. EVEJ.
Algul oli täielik ERROR, kuid kui minema hakkas siis ikka täiega nauditav. Tänud peitjale.
Ülivinge teostus, andekuse tipp, kes selle kõik välja mõtles ja kust nii head ideed, ei ole sõnu! Mis siis, et eestlasele kohaselt ei saanud algul vedama ja pärast pidama. Saime matkata, mõtelda, naerda - kõike, mida heade sõpradega koos teha saab, kallid annaks selle aarde eest!
Head rahvusvahelist geopeituse päeva!
Selle aarde otsinguid alustasime juba eelmisel õhtul. Algus sujus kõik ilusti ja õhtune päike paitas pead. Tööjaotus oli meil heas tasakaalus. Mina tegelesin rohkem marjade pildistamise ja söömisega ja Priit pani puslesid kokku. Kõik kulgeski täiesti valutult, kuni viiendas takistuses tundus asi liiga lihtne olema. Seda kinnitas järgmises punktis vastu vaatav error. Kuna ma olin aga selleks hetkeks üleväsinud ja kole näljane, siis seal see asi meil pooleli jäigi. Puhkekohta naastes jõudsid pärale ka Maris ja Margus, kellega koos sai siis kõhud head ja paremat täis söödud, telgid ülesse pandud ja magama ära mindud. Erroriga kohtumine mu und küll ei seganud. Tegelikult oli isegi tore, et selle otsa komistasime, muidu poleks teadnudki, et milline see välja näeb ja oleks pidanud nimme mõnda vaatama minema.
Hommikul peale kosutavat hommikusööki oli vaim virge ja saime oma viga parandama suunduda. See meile raskusi ei valmistunud ja enne, kui arugi saime otsisime juba aaret. Selleks hetkeks ajasid ka Maris ja Margus end kohale, et vaadata, kuidas meil läheb. Läks hästi :)
Suur suur tänu südamega ja kuldsete kätega tehtud aarde eest!
Suurepärane aare peale hommikusööki metsas jalutamiseks.Ühe ERRORI saime ka kätte. Tänud peitjale!
Tundsin et oma kesise geopagasiga (aasta ja poolsada leidu) ei tohiks vist sellist üliaaret torkima tulla. Algul umbes nii läkski, kui mobiil tahtis et me otsiks nullist 40m eemal. Ikka pool tundi ragistasime alguses ja arvasime et asi on lihtsalt liiga hea meie jaoks. Siis laiendas Kadri piirkonda ja mäng läks käima. Kui araraadile sai uuesti start tehtud oli meie elu pool päeva juba lillepidu. Minumeelest peaks selline asi juba tasuline olema. Õnneks või kahjuks saime vaid ühe vale tulemuse. Kui lõppu jõudsime ehmatasin algul ära kui nägin kolme asja konteineri küljes - ahastain, et olen midagi leidmata jätnud. Jätsime kellukese. Super tänud konteinerite, maastiku, marjade, mõistatuste, puhkekoha ja isegi luxkäimla eest ! Peale logimist tekkis selline tunne, et nüüd võib õnnelikult surra.
Tutvustasime sõpradele geopeitust. See aare oli just täpselt see, mida vaja - natuke pusimist ja veidike jalutamist. Lastele tohutult meeldis. Tore oli, et pusimist jätkus mõlemale lapsele, silmad särasid ja muudkui nõuti, et veel. No erroreid ei saanud ju vahele jätta, kõik tuli ära näidata :) Väiksem poiss (6 a) oli selle retke järel juba tubli gpsu-operaator, kõik aparaadi nupud ja käigud selged. Lõppaaret vaatasin isegi, et tükk aega pole nii vahvat kasti näinud (ilmselt pole ammu Viljandimaal käinud). Ka teistkordsel külastusel pakub see aare mõnusat ajaviitmist. Võib öelda, et elamus oli isegi ehedam ja vahvam, kui esimesel korral. Sellist asja polegi nagu varem juhtunud, et teine kord oleks veel parem kui esimene. Siirad tänud Geokrahvile!
Pärast Mältoni pettumust tahtsime millegagi hinge kosutada, aga paraku suutis too negatiivne emotsioon ka selle kvaliteetaarde nautimise natuke ära rikkuda. Aga selles pole muidugi peitja sugugi süüdi. Mõistatused tulid kenasti - esimese laotasime lauale laiali ja vahtisime teist hulk aega, enne kui ära ühendas. Järgmised andsid oma info välja jupp maad lihtsamini. Lõpus nägime koleloom errori ka ära - ja kui jäme rada sinna errori juurde on sisse tallatud :D Lõpuga läks lihtsalt jälle. Suurimad tänud, see on hingega tehtud aare - eetõttu vaatasime hoolega, et asjad saaks tagasi täpselt sinna, kust nad võtsime. Ja kõik asjad olid korras ka, vaid esimeses ja viimases kastis oli vett sees. Esimesel lasime päikese köes taheneda, kuni ise legodega mängisime, viimast kuivatasime ka käepäraste vahenditega. Veelkord tänud!
Teel Mulgimaale otsisime mõned aarded ka üles. Seda aaret olid paljud kiitnud, uurisime siis meiegi. Kõige kauem läks esimest punkti otsides, see käes, hakkas teekond päris kenasti sujuma. Punktid muudkui ilmusid meie ette, ühe errori vaatasime ka üle, meelega muide, arvasimegi, et nii läheb. Kõik sujus ja juba oligi lõpp käes, aitäh. Meile meeldis.
Movember oli oma töö teinud ja enam ei olnud mugude horde nullis segamas. Hakkasime siis pihta. Alustuseks olime juba päris hädas, mitte midagi mitte kusagilt ei leidnud. Üldse ei kujutanud ette ka, mida me üldse otsime ja kust seda otsima peaks. See ei teinud asja kergemaks. Käisime mõned kirjelduses mainitud variandid sentimeetri kaupa läbi ja ikka ei leidnud midagi. Isegi kopp hakkas juba ette tulema, aga õnneks lõpuks näkkas. Kummaline oli asja juures see, et see näkkamise koht oli see, kus asi pidi keeruliseks minema. Meil oli muidugi täpselt vastupidi, kuna nüüd me juba teadsime, mille leidsime, siis saime väga konkreetset asjaga tegelema hakata. Aega ikka läks ja vahtsisime seda asjandust nagu vasikad uut aiaväravat. Kaua see mõistatus muidugi vastu ei pidanud ja saime lõpuks jagu. Nii ka kõik järgmised. Erroreid nägime mitu tükki, arvame, et kõiki olemasolevaid. Siis kui aardeni jõudsime, oli juba kottpime. Aare oli.... nojah, las ta siis oli nagu ta oli. Iseenesest ei tohiks ju üllatav olla, aga päev oli jälle päästetud ;) Täname, ei jõua ära kiita :) EVEJ
Lahe ja meeldiv elamus. Täpsemalt ei kommenteeri, sest kes on leidnud, see on tõenäoliselt sama tundnud, need aga, kes ei ole otsinud, ei saaks sellest nagunii aru või peaks siis otsingu kirjelduse liiga reetva tegema. Niipalju saame öelda, et mõistatused lahendasime ära, ERROReid nägime ka, mõnes punktis käisime ka teist korda ja lõpus tuli korraks ka meeleheide ja täielik arusaamatus peale. Õnneks oli midagi taskus ja lõpp hea - kõik hea! Tänud peitjale meeldiva jalutuskäigu ja paraja raskusega mõistatuste eest!
Väga äge asi jälle! No kõige peale on peitja ka mõelnud, isegi sellele, et mööda metsa jookstes läheb ju kõht tühjaks, kuum seenesupp oli täpselt õigel ajal piknikulaual kosutuseks. Peale selle olid kõik punktid ja ülesanded algusest lõpuni nauditavad ja et asjast täit mõnu saada, vaatasin ikka ka kõik errorid üle. Nagu näha, ideid ikka jagub ning lõppu pole näha, õnneks on Viljandimaa suur ja lai, mahub sinna ära ka järgmine 100. AITÄHH!!!
Täna oli siis aega ja ka pime ei kippunud peale tulema, kui auto parkisime. Kuna esimesed kaks punkti olid juba külastatud ning olukord teada, oli täna lihtsam. Küll aga siiski alustasime teisest punktist, sest vastavad numbrid olid gepsusügavusse ära kaduda suutnud. Ja nii me seal müttasime, seeneämber (mis lõppkokkuvõttes suht tühjaks siiski jäi) maskeeringuks näpu otsas, sest seene-marjamugusid oli metsaall ikka mitmete autode jagu ja kuidas sa ikka niisama tähtsa näoga seal teiste vahel kolad, niigi vaadati kahtlaselt, et laps kõhukotiga seenel kaasas. Lõppaarde juures pidime isegi kümmekond minutit ootama, et omaette tegutseda saaks, sest mõned seenelised lausa peavad teistele ette jooksma lootuses suuremad palad endale korjata. Aga lõpp hea, kõik hea. Aare oli igati otsimist väärt ja elamused saime päris mitmesugused, mõnele oli peale kirjutatud ka "ERROR". Aare oli kenasti korras, avanes ja sulgus nii, nagu ette nähtud. Ja peitjale vastuseks viimases punktis esitatud küsimusele: Jah.
Kaalusime kaua, kas võtta nii pikka aardeotsimise teekonda ette, kuid ei pidanud pettuma! Väga vahva aare! Jätkub ikka peitjale fantaasiat ja aega vormistada selliseid põnevaid aardeid! Tänu ja jõudu talle! EVEJ. PS. Seenekorv sai ka täis!
RMK Luite lõkkeplats varasemast juba tuttav koht. Seekord sai spetsaalselt just õhtu eel siia tuldud, et pärast GK 100 otsingut ka ööbida seal. Algus oli edukas, koordinaadid tulid ludinal. Ja siis tüng. Edasi sai juba iga mõistatust põhjalikumalt uuritud. Fantastiline aare. Aitäh peitjale. EVEJ
Aarde leidmine oli väga vinge eriti sellise laheda seltskonnaga ja ei möödunud see retk ka ilma kaotusteta sest ühele inimesele osutus kraav pikemaks kui ta arvata oskas :) Aarde enda leidmise otsustasin proffidele jätta kuna valisin väga valed jalanõud sellise retke jaoks, kuid siiski oli ka minust lõpus veel abi sest otsijatel oli ka telefonitsi abi vaja :)