A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4

N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9

3 mai 2022 kommenteeris Reino [errvee]

Tartu ülikooli raamatukogu tuumavarjend ei ole teistest omasarnastest suurem, kuid kultuuritempli maa-alustesse ruumidesse mahub rünnaku korral tuhandeid inimesi.

Kesklinnas asuva raamatukogu varjend on Emajõelinna kõige puhtam, kuivem ja paremini säilinud tuumapunker. Selle õhufiltritel ja torudel on originaalvärv ning laes on plahvatuskindlad originaalvalgustid.

Nõukaaegsed õhufiltrid on alles

Tartu tuumavarjenditest üks ehedamaid asub Tähtveres. Hermanni tänava algul asuv kunagise sõjakomissariaadi punker on üks vähestest, mis veel linnale kuulub, kuid paraku on selle uks kinni keevitatud. Nagu ka kunagise Pargi sauna kõrval asuva legendaarse varjend-rokiklubi rauduks. Omavalitsuse bilansis oli ka Tamme puiesteel asunud tuumavarjend-baar. Joogikoha sulgemise järel lükati varjend kokku ja haljastati. Uue Eesti algaastatel asus Tartu katoliku kiriku ja sõjakomissariaadi vahel asunud Hermanni tänava tuumapunkris olümpiavõitja Aavo Pikkuusi ettevõtte laoruum ning saepood. Hiljem linn seda välja ei rentinud. Punker peaks veel praegugi pommirahele vastu pidama. Üks nooblimaid tuumavarjendeid asub ülikooli raamatukogu all. Sinnagi mees tänavalt sisse ei pääse, kuid see on üks väheseid Tartu varjeneid, mis on sisuliselt kohe valmis ohvrid vastu võtma. Ülikooli raamatukogu halduri Andres Otti sõnul 1982. aastal valminud kultuuritempli esimestel avalikel joonistel punkrit peal ei olnud. Kui Ropka linnaosas asuva valumehhaanika tehase tuumavarjendi ustel olid „avatud„ ja „suletud“ müstilisel kombel kodumaa keeles, siis raamatukogus on need nagu peab: toonaste okupantide keeles. Ülikooli raamatukogu tuumavarjendis on praegu küll arhiivikapid, kuid töö käib selles suunas, et musta stsenaariumi korral oleks seal koht inimestele. „Selles varjendis pole kunagi üleujutusega probleeme olnud. Vastupidi, siin on nii kuiv, et hoiame maa-alustel korrustel meie kõige hinnalisemaid ürikuid. Tegime varjendile proovipuurimise. Ühe betoonlae peal on kruusakiht ja sellel veel teine betoonikiht. Selle varjendi puhul ei ole tegu lihtsalt suure museaaliga. Peasaalist on vanad rõvedad metallnarid küll välja visatud, aga on originaaluksed ja isegi uued tualetid. Vaadates maailmas toimuvat, on mõistlik targa kombel valmistuda. Reedel käis meie juures ka linnapea, kes varjendeid kaardistab,” räägib Otti.

Paljusid punkreid pole enam alles või on need olukorras, kuhu nõrgema närvisüsteemiga inimene sisse astuda ei söanda. Raamatukogu varjendis on alles nii suured õhufiltrid, kui ka gaasimaskid.

Kodutud tegid varuväljapääsus lõket

Nagu igas teiseski tuumavarjendis, viib ka raamatukogu punkri evakuatsioonitunnel hoonest eemale ning maapinnal on tellisseintega ümbritsetud õhutusšahtid.

Raamatukogus töötav elektrik Ülo Nõlvak meenutab tagantjärele lustlikku, kuid omal ajal juhtkonnale halle karvu pähe toonud intsidenti kodututega. „Raamatukogu suurremondi ajal ronis mingi kodutu varuväljapääsust sisse ja tegi sinna lõkke,” meenutab ta. Suitsuandurid üürgasid ja raamatukogus oli sagimist parasjagu, kuna suits tungis käigu kaudu majja ning päästjatel polnud kohe selge, mis kus põleb. Pärast närvekõditavat juhtumit müüriti ja keevitati tänavalt varjendisse viivad šahtid ja käigud kinni. Originaalvärviga kaetud õhufiltrite puhul ei maksa siiski nõukogudeaegses kvaliteedis illusioone luua. Otti tõdeb, et raamatukogu maa-alustel korrustel tuli palju uut betoonpõrandat valada. Põhjus labaselt lihtne: põrandad lagunesid pihta pandud tsemendi tõttu. Kurikuulsal nõukogude ajal ehitati küll tuumavarjendeid, kuid raamatukogu maa-alustes ruumides kasutati isolatsioonimaterjalina terviskahjustavaid asbestisegusid. Asbest raamatukogu remondi ajal mõistagi eemaldati.

„Meie varjend on heas olukorras, aga ükskõik, mis olukorras ka teised varjendid ei ole, on see tsiviilkaitse seisukohalt parem variant kui mitte midagi,” tõdeb Otti. Ta lisab, et varjendi peasaali saab peitu tulla vaid mõnisada inimest, kuid kuna raamatukogul on maa all mitu korrust, siis mahub sinna ohu korral mitu tuhat inimest. (FB)

https://www.ohtuleht.ee/1061421/tuumavarjendi-varuvaljapaasu-pugenud-kodutu-tekitas-paraja-paanika

2 november 2014 kommenteeris Carolina [caro]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".

24 oktoober 2014 kommenteeris L@SSIE [lassie]

Pean paraku selle aarde arhiveerima. Peab kurvastusega nentima, et inimeste omandikirg suutis sel korral võitjaks jääda. Aga ega me ei tea, mida tulevik toob.

26 veebruar 2014 kommenteeris Anete [anete.maremae]

Loona ütles mulle, et sissepääs on laudadega kinni löödud. Ma ei tea, võib-olla saab kuidagi mujale taastada vms, see on peitja otsustada. Aga ilmselt läheb arhiveerimisele, sest kui see maa peale taastada, pole ta ilmselt enam SÜGAV vaimupimedus. Tore aare on küll muidu, kahju oleks kui arhiivi läheks, aga ega vist midagi pole teha.

6 november 2013 kommenteeris L@SSIE [lassie]

Ütleme, et ma hoian asjal silma peal. Esialgu pilli veel põõsasse ei viska.

19 oktoober 2013 kommenteeris Märt [mart]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

14 oktoober 2013 kommenteeris Tanel [phantom]

Mõtlesin, et kui sealt juba nagunii mööda sõidan, siis vaatan üle, kas aare alles. Ronisin õigele tasandile, et aarde poole liikuma hakata, suunasin oma mitte just tuhmi taskulambi tunnelisse ja mida ma näen - mulle vaatab sealt vastu üks õite kohkunud olemisega mugu. Ilmselt ta ei suutnud ära imestada kuidas see päike äkki selle nurga alt paistma hakkas (30W Led taskulamp päiksest just oluliselt tuhmim ei ole). Otsustasin seekord lahkuda ja proovin teinekord uuesti kui sinnakanti satun, äkki siis pole kedagi kodus :p

18 veebruar 2013 kommenteeris L@SSIe [lassie]

Lumelükkajate töö on raksusastet tõstnud. Vähemalt ühe punkti võrra. Korralikel kodanikel sellistesse kohtadesse niikuinii asja pole, nemad püsivad ilusti niidetud muru ja valgustatud aiaga territooriumitel.

6 november 2012 kommenteeris L@SSIE [lassie]

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

31 august 2012 kommenteeris L@SSIE [lassie]

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

22 juuli 2012 kommenteeris Märt [mart]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".